K. V. hagi M. H. U. i vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamises ja kahju hüvitamises
Tsiviilasja hind
9563.12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja K. V. (ik XXX); lepinguline esindaja R. S.
(XXX)
kostja M. H. U. (ik XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat M. V. (XXX)
Menetlus
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. V. hagi Miia Utsali vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamises ja kahju hüvitamises rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud K. V. kanda.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1) kohustada M. H. U. i edastama hiljemalt viie päeva jooksul alates siinses tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest XXX (registrikood XXX, e-posti aadress XXX) järgmise sisuga selgelt loetav teade ilma igasuguste täienduste või muudatusteta: „Mina, M. H. U. (ik XXX), kinnitan, et K. V. (ik XXX) ei ole mind seksuaalselt ahistanud. Minu varasemad väited selle kohta, et K. V. ahistas mind, pannes oma käe mu jalale, ei vasta tõele.“; 2) alternatiivselt punktis 1 toodud nõudele: kohustada M. H. U. i edastama hiljemalt viie päeva jooksul alates siinses tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest R. D. ile (D.) (e-posti aadress XXX) järgmise sisuga selgelt loetav teade ilma igasuguste täienduste või muudatusteta: „Mina, M. H. U. (ik XXX), kinnitan, et K. V. (ik XXX) ei ole mind seksuaalselt ahistanud. Minu varasemad väited selle kohta, et K. V. ahistas mind, pannes oma käe mu jalale, ei vasta tõele.“; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas 2114 eurot. 6) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis varalise kahju hüvitiselt summas 2114 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; 7) jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (kokku) summas 1306 eurot; 8) kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja on XXX töötaja ja treener ning kostja oli hageja juhendatav. 2020 avaldas kostja XXX R. D. i (XXX juhataja) isikus väite, nagu oleks hageja kostjat 2018. aastal seksuaalselt ahistanud, pannes oma käe kostja tahte vastaselt tema jalale. Selle väitega lõi kostja hagejast mulje kui isikust, kes väärkohtleb oma juhendatavaid ning see rikkus intensiivselt hageja au ja head nime tööandja ees. Hageja eitab toimunut, viidates ka sellele, et avaldamine toimus 2 aastat pärast väidetavat juhtumit, vahepeal aga on toimunud aktiivne koostöö.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja leiab, et kohtul tuleb käesolevas asjas otsustada küsimuse üle, kas ahistamisjuhtumi kogemusest asjakohasele isikule või institutsioonile teavitamise järgselt võib teavitajat (st ohvrit) oodata tsiviilõiguslik vastutus maine kahjustamise eest ning kohustus tasuda kahjuhüvitust olukorras, kus ohver ei suuda juhtumi asetleidmist tõendada. Kostja väitel jagas ta temaga juhtunut ahistamisjuhtumit XXXi kohaliku XXX filiaali juhiga ning seda konfidentsiaalselt ja privaatselt. Kostja käitus õpilasena parimal ja võimalikul viisil, püüdes olukorda lahendada kooliasutuse siseselt, kirjutades 24.07.2020 e-kirja teemaga „Aus ülestunnistus tegelikest juhtumitest“ kooli juhile R. D. ile. E-kirjaga koos edastas kostja R. D. ile kui koolijuhile fotod tema poolt kirjutatud käsikirjalisest kirjast. Kostja leiab, et kuna koolil puudub juhis, soovitus või mõni muu dokument, kus oleks informatsioon, kuidas õpilased võiksid käituda
ahistamisjuhtumite korral, siis tegutses kostja temale kui õpilasele parimal kohasel viisil. Kuna kooli juhtkond ei tegelenud juhtumiga delikaatselt ega erapooletult, kutsudes kokku koosoleku ning teisi isikuid ning kus kostjat asuti sisuliselt survestama juhtunu mahavaikimiseks, siis kujuneski välja olukord, milles kostja tundis end ohvrina. Samuti on kostja seisukohal, et hagi kohtusse esitamisega püütakse kostjat kui ohvrit taasohvristada.
4.Kostja leiab, et käesoleval juhul pole tegemist informatsiooni avaldamisega kolmandatele isikutele VÕS § 1047 tähenduses ehk kostja pole avaldaja, kes tegi kolmandale isikule XXX andmed teatavaks. Ahistamisjuhtumist XXX filiaali kooli direktorile teavitamisega pole kostja toime pannud tegu, mis oleks käsitatav avaldamisena võlaõigusseaduse mõttes. Koolijuhi teavitamine ning siit järelduse tegemine, et XXX koolijuhi kaudu juhtunust teatamine pole olnud tehtud avalikustamise eesmärgil, kuna õpilasena ootas kostja, et kool hakkab juhtunut lahendama privaatselt, konfidentsiaalselt ja delikaatselt. Kooli direktor ega XXX ei ole nn kõrvaline kolmas isik, kellele andmed avalikustatakse.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete avaldamisega tekkinud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 alusel.
2.Hageja nõue tugineb kostja pöördumisele kooli juhataja poole e-kirjaga, kus ta teatas ahistamise asjaoludest, millise tegevusega pani kostja toime ebaõigete andmete avaldamise kolmandale isikule XXX või alternatiivina teatavakstegemine konkreetsele koolijuhile. Vaidlus käib selle üle, et hageja leiab, et väited on ebaõiged ja need on avaldatud kolmanda isikule võlaõigusseaduse tähenduses, kostja on aga seisukohal, et tema poolt esitatud väited vastavad tõele, kuid tegemist pole avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes.
3.Kohus jääb hagiavalduses esitatu juurde ning leiab, et esmalt tuleb menetluses tuvastada, kas kostja poolt esitatud kirjas kirjutatut saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Kohtu arvates pole oluline, kas tegemist on isikute paljususega avaldamise puhul või ainult ühe isikuga, tähtsust omab arusaam, kas kostja poolt esitatut kooli juhile saab pidada võlaõigusseadusjärgseks avaldamiseks. Kohtu arvates ei oma tähtsust ka asjaolu, kas avaldamise ajendiks oli mingi kostja isiklik soov millegi eest treenerile koht kätte näidata. Oluline on tuvastada, kas kostja avaldas infot isikutele, keda saab lugeda võlaõiguse seisukohalt kolmandaks isikuks.
4.Kohus leppis menetluses pooltega kokku, et teeb asjas vaheotsuse TsMS § 449 lg 2 järgi. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
5.Poolte esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja olid seotud ühe konkreetse kooliga ning tegevusega. Hageja oli treener ning kostja oli õpilane. Õpilane tundis, et teda on ahistatud, ning oluline pole see, milline ajavahemik on juhtunu ning teatamise vahel, ja ta pöördus kooli juhi R. D. i poole abi saamiseks. R. D. kui asutuse juht ja XXX esindaja teostab eelduslikult järelevalvet töötajate tegevuse üle ning oli seega pädev otsustama, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Olukord eskaleerus selle peale, kui
hageja teavitas kostjat, et 2018. aasta sügisest kostja enam õpinguid XXX ei jätka. R. D. võttis ühendust kostjaga ning andis teada, et kostja on oodatud kooli vestlusele. Eluliselt on usutav, et kostja, saades aru, mis tegelikult juhtuma hakkab, otsustas treeneriga toimunud vahejuhtumist anda teada koolijuhile ning edastas e-kirja R. D. ile kohtumisele eelnenud õhtul. Kostja sõnul palus ta koolijuhilt enne koosolekut privaatset kohtumist ning koolijuht oli sellega ka nõus. Kostja sõnul andis R. D. mõista, et tegemist on kostja ja tema treeneri omavahelise juhtumiga ning kool või direktor sellesse ei sekku. Antud menetluse seisus on kohtul raske anda hinnangut koolijuhi käitumisele, kuna konkreetseid asjaolusid selles osas ning järgnevate sündmuste puhul pole kohus tõenduslikult uurinud, sest kohus peab vaheotsuses eelkõige võtma seisukoha, kas hagi on üldse lubatav võlaõigusseaduse mõttes.
6.Kohus jõudis eelnevat analüüsides järeldusele, et kuna spordigümnaasiumi puhul on tegemist haridusasutusega haridusseaduse mõttes, siis kehtivad seal kindlad reeglid, mis reguleerivad eelkõige küll õppetöö korraldamist, kuid kus on korraldatud ka õpetajate ja õppijate kasvatustöö ning omavaheline suhtlemine. Koolielu juhib direktor või juht.
7.Kohus leiab, et asjaolu, kui kooli õpilane võtab ühendust kooli juhiga oma probleemi lahendamiseks, järgides kirjutatud või kirjutamata reegleid, ei saa olla käsitletav avaldamisena VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on haridusasutusega ja teatud subordinatsiooniga õpilaste ja õpetajate, treenerite vahel suhete selgitamisel. Kostja ei pöördunud nt meediasse, vaid valis kohtu arvates kõige sobivama viisi oma juhtumist rääkida just kooli juhtkonnale. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesolevas asjas tulebki mh arvestada, et tegemist on konkreetses organisatsioonis osalevate isikutega. Õpilane ja õpetaja või treener ei ole kõrvalised kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed, lihtsalt erinevas staatuses. Seda saab võrrelda ka teatud allumissuhtega, mistõttu saab järeldada, et õpilase tegevus tema suhtes toime pandud juhtumi kooli juhile avaldamises pole tegemist avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes ning seetõttu ei kaasne olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui tegemist on ebaõige faktiväitega.
8.Kohus nõustub kostjaga, et kostja on püüdnud käituda, oma õigusi kaitsta ning olukorda lahendada kooliasutuse siseselt nii, nagu on kirjeldatud väga mitmetes soovitustes ja juhistes selliste olukordade lahendamiseks, kui kahtluse all on seksuaalne ahistamine. Kostja on sellele viidanud oma vastuses (lk 41-43). Konkreetselt XXX juhendit, kuidas käituda seksuaalse ahistamise juhtumi korral, ei ole, vähemalt pole hageja seda tõendanud. Aluseks saaks võtta kostja esitatud näitena Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendi ning ebavõrdse kohtlemisega seotud kaebuste lahendamise skeemid, mis näevad ette muuhulgas nõuanded ahistamis- ja muudest diskrimineerimis juhtumitest teavitamiseks. Juhises on rõhutatud struktuuriüksuse juhi ja töö vahetu korraldaja vastutust taoliste juhtumitega tegelemisel. Õpilasel tuleks juhendi järgi ahistamisjuhtumi esinemisel pöörduda õppekava haldava struktuuriüksuse juhi poole jne. Kui kasutada analoogiat, siis on igati loogiline, et kostja pöördus õppeasutuse juhi poole. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, kusjuures avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kohus on seisukohal, et kostjat
ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks ning XXX või alternatiivselt kooli juht R. D. polnud kolmandateks kõrvalisteks isikuteks võlaõigusseaduse mõttes.
9.Kuivõrd kohus ei tuvastanud hagi võimaliku rahuldamise esmast eeldust ehk andmete avaldamist kõrvalistele isikutele, ei ole põhjust sisuliselt kontrollida, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejat on laimatud, samuti kas hagejale on tekkinud varaline ja/või mittevaraline kahju. Seetõttu ei võta kohus seisukohta muude poolte seisukohtade ja tõendite osas, mis eelnimetatud asjaolusid puudutavad.
MENETLUSKULUD
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus menetluskulude jaotise menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi rahuldamata jätmist ja TsMS § 162 lg-t 1 arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
11.Kuna kohus teeb lahendi TsMS § 449 lg 2 (vaheotsus lõppotsuse tähenduses) alusel, siis lähtub kohus TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestatust, mille kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Donald Kiidjärv
Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2023 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.