lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-144853/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-144853/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 4034 lg 6, 7TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3141 lg 2

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2023.a., Tallinna kohtumajal

Tsiviilasja number

2-22-144853

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi M. U. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1 735,84 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamine

nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja jurist Irina Metsler-Verner (e-post [email protected]) Kostja: M. U. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi M. U. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Aktiva Finants esitas 17.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 220,70 euro saamiseks. Kohus tegi 23.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 20.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 21.02.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 13.03.2023.
3.Harju Maakohus võttis hagi 14.03.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 20 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Sama määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
4.Hageja esitas kohtunõudele 24.04.2023 vastuse, milles selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.
5.Kohus asus 03.05.2023 kohtunõudes esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas, et krediidiandja pidanuks võtma arvesse kostja kohta Maksu- ja Tolliametilt kogutud andmed, mille kohaselt on kostja keskmine kuu sissetulek laenu andmisele eelnenud ajal 639,21 eurot, sealjuures puudus kostjal märtsis 2022 sissetulek üldse ja veebruaris 2022 oli 548 eurot. Arvestades, et kostjal puudus vahetult enne laenu saamist sissetulek ja kostja avaldas, et vajab laenu igapäevasteks kulutusteks, ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 03.05.2023 kohtunõudega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 15.05.2023. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
6.Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXXXXXXX, mille alusel kostja sai laenu summas 1 000 eurot aastase intressimääraga 40% ja viivisemäär on intressimääraga võrdne; hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja põhivõlgnevuse summas 1 000 eurot, millele lisandub intress, viivis ja sissenõudekulud.
7.Kostjale M. U. olid hagimaterjalid TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 24.03.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (13.04.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
8.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

12.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 24.04.2023 esitatud andmete ja tõendite alusel, mille kohaselt kostjal puudus laenuvõtmise ajal sissetulek täielikult ning kostja vajas laenu igapäevasteks kulutusteks, ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 03.05.2023 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 15.05.2023. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
17.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval