Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-4728
Kohtuasi
X hagi Journalism Development Network, Inc., W ja F vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahjuhüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja I Journalism Development Network, (Ameerika Ühendriikide registrikood D12095097)
Inc.
Kostja II W Kostja III F Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta tõenditena vastu X määruskaebuse lisad 1–20. Jätta Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus muutmata. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-23-4728 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 27.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Journalism Development Network, Inc. (kostja I), W (kostja II) ja F (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik, kes elas ja töötas alates 02.02.2014 Araabia Ühendemiraatides Dubais. Seal elavad jätkuvalt ka hageja elukaaslane ja laps. Hageja töökohaks oli kuni 10.05.2022 globaalselt tegutsev äriühing C LLC. Hageja naasis Eestisse pärast Araabia Ühendemiraatides töö- ja elamisloa kehtetuks tunnistamist 30.06.2022. Kostjad avaldasid 03.05.2022 hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid Organized Crime and Corruption Reporting Project (OCCRP) veebilehel www.occrp.org ilmunud artiklis Dubai Uncovered: Data Leak Exposes How Criminals, Officials, and Sanctioned Politicians Poured Money Into Dubai Real Estate. Kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid, millega on jämedalt rikutud hageja isikuõigusi, sh inimväärikust, õigust aule ja väärikusele, õigust heale nimele, õigust eraelu puutumatusele ja privaatsusele ning õigust informatsioonilisele enesemääratlusele. Lisaks hageja kohta ebaõigete faktiväidete (alternatiivselt väärtushinnangute) avaldamisele on kostjad rikkunud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seaduse sätteid, töödeldes ja avaldades õigusvastaselt ja hageja nõusolekuta tema isikuandmeid.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus kohustada kostjaid asendama hagis nimetatud artiklis hageja praegune ja endine nimi (Q) pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 28.03.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ja jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud kostjate vastu, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud ega Eestis registreeritud äriühingud ning nende eeldatav elukoht või registreeritud asukoht asub väljaspool Eestit. Hagiavalduse kohaselt on kostja I Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing, kostja II elukoht on Ameerika Ühendriikides ning kostja III töökoha aadressiks on märgitud Norra Kuningriik.
3.2.TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (nn Brüsseli I bis määrus). Arvestades, et kostja I asukoht ja kostja II elukoht on Ameerika Ühendriikides, tuleb kostjate I ja II puhul kohtualluvuse määramisel lähtuda TsMS sätetest. Kohtule teadaolevalt ei ole Eesti sõlminud Ameerika Ühendriikidega välislepingut ning kohtualluvus ei tulene ka Brüsseli I bis sätetest. TsMS § 94 järgi võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.
2-23-4728 Hageja on viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt võib füüsiline isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabe sisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese. Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et hageja põhihuvide kese asus kahju tekkimise ajal (artikli avaldamise ja hagejal töökoha kaotamise ja sissetuleku vähenemise ajal) Dubais: hageja elas ja töötas seal alates 2014. aastast, omab seal kinnisvara (maja ning korteriomand), samuti elavad seal tema elukaaslane ja laps. Seisukohale, et hageja huvide kese on Eestis, ei saa asuda seetõttu, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukoht asub rahvastikuregistri järgi Kastre vallas Tartu maakonnas ning ta on võtnud ennast Eestis alates 07.07.2022 töötuna arvele ning töötanud 05.10.2022 sõlmitud töölepingu alusel kuni 13.02.2023 E OÜ-s müügiesindajana. Hagile lisatud töölepingu järgi pidi hageja täitma S Inc-ga sõlmitud lepingus sätestatud kohustusi kasutajaettevõttele Z, Inc. ja selle tütarettevõtetele. Töölepingu järgi oli hageja töökohaks kasutajaettevõtte asukoht Tartus ja kodukontor, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tegelikult täitnud tööülesandeid kasutajaettevõtte asukohajärgses kohas. Seetõttu ei järeldu töölepingust hageja seost Eestiga. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et ta regulaarselt realiseerib oma huve just Eestis. Praeguses asjas väljatoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja alaline elukoht või põhihuvide kese oleks kahju tekkimise ajal olnud Eestis. Seega ei allu kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi Eesti kohtule.
3.3.Kuivõrd kostja III tööandja asukoht on Norra Kuningriigis, saab lähtuda eeldusest, et kostja III elukoht on Norra Kuningriigis. Seega tuleb kostja III suhtes kohtualluvuse kindlaksmääramisel kohaldada tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (nn Lugano 2007 konventsioon). Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg 3 kohaselt saab isikut, kelle alaline elukoht on sama konventsiooniga seotud riigis, kaevata konventsiooniga seotud teises riigis kahju õigusvastase tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda. Hagi asjaolusid arvestades ei ole Eesti Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg 3 mõttes paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda. Kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvuse määramisel tuleb nii Lugano 2007 konventsiooni kui ka TsMS järgi kahju tekkimise koha määramisel lähtuda sellest, millises kohas kahjulikud tagajärjed esmalt ilmnesid. Kui kahju ilmnes hageja elukohas, tuleb hinnata, milline oli hageja alaline elukoht ja põhihuvide kese kahjuliku tagajärje ilmnemise hetkel. Kuivõrd kahju tekitavaks sündmuseks oli hageja kohta veebiväljaandes artikli avaldamine ning hageja elas ja töötas artikli avaldamise ajal Dubais, siis tekkis hagejal kahju Dubais, mitte Eestis. Väidetavalt kolis hageja Eestisse 2022. a juulis, seega alles ligikaudu kaks kuud pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahju ilmnemist. Asjaolust, et hageja nõuab kahjuna hüvitist 36 kuu sissetulekute vähenemise eest ning on viibinud sellest 34 kuud Eestis, ei tulene, et kohtuasi allub Eesti kohtule. Jätkuv majanduslik kahju töötasu vähenemisest on käsitatav üksnes kahju tekitanud sündmuse järelmõjuna. Kahju tekitanud sündmuse toimumise järel elukoha vahetamisega ei saa muuta kohtualluvust.
3.4.Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe või eksisteeriksid muud alused, mis annaksid aluse asja menetlemiseks Eesti kohtus, sh Harju Maakohtus. Praegusel juhul ei allu asi Harju Maakohtule ka TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 ega lg 2 alusel. Hageja ei ole toonud esile erakordseid asjaolusid, millest tulenevalt ei saaks hagejalt oodata kohtus käimist Ameerika Ühendriikides, Norra Kuningriigis või Dubais. Kõnealuseks erandlikuks asjaoluks ei ole see, et Ameerika Ühendriikides ja Norra Kuningriigis on oluliselt kallim kohtusse pöörduda kui Eestis ning hagejal väidetavalt ei ole oma õiguste kaitseks piisavalt rahalisi vahendeid. Väidet nimetatud välisriikides õigusteenuse tasumiseks
2-23-4728 piisavate rahaliste vahendite puudumise kohta ei ole hageja ka tõendanud. Üksnes asjaolud, et vaidlusalune artikkel on ka Eestis interneti kaudu kättesaadav ning artiklis kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust, ei anna alust asuda seisukohale, et asi allub TsMS § 72 lg 1 p 3 alusel Eesti kohtule.
3.5.Hagi tagamise otsustamisel peab kohus hindama, kas esinevad kõik hagi tagamise eeldused, sh kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud. Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, tuleb ka hagi tagamise avaldus jätta rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise uuesti otsustamiseks.
4.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS §-i 94. Ebaõigete andmete ümberlükkamise ja edaspidisest rikkumisest hoidumise nõue alluvad TsMS § 94 alusel Eesti kohtule. Kolides Dubaist Eestisse elama, ei jätnud hageja sinna maha oma au ja väärikust, mida vaidlusaluse artikliga jätkuvalt rikutakse. Artikkel on interneti teel kättesaadav ka Eestis. Maakohus jättis arvestamata, et hageja kaotas artiklis hageja kohta avaldatud andmete tõttu 2023. a veebruaris oma töökoha E OÜ-s. Tehes artikli Eestis kättesaadavaks, pidid ka kostjad mõistma, et neid võidakse Eestis hageda. Arvestades, et hageja tööleping Dubais lõppes 10.05.2022 ja hageja kolis 2022. a juuli alguses Eestisse elama, on valdav osa sissetulekute vähenemisest tingitud kahjust tekkinud Eestis. Seega on kostjate tegevusega põhjustatud kahjulikud tagajärjed saabunud Eestis.
4.2.Maakohus on Euroopa Kohtu praktikat eirates leidnud, et hageja huvide kese ei ole Eestis. Euroopa Kohtu senise praktika kohaselt võib füüsiline isik, kes leiab, et tema õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese (EKo 25.10.2011, C-509/09 ja C-161/10, eDate Advertising GmbH jt v X ja MGN Limited, p 48). Lisaks leidis Euroopa Kohus 17.10.2017 otsuses kohtuasjas C‐194/16, et kuna väidetava kannatanu võimalus pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas hagiga selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, on põhjendatud tõrgeteta õigusemõistmise huviga, ei ole tähtsust asjaolul, kas viimase puhul on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga (p 38). Seega, tulenevalt Euroopa Kohtu tehtud otsusest alluvad ka hageja nõuded Eesti kohtule, kui Eestis on hageja huvide kese (vt ka RKTKm 21.12.2017, 2-16-4631, p 17). Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja töötab Eestis, mistõttu on hageja põhihuvide kese Eestis. Seega allub hagi Eesti kohtule.
4.3.Maakohus on menetlusse võtmisest keeldumisel jätnud suurema osa hagiavaldusele lisatud tõenditest arvestamata. Hageja on tõendanud, et alates 2022. a juulikuust on tema elukoht Eestis. Kohus ei põhjendanud, kuidas saab hageja põhihuvide kese asuda Dubais, kui tal ei ole luba seal elada ja töötada. Hageja rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 13.06.2011 XXX, Tartumaa. Hageja asus sinna elama, kui ta 2022. a juulis Eestisse naasis. Lisaks võttis hageja end 07.07.2022 Eestis töötuna arvele ning töötas alates 05.10.2022 sõlmitud töölepingu alusel E OÜ-s kuni töölepingu lõppemiseni 28.02.2023. Töölepingu järgi oli hageja töökoht kasutajaettevõtte asukoht Tartus ja kodukontor. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks muu töö tegemise koht. 2022. a tuludeklaratsiooni järgi on hageja teeninud Eestis tulu. Sama kinnitavad mh töötamise registri väljavõte, TSD koondandmed, palgalipikud, töölepingu sõlmimise eelselt peetud e-kirjavahetus tööandjaga, hageja Eesti aadressile edastatud maamaksuteade, hageja töötuna arvele võtmine ja talle koostatud tegevuskava ning Maksu- ja
2-23-4728 Tolliameti väljastatud maksuresidentsuse tõend. Hagejal on Eesti telefoninumber ja arvelduskonto Eesti pangas. Hageja elukaaslane ja laps elavad küll Dubais, aga kuna hagejal pole võimalik seal elada ja töötada, ei saa hageja pere elukohta pidada tema elukohaks. Kohus ei ole tuvastanud ka mõnda kolmandat riiki, kus oleks hageja elukoht.
4.4.Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg 3 järgi tuleb kostja III vastu esitada hagi Eesti kohtule, kuna hagejate isiklike õiguste jätkuv rikkumine toimub hageja elukohas Eestis. Kahju tekkimise kohaks ei saa olla Norra, sest hageja pole seal kordagi viibinud.
4.5.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines hagis IKÜM-i rikkumisele ning esitas isiklike õiguste rikkumise lõpetamise nõude IKÜM art 17 lg 1 p-de a ja d alusel. IKÜM art 79 lg 2 järgi võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtus, kus asub andmesubjekti alaline elukoht. Kuivõrd hageja alaline elukoht on Eestis, allub IKÜM art 79 lg 2 alusel kostjate I–III vastu esitatud hagi Eesti kohtule.
4.6.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi alluvus Harju Maakohtule ei saa tuleneda TsMS § 72 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning lg-st 2. Hagejal pole võimalik hageda kostjaid Ameerika Ühendriikides ja Norra Kuningriigis, kuivõrd tal puuduvad selleks piisavad sissetulekud. Hageja töötasu vahemikus 05.10.2022–28.02.2023 oli 1025,44 eurot kuus ning hetkel on hageja töötu. Ameerika Ühendriikides läheks kohtupidamine maksma arvestuslikult 4–6 miljonit dollarit ning Norra Kuningriigis 150 000–250 000 eurot. Hageja ei oleks suuteline selliseid kulusid kandma, mistõttu ei ole kohtupidamine tema jaoks nendes riikides objektiivselt võimalik. Ameerika Ühendriikides ega Norra Kuningriigis ei oleks hagejal võimalik ka menetlusabi saada, sest au teotamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamiseks nendes riikides menetlusabi ei anta. Hagejale Dubais kuuluva kinnisvara väärtus on väiksem kui üks miljon dollarit, mistõttu ei piisaks ka selle võõrandamisest saadavast varast, et kostjaid I ja II Ameerika Ühendriikides hageda. Asjaolust, et hageja on võimeline tasuma advokaaditeenuse eest Eestis, ei saa järeldada suutlikkust pidada kohtuvaidlust väliriigis, kus menetluskulud oleksid kordades suuremad. Asi on ka TsMS § 72 lg 1 p 3 alusel Eestiga seotud, kuna artikkel on kättesaadav Eestis, selles kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust ning ka kahjulike tagajärgede saabumise koht on Eesti.
4.7.Kohus jättis põhjendamatult hagi tagamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja on määruskaebuse lisadena 1–20 esitanud uued tõendid. Ringkonnakohus võtab need TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu.
8.Hagiavalduse kohaselt elas ja töötas hageja väidetavalt tema kohta ebaõigeid andmeid sisaldava artikli veebilehel www.occrp.org avaldamise ajal Dubais, kus talle kuulub kinnisvara (maja ja korter) ning kus elavad siiani tema elukaaslane ja laps. Hageja väitel kaotas ta artikli avaldamise tõttu 10.05.2022 oma töökoha Dubais ning ei suutnud endale uut erialast ja samaväärse töötasuga tööd leida. Sellest tulenevalt tunnistati 30.06.2022 kehtetuks hageja
2-23-4728 elamis- ja tööluba Araabia Ühendemiraatides ning hageja pidi sealt lahkuma ning asuma Eestisse elama. Hagiavalduse kohaselt ütles artiklis avaldatud ebaõigete väidete tõttu ka hageja Eesti tööandja üles temaga 05.10.2022 sõlmitud töölepingu ning hageja viimane tööpäev oli 28.02.2023.
9.Hageja nõuab kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist, õiguste rikkumise lõpetamist ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt sissetuleku kaotuses perioodi 10.05.2022–27.03.2023 eest 191 016,18 euro ulatuses (perioodi 10.05.–04.10.2022 igakuine sissetulek 18 750 eurot, perioodi 05.10.2022–28.02.2023 igakuine sissetulek 17 724,56 eurot, perioodi 01.03.–27.03.2023 sissetulek 16 330,64 eurot) ja perioodi 28.03.2023–10.05.2025 eest 477 217,74 euro ulatuses, s.o kokku on varalise kahju hüvitise summa 668 233,92 eurot.
10.TsMS § 70 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus; asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või kohtualluvust reguleerivates Euroopa Liidu määrustes, sh Brüsseli I bis määrus (TsMS § 70 lg 4). TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ning seejärel, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et kostjate I ja II puhul tuleb lähtuda TsMS-st, kuivõrd Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel ei ole sõlmitud välislepingut, mille alusel määrata kohtualluvust. Kuna hageja nõuab isikuõiguse rikkumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, on asjakohane säte TsMS § 94, mille kohaselt võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. TsMS § 94 eesmärk on võimaldada vaidlust lahendada kohtutel, mille tööpiirkonnas asuvad kõige tõenäolisemalt vaidluse lahendamiseks tähtsust omavad tõendid ning selle sätte eeskujuks on Brüsseli I määruse (nr 44/2001) art 5 p 3 (kehtiva Brüsseli I bis määruse art 7 p 2) (TsMS I komm (2017), § 94, p-d 1 ja 2). Liidetud kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10 tehtud otsuses selgitas Euroopa Kohus, kuidas tõlgendada Brüsseli I määruse art 5 p-s 3 kasutatud väljendit „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” olukorras, kus isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga. Kohus leidis, et isik, kelle isikuõigusi on interneti teel rikutud, võib lähtuvalt kohast, kus selle rikkumise poolt Euroopa Liidus põhjustatud kahju tekkis, pöörduda kohtusse selle kahju terves ulatuses. Kuna internetis avaldatud teabesisu mõju isiku isikuõigustele võib kõige paremini hinnata selle paiga kohus, kus kannatanul on huvide kese, siis kohtualluvuse omistamine sellele kohtule vastab korrakohase õigusemõistmise eesmärgile. Paik, kus on isiku huvide kese, vastab üldiselt tema alalisele elukohale. Siiski võib isiku huvide kese olla ka sellises liikmesriigis, kus tal ei ole alalist elukohta, kuna muud näitajad, nagu kutsealane tegevus, võivad tõendada eriti lähedast seost selle liikmesriigiga. Selle paiga kohtu kohtualluvus, kus väidetaval kannatanul on huvide kese, on kooskõlas kohtualluvuse eeskirjade ootuspärasuse eesmärgiga ka kostja vaatenurgast, kuna kahjustava teabesisu levitaja on selle sisu internetis avaldamise hetkel teadlik sisus kirjeldatud isikute huvide keskmetest. Seega võimaldab huvide keskme kriteerium hagejal raskusteta kindlaks teha kohtu, kuhu ta võib pöörduda, ja kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse teda võib kaevata. Kogukahju hüvitamise nõude asemel võib isik esitada ka nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille
2-23-4728 territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Neil kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud (otsuse p-d 48–52; vt ka EKo 22.01.2015, C-441/13, Pez Hejduk v EnergieAgentur.NRW GmbH, p 38; RKTKm 21.12.2017, 2-16-4631, p-d 15–17). Nendest Euroopa Kohtu selgitustest Brüsseli I määruse kohta saab ringkonnakohtu hinnangul juhinduda ka TsMS § 94 kohaldamisel.
12.Artikli avaldamise ja Dubai töösuhte lõppemise ajal oli hageja alaline elukoht ja huvide kese Dubais (Araabia Ühendemiraatides). Praegusel juhul on kahju tekitanud sündmuse toimumise ja kahju tekkimise kohaks Dubai, kus esmakordselt ja kõige tuntavamalt avaldus väidetavalt ebaõigete andmete avaldamise kahjulik mõju. Dubais teenitud sissetulekust lähtub ka hageja varalise (sh juba tekkinud ja edasiulatuva) kahju nõue. Asjaolu, et hageja asus hiljem Eestisse elama ja on ka Eestis tajunud kahju tekitanud teo mõjusid, ei mõjuta kohtualluvust, sest Eestisse asumise ajaks oli kahjustav sündmus toimunud ning selle tagajärjed saabunud, sh hagejal oli tekkinud tema väidetud (primaarne) varaline ja mittevaraline kahju (vt ka EKo 10.06.2004, C-168/02, Rudolf Kronhofer v Marianne Maier, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene üksnes sellest, et kostjate artikkel on interneti vahendusel kättesaadav mh Eestis, alust käsitada Eestit kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise või kahju tekkimise kohana. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejale oleks Eestis kostjate artikli tõttu tekkinud iseseisvalt kahju. Selliseks iseseisvaks kahjuks ei saa lugeda Eestis leitud töö ja sissetuleku kaotamist, kuivõrd see on hagi nõuet arvestades juba hõlmatud Dubais tekkinud kahjuga, s.o Dubai töökoha ja sissetuleku kaotusega.
13.Euroopa Kohus on veebisaidil avaldatud andmete ja teabesisu puudutavate nõuete kohta täpsustanud, et hagi, milles palutakse andmete parandamist ja teabesisu kustutamist, on üks ja jagamatu ning järelikult võib selle esitada vaid kohtule, mille kohtualluvusse kuulub kogu kahju hüvitamise nõude lahendamine, ja mitte kohtule, millel niisugust kohtualluvust ei ole (EKo 17.10.2017, C‐194/16, Bolagsupplysningen ja Ilsjan v Svensk Handel AB, p 48). Kuivõrd hageja esitatud kahju hüvitamise nõuded ei kuulu Eesti kohtu alluvusse, ei saa Eesti kohtusse esitada ka ebaõigete andmete parandamise/ümberlükkamise ja õiguste rikkumise lõpetamise nõudeid.
14.Kostja III puhul saab tema tööandja asukoha põhjal järeldada, et tema elukoht on Norra Kuningriigis. Seega tuleb kostja III vastu esitatud hagi kohtualluvuse määramisel lähtuda Lugano 2007 konventsioonist, mille art 5 lg 3 sätestab, et isikut, kelle alaline elukoht on sama konventsiooniga seotud riigis, saab kaevata sama konventsiooniga seotud teises riigis kahju õigusvastase tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, toimus kahjustav sündmus praegusel juhul Dubais, kus ühtlasi ilmnesid primaarsed kahjulikud tagajärjed. Seega ei allu ka kostja III vastu esitatud hagi Eesti kohtule.
15.Hageja arvates tuleneb Harju Maakohtu erialluvus praeguse asja lahendamiseks TsMS § 72 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning TsMS § 72 lg-st 2. TsMS § 72 lg 1 sätestab, et kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata (p 2) või kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata (p 3). Tulenevalt TsMS § 72 lg-st 2 lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka
2-23-4728 juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab.
16.TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel saab avaldaja pöörduda Harju Maakohtusse erandlikel asjaoludel, näiteks juhul kui välisriigis toimub sõda, kui avaldajat ähvardaks välisriiki pöördumisel vangistus, kui avaldajal ei lubata nt tema soo, usu vms tõttu välisriigis kohtusse pöörduda või kui välisriigis ei võimaldata avaldajale menetlusabi ja avaldajal ei ole tema majandusliku seisukorra tõttu võimalik välisriigis õiguskaitset saada. Samas ei tulene nimetatud sätete alusel Harju Maakohtule erialluvust pelgalt asjaolust, et välisriigis on kohtusse pöördumine avaldaja jaoks kallim, välisriigis on ette nähtud ebasoodsam õigusabi regulatsioon või välisriik on isiku asukohast kaugel (TsMS I komm (2017), § 72, p 3.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt saaks asja lahendada Eesti kohtus. Arvestades, et hagejale kuulub lisaks Eestis asuvale kinnisasjale ka Dubais kõrge väärtusega kinnisvara (maja ja korteriomand soetusmaksumusega kokku üle 760 000 euro) ning hageja Dubai töökohal teenitud sissetuleku suurust (18 750 eurot kuus), ei ole oluline see, kas hagejal oleks võimalik Ameerika Ühendriikides või Norra Kuningriigis menetlusabi saada. Kohtukulude suurus võib sõltuda mitmetest asjaoludest, mida hageja saab vähemalt osaliselt ise mõjutada, sh kui suur on kahjuhüvitisena nõutav summa, milliseid taotlusi hageja kohtumenetluses esitab, millised on advokaadi tasustamise tingimused jne. Nimetatud välisriikides on küll hagi esitamine eeldatavasti kallim kui Eestis, kuid praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et hagejal ei oleks tema majandusliku seisundi tõttu võimalik välisriigis õiguskaitset saada. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole TsMS § 72 lg 2 kohaldatav.
17.Hageja viited IKÜM-ile on asjakohatud. IKÜM art 3 järgi kohaldatakse seda määrust liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu. Määrust kohaldatakse ka liidus asuvate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes mujal kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt, kui andmete töötlemine on seotud liidus asuvatele andmesubjektidele kaupade ja teenuste pakkumisega või nende tegevuse jälgimisega, kui see tegevus toimub liidus. Samuti kohaldatakse IKÜM-i isikuandmete töötlemise suhtes vastutava töötleja poolt, kelle asukoht ei ole liidus, vaid kohas, kus rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust. Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi IKÜM artiklis 3 nimetatud olukorraga. Seega ei saa kohaldada ka IKÜM artiklit 79.
18.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eelneva põhjal on maakohus õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Samuti on maakohus jätnud õigesti rahuldamata hagi tagamise avalduse ning jätnud menetluskulud hageja kanda.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole kostjaid menetlusse kaasanud, mistõttu kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.