(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-1322
Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OK Incure OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (epost:XXX) Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.10.2022. a määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2.OK Incure OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
OK Incure OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 26.01.2022. a hagi X (kostja) vastu võla nõudes. Hageja esitas hagi algselt lähtuvalt kostja elukohast aadressil Kärdla, XXX.
2-22-1322
2.Pärnu Maakohus keeldus 03.05.2022. a määrusega OK Incure OÜ hagiavaldust X vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmast ja andis tsiviilasja nr 2-22-1322 kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale lähtuvalt asjaolust, et krediidiandja ja kostja vahel on 18.07.2019. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL 19-01-01610254 ning lepingu üldtingimuste punktis 9.4 sisalduv kokkulepe reguleerib sõnaselgelt kohtualluvust juhul, kui kostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki. Lepingu sõlmimise ajal on kostja näidanud enda elukohaks Eesti. Kostja elukoht Eesti rahvastikuregistris on alates 08.07.2021. a Soome, YYY.
3.Harju Maakohus võttis hagi 18.05.2022. a määrusega menetlusse. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi 10.10.2022. a määrusega X vastu võla nõudes läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda ning kindlaks määramata.
5.Määruse põhjenduse kohaselt on krediidiandja ja kostja vahel 18.07.2019. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL 19-01-01610254 ning lepingu üldtingimuste punktis 9.4 sisalduv kokkulepe reguleerib sõnaselgelt kohtualluvust juhul, kui kostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki.
6.Kohus leidis, et kostja on sõlminud lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Lepingust nähtuvalt oli kostja elukoht lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis ning lepingust nähtuvalt on krediidiandja asukohaks Tartu. Seega on kostja sõlminud krediidilepingu isikuga, kes tegeles lepingu sõlmimise ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis krediidi andmisega või kelle selline tegevus oli mis tahes vahenditega suunatud kostja alalise elukoha liikmesriiki. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva tsiviilasja kohtualluvus määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punktist c tulenevalt määrata määruse nr 1215/2012 neljanda jao alusel.
7.Määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Nimetatud sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel.
8.Hagiavaldusele lisatud lepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kokkuleppele mittejõudmisel kuuluvad vaidlused lahendamisele seaduses sätestatud kohtus; Juhul kui krediidisaaja elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada või krediidisaaja asub peale lepingu sõlmimist elama välisriiki, kuuluvad vaidlused lahendamisele krediidiandja valikul kas Harju või Tartu Maakohtus.
9.Kokkuleppe kehtivise hindamiseks tuleb määruse nr 1215/2012 art 25 lg 1 ning preambula p 20 kohaselt kohaldada Eesti Vabariigi õigust. Kohtualluvuse kokkulepe peab TsMS § 104 lg 1 ja 3 järgi olema mh sõlmitud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega seotud vaidluse lahendamiseks või pärast vaidluse tekkimist või sõnaselgelt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Kohtualluvuse kokkuleppe esemeks olev laenuleping ei ole seotud kostja majandus- ega kutsetegevusega, vaid kostja on laenulepingu sõlminud isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohtualluvuse kokkuleppe aluseks olev vaidlus ei ole seega seotud mõlema poole majandus- ega kutsetegevusega. Samuti on kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud enne vaidluse tekkimist. Kohtualluvuse kokkulepe on seega TsMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 alusel tühine.
2-22-1322
10.Kuivõrd poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine, siis ei tulene antud juhul määruse nr 1215/2012 art 25 erandit määruse neljanda jao osas. Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja teadaolev elukoht on Soome Vabariigis aadressil Teknobulevardi 3-5 E 01530 Vantaa, Soome, on määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2 alusel tsiviilasja pädevad lahendama Soome Vabariigi kohtud.
11.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uues sõnastuses) (edaspidi Brüsseli I määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab Soomes, siis tulenevalt Brüsseli I määruse art 1 lgst 2 ei allu asi Harju Maakohtule.
12.Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11).
13.Kohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama.
14.Kohus selgitas täiendavalt, et TsMS § 407 lg 51 järgi võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Brüsseli I määruse art 45 lg 1 p b kohaselt kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus. Seega ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tagaseljaotsust tunnustada ega täita. Kui lahendi tunnustamine ja täitmine ei ole välisriigis tõenäoline, siis tuleks eelistada hagi läbivaatamata jätmist.
15.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kostja menetluses ei osalenud ning seega tal menetluskulud puuduvad Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
16.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja maakohtu tõlgendusega. TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või
2-22-1322 kutsetegevusega. TsMS § 104 lg 3 näeb ette, et sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka muudel juhtudel.
18.Kuivõrd on kirjutatud, et „sõltumata sätestatust“, siis hageja hinnangul antud normi eesmärk on reguleerida ka muid asjaolusid, sh osapooli, mis ei olnud paragrahvis 104 lg-s 1 mainitud. Sama seisukohta võib leida ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandest, milles on lk 533-534 välja toodud, et „lisaks kommenteeritava sätte esimese lõikes loetletud isikute sõlmitud kohtualluvuse kokkulepetele loetakse kehtivaks ka muude isikute vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepped. Sellisteks muudeks isikuteks on nt tarbijad või isikud, kes sõlmivad lepingu muu kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikutega. Sellise regulatsiooni eesmärk on kaitsta tarbijaga lepingu sõlminud teenusepakkujat selle eest, kui tarbija Eestist ära kolib“.
19.Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe Eesti kohtu kasuks. Brüssel I määrus art 19 annab võimaluse üldisest kohtualluvusest vastava kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Lepingu sõlmimisel märkis kostja enda elukohaks - Hiiu Maakond, Kärdla, Vabaduse tn 51 ning üleüldiselt poolte asu- ja tegevuskoht oli Eestis. Ei krediidiandja ega hageja ei saa ette näha, et kostja võib kolida välismaale. Lisaks sellele ei saa hageja olla finantsiliselt valmis selleks, et nõude välja mõistmiseks tuleb pöörduda mingi teise liikmesriigi kohtusse ning tasuda sealsed menetlus- ja õigusabikulud. Seega antud kokkulepe on sõlmitud enne vaidluse tekkimist eesmärgiga säilitada krediidiandja õigust pöörduda Eesti kohtusse juhul, kui kostja kolib välisriiki nii nagu TsMS § 104 lg 3 p 2 ette näeb. Antud kokkulepe on nii Brüssel I määrusega kui ka eesti seadusandlusega kooskõlas.
20.Harju Maakohus võttis määruskaebue menetlusse ning küsis kostjalt sellele seisukohta. Kostja seisukohta ei esitanud.
21.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
23.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ennatlikult jätnud hagiavalduse läbi vaatamata.
24.Iseenesest leidis maakohus õigesti, et kostja teadaolevat elukohta arvestades kohaldub praeguse tsiviilasja kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012. a määruse (EL) 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (määrus), mis sätestab üldreeglina põhimõtte, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht (artikkel 18 lg 2), kuid lubab ka kohtualluvuse kokkuleppeid, mille kehtivust tuleb hinnata määruse artikkel 15 lg 1 alusel siseriikliku õiguse kohaselt.
25.Sellest tulenevalt ning arvestades, et hageja ja kostja on sõlminud hagiavaldusele lisatud lepingu (tarbijakrediidileping nr SL19-01-1610254) (leping) punktis 9.4. kohtualluvuse
2-22-1322 kokkulepe, leidis maakohus õigesti ka seda, et selle kokkuleppe kehtivust tuleb määruse artikkel 25 lg 1 alusel hinnata tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud reeglite alusel.
26.Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust reguleerib TsMS § 106, mille lg 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui: 1) see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga; 2) see ei käsitle kindlat õigussuhet või sellest tulenevat vaidlust; 3) see ei ole sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4) hagi esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus; 5) üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest.
27.Maakohus asus vaidlustatud määrusest nähtuvalt seisukohale, et TsMS § 104 lg-te 1 ja 3 järgi peab kohtualluvuse kokkulepe olema sõlmitud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega seotud vaidluse lahendamiseks või pärast vaidluse tekkimist või sõnaselgelt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viidatud normide kohaldamisel eksinud.
28.Ringkonnakohus osundab, et TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 3 sätestab, et sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui: 1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist; 2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
29.Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul see, et kuigi üldjuhul ei saa Eesti kohus TsMS § 104 lg 1 järgi asja menetleda juhul, kui seda näeb ette tarbija ja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku kokkulepe, on see erandjuhul siiski võimalik TsMS § 104 lg 3 p 2 alusel, eeldusel, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Teisisõnu, TsMS § 104 lg 3 kohaselt ei pea selles viidatud juhtudeks sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe olema sõlmitud (ainult) majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel.
30.Ka kohtupraktikas on selgitatud, et Brüsseli I määruse art 16 lg 2 järgi on tarbijalepingute puhul üldjuhul asja kohtualluvus tarbija alalise elukoha riigis. Brüsseli I määruse art 17 p 3 kohaselt võib Brüsseli I määruse 4. jao sätetest (kohtualluvus tarbijalepingute puhul) kõrvale kalduda muu hulgas kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (vt RKTKm 12.03.2019. a, 210-57660, p 16). Kohtu kohustust kontrollida lisaks kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse alustele ka seda, kas kokkulepe tühisus võib olla välistatud TsMS § 10 4 lg 3 p 2 järgi, on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud ka varasemalt (vt nt RKTKo 11.05.2014. a, 3-2-1-40-14, p 12, RKTKm 21.11.2012. a , 3-2-1-123-12, p 10).
2-22-1322
31.Praegusel juhul nähtub lepingu punktist 9.4., et pooled on mh kokkuleppinud selles, et juhul kui krediidisaaja asub peale lepingu sõlmimist elama välisriiki, kuuluvad vaidlused lahendamisele krediidiandja valikul kas Harju või Tartu Maakohtus. Lepingust nähtuvalt on hageja asukoht olnud selle sõlmimise ajal Tartus ning kostja elukoht Kärdlas. Kostja teadaolev elukoht rahvastikuregistri järgi on tänaseks Soome Vabariigis. Seega on kostja muutnud pärast lepingu sõlmimist oma elukohta, millega on täidetud TsMS § 104 lg 3 p-s 2 sätestatud esimene eeldus ning kohtualluvuse kokkulepe tuleb TsMS § 104 lg 3 p 2 alusel lugeda kehtivaks.
32.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ringkonnakohus ei tuvasta ka muid TsMS § 106 lg-s 1 sätestatud tühisuse aluseid, on hageja ja kostja vaheline kohtualluvuse kokkulepe kehtiv ka määruse artikkel 25 lg 1 järgi ning maakohtu järeldused, et asi ei allu Harju Maakohtule ning pädevad on Soome Vabariigi kohtud, väärad. Kuna maakohus on jätnud hagi põhjendamatult läbi vaatamata, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulude jaotus ja, edasikaebeõigus
33.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
34.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.