Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
2068,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: K. S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik (liht)menetlus
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. S. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ lepingujärgse intressi ja viivise nõue ning haldustasu nõue.
2.Mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 831,27 eurot, seadusjärgne intress 17,11 eurot, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 33,24 eurot ja viivis põhivõla (831,27 eurot) tasumata osalt 13,90% aastas alates 29.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskuludest 52,73% kostja kanda ja 47,27% hageja kanda.
4.Mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 268,92 eurot.
Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-25-14781 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C AS ja kostja sõlmisid 29.07.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 3000 eurot laenu. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 60 eurot ja laenukindlustuse kulu 16,74 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on teinud lepingu alusel esialgsele võlausaldajale tagasimakseid summas 1338,55 eurot ja hagejale summas 206,27 eurot, millest 50 eurot on hageja arvestanud sissenõudmiskulude katteks ning 156,27 eurot põhivõla katteks. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1505,18 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 31.05.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ning loovutas nõude 27.06.2024 hagejale.
2.Esialgne võlausaldaja lähtus lepingu sõlmimisel kostja esitatud teabest ning tegi päringud maksehäireregistritesse. Kostjal puudusid kehtivad ja lõpetatud maksehäired. Võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja võimeline oma kohustusi täitma.
3.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1505,18 eurot, intressi 97,72 eurot, haldustasu 6 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 250,77 eurot.
4.Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte. Kostja hagile ei vastanud.
5.Maakohus andis hagejale 22.10.2025 tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks, kuna hagiavaldusest ja lisadest nähtuvalt võidi kostjaga lepingute sõlmimisel rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 28.10.2025 seisukoha ja ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1935,72 eurot ning hagejale 206,27 eurot, kokku 2141,99 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 893,67 eurot, intressi summas 17,11 eurot ning viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas.
2/6
2-25-14781
7.Kuivõrd hageja arvestuses esines vastuolu, andis maakohus 30.10.2025 hagejale võimaluse parandada alternatiivset nõudearvestust. Ühtlasi tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku lõpetada vaidlus kokkuleppel ning andis võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri hiljemalt 20.11.2025, menetluskulude nimekirjadele võis esitada vastuväiteid kuni 25.11.2025. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kostja kohtunõudele ei vastanud, kuigi sai selle kättetoimetamisportaalis kätte.
8.Hageja esitas 30.10.2025 kohtule alternatiivse nõudearvestuse täpsustuse, mille kohaselt on kostja lepingu katteks teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1935,72 eurot ning hagejale 156,27 eurot, kokku summas 2091,99 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 831,27 eurot, intressi summas 17,11 eurot ning viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 350 eurot ja lepingulise esindaja kulust 338 eurot. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 831,27 eurot, seadusjärgse intressi 17,11 eurot ning viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas. Kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
11.C AS ja kostja sõlmisid 29.07.2022 laenulepingu nr XXX (dtl 14-29), mille alusel sai kostja 3000 eurot laenu (sh lepingutasu 60 eurot ja laenukindlustuse kulu 16,74 eurot). Laen on kostjale üle kantud summas 3000 – 60 – 16,74 = 2923,26 eurot (dtl 31). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
12.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenulepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 17,56% (dtl 27). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (16,92%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid esialgsele krediidiandjale ja hagejale kokku 2091,99 eurot (dtl 80). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1505,18 eurot, intressi 97,72 eurot, haldustasu 6 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 250,77 eurot.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on 3/6
2-25-14781 hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja taotlusest ning tegi päringud maksehäireregistritesse. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi. Võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekut Maksuja Tolliameti kaudu, kostja igakuiseks sissetulekuks arvestati 849 eurot kuus ja kohustusteks 100 eurot kuus.
16.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust.
16.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja kohustuste suuruse kohta.
16.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 4/6
2-25-14781
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 4
18.Hageja esitas 28.10.2025 vastuse kohtunõudele, mida on täpsustatud 30.10.2025. Nõude ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 2091,99 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 831,27 eurot, seadusjärgset intressi summas 17,11 eurot ning viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras (13,90% aastas).
19.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 3000 – 60 – 16,74 – 2091,99 = 831,27 eurot.
20.Lepingu ülesütlemine 27.06.2024 avaldusega oli tagajärjetu, kuna kostja ei olnud sel ajahetkel viivituses vähemalt kolme osamaksega (lepingu punktis 12.1 kokku lepitud ülesütlemise eeldused olid täitmata). Pooltevaheline leping kehtis kuni viimase graafikujärgse maksetähtpäevani (kuni 15.08.2025).
21.Hageja nõuab seadusjärgse intressi tasumist VÕS § 94 lg 1 alusel. Maakohus ei tuvastanud intressiarvestuses vigu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi seadusjärgses määras perioodi 15.10.2024 kuni 15.08.2025 eest summas 17,11 eurot.
22.Hageja nõuab viivise väljamõistmist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras (13,90% aastas). Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja pooltevahelise lepingu alusel. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist põhivõla (831,27 eurot) tasumata osalt 13,90% aastas alates 16.08.2025 (k.a) kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 teise lause kohaselt võib viivist eelkõige nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 831,27 * 13,9%/365 * 105 päeva = 33,24 eurot. Edasi mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
24.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist 1505,18 eurot, intressi 97,72 eurot ja haldustasu 6 eurot, summad kokku 1608,90 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 831,27 eurot ja seadusjärgse intressi 17,11 eurot.
25.Nõude rahuldamise ulatus on 52,73%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 848,38 / 1608,90 * 100% = 52,73%. Seega jäävad menetluskulud 52,73% ulatuses kostja kanda ning 47,27% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 688 eurot (riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 338 eurot dtl 84-86).
27.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot).
28.Hageja lepingulise esindaja kulu on 338 eurot ning menetluses tehtud toimingud on järgmised: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine ja dokumentide 5/6
2-25-14781 esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta, hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist). Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu.
29.Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt välja ilma käibemaksuta.
30.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 350 + 160 = 510 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 52,73% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,5273 * 510 = 268,92 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
31.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.