Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud
1.Ideal Capital OÜ esitas 18.11.2022 Harju Maakohtule avalduse ETRE OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik 15.11.2020 kinnisasja vahenduslepingu. Vahenduslepingu kohaselt kohustus avaldaja vahedama võlgniku omandis oleva kinnistu osas müügilepingu sõlmimist. Vahenduslepingust tulenevalt kohustus
võlgnik tasuma avaldajale tasu müügilepingu vahendamise eest 150 000 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja on täitnud kõik vahenduslepingust tulenevad kohustused. Võlgnik on vahenduslepingu kohaselt tasunud vahendustasu osaliselt summas 24 000 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja esitas võlgnikule arve ülejäänud vahendustasu maksmiseks (156 00 eurot), maksetähtajaks oli 30.09.2022. Võlgnik ei ole arvet tasunud. Avaldajal on lisaks võlgniku vastu viivisenõue summas 8892 eurot ja kahju hüvitamise nõue Võlahalduse OÜ sissenõudekulu näol summas 6500 eurot. Avaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 03.11.2022 e-posti teel, 04.22.2022 tähitud kirjaga ja 16.11.2022 kohtutäituri vahendusel, kuid võlgnik ei täitnud enda kohustust. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 01.12.2022 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama avalduse osas kirjalik seisukoht.
3.14.12.2022 esitatud vastuses palub võlgnik jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Võlgniku vastuse kohaselt ütles võlgnik 01.02.2022 vahenduslepingu suuliselt üles avaldajapoolse rikkumise tõttu. Võlgnik leiab, et ülesütlemine oli põhjendatud, sest avaldaja tegevuse tagajärjel tekkis viivitus ehitusloa väljastamisel, avaldaja poolt võlgnikule korduvalt antud ebaõigete juhiste ja soovituste tõttu tekkis võlgnikul otsene varaline kahju, avaldaja tegutses otseselt mitte käsundiandja vaid ostja huvides, avaldaja korraldas notaritehingu müügilepingu sõlmimiseks ning erinevalt ostjast ei olnud müügilepingu kohaselt võlgnikul õigust müügilepingust taganemiseks juhul, kui ehitusluba kindlaksmääratud ajaks ei väljastata ning võlgnikul tekkis intressikulu seoses müügilepingu sõlmimise venimisega. Võlgnik leiab, et kuivõrd ta on tasunud avaldajale tasu vahenduslepingu esimese osamakse ulatuses ning hiljem on vahendusleping üles öeldud, on avaldaja esitatud nõue põhjendamatu. Võlgnik leiab, et avaldaja nõue on tõendamata ja ebaselge ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Lisaks selgitab võlgnik, et ei ole maksejõuetu ning tema vara katab olemasolevaid kohustusi.
4.23.12.2022 esitatud vastuses toob avaldaja välja, et avaldaja ja võlgniku vahelise lepingu kohaselt pidi teade lepingu ülesütlemise kohta ja nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest olema kirjalikus vormis. Seega on avaldaja hinnangul võlgniku väidetav lepingu ülesütlemine tühine. Avaldaja märgib, et ei tunnista, et võlgnik on teinud suulise ülesütlemisavalduse. Avaldaja leiab, et lepingut ei ole üles öeldud ning ülesütlemiseks puuduvad ka alused. Avaldaja hinnangul on võlgniku vastuväited paljasõnalised ning neid ei saa käsitleda nõudele põhjendatult vastuvaidlemisena.
5.25.01.2023 esitas võlgnik enda täiendava seisukoha, milles leiab, et avaldajal puudub õigus nõuda maakleritasu maksmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 668 lg-le 1 vastavalt, sest maakleri esindaja on vaidlusalusel juhul rikkunud oluliselt maaklerilepingut ning tegutsenud müüja huvide vastaselt ja eelistanud müüja huvidele ja õigustele kolmandate isikute õigusi ja huve. Võlgniku hinnangul osales maakler müügilepingu sõlmimisel ostja esindajana ja ostja huvides. Võlgnik selgitab, et ostja huvidest lähtuva maakleri ja ostja tegevuse tõttu väljastati ehitusluba 10 kuud pärast müügilepingus kokkulepitut. Lisaks toob võlgnik välja, et vahenduslepingu pst 5.3.1. tulenevalt puudus maakleril õigus nõuda müüjalt mistahes kulude hüvitamist, seega ei saa võlausaldaja esitada vastavat nõuet ka pankrotiavalduses. Seisukohas esitab võlgnik alternatiivse maaklerlepingu ülesütlemisavalduse.
6.31.01.2023 esitatud seisukohas leiab avaldaja, et avaldaja ei ole enda lepingulisi kohustusi rikkunud. Avaldaja toob välja, et vahenduslepingus puudus maakleri keeld tegutseda ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole kasuks ning avaldaja ei ole ka teise poole kasuks tegutsenud, mistõttu ei saa võlgnik tugineda VÕS § 668 lg-le 1. Seega on avaldajal õigus nõuda võlgnikult tasu maksmist. Avaldaja leiab, et vahenduslepingu ülesütlemine on põhjendamatu, sest avaldaja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Avaldaja hinnangul lootis võlgnik vahenduslepingu kohaselt, et tema kinnisasi müüakse hinnaga 900 000 eurot. See
tingimus on nõuetekohaselt täidetud ning muid olulisi tingimusi vahenduslepingus ei olnud. Avaldaja leiab, et võlgnik ei saa esitada vastuväidet seoses müügilepingu tingimusega, mille ta on lepingu sõlmimisel aktsepteerinud.
7.10.02.2023 seisukohas toob võlgnik välja, et vahenduslepinguga kohustus avaldaja
valmistama ette vajalikud müügidokumendid, sh müügilepingu ja viima ostjatega läbi müügilepingu läbirääkimised müüja nimel ja huvides. Avaldaja on võlgniku hinnangul vastuolus maaklerilepinguga olnud tegev ka müüjale vahendatud lepingu teise poole kasuks. Seetõttu puudub maakleril VÕS § 668 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda maakleritasu maksmist või kulude hüvitamist. Võlgnik selgitab, et maakleri tegevus oli kantud selgest huvist saada ostjat rahuldav ehitusprojekt ning selle alusel ostjale sobilikel tingimustel ehitusluba. Maakleri tegevuse tõttu ei peetud kinni ehitusloa saamiseks müügilepingus kokkulepitud tähtpäevast, mis tõi võlgnikule kaasa kulutused ja kahju intressi näol. Lisaks leiab võlgnik, et avaldaja kasutas ostja nimel ja huvides advokaadibüroo teenuseid ehitusregistrisse esitatava arendaja selgituse formuleerimiseks ning esitas vastavad kulud müüjale. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
9.Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maaklerilepingust. Avaldaja leiab, et on maaklerilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud ning lepingust tulenevalt on võlgnik kohustatud maksma talle tasu summas 156 000 eurot. Avaldajal on lisaks võlgniku vastu viivisenõue summas 8892 eurot ja kahju hüvitamise nõue Võlahalduse OÜ sissenõudekulu näol summas 6500 eurot. Võlgniku hinnangul on avaldaja enda lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, muuhulgas on avaldaja rikkunud lojaalsuskohustust ning sellega seoses on võlgnikul tekkinud täiendavad kulutused ja kahju. Sellest tulenevalt on võlgnik seisukohal, et VÕS § 668 lg 1 alusel ei või avaldaja nõuda võlgnikult tasu maksmist. Võlgnik on ka välja toonud, et maaklerilepingust tulenevalt puudus maakleril õigus nõuda müüjalt mistahes kulude hüvitamist. Lisaks leiab võlgnik, et ta on avaldaja olulisest rikkumisest tulenevalt maaklerilepingu üles öelnud. Avaldaja on seisukohal, et ei ole maaklerilepingust tulenevaid kohustusi, sh lojaalsuskohustust rikkunud ning maaklerilepingu ülesütlemine võlgniku poolt on põhjendamatu.
10.Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul väljub vaidlus pankrotimenetluse raamidest, kuivõrd pooled on esitanud väiteid ja tõendeid, mis eeldavad suuremas mahus õiguslike hinnangute andmist ja asjaolude tuvastamist. Nõude kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas avaldaja on võlgniku ja avaldaja vahelist maaklerilepingut kohaselt täitnud, rikkumata muuhulgas lojaalsuskohustust VÕS § 668 lg 1 kohaselt ning kas võlgnik on lepingu kehtivalt üles öelnud. Lisaks tuleb tuvastada, millised kulud on võlgnik avaldajale lepingust tulenevalt kohustatud hüvitama. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama enda nõude olemasolu. Võlausaldaja peab seega tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid,
mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Käesoleval juhul võlausaldaja seda teinud ei ole ning võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude põhjendatult vaidlustanud. Kohtu hinnangul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur nimetamata. Kohus märgib, et kui kohus tuvastab ühe PankrS § 15 lg 3 nimetatud aluse ajutise halduri nimetamata jätmiseks, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-11742, p. 9).
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse.
12.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lõike 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
osaliselt tühistatud 22.05.2023 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.