Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

2

Valgamaa Jahimeeste Ühistu (edaspidi ka lühendatult VJÜ) vastu VJÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad on kostja (VJÜ) liikmed ja kuuluvad Palupera jahiseltsi. Kostja VJÜ on jaotatud jahiseltsideks, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud, kuid millel on oma kodukord, juhatus, üldkoosolek - s.t Palupera jahiselts oli VJÜ allüksus, mille kaudu hagejad oma liikmelisusest tulenevaid õigusi teostasid. Hagejad pidasid jahti Hellenurme jahipiirkonnas, Palupera jahialal. 6. septembril 2023 toimus VJÜ üldkoosolek, mille päevakorra punktina nr 2 otsustati Hellenurme jahipiirkonna siseseid piire muuta ja jagada jahiala üksnes Nõuni ja Otepää linna jahialaks, varasema Otepää linna, Nõuni ja Palupera jahiala asemel. Otsuse tulemusena kadus sisuliselt ära Palupera jahiseltsi jahiala, mida hagejad olid jahipidamiseks kasutanud. Hagejad esitasid üldkoosoleku otsusele vastuväite nii suuliselt kui ka kirjalikult. Samal koosolekul muudeti VJÜ kodukorda ja kustutati Palupera jahiselts. Eeltoodud asjaoludel leiavad hagejad, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud VJÜ põhikirjast ja seadusest tulenevaid reegleid ning Valgamaa Jahimeeste Ühistu üldkoosoleku 6. septembri 2023. a otsus on tühine või alternatiivselt tuleb tunnistada kehtetuks järgmistel põhjustel: (i)

VJÜ juhatuse liikme Rein Rosenbergi, volitused olid 1. aprillil 2016 lõppenud, mistõttu kutsus üldkoosoleku kokku ja viis läbi selleks volitusi mitteomav isik;

(ii)

kostjal puudus õigus kasutada Hellenurme jahipiirkonda kooskõlas jahiseadusega (JahiS), sest Keskkonnaameti korraldus jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamiseks oli vaidlustatud ning Tallinna Halduskohtus tühistatud (otsus jõustumata). Jahipiirkonna kasutusõiguse puudumisel puudus ka õigus otsustada jahipiirkonna siseste jahialade kaotamise üle;

(iii)

VJÜ üldkoosolekul puudus pädevus võtta vastu otsust jahipiirkonna sisemiste piiride muutmiseks (hagejad viitavad VJÜ põhikirja punktidele 4.2, 4.6 ja 4.6.11) ning nõukogul puudus pädevus anda selles küsimuses arvamus (hagejad viitavad põhikirja punktile 4.20);

(iv)

otsus piirab Palupera Jahiseltsi jahimeeste (sh hagejate) tegevusvabadust, sest sellega on võetud neilt vabadus ja võimalus oma kodu lähedal jahti pidada (s.o tegeleda oma olulise hobiga). VJÜ tegevus on tingitud tegelikkuses erimeelsustest Palupera Jahiseltsi juhatuse liikme Ake Andressooga, kuid rakendatud meede omab sisuliselt karistuslikku mõju hagejatele;

(v)

otsuse põhjendamine Hellenurme jahipiirkonna kasutajate taotlusega ja nõukogu 16. juuni 2023. a seisukohaga ei ole põhjendatud, sest sellisest taotlusest ei ole hagejaid informeeritud, esitatud ettepanek on nimede ja allkirjadeta dokument ning Palupera jahiseltsi liikmed jäeti kavandatava muudatuse protsessi kaasamata. Nõukogu protokollist said hagejad teada läbi kolmandate isikute.

VJÜ juhatuse liikmel Raul Rosenbergil olid vaidlustatud otsuse tegemise ajal VJÜ juhatuse liikme volitused, sest VJÜ pikendas tema juhatuse liikme volitusi 5. augusti 2021. a nõukogu koosoleku otsusega;

(ii)

hagejatel III, V, VI ja VII puudub vaidlustamisõigus, sest nad osalesid üldkoosoleku otsuse tegemisel, kuid jätsid allkirjastamata koosolekul esitatud vastuväite;

3

(iii)

koosolek oli korrektselt kokku kutsutud (sh päevakord kinnitatud, materjalid liikmetele teatavaks tehtud) ning otsusevõimeline (kvoorum oli koos, st esindatud oli 317 liiget 439-st), päevakorrapunkte arutati sisuliselt ja vastuväited loeti ette;

(iv)

otsus on korrektselt häälteenamusega vastu võetud (212 poolthäälega, 40 vastu ja 63 erapooletut);

(v)

jahipiirkondade sisemine jagamine kasutaja siseselt on tavapärane praktika, et hõlbustada suurte piirkondade haldamist ja täita JahiS-st tulenevaid ülesandeid. Samas tinglik alapiirkondade jaotus ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust ega oma mõju jahipiirkonna kasutaja välistele isikutele;

(vi)

otsuse eesmärk ei olnud hagejate ilmajätmine õigusest kodukohas jahti pidada, vaid VJÜ soovis objektiivselt kollektiivselt sisemist ümberkorraldust. Otsuse tingis soov tagada ühistus töörahu;

(vii)

otsustatu ei saa rikkuda hagejate eneseteostusvabadust, sest jahipidamist saab iga jahimees jätkata kostja liikmena oma harjumuspärasel või isegi suuremal maa-alal. Kostja on teinud hagejatele ettepaneku liituda Nõuni või Otepää linna jahiseltsiga, otsusega ei arvatud kedagi liikmeskonnast välja ning liikmetel on õigus pidada jahti;

(viii)

otsuse tegemisel ei ole rikutud hagejate liikmeõigusi – otsustusõigust, kaasarääkimise õigust jm;

(ix)

põhikirjas ei ole reguleeritud jahipiirkonna siseste jahialade üle otsustamise küsimust, kuid selge on, et selliseid harvaesinevat ja kogu ühistut puudutatavaid küsimusi peab saama otsustada üldkoosolek. Ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 3 lg 2 kohaselt saab üldkoosolek otsustada sisemise struktuuri muudatusi, selleks ei sobi ükski muu juhtimistasand;

(x)

Palupera jahiseltsi liikmed ei sõlminud maa jahindusliku kasutamise lepinguid maaomanikega. Kostja üldkoosolek otsustas ümberjagamise, kaitstes mh neid Palupera jahimehi, kes pidid jätma kostja korraldused täitmata Palupera jahiseltsi suuniste kohaselt;

(xi)

Keskkonnaameti haldusotsus on kehtiv ja antud kehtiva õiguse alusel ning haldusvaidlus jahipiirkonna kasutamise pikendamise üle ei puuduta hagejaid;

(xii)

kostjale kuulub jahipiirkonna kasutusõigus 13 jahipiirkonna osas, sh Hellenurme jahipiirkonnas ning samal koosolekul arutati ka Laatre jahipiirkonna piiride muutmist.

MAAKOHTU LAHEND

4

Maakohus leidis, et Artur Lõhmusel, Ralf Rasmus Raalil, Ilvar Sarapsonil ja Vambola Sipelgal on hagi esitamise õigus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, kuid mitte otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Kui kohus otsuse tühisust ei tuvasta, kuid tunnistab otsuse vastuväite esitanud hagejate hagi alusel kehtetuks, omab see õiguslikku tähendust kõigi hagejate jaoks. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatud otsusega on muudetud jahipiirkonna siseseid piire, missugune tegevus ei ole käsitatav jahipiirkonna jagamisena JahiS § 12 või § 20 mõttes. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Seega saab olla juriidilise isiku organi (s.h tulundusühistu juhatuse) otsus olla tühine kolmel alusel: (i) vastuolu heade kommetega; (ii) vastuolu seaduse sättega, mis on kehtestatud võlausaldajate või avaliku huvi kaitseks ja (iii) vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumine. TÜS § 521 lg 1 punktidest 1 kuni 3 tuleneb sarnaselt TsÜS-is ettenähtuga, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui: 1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (p 3). Maakohus kontrollis, kas hagejate väidete pinnalt on võimalik tuvastada mõne TÜS § 52 1 lg-s 1 või TsÜS §38 lg-s 2 sätestatud aluse esinemine, mille tõttu kostja üldkoosoleku otsus on tühine. Maakohus leidis, et ei ole põhjust kahelda kostja juhatuse liikme Rein Rosenbergi volitustes ühistut esindada, mh kutsuda kokku ühistu üldkoosolekut või seda juhtida. Kohtule on esitatud allkirjastatud nõukogu otsus, millega Rein Rosenbergi volitusi VJÜ juhatuse liikmena pikendati 5. augustil 2021 järgmiseks viieks aastaks. Hagejad leidsid, et kostjal puudus õigus kasutada Hellenurme jahipiirkonda kooskõlas jahiseadusega, sest Keskkonnaameti korraldus jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamiseks oli vaidlustatud ning Tallinna Halduskohtus tühistatud. Lisaks leidsid hagejad, et jahipiirkonna kasutusõiguse puudumisel puudus ka õigus otsustada jahipiirkonna siseste jahialade kaotamise üle. Maakohus sellega ei nõustunud. Maakohus nõustus hagejatega, et jahipiirkondade sisemise jaotuse küsimuste otsustamist VJÜ põhikiri (sh hagejate poolt välja toodud punktid) ei käsitle. Maakohus ei nõustunud hagejatega, et teatud tüüpi otsuseid ei saagi üldse ükski juhtimisorgan vastu võtta, kui sellist otsust ei näe konkreetselt ette ei põhikiri ega seadus. Maakohus nõustus kostjaga, et tulundusühistu üldkoosolek saab otsustada küsimusi, mis puudutavad ühistu struktuuri ning mis ei ole antud ühegi teise juhtorgani pädevusse. Ühinguõiguslikult on üldkoosolek kahtlemata pädev võtma vastu otsuseid ühistu juhtimist ning struktuuri puudutavates küsimustes. Vaidlustatud otsusega muudeti kohtu hinnangul sisuliselt VJÜ kodukorda, mis nägi ette ühistu jahipiirkondade ja jahiseltside süsteemi. Nimelt nägi VJÜ kodukorra § 10 lg 1 ette, et jahiselts kuulub ühistu jahipiirkonda kasutavatest liikmetest ning kodukorra § 10 lg 2 määratles, millised jahiseltsid millistes ühistu jahipiirkondades tegutsevad. Kodukorra § 10 lg 2 p 3 kohaselt oli üheks Hellenurme jahipiirkonnas tegutsevaks jahiseltsiks Palupera jahiselts. Punktide 4 ja 5 kohaselt tegutsesid samas Hellenurme jahipiirkonnas ka Nõuni ja Otepää linna

5

jahiselts (vt dtl 17). Ühistu põhikirja p 4.6.2 alusel oli ühistu kodukorra muutmine ühistu üldkoosoleku pädevuses. Kokkuvõtteks ei ole vaidlustatud otsus tühine üldkoosolekul pädevuse puudumise tõttu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud piisava kvoorumi ning piisava häälteenamusega. Seega ei saa otsus olla tühine ka nende nõuete järgimata jätmise tõttu. Hagejad leiavad, et otsus piirab Palupera Jahiseltsi jahimeeste (s.h hagejate) tegevusvabadust, sest sellega on võetud neilt vabadus ja võimalus oma kodu lähedal jahti pidada (s.o tegeleda oma olulise hobiga). VJÜ tegevus on tingitud tegelikkuses erimeelsustest Palupera Jahiseltsi juhatuse liikme Ake Andressooga, kuid rakendatud meede omab sisulisel karistuslikku mõju hagejatele. Maakohus järeldas, et hagejad toetuvad sellega otsuse vastuolule heade kommetega, mis tuleneb asjaolust, et otsus piirab ebamõistlikult hagejate tegevusvabadust, mida kaitseb põhiseaduse § 29 ning et sellel otsusel on hagejatele karistuslik mõju, kuigi karistus ei ole tingitud nende enda tegevusest. Kostja hagejate väidetega ei nõustunud, vaid selgitas, et hagejad saavad VJÜ liikmena astuda Nõuni või Otepää linna jahiseltsi ning jätkata jahipidamist harjumuspärasel või veelgi suuremal alal. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Maakohus tuvastas, et jahipiirkondade ümberjagamise otsus kujutab endast sisuliselt kostja kodukorra muutmist. Kostja kodukorra (vt dtl 16–18) § 9 lg 1 kohaselt on ühistu jahipiirkond jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ühistu kasutuses olev suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala. Kodukorra § 9 lg 2 sätestab , et ühistu jahipiirkonna kasutusõigust teostatakse jahiseltsi kaudu. Ühes ühistu jahipiirkonnas võib olla mitu jahiseltsi. Kodukorra § 10 lg 2 p 3 alusel oli Palupera jahiselts üheks Hellenurme jahipiirkonnas tegutsevaks jahiseltsiks, mille kaudu ta jahipiirkonna kasutusõigust sai teostada. Kodukorrast nähtub, et ühistu liige võib kuuluda ühte jahiseltsi (§ 3 lg 1 esimene lause). Vaidlustatud otsusega on VJÜ üldkoosolek jaganud Hellenurme jahipiirkonna ümber selliselt, et Palupera jahiseltsi enam jahipiirkonna kasutajate hulgas ei ole ning kogu jahipiirkond jagunes Nõuni ja Otepää linna jahialaks (vt dtl 586–588, uus kodukord). Seejuures ka Palupera jahiseltsi uues kodukorras enam ei ole. Kokkuvõtteks on otsusega kaotatud Palupera jahiselts. Samas muud kodukorra sätted on jäetud kehtima, seega liikme võimalus (suuruluki)jahti pidada on seotud jahiseltsi kuuluvusega. Hagejad kuulusid Palupera jahiseltsi, mida peale jahialade ümberjagamist ning kodukorra vastavat muutmist enam ei eksisteeri. Kostja selgitas, et jahipidamise võimalus harjumuspärasel ja veelgi suuremal alal on säilinud, kui hagejad astuvad Nõuni või Otepää linna jahiseltsi. Kohtuistungil selgus, et ühtki hagejatest ei ole ei Nõuni ega Otepää linna jahiseltsi vastu võetud, kuigi mõned neist on seda taotlenud. Kostja selgitas, et Palupera seltsi endistest liikmetest on tänaseks kaks Nõuni jahiseltsi vastu võetud ning Otepää linna jahiseltsi kaks liiget vastu võetud ja ühisjahis on soovinud kaks meest käia ja nad on seda saanud. Kaks nendest on hagejad, kes said jahil käia. Seega ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud asjaolule, et ühtki hagejat ei ole kohtuistungi aja seisuga ei Nõuni ega Otepää linna jahiseltsi vastu võetud, kuid kaks hagejat, kes on selleks soovi avaldanud, on saanud käia ühisjahil. 6

Otsuse tegemise ajal kehtinud kodukorra § 3 lg 3 kohaselt liikme jahiseltsilise kuuluvuse muutmiseks on nõutav liikme senise jahiseltsi ning taotletava jahiseltsi nõusolek. Uue kodukorra eelnõu § 3 lg 3 kohaselt on vajalik aga üksnes taotletava jahiseltsi nõusolek. Seega on hagejatel seltsi kaudu Hellenurme jahipiirkonnas jahipidamisõiguse teostamine seatud sõltuvusse Nõuni või Otepää linna jahiseltsi nõusolekust. Jahiseltsil on kodukorra järgi õigus oma liikmeid valida ja miski ei taga hagejatele, et neid liikmeks valitakse. Pooled selgitasid istungil, et alates 1987. aastast toimetasid Valgamaal tänased jahiseltsid ning nõukogude aegne katuseorganisatsioon Valgamaa jahindusklubi reorganiseeriti hiljem tulundusühistuks Valgamaa Jahimeeste Ühistu (vt dtl 808). Hagejad selgitasid ka, et Palupera jahiseltsis on jahti peetud juba 1956. aastast kohaliku seltskonnaga. Hagejad leiavad, et tehtud otsustega kiusatakse taga Palupera jahiseltsi liikmeid, ei lasta neid tuttavatel jahimaadel jahti pidada hoolimata sellest, et mõned on ka teinud avalduse teise jahiseltsiga liitumiseks. Lisaks viitasid hagejad enesekorraldusõigusele – nad olid Palupera jahiselts, kes ise haldas ja valitses oma jahiala, kuid nüüd sunnitakse neid minema teise seltsi. Maakohus nõustus hagejatega, et seadus kaitseb ühinemisvabadust (ühinemist mittetulundusühingutesse ja -liitudesse) ning seda põhiseaduse tasemel (PS § 48). Kohus tuvastas kodukorra alusel, et VJÜ liikmelisust ning jahiala kasutusõigust teostatavad VJÜ liikmed ühe konkreetse jahiseltsi kaudu ning sel jahiseltsil on õigus oma liikmeid valida (vt p 16.4 ja 16.5, ülal) ning otsustada keda lubada oma jahialal jahti pidada ning missuguses seltskonnas on võimalik seda teha. Samuti otsustavad kodukorrast nähtuvalt seltsid ise, kes ja kellega peab suurulukijahti. Palupera jahiseltsi jahiala ümberjagamisega ning Palupera jahiseltsi kodukorrast kustutamisega on kaotatud see võimalus Palupera jahiseltsi liikmete jaoks, keda ei ole küll heidetud välja VJÜ-st, kuid kelle jahipidamise võimalustele on sellega seatud täiendavad takistused. Nende jahipidamise võimalused sõltuvad nüüd teiste jahiseltside liikmete soovist neid oma seltsi vastu võtta ning nende seltside heast tahtest jahilubade väljastamisel või hagejate kui mitteliikmete ühisjahti kutsumisel. Seejuures on hagejad jätkuvalt VJÜ liikmed, neid ei ole seltsist ühegi rikkumise tõttu välja arvatud ning kostja seaduslik esindaja on istungil öelnud, et ametlikult hagejatele mingeid konkreetseid etteheiteid ei olnud (vt dtl 797). See tähendab, et neil on liikmekohustused (nt tasuda liikmemaksu vastavalt põhikirja punktile 2.5.2), kuid nad ei saa teostada liikmelisusest tulenevaid õigusi samas mahus teistesse seltsidesse kuuluvate liikmetega. Nende jahipidamise võimalused on oluliselt piiratumad või puuduvad üldse. Üks hageja selgitas, et on saanud väikeulukiloa oma maal jahi pidamiseks, kuid mitte suurulukiluba. Mõni hageja on saanud vaid käia ühisjahis. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsuse tulemusena on hagejate kui VJÜ liikmete õiguste ja kohustuste tasakaal ebamõistlikult nende kahjuks tasakaalust väljas. Vaidlust ei ole selles, et ettepanekut Palupera jahiselts ning tema jahiala kaotada ning see teiste jahiseltside vahel ümber jagada ei teinud Palupera jahiseltsi liikmed ise. Sellise ettepaneku tegid teiste Hellenurme jahipiirkonda kasutavate seltside liikmed. Hagejad ei ole sellist muudatust soovinud ning hääletasid nende otsuste vastu. Seega on Palupera jahiseltsi maade ümberjaotamine ning selle seltsi kaotamine otsustatud ilma, et Palupera jahiselts või sellesse kuuluvad jahimehed oleks seda soovinud. Tegemist ei ole lihtsa struktuurse ümberkorraldusega, nagu väidab kostja. Tegemist on olukorraga, kus VJÜ liikmete enamus on ühe jahiseltsi liikmete tahte vastaselt ning ilma selle seltsi liikmete taotluseta asunud otsustama ühe jahiseltsi jahimaade kasutamise, selle jahiseltsi kaotamise ning tema liikmete jahipidamisõiguse üle. Seejuures on seda tehtud sama jahipiirkonna teiste jahiseltside, s.o samale jahialale konkureerivate jahiseltside liikmete taotlusel. Seesugune toimimine ei saa olla kuidagi kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega ega järelikult ka heade kommetega. Seetõttu ei peaks ühe jahiseltsi jahiala

7

selline ümberjagamine olema demokraatlikus õigusriigis eraõiguslikus tulundusühistus lubatav isegi piisava kvoorumi ja häälteenamuse korral. Maakohus leidis kokkuvõtteks, et ehkki VJÜ otsus on vastu võetud selge poolthäälte enamusega, rikub see vähemuse, s.o Palupera jahiseltsi liikmete õigusi viisil, mis on heade kommete vastane. Enamuse otsusega on sisuliselt kaotatud vähemuse võimalus neile varasemate kokkulepetega (varasem kodukord) eraldatud jahiala kasutamiseks neile endile sobivatel tingimustel ning oma jahiseltsi korraldamisel. Samuti on VJÜ liikmeks olevate hagejate õiguste ja kohustuste tasakaal viidud hagejate kahjuks tasakaalust välja. Seesugune otsustus on järelikult heade kommete vastane ning seega tühine TÜS § 52 1 lg 1 punkti 2 alusel. Eeltoodud järeldust ei väära ka kostja esitatud vastuväited. Kostja väite kohta, et Laatre jahipiirkonna sisepiire muudeti ka samal koosolekul, märkis maakohus, et seesugune jahialade liitmine toimus Laatre ja Vähero jahiseltside enda ühinemisettepaneku tulemusena. Kostja väited ühistus töörahu või jahirahu tagamise kohta ei kaalu üles Palupera jahiseltsi jahimeeste õigust jätkata jahipidamist oma seltsis ning neile kodukorraga eraldatud jahimaadel. Ka ei nähtu kostja esitatud tõenditest, et keegi hagejatest oleks millegagi töö- või jahirahu rikkunud. Kostja väited hagejate liikmeõiguste mitterikkumise kohta on väärad. Otsusega ei tagatud hagejatele õigust pidada jahti samal või veelgi suuremal jahialal kui varem. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Palupera jahimehi saaks kuidagi kaitsta see, et ilma nende taotluseta ning nende soovide vastaselt kaotatakse Palupera jahiselts ning jaotatakse selle jahimaad teiste jahiseltside vahel ning hoolimata liikmekohustustest piiratakse oluliselt nende võimalusi jahti pidada. Kui ka seltsi kohustusi põhikirja § 11 p 2 tähenduses tõesti rikuti (missuguse asjaolu kohta ei ole kostja tõendeid esitanud), ei ole sellise rikkumise puhuks kohane meede terve jahiseltsi kaotamine ja jahimaade ümberjagamine arvestamata, kes sellise rikkumise eest tegelikult vastutas. Kostja väide, et Palupera jahiseltsiga oli juba aastaid palju probleeme, on paljasõnaline ning ka selle väite tõendatuse korral ei saaks kohtu eelnevat analüüsi arvestades olla Palupera jahiseltsi kaotamine ja selle jahimaade ümberjagamine kohane ehk heade kommetega kooskõlas olev meede probleemi (et esines palju probleeme) lahendamiseks. Kuna maakohus tuvastas, et vaidlustatud otsus on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, ei hinnanud maakohus täiendavalt poolte muid seisukohti ning nende kohta esitatud tõendeid. Samuti ei olnud tühisuse tuvastamise korral alust kontrollida, kas esineks aluseid otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kokkuvõtteks koos riigilõivuga on hagejate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 5994 eurot 25 senti (s.o 5408,25+490+96 eurot).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8

Hagejad ei tuginenud kordagi vastuolule heade kommetega, mistõttu rikkus maakohus otsuse vastava põhjendusega oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus rikkus TsMS § 7 oluliselt, sest pooli ei koheldud kohtu ees võrdselt. Maakohus oleks pidanud vähemalt kostjat teavitama, et asub ka seda tühisuse alust kaaluma ja võimaldama kostjale selles osas arvamust või seisukohta esitada (TsMS § 436 lg 3 ja 4). Maakohus andis hagejate soovile oma kodu lähedal senisel viisil jahipidamisega jätkata loomingulise tõlgenduse ja leidis, et küllap hagejad soovivad niiviisi toetuda vaidlusaluse otsuse vastuolule heade kommetega. Kostja selgitust, et senistel Palupera jahiseltsi (kuhu hagejad kuulusid) maadel on hagejatel jahipidamine jätkuvalt võimalik, kui nad liituvad Nõuni või Otepää linna jahiseltsiga, pidas kohus ebausutavaks. Kohus jäi seevastu uskuma hagejate paljasõnalisi väiteid, et neid vastavatesse seltsidesse vastu ei võetud ega võeta ka tulevikus. TsMS § 230 lg 1 kohustab pooli tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejad ühtegi asjakohast tõendit ei esitanud, mistõttu kohus ei saanud otsust hagejate jutule rajada. Kostjale ei ole teada, et hagejate taotlused oleksid mainitud jahiseltside poolt tagasi lükatud. Liikmeks astuda soovijate taotlusi lahendavad reeglina jahiühenduste üldkoosolekud, mis toimuvad korra aastas kevaditi, kui aktiivsemat jahitegevust ei toimu. Hagejad ei tõendanud, et nad oleksid saanud eitava vastuse neilt koosolekutelt. Kirjalike tõendite puudumisel oleks võinud hagejaid vande all üle kuulata, mis oleks nende jutu muutnud tõendiks, millele kohus saanuks otsust tehes tugineda. Praegusel juhul on otsus vastavas osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 1 ja 2). Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal oli pädevus Palupera jahiseltsi maad jagada Nõuni ja Otepää linna jahiseltside vahel. Kui sellega kaasnebki hagejatele teatavaid ebamugavusi jahipidamisega seonduvalt, siis ei kaalu see üles kostja üldkoosoleku autonoomset õigust vastavat otsust vastu võtta. Ka ei ole mainitud võimalikud ebamugavused (nt ühisjahiga seonduvad kogunemised kodust kaugemal kui tavapäraselt) sellise kaaluga, et nende põhjustamist saaks nimetada heade kommete vastaseks käitumiseks. Kokkuvõttes on kostja üldkoosoleku vaidlusalused otsused nii vormilt kui sisult õiguspärased ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Otsuse p-s 26 märgitust pole aru saada, kas kohus loeb või ei loe esindaja kütusekulu põhjendatuks. Ühes lauses on mõlemad seisukohad esindatud.

etteheited, mille kohaselt on maakohus andnud hagejatele soovile oma kodu lähedal senisel viisil jahipidamist jätkata “loomingulise tõlgenduse”. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus hagejate vastavasisulisi põhjendusi põhjalikult hinnanud, hinnates samas ka kostja vastuväiteid hagejate põhjendustele. Hagejad selgitasid maakohtu istungil, et seadus kaitseb ka ühinemisvabadust (ühinemist mittetulundusühingutesse ja -liitudesse) ning seda põhiseaduse tasemel (PS § 48). Kostja väidab põhjendamatult ja pahatahtlikult, et hagejate jaoks toob kirjeldatud olukord kaasa kõigest „teatavaid ebamugavusi jahipidamisega seonduvalt“ ning see ei kaalu üles kostja üldkoosoleku autonoomset õigust vastavat otsust vastu võtta. Maakohtu istungil ei suutnud kostja isegi selgitada, miks Palupera jahiala kaotamine oli üldse kostjale vajalik. Kostja põhjendas otsuse vajalikkust „jahirahuga“, samas suutmata selgitada, mida ta selle kummastava termini all silmas peab. Tänaseks, kui vaidlusalusest kostja üldkoosolekust on möödas peaaegu kaks aastat, ei ole hagejad jahipidamisega sisuliselt tegeleda saanud ja seda tulenevalt nende tegevust tugevalt piiravast ja nende suhtes ebaausast kostja üldkoosoleku otsusest. Hagejad nõustuvad täielikult maakohtuga, et hagejate poolt vaidlustatud kostja üldkoosoleku otsus on heade kommete vastane ning seega tühine TÜS § 52 1 lg 1 punkti 2 alusel. Seejuures leiavad hagejad erinevalt maakohtust ka endiselt, et kõnealune kostja üldkoosoleku otsus on vastuolus kostja põhikirjaga, kuna kostja põhikiri ei sätesta kostja üldkoosolekule pädevust muuta Hellenurme jahipiirkonna siseste jahialade piire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10

väidetele ja väiteid selle kohta, mis põhjusel kostja leiab, et üldkoosoleku otsus vastab headele kommetele, leiab ringkonnakohus, et maakohtu minetused selgitamiskohustuse täitmisel ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

11

Vastavalt hagejate taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.