Autofrend OÜ hagi X vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Autofrend OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 646 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Autofrend OÜ (registrikood lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
10885063),
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Pärnu Maakohtu 07.03.2022 otsuse resolutsioon p-s 7 ilmne ebatäpsus Autofrend OÜ-lt X kasuks välja mõistetud menetluskulude summa osas ja lugeda õigeks 5184 eurot. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 07.03.2022 otsus muutmata.
2.Pärnu Maakohtu 07.03.2022 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu Autofrend OÜ hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse Autofrend OÜ nõudes X vastu Autofrend OÜ Google’i arvustustest kasutaja „QQQ“ nimelt kirjutatud arvustuse eemaldamist.
Jätta Autofrend OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Autofrend OÜ kanda.
5.Määrata X ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas 3024 eurot.
6.Mõista Autofrend OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 3024 eurot. Autofrend OÜl tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda X-le alates otsuse jõustumisest kuni
2-21-12548 kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Autofrend OÜ (hageja) esitas 10.08.2021 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval Google’i arvustustest „WWW“, „DDD“, „OOO“ ja „QQQ“ nimeliste kasutajate avaldatud arvustused; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 6300 eurot või kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, kahju 316,67 eurot ja viivis kahju hüvitamise nõuetelt. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müügi, hoolduse ja remondiga. Google Reviews (ee arvustused) süsteem võimaldab anda hinnanguid ettevõttele. Kostja avaldas Google’i arvustustes hagejale majanduslikult kahjulikud järgmised negatiivsed väited: kasutajanime all WWW: „Ebameeldiv kogemus ja kindlasti tagasi ei lähe ega soovita ka teistel. Parem telli internetist või osta mujalt.“; kasutajanime QQQ all: „Soovitan eemale hoida. Ülbed töötajad. Töödele hinda ei ütle, üllatavad pärast arvega. Kelmid.“; kasutajanime DDD all: „Parem ostke kuskilt mujalt. Äärmiselt ebameeldiv kogemus.“; kasutajanime OOO all: „Not recommended. Ei soovita.“
3.Kostja postitustes väljatoodud faktiväited on ebaõiged ja eksitavad. Kõik väited kahjustavad tervikuna hageja mainet, sest jätavad hagejast vale mulje, et hageja on pahatahtlik ettevõte, kes ei osuta kvaliteetseid teenuseid. Hageja kannab kahju mainelanguse tõttu, kuna hageja potentsiaalsete ja olemasolevate klientide suhtumine võib olla kostja postituse tagajärjel oluliselt mõjutatud, st potentsiaalsed kliendid loevad kostja väiteid ning ei julge pöörduda hageja poole. Lisaks mõjutavad kostja „1“ hinnangud hageja keskmist hinnangut, mis on kajastatud Google’i arvustustes ja mis on tihtipeale asjaoluks, millele tuginevad potentsiaalsed kliendid siis, kui valivad teenusepakkujat.
4.Kostja arvustuste eesmärgiks on hageja brändi rikkumine. Kostjal ei ole saanud tekkida mingisugust kogemust hageja pakutud teenuste suhtes, sest hageja ei ole kunagi osutanud kostjale teenuseid. Kostja soovis ebaõigete faktiväidetega jätta hagejast ebaõiget muljet, et hageja osutab teenuseid ebaprofessionaalselt ning petab kliente. Kostja ebaõigetele faktväidetele tuginedes rajas kostja negatiivse hinnangu hageja suhtes, mille kohaselt tuleb hageja teenuseid vältida. Sisuliselt kutsus kostja hageja teenuseid boikoteerima ebaõigetel
2-21-12548 faktilistel alustel. Kostja ei ole kõrvaldanud ega ümber lükanud ebaõigeid andmeid mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist.
5.Hageja maine taastamiseks tuleb kommunikatsioonibüroo asjatundja arvates hageja kaubamärk kuvada otsingumootori tipptulemuste hulgas, avaldada positiivne kliendikogemus Facebooki leheküljel ja avalikustada juhtum meedias, milleks kulub vähemalt 6300 eurot. Juhul kui kohus leiab, et hageja kahju eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tuvastada, siis palub hageja see tuvastada kohtul oma õiglasel äranägemisel.
6.Hagejale on tekkinud kahju ka kohtueelsete õigusabikulude 316,67 euro näol seoses hageja olukorra analüüsimisega ja kostjale kahe nõudekirja edastamisega. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja ei saa nõuda postituste tervikuna eemaldamist. Kostja ei ole avaldanud faktiväiteid vaid väärtushinnanguid. Kõik kommentaarid on kirjutatud Google Reviews keskkonnas, kus kommentaarid oma olemuselt kajastavad kasutajate subjektiivset arvamust. Kostja avaldatud väärtushinnangud ei sisalda kaudseid faktiväiteid ning avaldatu puhul tuleb igal juhul hinnata ka konteksti. Google Reviewsi eesmärgiks ei saa pidada üksnes positiivsete või kiitvate arvustuste andmise võimalikkust, vaid kliendil on õigus kirjutada oma tegelikust kogemusest konkreetse ettevõttega. Sõna „arvustus“ kasutatakse nii negatiivses kui ka positiivses kontekstis. Kostja avaldatud seisukohti ei saa pidada majandusliku kahjuliku asjaolu avaldamisena, vaid kogemuse jagamisena.
9.Kostja on selgitanud, mida kostja pidas silmas hinnangu „kelmid“ all ja kostja defineerib seda käitumisena, kus hageja töötajad töödele hinda ei ütle, üllatavad arvega. Keskmisele inimesele on selgelt arusaadav, et hinnangu „kelmid“ all ei pidanud kostja silmas kriminaalõiguslikku hinnangut, vaid tegevust, kus klienti soovitakse arvega üllatada, mis kostja hinnangul on ebaeetiline tegevus. Keskmisele inimesele on arusaadav, et tegemist on emotsionaalse hinnanguga sellele sõnale eelnenud olukorra ülevaatele.
10.Kostja avaldas hinnangud oma kogemusele tuginedes. Kostja on aastate jooksul korduvalt hagejale kuuluvast poest soetanud erinevaid tarvikuid. Kostja poolt hageja hindamist ühe tärniga viie tärni süsteemis ei saa pidada ebaõige kaudse mulje loomiseks. Kostjal oli oma korduva negatiivse kogemuse tõttu õigus hinnata hagejat negatiivselt. Kostja eesmärgiks väärtushinnangute avaldamisel ei ole olnud väidetav hageja brändi rikkumine. Kostja ei ole toime pannud õigusvastast tegu. Kostja tegevuse tagajärjel ei ole tekkinud hagejale kahju. Hageja kahjunõue on tõendamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Pärnu Maakohus lõpetas 07.03.2022 otsusega menetluse hageja nõude osas, milles hageja nõudis kostjalt hageja Google’i arvustustest kasutaja „QQQ“ nimelt kirjutatud arvustuse eemaldamist. Sama otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - hageja on ettevõte, mis tegeleb mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müügi, hoolduse ja remondiga;
2-21-12548 - kostja avaldas augustis 2020 Google’i süsteemi arvustutes (Google Reviews) hageja kohta järgmised väited: 1) „Ebameeldiv kogemus ja kindlasti tagasi ei lähe ega soovita ka teistel. Parem telli internetist või osta mujalt.“ (arvustus nr 1) 2) „Soovitan eemale hoida. Ülbed töötajad. Töödele hinda ei ütle, üllatavad pärast arvega. Kelmid.“ (arvustus nr 2) 3) „Parem ostke kuskilt mujalt. Äärmiselt ebameeldiv kogemus.“ (arvustus nr 3) 4) „Not recommended. Ei soovita.“ (arvustus nr 4); - arvustus 2 on eemaldatud.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seejuures pole oluline, mida hageja või ka pelgalt kostja arvates avaldati. Kaudsete faktiväidete tuvastamisel esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et arvustused 1–4 sisaldavad väärtushinnanguid, mitte faktiväiteid (isegi mitte kaudseid). Maakohtu põhjenduste kohaselt sisaldavad kõik arvustused, sh arvustuses nr 2 sõna „kelm“ väärtushinnanguid, arvestades konteksti, kus need avaldati, s.o Google Reviews, mille puhul on tegemist keskkonnaga, kus kajastataksegi erinevate kasutajate subjektiivseid hinnanguid. Google Reviews keskkonna eesmärgiks ei saa pidada üksnes positiivsete või kiitvate arvustuste andmise võimalikkust, vaid kliendil on õigus kirjutada oma tegelikust kogemusest konkreetse ettevõttega. Sõna „arvustus“, inglise keeles „review“, kasutatakse nii negatiivses kui ka positiivses kontekstis, näiteks keelenõu kohaselt võib arvustus olla kiitev või ülistav, aga ka mahategev või materdav. Sõna „arvustus“ sünonüümina kasutatakse mh sõna kriitika. Maakohus nõustus kostjaga, et tema avaldatud arvustus ei olnud majandusliku kahjuliku asjaolu avaldamine, vaid oma kogemuse jagamine, mis on ka Google’i arvustuse eesmärk. Kostja on arvustuses nr 2 lahti kirjutanud, mida on silmas peetud hinnangu „kelmid“ all ja defineerinud seda käitumisena, kus hageja töötajad „töödele hinda ei ütle, üllatavad pärast arvega“. Seega on kommentaarist keskmisele inimesele arusaadav, et hinnangu „kelmid“ all ei pidanud kostja silmas kriminaalõiguslikku hinnangut, vaid tegevust, kus klienti soovitakse arvega üllatada, mis on ebaeetiline tegevus.
14.Kostja ei ole avaldanud ühtegi faktiväidet ning kostja kommentaarid kajastavad üksnes kostja subjektiivseid arvamusi ja arusaamu, mis põhinevad kostja poolt vahetult kogetud sündmustel. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on aastaid olnud hageja klient, mh ostnud hageja kauplusest erinevaid kaupu ja küsinud e-kirja vahetuse teel kaupade/teenuste hindu. Kostja on selgitanud, et ta on hagejale kuuluvas kaupluses saanud korduvalt ebameeldiva teeninduse osaliseks ning kõik tema hinnangud on põhinenud kostja poolt hageja kaupluse külastamisel vahetult kogetule. Muuhulgas nimetas hageja töötaja kostjat „aknapesuvedeliku meheks“ ning kui kostja soovis informatsiooni kiivrite kohta, siis vastas hageja töötaja, et tal on ükskõik, millega kostja ennast vastu puud surnuks sõidab. Viimati külastas kostja hagejale kuuluvat kauplust 2020. aasta suvel, kui soovis vahetada mootorratta jahutusvedelikku, kuid hageja töötaja ei nõustunud jahutusvedeliku vahetuse hinda enne vahetuse teostamist ütlema. Viimast ei eitanud ka hageja. Enne külastust saatis kostja hagejale 14.07.2020 e-maili, milles soovis infot hageja poes pakutavate jahutusvedelike kohta. Arvustuse nr 2 ajendiks oligi kostja väitel kõnealune kogemus, kuna tema hinnangul on tegemist ebaausa kauplemisviisiga, sest see võimaldab erinevatele klientidele määrata erinev hind või määrata tegelikust suurem hind, mille
2-21-12548 klient saab teada alles peale tööde teostamist. Tegemist ei ole teenusega, mille hind võiks tööde teostamise käigus muutuda ning kostjale oleks saadud öelda vähemalt tunnihind. Kostja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja tegevus hinnapakkumiste mittetegemise osas eristub teiste sarnaste ettevõtete tegevusest, kes on teinud kostjale tööde osas hinnapakkumise. Kui hinnata kostja arvustust nr 2 tervikuna, kus kostja defineerib „kelmid“ all hageja töötajate käitumist „töödele hinda ei ütle, üllatavad pärast arvega“, siis kostja esitatu pinnalt tuleb arvustust tõlgendada selliselt, et kuivõrd tööde hinda ei öelda, siis on arve kliendi jaoks üllatus. Kuna kostjal oli alus hinnata hageja tegevust ebakorrektseks, siis oli see põhjuseks selliselt subjektiivse emotsionaalse hinnangu postitamiseks.
15.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kostja avaldatud arvustusi pidada hageja suhtes majanduslikult kahjulikuks, kuna need on hinnangud kostja kogetud teenindusele. Hageja hindamist ühe tärniga viie tärni süsteemis ei saa pidada ka ebaõige kaudse mulje loomiseks. Kostjal oli õigus oma korduva negatiivse kogemuse tõttu hinnata hagejat negatiivselt ning tegemist ei olnud ebaõige kaudse mulje loomisega. Hageja väide, et sisuliselt kutsus kostja hagejat ja hageja teenuseid boikoteerima, on ilmselge liialdus. Kuna kostjal oli hageja kaupluses mitmeid ebameeldivaid kogemusi, siis oli tal õigus nende pinnalt kirjutada Google Reviewsi mitmeid kommentaare klienditeeninduse kohta ja see ei muuda postitusi õigusvastaseks.
16.Kuna kostja poolt hageja kohta avaldatud väärtushinnangud ei ole õigusvastased, ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused.
17.Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, siis jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud, mis koosnevad kostja esindaja tasust, 9914,40 eurot (käibemaksuga). Maakohus leidis, et arvestades asja keerukust ja mahtu, olid hageja menetluskulud põhjendatud 27 tunni ja 5184 euro ulatuses (koos käibemaksuga, arvestades kostja esindaja tunnihinda 192 eurot koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 07.03.2022 otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.
19.Maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja sellest tulenevalt kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti.
20.Kostja arvustus nr 2 on faktiväide. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus leidis ühest küljest, et kuna tegemist on Google Reviews süsteemiga, siis on tegemist kostja subjektiivsete hinnangutega. Samal ajal asus kohus üllatuslikult arvamusele, et kostja väide „Soovitan eemale hoida. Ülbed töötajad. Töödele hinda ei ütle, üllatavad pärast arvega. Kelmid.“ ei ole õigusvastane ning ei pea käima kostja isikliku kogemuse kohta. Maakohus ei võtnud selget seisukohta kas kostja avaldatud väidete näol pidi olema tegemist kostja isikliku kogemusega või kostjal oli õigus avaldada informatsiooni, mille suhtes tal ei ole isiklikku kogemust. Kui tegemist polnud isikliku tõendatava kogemusega, siis on tegemist õigusrikkumisega, sest sellise väite avaldamiseks puudub faktiline alus.
21.Ainuüksi avaldamise koht ei mõjuta ega välista väidete õigusvastasust. See, et Google Reviews keskkonnas kirjutatakse kogemusel põhinevaid väiteid, ei tähenda, et kasutaja ei saaks kirjutada seal faktiväiteid. Kui isik on väljendanud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks. Kuna hageja ei osutanud kostjale ühtegi teenust, siis
2-21-12548 ei väljastanud hageja kostjale ühtegi arvet ja järelikult ei saanud ta kostjat kelmitada. Seega on ebaõige kostja väide, et kostja oli arvest üllatunud. Kostja ütles, et hageja on kelm, mis on sõna petise sünonüüm. Kostja õigusvastast käitumist ei mõjuta fakt, et kostja põhjendas arvustuses, miks hageja on „kelmid“. Kuna kostja väited ei vastanud tõele, siis ei ole võimalik põhjendada seeläbi ka „kelmide“ väidet.
22.Kostja väited on tervikuna õigusvastased. Kostjal ei olnud alust hinnata hageja tegevust ebakorrektseks. Kostja ei tõendanud, et tal oli alust mitmete halvustavate väidete avaldamiseks. Maakohus tegi ebaõige järelduse, et kostjal sai tekkida negatiivne kogemus hageja suhtes. Kostja ei kirjutanud kõiki arvustusi ühe kasutajakonto alt. On ilmne, et kostja soovis tekitada mulje, et neli erinevat isikut ei jäänud hageja teenustega rahule. Kohus ei võtnud arvesse hageja väidet, et mõistlik võõras inimene, kes ei tea, et nelja erineva anonüümse konto taga seisab tegelikult kostja, saab aru, et neli inimest ei ole hageja teenusega rahul.
23.Hageja ei nõustu maakohtu arvamusega, et Google’i arvustuste sisu ning hinnang ei ole ainus või kõige olulisem asjaolu, millele tuginevad potentsiaalsed kliendid teenusepakkuja valikul. Google’i platvorm mõjutab väga suure tõenäosusega hageja potentsiaalsete klientide otsuseid. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 7 tuleb parandada ilmne ebatäpsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude ebaõige suuruse osas, ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
26.Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 jätnud menetluskulud hageja kanda ja resolutsiooni p-s 5 määranud kostjale hüvitatavateks menetluskuludeks 5184 eurot, resolutsiooni p-s 8 on maakohus kohustanud hagejat tasuma menetluskuludelt 5184 eurot viivist. Samas on maakohus otsuse resolutsiooni p-s 7 hagejalt kostja kasuks välja mõistnud menetluskulud summas 4992 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega ja see tuleb TsMS § 447 lg 2 järgi parandada. Resolutsiooni p-s 7 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetud õigeks menetluskulude summaks lugeda 5184 eurot.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse hageja nõudes kostja vastu hageja Google’i arvustustest kasutaja „QQQ“ nimelt kirjutatud arvustuse eemaldamist. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
28.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
2-21-12548
29.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega hageja majandustegevusse sekkumisel tekitatud kahju hüvitamist ning sellise tegevuse lõpetamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta, hoolimata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Seega, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis tuleb kostjal kui kahju tekitajal vastutusest vabanemiseks tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või süü puudumine (VÕS § 1050). VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.
31.Isiku majandustegevusse sekkumisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et avaldatud on faktiväide (andmed), faktiväide oleks hagejale majanduslikult kahjulik ja majanduslikult kahjulike andmete avaldamine oleks ka õigusvastane. Majanduslikult kahjuliku faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see on isikule majanduslikult kahjulik, ei ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi. Seega ei ole VÕS § 1047 lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (vt ka RKTKo 20.06.2012, 3-2-1-169-11, p 12).
32.Maakohus märkis asjakohaselt, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav, aga väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis sisu või vormi tõttu võib olla halvustava tähendusega, kusjuures väärtushinnangut on võimalik põhjendada, mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt RKTKo 15.04.2015, 32-1-24-15, p 10). Ühtlasi on õige maakohtu põhjendus, et lähtuda tuleb sellest, kuidas avalduse adressaadiks olev mõistlik isik sellest aru saab, mistõttu pole oluline, kuidas hageja või kostja
2-21-12548 ise avaldatut hindas. Maakohus on õigesti märkinud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatus küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. On piisav, et faktiväide avaldatust järeldub (vt RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980, p 19 esimene lõik).
33.Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud, et kostja avaldatud arvustuses nr 2 kasutatud sõna „kelmid“ on käsitatav faktiväitena. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusõigusnorme sõna „kelmid“ tuvastamisel. Asjaolust, et kohtupraktikas on leitud, et sõna „kelm“ võib olla faktiväide, ei tulene, et sõnaga „kelm“ ei saaks anda hinnangut isiku käitumisele (nagu see on samuti kohtupraktikas tuvastamist leidnud). Sõna „kelm“ ei kasutata tavakasutuses kriminaalõiguslikus tähenduses. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ühest sõnast „kelmid“ kogu arvustust hinnates, kus on kirjeldatud hageja tegevust, on võimalik järeldada, et hageja näol on silmas peetud „kelmi“ kriminaalõiguse tähenduses, et hageja tahtlikult petab kliente. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõistlik inimene saab kostja arvustusest selle konteksti arvestades aru, et kostja jagas oma kogemust hageja juures ja sõnaga „kelmid“ on silmas peetud hageja tegevust, kus soovitakse klienti arvega üllatada, mis on ebaeetiline. Seega on maakohus õigesti leidnud, et sõnas „kelmid“ on kostja avaldanud väärtushinnangu. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on kostja arvustusele andnud hinnangu eelkõige avaldamise koha kaudu, jättes sisu hindamata. Maakohus on hinnanud kostja arvustust nii sisuliselt kui võtnud arvesse, et see oli avaldatud kostja hinnanguna hageja tegevusele Google Reviews arvustuste keskkonnas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja avaldatud arvustusi ei saa pidada faktiväidete (andmete) avaldamiseks.
34.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud käesoleva vaidluse lahendamisel kujundama seisukoha, kas kostja avaldatud väidete puhul oleks kostjal olnud õigus avaldada arvamust, mille suhtes ei ole tal isiklikku kogemust. Kuna kostja väidete kohaselt on ta avaldanud arvustused oma kogemusele tuginedes ja on selle kohta esitanud ka tõendid, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja andis oma hinnangud hageja tegevusele isiklikule kogemusele tuginedes. Olukorras, kus kostja on otsustanud mitte kasutada hageja teenust, sest talle ei olnud teada tööde hind ja seda hoolimata sellest, et ta küsis hinnapakkumist, ei ole võimalik järeldada, et kostja pole avaldanud arvustust nr 2 isiklikule kogemusele tuginedes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõistlik inimene saab kostja arvustusest aru, et kui töödele hinda ei öelda, siis on arve kliendile üllatus, sest tööde hind selgub alles peale tööde tegemist. Sellest, et hageja ei nõustu kostja antud väärtushinnangutega, ei ole kuidagi võimalik järeldada, et kostja peaks kujundama oma väärtushinnangud, mida põhjendada, hageja soovitud tõekspidamiste järgi. Asjaolust, et kostja on avaldanud arvustuse nr 2 ja teised arvustused, mille puhul maakohus tuvastas, et tegemist on samuti väärtushinnangutega, ei ole võimalik järeldada, et mitu korda avaldatud väärtushinnangud muutuksid ebaõigeteks faktiväideteks. Seega ei ole tähtsust sellel, et arvustuste lugejatele ei ole teada, et neli väärtushinnangut, mis hagejale ei meeldi ja mida hageja ei pea põhjendatuks, kirjutas üks ja see sama isik, s.o kostja. Isiku kohta antud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada. Kostja on põhjendanud, miks ta sellised arvustused kirjutas. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostjal oli korduva negatiivse kogemuse tõttu õigus kirjutada erinevaid arvustusi ning kostja arvustuste eesmärgiks ei saanud pidada hageja brändi rikkumist. Kuna kostja arvustused kujutavad endast vaid hinnanguid kogetud teenindusele, siis ei saa kostja arvustusi pidada hageja jaoks majanduslikult kahjulikuks võlaõigusseaduse mõttes. Seega ei ole põhjendatud ka järeldada, et kostja poleks tohtinud oma subjektiivset arvamust kogemustele tuginedes avaldada ning tema tegevus arvustuste avaldamisel oleks olnud tahtlikult kahjustada hageja majandustegevust.
2-21-12548
35.Kuna kostja ei ole avaldanud hageja kohta faktiväiteid, siis ei saa olla need ka ebaõiged ning ei ole võimalik, et nende väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega oleks saanud tegemist olla hagejale majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisega. Seega ei ole vajalik hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas need faktiväiteid (andmed), mida pole avaldatud, on ebaõiged, avaldatud õigusvastaselt, ja kas seetõttu peab kostja eemaldama juba avaldatu ja kas sellega on hagejal tekkinud varaline kahju ja viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
jäävad
apellatsioonimenetluse
kulud
38.Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
39.Kostja palus 28.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud 26 tunni ja 45 minuti eest summas 5778 eurot (käibemaksuga). Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta).
40.Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 4815 eurot (ilma käibemaksuta): 09.03.2022 maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse esitamise perspektiivikuse hindamine ja suhtlus kliendiga 2 tundi ja 55 minutit; 12.04.2022 apellatsioonkaebuse ja kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 6 tundi ja 52 minutit; 13.04.2022 apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 5 tundi ja 38 minutit; 29.04.2022 apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 3 tundi ja 52 minutit; 18.04.2023 kohtu teatega tutvumine 4 minutit; 20.04.2023 lõppseisukohtade koostamine 3 tundi ja 16 minutit; 21.04.2023 lõppseisukohtade koostamine, uuema kohtupraktika analüüs 3 tundi ja 9 minutit; 28.04.2023 lõppseisukohtade täiendamine ja kohtule esitamine 59 minutit.
41.Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et maakohtu otsusega tutvumiseks, hageja apellatsioonkaebusega ja kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele on kulunud kokku 19 tundi ja 17 minutit ning kohtu teatega tutvumiseks ja lõppseisukohtade koostamisele 7 tundi ja 28 minutit. Ringkonnakohus leiab, arvestades kostja apellatsioonkaebuse sisu, mahtu ja seisukohtades esitatud korduvusi, mh maakohtu menetluses esitatut, et kostja ajakulu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebusele vastamisega seotud toimingutega rohkem kui 12 tunni ulatuses ning lõppseisukohtade koostamisega seotud ajakulu rohkem kui 2 tundi. Seega kokku peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kulunud ajaks 14 tundi.
42.Arvestades kohtupraktikat, tsiviilasja olemust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni peab kohus kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäära 180 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2520 eurot (14 tundi x 180 eurot) ilma käibemaksuta ja 3024 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10), s.o kokku 3240 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
2-21-12548
43.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.