Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-17400
Kohtuasi
Ideal Capital OÜ avaldus ETRE OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ideal Capital OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) Ideal Capital OÜ (registrikood 11258144), lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Puudutatud isik (võlgnik) ETRE OÜ (registrikood 10397783), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Hanne-Loore Mööl
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Ideal Capital OÜ 02.03.2023 esitatud tõendid ja ETRE OÜ 13.03.2023 ning 19.03.2023 esitatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata Ideal Capital OÜ taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
3.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2023 määrus muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu 28.12.2022 pankrotiavalduse tagamise määrus.
4.Jätta Ideal Capital OÜ määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Ideal Capital OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-22-17400 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ideal Capital OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 18.11.2022 Harju Maakohtule avalduse ETRE OÜ (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 15.11.2020 kinnisasja asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Põllu tn 137 // Vabaduse pst 170 (registriosa nr 3679350) vahenduslepingu (leping), mille järgi kohustus avaldaja vahendama võlgniku omandis oleva kinnistu müügilepingute sõlmimist. Lepingust tulenevalt kohustus võlgnik tasuma avaldajale tasu müügilepingu vahendamise eest 150 000 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja täitis kõik lepingust tulenevad kohustused. Võlgnik on lepingu kohaselt tasunud vahendustasu osaliselt, summas 24 000 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja esitatud arvet ülejäänud vahendustasu maksmiseks summas 130 000 eurot (lisandub käibemaks) maksetähtajaga 30.09.2022 ei ole võlgnik tasunud. Avaldajal on võlgniku vastu ka viivisenõue summas 8892 eurot ja kahju hüvitamise nõue Võlahaldus OÜ sissenõudekulu näol summas 6500 eurot. Avaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 03.11.2022 e-posti teel, 04.11.2022 tähitud kirjaga ja 16.11.2022 kohtutäituri vahendusel, kuid võlgnik ei täitnud enda kohustust. Võlgniku väidetav lepingu ülesütlemine on tühine, kuna lepingu kohaselt pidi teade lepingu ülesütlemise kohta ja nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, olema kirjalikus vormis. Võlgnik ei ole suulist ülesütlemisavaldust teinud, mistõttu ei ole lepingut üles öeldud ning ülesütlemiseks puuduvad ka alused. Avaldaja ei ole enda lepingulisi kohustusi rikkunud. Võlgniku vastuväited on paljasõnalised ning neid ei saa käsitleda nõudele põhjendatult vastuvaidlemisena. Lepingus puudus maakleri keeld tegutseda ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole kasuks ning avaldaja ei ole ka teise poole kasuks tegutsenud, mistõttu ei saa võlgnik tugineda võlaõigusseaduse (VÕS) § 668 lg-le 1. Avaldajal on seega õigus nõuda võlgnikult tasu maksmist. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse käik
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on tõendamata ja ebaselge ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnik ütles lepingu 01.02.2022 suuliselt üles avaldajapoolse rikkumise tõttu. Võlgnik leiab, et ülesütlemine oli põhjendatud, sest avaldaja tegevuse tagajärjel tekkis viivitus ehitusloa väljastamisel, avaldaja poolt võlgnikule korduvalt antud ebaõigete juhiste ja soovituste tõttu tekkis võlgnikul otsene varaline kahju, avaldaja tegutses otseselt mitte käsundiandja, vaid ostja huvides, avaldaja korraldas notaritehingu müügilepingu sõlmimiseks, kusjuures erinevalt ostjast ei olnud müügilepingu kohaselt võlgnikul õigust müügilepingust taganemiseks juhul, kui ehitusluba kindlaksmääratud ajaks ei väljastata ning võlgnikul tekkis intressikulu seoses müügilepingu sõlmimise venimisega. Võlgnik leiab, et kuivõrd ta on tasunud avaldajale tasu lepingu esimese osamakse ulatuses ning hiljem on leping üles öeldud,
2-22-17400 on avaldaja esitatud nõue põhjendamatu. Lisaks selgitas võlgnik, et ei ole maksejõuetu ning tema vara katab olemasolevaid kohustusi. Võlgnikul on kahtlus ÜT esindusõiguses ja tehingu kehtivuses, kuna ÜT ei kuulunud Ideal Maja OÜ ega Ideal Capital OÜ juhatusse ning esitatud ei ole volikirja. Lisaks puudub avaldajal õigus nõuda maakleritasu maksmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 668 lg-st 1 tulenevalt, sest maakleri esindaja on rikkunud oluliselt lepingut ja tegutsenud müüja huvide vastaselt ning eelistanud müüja huvidele ja õigustele kolmandate isikute õigusi ja huve. Lepingu p 2.1.4 kohaselt oli vahendaja kohustus valmistada ette vajalikud müügidokumendid (sh müügileping) ja viia ostjatega läbi müügilepingu läbirääkimised müüja nimel ja huvides. Võlgniku hinnangul osales maakler müügilepingu sõlmimisel ostja esindajana ja ostja huvides. Ostja huvidest lähtuva maakleri ja ostja tegevuse tõttu väljastati ehitusluba 10 kuud pärast müügilepingus kokkulepitut. Lepingu p-st 5.3.1. tulenevalt puudus maakleril õigus nõuda müüjalt mistahes kulude hüvitamist, seega ei saa võlausaldaja esitada vastavat nõuet ka pankrotiavalduses. Võlgnik esitas alternatiivse lepingu ülesütlemisavalduse.
3.Harju Maakohus rahuldas 28.12.2022 määrusega võlausaldaja 27.12.2022 taotluse pankrotiavalduse tagamiseks ja seadis pankrotiavalduse tagamise abinõuna võlgnikule kuuluvale kinnistule asukohaga Raudtee tn 62, 11621 Tallinn (registriosa nr 4043650) ja mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga Raudtee tn 64, 11621 Tallinn (registriosa nr 243150) käsutamise keelumärke võlausaldaja kasuks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 21.02.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli ajutine haldur jätta nimetamata pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 alusel. Maakohus leidis Riigikohtu lahendile (RKTKm 06.03.2002, 3-21-17-02, p 10) tuginedes, et praeguses asjas väljub võlgniku ja võlausaldaja vaidlus võlausaldaja nõude selguse üle pankrotimenetluse raamidest, kuivõrd pooled on esitanud väiteid ja tõendeid, mis eeldavad suuremas mahus õiguslike hinnangute andmist ja asjaolude tuvastamist. Nõude kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas avaldaja on võlgniku ja avaldaja vahelist maaklerilepingut kohaselt täitnud, rikkumata muuhulgas lojaalsuskohustust VÕS § 668 lg 1 kohaselt ning kas võlgnik on lepingu kehtivalt üles öelnud. Lisaks tuleb tuvastada, millised kulud on võlgnik avaldajale lepingust tulenevalt kohustatud hüvitama. Maakohus märkis, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama enda nõude olemasolu. Võlausaldaja peab seega tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Käesoleval juhul võlausaldaja seda teinud ei ole ning võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude põhjendatult vaidlustanud. Maakohtu hinnangul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur nimetamata. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur ja keelata võlgnikul vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda.
2-22-17400 Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Maakohus on leidnud ekslikult, et võlgnik on avaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud ja et nõude kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas avaldaja on võlgniku ja avaldaja vahelist maaklerilepingut kohaselt täitnud, rikkumata mh lojaalsuskohustust VÕS § 668 lg 1 kohaselt, samuti kas võlgnik on lepingu kehtivalt üles öelnud ja millised kulud on võlgnik avaldajale lepingust tulenevalt kohustatud hüvitama. Võlausaldaja ei ole võlgnikule lepingu alusel kulude hüvitamise nõuet esitanud. Igasugune võlgniku vastuväide ilma sisulise kohtuliku kontrollimiseta ei saa kaasa tuua seda, et võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemine on välistatud. Võlgnik ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et võlausaldaja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole selgitanud, milles seisnes väidetav võlausaldaja tegutsemine ja missugused olid konkreetsed teod, mida võlgnik käsitleb lojaalsuskohustuse rikkumisena, ehk tegutsemisena ostja huvides. Asjaolu, et võlausaldaja suhtles ostja ja Tallinna Linnavalitsusega ei tähenda, et võlausaldaja tegutses ostja huvides – võlaõiguslepingu kohaselt oli ehitusloa saamine võlgniku kohustus ning igasugune suhtlus ehitusloa saamise nimel, mille väljastamisest Tallinna Linnavalitsus keeldus seoses detailplaneeringu vastuoluga, sai toimuda ja toimus üksnes võlgniku huvides. Võlgnik pole pöördunud suuliselt ega kirjalikult lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu võlausaldaja poole. Maakohus ei ole hinnanud võlgniku vastuväidete põhjendatust. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuna jättis ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel. Riigikohtu lahendist (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 16) tuleneb, et viidatud säte on kohaldatav üksnes füüsiliste isikute puhul. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata, kuid määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega tühistada maakohtu varasem pankrotiavalduse tagamise määrus. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Esmalt lahendab kolleegium seni lahendamata taotlused.
9.1.Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid vastu TsMS § 662 lg 3 alusel ja arvestab nendega kaebuse lahendamisel.
9.2.Avaldaja taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist praeguses asjas vajalikuks, kuna maakohus korraldas asjas kohtuistungi, kus mõlemad menetlusosalised esindajate kaudu osalesid ning avaldaja on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses. Asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.
2-22-17400
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus ei ole võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
11.Võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad määruskaebemenetluses endiselt selle üle, kas võlausaldaja nõue on piisavalt selge, sh kas võlgnik on esitanud nõudele põhjendatud vastuväited. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama enda nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 06.03.2002, 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.
11.1.Esiteks märgib kolleegium, et ei nõustu võlausaldaja väitega, et PankrS § 15 lg 3 ei ole juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldatav. PankrS § 15 lg 3 p 1 ei erista oma sõnastuses füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikku. Näiteks PankrS § 15 lg 3 p-s 3 on eraldi loetletud, milline peab minimaalselt olema võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus juriidiliste isikute ja milline füüsiliste isikute puhul. Seetõttu ei ole ka sätte loogikast võimalik võlausaldaja käsitlust järeldada. Võlausaldaja viidatud Riigikohtu lahendis (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 16) on võetud seisukoht seoses PankrS § 31 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud sõnastuses) tõlgendamisega ja märgitud, et PankrS § 31 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud sõnastuses) kohaldus üksnes füüsilisest isikust võlgniku puhul, mitte ei olnud see seisukoht võetud seoses PankrS § 15 lg-ga 3.
11.2.Teiseks nähtub asjas esitatud materjalidest, sh määruskaebemenetluses vastu võetud tõenditest, et avaldaja ja võlgniku vahel on vaidlus selle üle, kas poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 2.1.4 tulenes võlausaldajale keeld tegutseda lepingu täitmisel ka kinnistu ostja kasuks, samuti kas ja milliste tegevustega on võlausaldaja rikkunud lepingus kehtestatud kohustusi, sh käsundisaaja lojaalsuskohustust, ja kas võlausaldajal ei ole õigust nõuda võlgnikult maakleritasu maksmist VÕS § 668 lg 1 alusel või kas võlgnik on lepingu kehtivalt üles öelnud. Võlgnik on tuginenud asjaoludele, et võlausaldaja sekkus kinnistu ostja huvides ehitusloa menetlusse, andis võlgnikule ebaõigeid juhiseid ja soovitusi, mille tagajärjel kannatas võlgnik varalist kahju, koostas võlgnikule kahjuliku müügilepingu ja tekitas võlgnikule intressikulusid seoses lepingu esemeks oleva kinnisasja müügilepingu sõlmimise venimisega. Võlgnik on esitanud tõendid, mis tema hinnangul lepingu rikkumist ja lepingu ülesütlemist tõendavad (14.12.2022 vastuse lisad 1–3, 25.01.2023 seisukoha lisad 1–6, 10.02.2023 seisukoha lisad 1– 4, 13.03.2023 lisa 1, 19.03.2023 lisa 1). Lisaks on võlgnik palunud kuulata üle kaks tunnistajat, kes saavad tõendada võlgniku väidetud lojaalsuskohustuse rikkumise aluseks olnud asjaolusid. Kuigi maakohus märkis vaidlustatud määruses, et võlausaldaja nõude puhul tuleb mh kindlaks teha, millised kulud on võlgnik avaldajale lepingust tulenevalt kohustatud hüvitama, on ringkonnakohtu hinnangul võlausaldaja nõue ainuüksi juba seetõttu ebaselge, et pooled
2-22-17400 vaidlevad ulatuslikult eelnevalt loetletud asjaolude üle. Kolleegium leiab seetõttu, et käesoleval juhul on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele sellised vastuväited ja tõendid, mille pinnalt avaldaja nõude selguse kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Maakohus on seega õigesti jätnud ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud tsiviilasja menetluse.
12.Maakohus jättis menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Võlausaldaja ei ole määruskaebuses põhjendanud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud jaotada teisiti. Kuna vaidlustatud määrus jääb lõppjäreldustes muutmata, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.
13.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Maakohus rahuldas 28.12.2022 määrusega võlausaldaja 27.12.2022 taotluse pankrotiavalduse tagamiseks ja seadis pankrotiavalduse tagamise abinõuna võlgnikule kuuluvale kinnistule asukohaga Raudtee tn 62, 11621 Tallinn (registriosa nr 4043650) ja mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga Raudtee tn 64, 11621 Tallinn (registriosa nr 243150) käsutamise keelumärke võlausaldaja kasuks. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses pankrotiavalduse tagamise määruse tühistamise kohta otsustust teinud. Kolleegium kõrvaldab maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise ja täiendab määrust otsustusega pankrotiavalduse tagamise tühistamise kohta TsMS § 386 lg 4 alusel.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
15.PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 sätestab, et ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse, mistõttu ei saa selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotus on vaidlustatav TsMS § 178 lg 1 järgi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.