Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kostja avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Hageja on AS-i AUDENTES töötaja ja treener. Kostja oli hageja juhendatav. Kostja avaldas 2020. a A.A. ile väite, nagu oleks hageja kostjat 2018. aastal seksuaalselt ahistanud, pannes käe kostja tahte vastaselt kostja jalale. Kostja lõi selle väitega hagejast mulje kui isikust, kes väärkohtleb oma juhendatavaid. See rikkus hageja au ja head nime hageja tööandja ees. Kostja esitas väite faktilise aluseta ning ligi kaks aastat pärast seda, kui väidetav ahistamine toimus. Vahepealse kahe aasta jooksul oli hageja ja kostja suhtlus hea. Kostja ei vaidle, et ta avaldas AS AUDENTES Otepää spordigümnaasiumi juhatajale A.A. ile väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt ahistanud. Tegemist on avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes. Kostja tegi väited kolmandale isikule teatavaks. Hagejale sai menetluse ajal teatavaks, et kostja avaldas samu väiteid lisaks A.A. ile ka teistele isikutele. Kostja avaldas menetluse kestel väiteid ajakirjanduses. Kostja avaldas ebaõige väite, mis teotab hageja au ja head nime. Kostja peab tõendama, et väiteid on tõesed. Hagejal ei ole võimalik negatiivseid asjaolusid tõendada. Kui kostja ei suuda tõendada oma väidete tõelevastavust, on väited valed ja hagejal on õigus nõuda, et kostja need ümber lükkaks. Kui kostja ei suuda väidet põhjendada ja esitatud väärtushinnangud on hageja au teotavad, rikuvad need õigusvastaselt hageja au ja head nime ning hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja põhjustas ebaõige väite avaldamisega mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et hageja pidi tundma häbi teo eest, mida ta ei teinud. Kostja lõi mulje, nagu ahistaks hageja seksuaalselt õpilasi. Tegemist on süüdistusega, mis on hävitav isiku mainele, kes suhtleb töös lastega ning oleks viinud hageja karjääri lõppemiseni, kui see oleks tõele vastanud. Kostja eesmärk oli seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ja hagejat alavääristada. Kostja avaldas ebaõige väite teadlikult. Kostja avaldas väite hageja tööandjale, mistõttu on ilmne, et kostja soovis põhjustada hagejale suurt kahju. Kostja ei vabandanud ega saa enda õigusvastasest käitumisest aru. Taoliste tegude ennetamise ja heidutamise eesmärgil peaks hüvitise määr olema võrreldav ulatusega, millises kostja soovis hagejale kahju tekitada. Kostja avaldas menetluse ajal väited ka ajakirjanduses ning rikkus sellega hageja au ja head nime suure hulga inimeste ees. Mõistlik hüvitis on 3000 eurot. Kuna kostja rikkus hageja õigusi ja kahjustas tema mainet, oli hageja sunnitud advokaadi poole pöörduma. Sellega kaasnesid õigusabikulud. Kui kostja ei oleks hageja mainet õigusvastaselt kahjustanud, oleks hagejal puudunud vajadus õigusabi eest tasumiseks. Kulud koosnevad hagejaga nõupidamisest, õiguslikust analüüsist, kostjaga läbirääkimistest ning nõudekirja koostamisest. Hageja esitas 14. oktoobri 2021. a dokumendis täiendava alternatiivse nõude, et tagada, et kui kohus leiab, et kostja tegevust ei saa käsitleda võlaõigusseaduse mõttes avaldamisena, saaks kohus ikkagi võtta kostja väidete tõelevastavuse osas sisulise seisukoha. Kostja väidab, et hageja pani toime teo, mis on käsitletav diskrimineerimisena, st et hageja rikkus seadusest tulenevat kohustust hoiduda soolisest diskrimineerimisest. Kui see vastab tõele, on kostjal hageja vastu nõue. Hageja leiab, et kostjal ei ole nõuet, kuna hageja ei ole kostjat seksuaalselt ahistanud. Hageja pöördus politseisse ja esitas enda peale kaebuse. Hageja soovis, et politsei selgitaks välja, et hageja ei ole kostjat seksuaalselt ahistanud. Politsei jättis menetluse aegumistähtaja möödumise tõttu algatamata.

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja alustas Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis (kool) õpinguid 2018. a septembris, kui oli 16-aastane. Kostjal olid hagejaga head suhted. Autosõidul Otepäält Tartusse juhtus 2018. a sügisel intsident, kus hageja hakkas kostjat ahistama. Hageja pani käe kostja põlvele ja hakkas seda aeglaselt üles nihutama. Kostja proovis hagejat käega tõrjuda, ja ütles, et ei taha. Hageja ei lõpetanud. Kostja ütles, et kui hageja ei lõpeta, 3(13)

pöördub ta politseisse. Hageja võttis käe ära ja ütles, et kui kostja sellest kellelegi räägib, arvab ta kostja koondisest ja koolist välja. Kostja oli noor ja rumal ega rääkinud. Kuna kostjal polnud tõendeid, arvas ta, et pole mõtet rääkida. Kostja otsustas intsidendi unustada ning püüdis teha kõik, et tema ja hageja suhtlus oleks nii, nagu varem. Kostja püüdlustele vaatamata hakkas hageja kostjasse teisiti suhtuma. Kostjale ei pööratud treeningutel enam tähelepanu. Kostja motivatsioon hakkas lõpuks selle tõttu langema. See hakkas mõjutama kostja sportlikke saavutusi ja emotsionaalset seisundit. Hageja helistas 2020. a suvel kostjale ning andis teada, et kostja ei jätka sügisest koolis õppimist. Hageja tegi koolile ettepaneku arvata kostja koolist välja. Kostjaga võttis seejärel ühendust A.A. iga (kooli juht) ning andis teada, et kostja on kohustatud tulema kooli vestlusele. Kostja otsustas kohtumisele eelnevalt kirjutada kooli juhile e-kirja, milles selgitas, miks kostja suhted hagejaga järjepidevalt halvenesid, kuidas see kostja treeninguid ja õppimist mõjutas ning mis juhtus 2018. aasta sügisel. Kostja palus kooli juhilt võimalust kohtuda enne koosolekut omavahel. Kooli juht oli nõus kostjaga kohtuma kolmkümmend minutit varem. Pärast kostja selgitusi andis kooli juht mõista, et hageja ja kostja vahel juhtunu puudutab nendevahelisi suhteid, millesse kool ei sekku. Kui kohtumisele oli ilmunud hageja ja B.B. , arutati kostja koolist väljaarvamist. Kohtul tuleb otsustada, kas ahistamisest asjakohasele isikule või institutsioonile teavitamise järgselt võib teavitajat oodata tsiviilõiguslik vastutus maine kahjustamise eest ning kohustus tasuda kahjuhüvitis olukorras, kus ohver ei suuda juhtumit tõendada. Kostja väitel jagas ta ahistamisjuhtumit konfidentsiaalselt ja privaatselt kooli juhiga. Kostja käitus õpilasena parimal võimalikul viisil, püüdes olukorda lahendada kooli siseselt. Kostja edastas e-kirjaga kooli juhile fotod tema poolt käsikirjaliselt kirjutatud kirjast. Kuna koolil puudub juhis, soovitus või muu dokument, kus oleks teave, kuidas õpilased võiksid ahistamise korral käituda, tegutses kostja kohasel viisil. Kuna kooli juhtkond ei tegelenud juhtumiga delikaatselt ega erapooletult, vaid kutsus kokku koosoleku, kus asuti kostjat vaikimiseks survestama, kujunes olukord, milles kostja tundis end ohvrina. Tegemist ei ole informatsiooni avaldamisega kolmandatele isikutele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 (§ 1046) tähenduses ehk kostja pole avaldaja, kes tegi kolmandale isikule andmed teatavaks. Kooli juhi kaudu juhtunust teatamine ei olnud tehtud avaldamise eesmärgil, kuna kostja ootas õpilasena, et kool hakkab juhtunut lahendama privaatselt, konfidentsiaalselt ja delikaatselt. Kool ega kooli juht ei ole nn kõrvaline kolmas isik, kellele andmed avaldatakse. Seksuaalse ahistamise juhtumite korral ei kohaldu tavapärane VÕS §-st 1046 ja §-st 1047 tulenev tõendamiskoormus, vaid kohaldada tuleks jagatud tõendamiskoormust. Seksuaalse ahistamise juhtumite korral peab ohver tooma esile asjaolud, millest võib eeldada seksuaalse ahistamise toimumist, ning väidetav ahistaja peab kahtluse tõenditega ümber lükkama. Kui ahistaja ei suuda tema vastu esitatud põhjendatud kahtlusi tõenditega ümber lükata, tuleb lugeda, et ahistamine on toimunud. Kostja esitatud tõenditest tuleneb põhjendatud kahtlus, et ahistamisjuhtum toimus. Selleks, et kohtul oleks võimalik leida, et kostja esitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb hagejal tõendada, et kostja valetas 2018. a autosõidul toimunu kohta, s.t hagejal tuleb lükata ümber kahtlus, et ahistamisjuhtum leidis aset, ning et hageja käitus kooli juhile ahistamiskogemuse jagamisel pahatahtlikult eesmärgiga hageja mainet kahjustada. Hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei avaldanud andmeid koolile kui juriidilisele isikule. Hageja ei saatnud kirja kooli e-postile. Hageja suhtles kooli juhi kui füüsilise isikuga. Hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja ei jaganud ahistamiskogemust hageja maine hävitamiseks. Hageja ei tõendanud vastupidist. 4(13)

Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna õpilase ning õpetaja vahelised seksuaalse ahistamise juhtumid, mida on raporteeritud kooli- ehk asutusesiseselt või õiguskaitseorganitele, ei tohi jõuda lahenduseni, kus õpilane peab võimaliku ahistamisjuhtumi toime pannud õpetajale tasuma rahalisi hüvitisi, põhjusel, et ta ei suuda ahistamisjuhtumit tõendada. Olukord, kus ahistamisjuhtum ei leia tõendite puudulikkuse tõttu kinnitust, on ahistaja võimalikku kahjustatud mainet rehabiliteeriv. Hagejal ei tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamine oleks õigustatud. Kostja avaldas väite ühele isikule. Kool ega kooli juht ei võtnud avaldust tõsiselt. Hagejale ei kaasnenud avaldusega tagajärgi. Hageja jätkab tööd alaealistega ning keegi peale kooli juhi ei ole sündmustest kostjast tulenevatel põhjustel kuulnud. Kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja õigusi rikkunud, on hageja mainet taastav kohtuotsus kohane hüvitis. Arvestades juhtunu asjaolusid, kostja majanduslikku seisu ja mittevaralise kahju hüvitiste suurusi, ei ole mittevaraline kahju 3000 eurot põhjendatud. Kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu. Seda ei saa VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldada, kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole lepingut. Hageja ei tõendanud õigusabiteenuse eest tasumist. Kohtueelsete õigusabikulude nõuet tuleks vähendada vaidluse asjaolusid ja kostja sissetuleku puudumist arvestades nullini. Rahaliste nõuete rahuldamata jätmisel ei saa viivist nõuda. Hageja 14. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis esitatud täiendav tuvastusnõue on hagi muutmine. Kostja ei anna hagi muutmiseks nõusolekut. Tuvastusnõue tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja soovib tuvastusnõudega tuvastada faktilisi asjaolusid. Seda ei saa teha. Hageja ei põhistanud tuvastushuvi. Hageja väited selle kohta, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid lisaks kooli juhile ka teistele isikutele on hagi aluse muutmine. Kostja ei anna selleks nõusolekut. Kostja palus teha vaheotsuse, millega tuvastada, et hagiavaldus on põhjendamata, sest kostja ei avaldanud hageja kohta VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes väiteid.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus leppis pooltega kokku, et teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2 järgi vaheotsuse. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja ja kostja olid seotud ühe kooli ja tegevusega. Hageja oli treener. Kostja oli õpilane. Õpilane tundis, et teda on ahistatud ja ta pöördus kooli juhi poole abi saamiseks. Ajavahemik juhtunu ja sellest teatamise vahel pole oluline. Kooli kui asutuse juht ja esindaja teostab eelduslikult järelevalvet töötajate üle ning oli seega pädev otsustama, mida teabega peale hakata. Olukord eskaleerus, kui hageja teavitas kostjat, et 2018. aasta sügisest kostja ei jätka koolis õpinguid. Kooli juht võttis ühendust kostjaga ning andis teada, et kostja on oodatud kooli vestlusele. Eluliselt on usutav, et kostja, saades aru, mis tegelikult juhtuma hakkab, otsustas treeneriga toimunud vahejuhtumist anda kooli juhile teada ning edastas e-kirja kohtumisele eelnenud õhtul. Kostja sõnul palus ta kooli juhilt enne koosolekut privaatset kohtumist ja kooli juht oli sellega nõus. Kostja sõnul andis kooli juht mõista, et tegemist on kostja ja tema treeneri vahelise juhtumiga ning kool või direktor sellesse ei sekku. Asjaolu, kui kooli õpilane võtab ühendust kooli juhiga oma probleemi lahendamiseks, järgides kirjutatud või kirjutamata reegleid, ei saa olla käsitletav avaldamisena VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on haridusasutusega ja teatud subordinatsiooniga õpilaste ja õpetajate, treenerite vahel suhete selgitamisel. Kostja ei pöördunud meediasse, vaid valis kohtu arvates kõige sobivama viisi oma juhtumist rääkida just kooli juhtkonnale. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Asjas tuleb mh arvestada, et tegemist on konkreetses organisatsioonis osalevate isikutega. Õpilane ja õpetaja või treener ei ole kõrvalised kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed. Seda saab võrrelda teatud allumissuhtega, mistõttu saab järeldada, et õpilase tegevus tema suhtes toime pandud juhtumi kooli juhile avaldamises pole tegemist avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes. Seetõttu ei kaasne olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse. Kostja püüdis käituda, oma õigusi kaitsta ning olukorda lahendada kooli siseselt nii, nagu on kirjeldatud mitmetes soovitustes ja juhistes. Koolil ei ole juhendit, kuidas käituda seksuaalse ahistamise korral. Näitena saaks aluseks võtta Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendi ning ebavõrdse kohtlemisega seotud kaebuste lahendamise skeemid, mis näevad ette nõuanded ahistamis- ja diskrimineerimisjuhtumitest teavitamiseks. Juhises on rõhutatud struktuuriüksuse juhi ja töö vahetu korraldaja vastutust taoliste juhtumitega tegelemisel. Õpilasel tuleks juhendi järgi ahistamisjuhtumi esinemisel pöörduda õppekava haldava struktuuriüksuse juhi poole. Kui kasutada analoogiat, on igati loogiline, et kostja pöördus õppeasutuse juhi poole. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, kusjuures avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ning kool või alternatiivselt kooli juht polnud kolmandaks isikuks võlaõigusseaduse mõttes. Kohus ei tuvastanud hagi võimaliku rahuldamise esmast eeldust ehk andmete avaldamist. Kohus ei kontrolli seetõttu, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejat on laimatud ning kas hagejale tekkis kahju. 6(13)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Kostja avaldas hageja tööandjale ebaõige väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt ahistanud, st toime pannud süüteo. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on au teotav. Kostjal ei saanud olla legitiimset põhjust avaldada hageja kohta andmeid, mille kohta kostja pidi teadma, et need on valed. VÕS § 1046 lg 2 ei kohaldu. Kostja ei kontrollinud, kas avaldatud andmed vastavad tõele, mistõttu VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldu.

tuleb tõendada, et otsest seksuaalset diskrimineerimist ehk seksuaalset ahistamist ei ole toimunud. See tähendab, et väidetaval ahistajal tuleb põhjendatud kahtlus seksuaalse ahistamise võimaliku toimumise kohta tõenditega ümber lükata. Asjaolu, et maakohus viitas õigusvastasust välistavatele õiguslikele alustele (VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 lg 3) ja võimalikele õigusvastasust välistavatele asjaoludele, ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuivõrd asja sisuline läbivaatamine väljub vaheotsuse raamidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-2-1-67-10, p 16; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole seega kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40). Samas ei saa andmete avaldamiseks VÕS § 1047 lg 4 mõttes lugeda andmete teatavaks tegemist igale kolmandale isikule. Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et andmete kohtumenetluses esitamine ei ole VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamine (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23797, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 18. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18982, p 7). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et advokatuuri aukohtule esitatud avalduse põhjendustena esitatud faktiväidete õigsuse kontrollimine ja nende ümberlükkamise nõudmine ei ole VÕS § 1047 alusel tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-1682, p 15). Eelviidatud kohtupraktika kohaselt ei saa VÕS § 1047 lg 4 mõttes andmete avaldamiseks pidada andmete teatavaks tegemist isikule või asutusele, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus.

Kostja teatas Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali juhatajale A.A. ile e-posti teel, et hageja ahistas 2018. a-l kostjat seksuaalselt, pannes oma käe kostja tahte vastaselt kostja jalale. Kostja väitel ei olnud Autentese Spordigümnaasiumis sisekorraeeskirju ega sellesarnaseid dokumente, mis oleksid näinud ette, kuidas tuleks seksuaalse ahistamise juhtumitest teatada. Hageja ei ole väitnud, et sellised dokumendid oleksid olemas olnud ning et need oleksid kostjale teatavaks tehtud. Kostja esitas käsitletava väite seega isikule, kellel oli eeltoodust tulenevalt seadusest tulenevalt pädevus ja kohustus kontrollida väite õigsust ning võtta väite tõesuse korral tarvitusele ahistamise lõpetamiseks vajalikud meetmed. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja poolt 2020. a-l AS-i AUDENTES (A.A. i isikus) teavitamine 2018. a-l aset leidnud väidetavast hagejaga seotud ahistamisjuhtumist ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja tuginemine eelmenetluses sellele, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ahistamisjuhtumi kohta ka kostja poiss-sõbrale C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ja Eesti Päevalehele, on TsMS § 376 lg 1 mõttes hagi alusel muutmine. Tegemist on TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavate faktiliste väidete täiendamisega, mitte hagi aluse muutmisega, kuivõrd hageja ei muutnud nendele tuginemisega hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja jäi jätkuvalt selle juurde, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid selle kohta, et hageja ahistas kostjat seksuaalselt, kuid laiendas nende isikute ringi, kellele kostja neid andmeid avaldas. Isikute ringi laiendamine oli tingitud sellest, et hageja sai neist isikutest ja Eesti Päevalehe artikli avaldamisest väidetavalt teada menetluse käigus. Menetluse käigus hagi aluse faktiliste väidetega täiendamine olukorras, kus kostja väidetavalt jätkas hageja õiguste rikkumist menetluse ajal, ja sellest tulenevalt nõude laiendamine on lubatav (vt ka Varul, P. jt (koost.). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 376, p 3.4.1). Kostja sidus andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele avaldamise mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (I kd, tl 135, 156). Kuna maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmisel andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele avaldamisega täielikult arvestamata, ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele, st otsus on olulises osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Maakohus ei ole C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele andmete avaldamise osas viinud sisuliselt läbi ka eelmenetlust (maakohus piirdus vaid ebaõigete andmete kooli juhile avaldamise hindamisega). Hageja kahju hüvitamise nõuete osas tuleb asi saata seega maakohutule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb viia läbi eelmenetlus vastavalt TsMS § 392 nõutele, arvestades ka TsMS §-des 348 ja 351 sätestatut.

võimalikuks vaadata seda nõuet läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõuetega) või mitte. Viimasel juhul saanuks nõude läbi vaadata eraldi menetluses. Ringkonnakohus lisab, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib TsMS § 368 järgi esitada siiski üksnes juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja peab sellist huvi hagi lubatavuse eeldusena põhistama (TsMS § 235). Tuvastushuvi puudumisel võib kohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel või jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada hageja tuvastusnõude menetlusse võtmine või selle menetlusse võtmisest keeldumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.