Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Sõiduk numbrimärgiga XXXXXX oli pargitud 14.09.2020 EP opereeritavale Olümpia (EP16) parkimisalale. Osaühing Europark Estonia parkimiskorraldaja kontrollis parklas sõidukite parkimist ja tuvastas, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (parkimiskellal või sedelil) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimiskorraldaja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, leppetrahvinumber 1411 4092 0103 2215, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud. Leppetrahvi summa 30 eurot ja maksetähtaeg 28.09.2020. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja 09.02.2021 tähitud kirja ning 29.09.2021 ja 06.06.2022 täiendava meeldetuletuse kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. RRS § 65 sätestab, et isikul on kohustus rahvastikuregistrile esitada need andmed, kus on tema peamine või alaline elukoht. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja on saatnud täiendavad päringud kostja elu- või asukoha kindlaks tegemiseks Tallinna Linnakantseleile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja

dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub hagiavalduse rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) B. S. vastu ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kandja ja mõista kostjalt välja riigilõiv 100 eurot ning võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud ulatuses viivis menetluskuludelt alates hagi esitamisest kuni kuni täitmiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 03.04.2023 Harju Maakohtu määrusega määras kohus menetlusdokumentide kätte toimetamise viisi avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama määrusega loetakse menetlusdokumendid kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot, õigusabikulud summas 220 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 110 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Kohus leiab, et tegemist on standardse hagiavaldusega, mille koostamisest ei nähtu 2 tundi töömahtu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1 tund. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 230 eurot (100+110+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.