Landverk OÜ hagi Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
13 126 eurot 62 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Landverk OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Landverk OÜ (registrikood 11889198), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja) Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75005222), lepinguline esindaja Ene Rink
RESOLUTSIOON
1.Jätta Landverk OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta vastu võtmata Viljandi linna (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) apellatsioonimenetluses esitatud lisatõendid.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Landverk OÜ kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Landverk (hageja) esitas 8. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista Viljandi linnalt (kostja) hageja kasuks välja põhivõla 8500 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4626 eurot 62 senti, samuti 0,75% suuruse viivise tasumata põhivõlalt (8500 eurolt) päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1020 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija 2. veebruaril 2022 töövõtulepingu Viljandi linna Nurme tänava, Lembitu puiestee, Uueveski tee, Põltsamaa tee ja Oja tee kergliiklustee ehitusprojekti koostamiseks (töövõtuleping, leping). Lepingu täitmise tähtaeg oli 25. märts 2022. Hageja taotles lepingu tähtaja pikendamist. Kostja andis hagejale tööde lõpetamiseks ja lepingujärgses mahus projekti esitamiseks täiendava tähtaja kuni 14. aprillini 2022. Hageja lõpetas tööd 13. aprillil 2022 ning laadis need üles ehitisregistrisse. See osa töödest, mis puudutas Nurme tänavat ja Lembitu puisteed, kooskõlastati lõplikult 18. aprillil 2022 ning sellele väljastati 18. aprillil 2022 ka ehitusluba. See osa töödest, mis puudutas Uueveski teed, Põltsamaa teed ja Oja teed, valmis samuti 13. aprillil 2022 ning hageja laadis ka selle ehitisregistrisse. 13. aprillil 2022 esitatud elektroonilist ehitusloa taotlust ei võetud menetlusse enne, kui oli möödunud üle 30 päeva. Kostja väljastas sellele tööosale ehitusloa alles 23. mail 2022. Hageja esitas tehtud töö eest kostjale kolm arvet. Kaks arvet kostja tasus.
5.mail 2022 esitatud 41 631 euro 84 sendi suurusest arvest (arve nr 2216) jättis kostja hagejale maksmata 8500 eurot. Kostja teatas 2. mail 2022 hagejale, et hageja on lepingu täitmise tähtaega ületanud 37 päeva ning et ta nõuab selle eest leppetrahvi 8500 eurot, mille tasaarvestab hagejale tasumata summadega. Kostja väidab, et hageja rikkus oma kohustust sellega, et projektil ei olnud vajalikke kooskõlastusi (Viljandi Veevärk AS-it (Viljandi Veevärk) ja Connecto Eesti AS-ilt (Connecto)) ning seetõttu oli takistatud ka projektile ehitusloa taotlemine. Hageja leiab, et töövõtulepingu kohaselt pidi hageja ehitusprojekti kooskõlastama vajalike ametkondadega, kuid see kohustus ei hõlmanud kooskõlastusi eraõiguslike isikutega. Samas andis Connecto kooskõlastuse juba
2.mail 2022 ning Viljandi Veevärgilt kooskõlastuse saamine oli kostja enda mõjusfääris, kuna Viljandi Veevärk on kostjale kuuluv äriühing. Hageja on kostjalt küsinud, kas kostjal on mingi kahju tekkinud, kuid kostja ei ole mingit kahju esile toonud. Kostjal ei ole kahju tekkinud, mistõttu tal ei ole õigust leppetrahvi nõuda. Alternatiivselt tuleb leppetrahvi vähendada nullini. Kostjal ei olnud õigust tasaarvestada hageja tasunõuet oma leppetrahvinõudega ning hagejal on õigus saada kogu lepingus ettenähtud tasu, millele lisandub viivis.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Töövõtulepingu täitmise tähtaeg oli 25. märts 2022. Kuna töö ei valminud tähtajaks, oli kostja nõus andma hagejale tööde lõpetamiseks ja nõuetekohase projekti esitamiseks täiendava tähtaja kuni 14. aprillini 2022, mille ületamisel lubas kostja kasutada õigust kohaldada lepingus
ettenähtud õiguskaitsevahendeid alates töövõtulepingu järgsest lepingu täitmise tähtajast ehk
25.märtsist 2022. Hageja seisukoht, et leppetrahvi ei saa nõuda aja eest, mille osas anti töövõtjale täiendav tähtaeg lepingu täitmiseks, ei ole õige. Tellija ei muutnud lepingu tähtaega, vaid andis töövõtjale esmase õiguskaitsevahendina võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 kohase täiendava tähtaja lepingu korrektseks täitmiseks. Tellija pakkus boonusena välja võimaluse, et kui hageja lisatähtaja jooksul suudab lepingu nõuetekohaselt täita, siis ei nõua ta leppetrahvi. Projekti üleslaadimine ehitisregistrisse ei tähenda veel lepingu korrektset täitmist, sest projekt peab vastama ka seadusest tulenevatele nõutele ning olema vajalike kooskõlastustega. Kooskõlastuste saamise kohustus tulenes nii lepingust kui ka riigihanke dokumentidest, millega hageja pidi olema tutvunud pakkumuse tegemisel. Lepingukohast tööd ei olnud seisuga 13. aprill 2022 kostjale esitatud. Projekti vigade tõttu oli ehitusluba projekti teisele osale võimalik väljastada ehitisregistris alles 23. mail 2022. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et töövõtja on lepingut rikkunud. Hageja väide, et kostjal ei ole kahju tekkinud, ei ole õige. Kostja on kandnud seoses projekti teise osa hilinemisega kahju. Riigihalduse ministri 7. veebruari 2022. a määrusega nr 5 kehtestatud meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ (investeeringumäärus) tingimuste kohaselt oli taotletava toetuse maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta ja kuni 200 000 eurot jalgratta- või jalgtee ühe rajatava kilomeetri kohta. Taotlemine oli avatud 18. aprillil 2022 kuni kella 17.00-ni. Kostja sai esitada taotluse ainult hageja projekteeritud I lõigu kohta ja kostja sai toetust 240 000 eurot. Kui ka projekti teine osa oleks saanud õigel ajal valmis, oleks kostja saanud taotleda maksimaalset võimalikku toetussummat – 500 000 eurot. Hageja tõttu jäi kostjal projekti II osa kohta taotlus esitamata. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus lepingut ning leppetrahvi nõue on seaduslik ja asjakohane. Ei ole mingit põhjust vaielda lepingu täitmise tähtaja üle, kui see on selgelt lepingus kirjas. Hageja ei esitanud nõuetekohast projekti ka talle antud lisatähtaja jooksul.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on rikkunud töövõtulepingut, kas kostja on kandnud selle tõttu kahju ning kas kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue, mida tasaarvestada hageja tasunõudega. Lepingu kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg 25. märts 2022. Kuna töö selleks ajaks ei valminud, andis kostja tellijana hagejale tööde lõpetamiseks lisatähtaja kuni 14. aprillini 2022, mille ületamisel lubas kostja kohaldada lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid alates töövõtulepingu järgsest lepingu täitmise tähtajast ehk alates 25. märtsist 2022. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta tegi töö valmis ning andis nõuetekohase töö kostjale õigel ajal üle. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks töö valmis teinud nii, nagu leping selle ette nägi. Lepingu kohaselt pidi hageja muuhulgas hankima projektile vajalikud kooskõlastused. Pooled ei ole lepinguga täpsustanud, et osade asutuste kooskõlastusi ei pea hageja hankima. Hageja pidi lepingu ja selle lisade alusel teadma, et kostja vajab projekti, et selle alusel ehitustöid teha ja kostjal oli võimalik mõistlikult tugineda eeldusele, et hageja järgib projekteerimise valdkonnas kehtivate õigusaktide nõudeid. Lepingu esemeks oli peatöövõtu korras riigihanke ,,Viljandi linna Nurme tn, Lembitu pst, Uueveski tee, Põltsamaa
tee ja Oja tee kergliiklustee projekteerimine“ (viitenumber 244808) alusdokumentide ja selle lisade kohaselt tehtavad uuringud, ehituslik projekteerimine, ehitusprojektile kooskõlastuste hankimine, samuti taristuvaldajate seatud projekteerimistingimustega arvestamine projekti koostamisel, ehituslubade taotluste koostamine ja esitamine ning kostja tehniline nõustamine. Projektil pidid lepingu kohaselt olemas olema kõik vajalikud kooskõlastused ning esitatud pidi olema ehitusloa taotlus. Nimetatud kirjeldusele ei vastanud hageja töö ka kostja antud täiendavaks tähtajaks ehk 13. aprilliks 2022. Hageja esitas ehitusloa taotluse II osa kohta
12.aprillil 2022, kuid see taotlus ei sisaldanud kõiki vajalikke kooskõlastusi ja projektis oli ka puudusi. Hageja esitas parandatud taotluse koos lisadokumentidega ning kõigi vajalike kooskõlastustega uuesti alles 18. mail 2022 ning ehitusluba väljastati projekti II osale
23.mail 2022. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja rikkus lepingut, sest lepingukohast tööd ei olnud seisuga 13. aprill 2022 kostjale esitatud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.2 nägi ette, et kui hageja ei anna tööd üle lepingus määratud tähtajaks, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Seega on kostjal õigus maksta hagejale tasu leppetrahvi võrra väiksemas summas. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei kandnud hageja lepingurikkumise tõttu mingit kahju. Pooled leppisid selgelt kokku, et kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, kui hageja ei anna tööd üle lepingus määratud tähtajaks. Lisaks kandis kostja seoses projekti II osa hilinemisega kahju. Investeeringumääruse tingimuste kohaselt oli taotletava toetuse maksimumsumma 500 000 eurot projekti kohta ja kuni 200 000 eurot jalgratta- või jalgtee ühe rajatava kilomeetri kohta. Esitatav taotlus pidi sisaldama ka vähemalt eelprojekti staadiumis tee-ehitusprojekti ning kõiki lubasid ja kooskõlastusi. Projekti II osal ei olnud vajalikuks ajaks kõiki lubasid ja kooskõlastusi. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja leppetrahvi nõue oli põhjendatud ja kostja võis hageja tasunõude oma leppetrahvinõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töö valmis ja andis nõuetekohase töö kostjale üle, kuid maakohus ei ole selgitanud, milline osa tööst jäi valmis tegemata või miks ei saa tööd pidada kostjale üle antuks. Pooltel ei olnud maakohtus vaidlust selle üle, et hageja andis töö üle 12. aprillil 2022. Hageja ei pidanud tõendama, et ta tegi töö valmis ja andis kostjale üle, vaid kostja pidi tõendama, et hageja seda ei teinud. Selline tõendamiskoormus tuleneb töövõtulepingu p-st 8.2, mille kohaselt pidi kostja töö vastu võtma viie tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest ning töö loeti vastu võetuks, kui tellija ei ole selle tähtaja jooksul pretensioone esitanud. Kuna hageja andis töö üle 12. aprillil 2022, võis kostja esitada töö suhtes pretensioone kuni 19. aprillini 2022. Selle aja jooksul kostja ühtegi pretensiooni ei esitanud, mistõttu sai töö lepingu p 8.2 kohaselt lugeda vastuvõetuks. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millised puudused hageja koostatud projektil olid. Kostja ei ole väitnud, et hageja töö oli puudustega. Maakohtu etteheide, et hageja jättis vajalikud kooskõlastused taotlemata, on põhjendamata ja konkretiseerimata. Maakohus oleks pidanud tuvastama konkreetsed isikud, kelle kooskõlastus oli ehitusloa saamiseks vajalik ning seejärel tuvastama, kas hageja kooskõlastas projekti nendega või mitte. Hageja selgitas maakohtu menetluses, et ta on kõik vajalikud kooskõlastused hankinud.
Tõenäoliselt pidas maakohus silmas, et puudu olid Connecto ja Viljandi Veevärgi kooskõlastused, kuna nende üle vaidlesid pooled maakohtus. Kostja ei väitnud ega tõendanud maakohtus, et nimetatud äriühingute kooskõlastuste hankimine oleks olnud lepingu täitmiseks vajalik või et see oleks olnud vajalik ehitusloa saamiseks. Töid vastu võttes ei väitnud kostja, et mõni vajalik kooskõlastus oleks puudu olnud, mistõttu on kostja lepingu p 8.2 kohaselt kaotanud õiguse sellele tugineda. Maakohus oleks pidanud hindama, kas hagejal oli kohustus need kooskõlastused saada või pidi hageja tegema kõik mõistlikult võimaliku nende saamiseks. Maakohus jättis tähelepanuta leppetrahvi nõudmise lubatavuse eeldused ning hageja taotluse vähendada leppetrahvi nullini. Leppetrahvi võib nõuda vaid juhul, kui selleks õigustatud isik on kandnud kahju. Hageja palus vähendada leppetrahvi nullini, sest kostja ei ole tegelikult kahju kandnud ning sellises olukorras oleks leppetrahvi nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus ei ole selle kohta seisukohta võtnud. Hagile vastates väitis kostja, et leppetrahv kandis karistuse eesmärki. Sellist funktsiooni leppetrahvil kehtivas õiguses ei ole. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostjal jäi hageja tõttu saamata investeeringumäärusest tulenev toetus. Kostjal jäi taotlus esitamata vaid temast endast tulenevatel asjaoludel, mis ei ole hageja vastutusalas. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks sellele toetusele kvalifitseerunud, et ta oleks täitnud selle eeltingimused ning et tal oleks olnud kavatsust seda toetust saada. Kostja ei ole kohtueelselt ega ka hagile vastates väitnud, et ta oleks kahju kandnud. Isegi kui kostjal oleks tekkinud kahju, ei oleks see VÕS § 127 lg 3 kohaselt hüvitatav, kuna lepingu sõlmimisel 2. veebruaril 2022 ei saanud see olla hagejale ettenähtav, sest sellist meedet ei olnud siis veel olemas. Investeeringumäärus võeti vastu 7. veebruaril 2022 ja see jõustus 11. veebruaril 2022. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja oleks lepingu p 6.8 kohaselt pidanud hageja 5. mai 2022 arve nr 2216 tasuma hiljemalt 19. mail 2022, kuid tegi seda alles 31. mail 2022 ehk 12-päevase viivitusega. Hageja esitas hagi resolutsioonis nõude vastava viivise väljamõistmiseks. Kostja ei vaielnud sellele nõudele vastu. Arve väljastamises, kättesaamises ning maksmise ajas, samuti viivisemääras ei olnud poolte vahel maakohtus vaidlust. Kuna kostja viivitas 41 631 euro 84 sendi tasumisega 12 päeva, peab ta selle eest maksma viivist 3746 eurot 87 senti. Maakohus on jätnud selle nõude lahendamata. Kuna hagi tuleb rahuldada, peab menetluskulud kandma kostja.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja arvates leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töö kokkulepitud tähtajaks nõuetekohaselt valmis ja andis selle kostjale üle. Töövõtulepingu p 10.1 kohaselt loeti ehitusprojekt või selle osa üle antuks poolte kirjaliku kokkuleppe alusel, milleks on töövõtja koostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt. Tööde üleandmis-vastuvõtmisakt kirjutati alla alles
27.mail 2022, seega anti töö üle alles sel kuupäeval. Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu oleks maakohus eksinud, kui ei tuvastanud konkreetselt asutusi, kelle kooskõlastused tuli saada. Sellist isikute loetelu ei ole ette määratud, see tekib projekteerimise käigus ning sõltub projekteerimise maast ning seal olevatest erinevatest trassidest. Seega on need isikud ja asutused teada ka ilma kohtu kinnituseta ja see sõltub vajadusest projekteerimismaal olevate trasside valdajatega kokku leppida. Viljandi Veevärk ei ole kostja mõjusfääris, kuna linn ei saa mõjutada äriühingu igapäevatööd, mida korraldab juhatus. Kostja esitas 18. aprillil 2022 rahastustaotluse ainult projekti I osale seetõttu, et projekteerija ei saanud II osa valmis. Kostja kavatses esitada taotluse kogu projektile. Kostja sai I osale rahastuse 240 000 eurot. Vaatamata rahastuse saamisele ei hakka kostja projektis I osas
nimetatud tänavaid ehitama just seetõttu, et projekti II osa jaoks ei saanud raha taotleda. Keerulise majandusliku olukorra tõttu jääb projekti I osa praegu ehitamata ning raha tagastatakse riigile. Kui kostja oleks saanud taotleda raha kogu projektile, oleks leitud ka vajaminev omaosalus. Kostja ei pea tõendama, kuidas toimus projekti II osa läbivaatus, kuna see oli esitatud ilmselgelt liiga hilja ja lepingu järgi ei olekski pidanud projektil olema kahte osa. Kostja tuli lihtsalt hagejale vastu, sest hageja ei saanud töödega hakkama, mistõttu andis kostja hagejale võimaluse esitada projekt kahes osas. Kostja tasus arve pärast akti allkirjastamist. Akt allkirjastati 27. mail 2022, arve tasuti 31. mail 2022. Töövõtulepingu p 6.8. kohaselt tuli lepingust tulenevad põhjendatud arved tasuda 14 päeva jooksul alates arve tellijale esitamise päevast. Arvete aluseks oli tellija aktsepteeritud ja töövõtja koostatud tehtud tööde vaheaktid või lõppakt. Seega tuleb arve tasumise tähtaega arvestada akti allkirjastamise kuupäevast ehk 27. maist 2022. Kostja on seisukohal, et tegemist on lepingu õigeaegse mittetäitmise eest nõutava leppetrahviga, mitte kahju tekkimisest tuleneva leppetrahviga. Hageja on lepingut rikkunud, rikkumine kestis vähemalt 37 päeva ja selle eest on tellijal õigus leppetrahvi nõuda. Kostja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega lisatõendid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Hageja nõue kostja vastu on töövõtulepingust tulenev tasunõue. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kostja on hageja tasunõude tasaarvestanud lepingust tuleneva leppetrahvinõudega, mistõttu on hageja tasunõue tasaarvestusega lõppenud. Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist ja tasaarvestada sellest tulenevalt kostja tasunõue oma leppetrahvinõudega. Samuti vaidlevad pooled hageja viivisenõude põhjendatuse üle.
8.Leppetrahvi nõude eelduseks on kehtiv põhikohustus ja kehtiv leppetrahvi kokkulepe, kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest ja õigeaegne teade leppetrahvi nõudmise kohta.
9.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping. Lepingu eesmärgiks oli lepingu p 2.1 kohaselt peatöövõtu korras riigihanke ,,Viljandi linna Nurme tn, Lembitu pst, Uueveski tee, Põltsamaa tee ja Oja tee kergliiklustee projekteerimine“ (viitenumber 244808) alusdokumentide ja selle lisade kohaselt tehtavad uuringud, ehituslik projekteerimine, ehitusprojektile kooskõlastuste hankimine, samuti taristuvaldajate seatud projekteerimistingimustega arvestamine projekti koostamisel, ehituslubade taotluste koostamine ja esitamine ning tellija tehniline nõustamine.
10.Tellija õigus nõuda leppetrahvi on sätestatud lepingu p-s 9.2, mis nägi ette, et kui töövõtja ei anna tööd üle lepingus määratud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,75% vastava töö eest tasumisele kuuluvast summast iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% töövõtjale makstavast tasust. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.
Selle üle, et leppetrahvi kokkulepe kehtib, pooled ei vaidle. Sellele, et lepingurikkumine oleks vabandatav, hageja tuginenud ei ole. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on teatanud hagejale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist (VÕS § 159 lg 2).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mis on eelduseks leppetrahvi nõudmisel. Kostja tugineb sellele, et hageja rikkus lepingut, kuna ei teinud töid valmis lepingus kokkulepitud tähtajaks ega ka kostja antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja leiab, et ta tegi nõuetekohase töö valmis kostja antud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ei saa kostja temalt leppetrahvi nõuda. Peamine vaidlus on selle üle, kas projekt, mille hageja 12. aprillil 2022 ehitisregistrisse üles laadis, oli lepingutingimustele vastav. Kui see ei vastanud lepingutingimustele, siis ei saanud hageja 12. aprilliks 2022 tehtud töid lugeda nõuetekohaselt üleantuks. Ringkonnakohtu arvates nähtub lepingu p-st 3.1, et lepingu täitmiseks saab pidada sellise projekti üleandmist, millel on olemas vajalikud kooskõlastused. Viidatud lepingusäte näeb ette, et lepingu täitmiseks loetakse kõigi töövõtja kohustuste täitmist, st projektil peavad olema vajalikud kooskõlastused ja esitatud ehitustööde töömahtude tabelid, ehitusmaksumuse kalkulatsioon ja ehituslubade taotlused. Seega on lepingutingimustele vastav selline projekt, millele saab välja anda kasutusloa.
12.Lepingu p 9.2 järgi oli kostjal kui tellijal õigus nõuda leppetrahvi juhul, kui hageja ei anna tööd üle lepinguga kokkulepitud tähtajaks. Selleks tähtajaks oli lepingu p 3.1 järgi 25. märts 2022. Pooled ei vaidle selle üle, et 25. märtsiks 2022 ei jõudnud hageja töid valmis.
24.märtsil 2022 ehk päev enne tähtaja saabumist saatis hageja kostjale kirja (dtl 59–60), milles teatas, et hageja ei jõua töid kokkulepitud ajaks valmis, ja tegi ettepaneku pikendada lepingu tähtaega kuni 2. maini 2022.
13.Kostja vastas sellele kirjale 30. märtsil 2022 (dtl 61), et ei ole nõus lepingu täitmise tähtaega muutma, kuid nõustub andma töövõtjale tööde lõpetamiseks ja lepingujärgses mahus projekti esitamiseks täiendava tähtaja kuni 14. aprillini 2022. Kostja märkis, et selle tähtaja ületamisel kavatseb ta kasutada õigust kohaldada lepingus tähtaja rikkumise puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid alates lepingus algselt kokku lepitud tähtajast ehk alates 25. märtsist 2022.
14.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et pooltel ei olnud maakohtus vaidlust selle üle, et hageja andis nõuetekohase töö kostjale üle 12. aprillil 2022. Juba esialgses vastuses on kostja väitnud, et vähemalt projekti II osa esitati uuesti koos nõutud täiendavate dokumentidega (topo-geodeetilise alusplaani ja Viljandi Veevärgi kooskõlastusega) alles 18. mail 2022. Samuti on kostja juba maakohtus tuginenud sellele, et algselt esitatud projektil ei olnud Viljandi Veevärgi ja Connecto kooskõlastusi. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja ei ole selle kuupäeva osas, mida ta nimetab oma kohustuste täitmise ajana, olnud ka järjepidev, kuna ta on selleks kuupäevaks erinevates menetlusdokumentides pidanud nii 12. kui ka 13. aprilli 2022.
15.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et tal oli töövõtjana kohustus kooskõlastada projekt üksnes „ametkondadega“ (ehk siis avaliku võimu kandjatega), nagu sätestab töövõtulepingu p 7.10. Töövõtulepingu p-st 1 nähtub, et tegu oli riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguga ja selle osadeks olid mh ka hanke alusdokumendid koos lisadega, töövõtja pakkumus, hankemenetluses antud tellija selgitused, koosolekute protokollid ning muud asjakohased dokumendid. Projekti kooskõlastamise kohustused tulenevad mh riigihanke lähteülesandest (dtl 17–42). Lähteülesande p-s 3.1 oli märgitud, et seal, kus tuleb teostada tehnovõrkude ümbertõstmisi, tuleb võtta tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ning projektlahendused tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega (dtl 38). Lähteülesande p 6.4 nägi ette selgitused tehnovõrkude ehitusprojekti koostamise kohta ja nende kohaselt tuli juhul, kui kergliiklustee projekteerimist takistab mõni tehnovõrk, vastava tehnovõrgu omanikult taotleda tehnilised tingimused olukorra
lahendamiseks ning projekti lahendus kooskõlastada võrguvaldajaga (dtl 39). Lähteülesande p
6.10.kohaselt tuli projekt kooskõlastada ka kõigi töömaale planeeritavate tehnorajatiste valdajatega (dtl 42).
16.Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et töövõtja pidi projekti kooskõlastama kõigi isikutega, kelle tehnovõrgud või rajatised asusid projekteeritavate teedega hõlmatud maaalal. Hageja kui professionaalne töövõtja pidi sellest kohustusest aru saama, samuti oli hageja ülesanne teha kindlaks, kelle kooskõlastused oli vaja saada.
17.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud, et Connecto ja Viljandi Veevärgi kooskõlastuste saamine oleks olnud lepingu täitmiseks mingil viisil vajalik. Sisuliselt tugineb hageja sellele, et neid kooskõlastusi ei olnudki projekti jaoks vaja. Väide, et neid kooskõlastusi ei olnudki vaja, on aga vastuolus hageja enda tegevusega lepingu täitmisel. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja on Viljandi Veevärgiga vahetanud kooskõlastuse teemal mitmeid e-kirju. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks saatis hageja olukorras, kus Viljandi Veevärgi kooskõlastust ei olnudki vaja, projekti 30. märtsil 2022 ja uuesti 11. aprillil 2022 Viljandi Veevärgile kooskõlastamiseks (vt dtl 152–153). 10. mai 2022. a kirjas kostjale (dtl 121) on hageja möönnud, et Viljandi Veevärk ei ole seni projekti kooskõlastanud, kuid leidnud, et Viljandi Veevärgi kooskõlastuse puudumisele ei saa kostja tugineda, kuna Viljandi Veevärk on kostjale kuuluv äriühing. Hageja ei ole tuginenud sellele, et siis, kui ta 16. mail 2022 projekti uuesti ehitisregistrisse laadis, oli tegu samasuguse projektiga, nagu aprillis 2022 esitatu ja et vahepeal ta mingeid lisatoiminguid ei teinud. Hageja on 10. mail 2022 kostjale saadetud kirjas (dtl 121) märkinud ka seda, et Connecto on nüüdseks kooskõlastuse andnud. Kui Connecto kooskõlastust ei oleks vaja olnud, siis ei oleks olnud vaja seda ka taotleda ja projektile lisada.
18.Nõustuda ei saa ka hageja seisukohaga, et selle tuvastamiseks, kas hageja kui töövõtja täitis kooskõlastuste saamise kohustuse nõuetekohaselt, pidi maakohus hindama, kas hagejal oli kohustus saada kooskõlastused või üksnes kohustus teha omalt poolt kõik mõistlikult võimalik vaidlusaluste kooskõlastuste saamiseks. Pooltevaheline leping on töövõtuleping, mis oma põhiolemuselt on suunatud tulemuse saavutamisele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtja kohustatud valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Just selle poolest erineb töövõtuleping käsunduslepingust. See, et pooled leppisid kokku just tulemuse saavutamises, nähtub ka lepingust.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatu hageja väide, et kuna Viljandi Veevärk on kostjale kuuluv äriühing, siis oli Viljandi Veevärgilt kooskõlastuse saamine kostja enda mõjualas. Hageja tugineb VÕS § 101 lg-le 3, mis näeb ette, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Selle sätte kohaldamise eeldused ei ole aga täidetud. Isegi kui hageja hilinemise oleks põhjustanud see, et Viljandi Veevärk ei andnud projektile põhjendamatult kooskõlastust, ei saaks lugeda, et selle rikkumise põhjustas kostja tegu või temast tulenev asjaolu, sest Viljandi Veevärk on iseseisev juriidiline isik ja Viljandi linn on üksnes Viljandi Veevärgi aktsionär. Tulenevalt aktsiaseltsi kui juriidilise isiku olemusest ei saa aktsiaseltsi tegevust ega tegevusetust omistada selle aktsionärile. Seda ei muuda ka hageja viited, et Viljandi Veevärgi nõukogusse kuuluvad Viljandi linna esindajad. Kuna kooskõlastuste saamine on töövõtja kohustus, siis kannab kooskõlastuste hilinemise riski vähemalt üldjuhul töövõtja. Hageja ei ole tõendanud, et praegusel juhul oleks see risk mingil põhjusel üle läinud kostjale.
20.Iseenesest on õige hageja väide, et lepingurikkumise tõendamine oli kostja kohustus, kuid ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ei andnud nõuetekohast tööd üle kostja antud täiendavaks tähtajaks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et lepingu olemust arvestades tähendab nõuetekohase projekti üleandmine seda, et selle alusel on võimalik anda välja ehitusluba. See, et ehitusloa väljaandmine oleks viibinud kostjast tulenevate asjaolude tõttu, nagu hageja väidab, ei ole tõendatud.
21.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja ei esitanud 13. aprillil 2022 ehitisregistrisse üleslaaditud projekti II osa kohta õigel ajal pretensioone. Hageja käsitluse järgi hilines kostja lepingurikkumisest teatamisega, kuna ei esitanud projekti kohta pretensioone lepingus kokkulepitud ajaks ehk viie päeva jooksul alates töö üleandmisest. Sellest järeldub hageja arvates, et töö tuli lugeda vastuvõetuks alates selle ehitisregistrisse üles laadimisest ja kostja on kaotanud õiguse tugineda lepingurikkumisele ning kohaldada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
22.Lepingu p 8.2 näeb ette, et tellija peab võtma vastu töövõtja üle antava töö, mis vastab lepingus kokkulepitule ning esitama pretensioonid seoses töö mittevastavusega viie tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. Samuti näeb viidatud lepingusäte ette, et töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija ei ole esitanud pretensioone nimetatud tähtaja jooksul. Pretensioonide esitamist reguleerivad ka lepingu p-d 10.2–10.4. Lepingu p 10.2 näeb ette, et kui tellija on esitanud vastuväited seoses töö lepingutingimustele või õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastavusega, allkirjastatakse üleandmise-vastuvõtmise akt pärast vastuväidete lahendamist. Lepingu p 10.3. kohaselt on tellijal õigus esitada pretensioone kümne tööpäeva jooksul alates projektdokumentatsiooni üleandmisest. Kõik ehitusprojektis avastatud puudused tuleb töövõtjal kõrvaldada tellija antud mõistliku aja jooksul omal kulul.
23.Iseenesest on õige see, et kostja ei ole tõendanud, millal ta hagejale projekti puudustest teatas. Küll aga nähtub nii hageja enda kui ka kostja esitatud asjaoludest kogumis, et hageja teadis tööde puudustest ja tegeles nende kõrvaldamisega. See, et hageja teadis projekti puudustest ja et ta lõpuks need kõrvaldas, nähtub nii poolte kirjavahetusest, hageja kirjavahetusest Viljandi Veevärgiga kui ka sellest, et hageja enda esile toodud asjaolude kohaselt (apellatsioonkaebuse kronoloogia, dtl 264–265) esitas ta projekti II osa nii 12. aprillil,
11.mail, kui ka 16. mail 2022.
24.Kostja esitatud e-kirjavahetusest (dtl 151–153) nähtub, et 30. märtsil 2022 on hageja saatnud projekti kooskõlastamiseks mh Viljandi Veevärgile. 11. aprillil 2022 on hageja uuesti esitanud kooskõlastamiseks sama projekti täiendatud versiooni. 18. aprillil 2022 on Viljandi Veevärk saatnud hagejale e-kirja, milles on viidanud probleemidele seoses restkaevu ehitamisega.
16.mail 2022 on Viljandi Veevärk uuesti hagejale kirjutanud ja palunud vastuseid eelmises kirjas välja toodud probleemidele. 17. mail 2022 on hageja sellele kirjale vastanud, et tema arvates probleeme ei ole. 18. mail 2022 on Viljandi Veevärk jäänud seisukohale, et tegu on probleemiga, mida tuleb vähemalt järgmiste etappide kavandamisel arvesse võtta.
25.Seega ei saa nõustuda ka hageja väitega, et alates ajast, mil ta projekti dokumendid ehitisregistrisse üles laadis, ei teinud kostja kuni 18. maini 2022 omalt poolt midagi, et projekt saaks vastu võetud. Kostja ei saanud projekti selles ajavahemikus vastu võtta, kuna sellel ei olnud kõiki kooskõlastusi. Riski, et tellija ei võta tööd kohe selle esitamisel vastu, kuna see on puudustega, kannab töövõtja. Hageja enda apellatsioonkaebuses esitatud kronoloogiast (dtl 265) nähtub, et ta esitas projekti II osa uuesti ehitusloa saamiseks alles 16. mail 2022. Seega ei andnud hageja kostjale lepingutingimustele vastavat tööd üle kostja antud täiendava tähtaja jooksul ehk 14. aprilliks 2022 ja hageja on lepingut rikkunud. Kostja võib nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist ja tasaarvestus on kehtiv.
26.Teate, et kostja kavatseb rikkumise jätkumisel nõuda hagejalt leppetrahvi, esitas kostja
30.märtsil 2022 koos täiendava tähtaja andmisega (dtl 61). Leppetrahvinõude esitas kostja
2.mail 2022 (dtl 119) ja kordas seda 16. mail 2022 (dtl 125–126). Leppetrahvi nõudes on märgitud, et hageja on lepingut rikkunud, rikkumine on väldanud vähemalt 37 päeva ja et kostja tasaarvestab leppetrahvinõude hageja tasunõudega vastavalt lepingu p-le 9.2, mille kohaselt on leppetrahv lepingu tähtaja ületamise eest 0,75% lepingu maksumusest ehk 433 eurot päevas iga lepingu täitmisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% töövõtjale töö eest makstavast tasust. Kostja selgitas, et tal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni
eurot, kuid märkis, et nõuab leppetrahvi 8500 eurot ja tasaarvestab selle hagejale seni tasumata summadega. Seega nõuab kostja hagejalt leppetrahvi, mille nõudmise õigus oli tal juba 2. mail 2022.
27.Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud ka sellele, et kostja ei saa leppetrahvi nõuda, kuna kostjal ei ole hageja lepingurikkumise tõttu tegelikult mingit kahju tekkinud. VÕS § 161 lõige 1 sätestab lepingupoole õiguse nõuda leppetrahvi sõltumata tegelikust kahjust. Kuna leppetrahv on ainult n-ö miinimumkahjuna kokkulepitud rahasumma, siis ei ole tulenevalt leppetrahvi funktsioonist tegelikult tekkinud kahju suurusel vähemalt üldjuhul tähtsust. Leppetrahv võimaldab kaitsta võlausaldaja huve ka juhul, kui tegelikult ei olegi kahju tekkinud või kui selle tõendamine on keeruline või võimatu. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud summat kui miinimumhüvitist. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 161 lg-st 2, mille kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
28.Ringkonnakohus selgitab, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine ei ole ainus leppetrahvi funktsioon. Isegi kui kostjal ei tekkinud hageja rikkumise tõttu kahju, õigustab leppetrahvi nõudmist praegusel juhul leppetrahvi surve- ehk tagatisfunktsioon, kuna asjaoludest nähtub selgelt, et pärast seda, kui kostja hagejale leppetrahvi nõude esitas (2022. a mais), tegi hageja nõuetekohase töö lõpuks valmis. Seega tagas leppetrahvikokkulepe kostja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu ja kostja leppetrahvinõude maksmapanekul ei ole oluline, kas kostjale tekkis kahju ja kui suur see oli. Eeltoodud põhjustel ei käsitle ringkonnakohus otsuses hageja väiteid selle kohta, et kostjal ei ole kahju tekkinud või et kahju ei olnud hagejale ettenähtav.
29.Lisaks leiab hageja, et maakohus jättis leppetrahvi põhjendamatult vähendamata.
29.1.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
29.2.Leppetrahvi vähendamise võimalus on seaduses ette nähtud selleks, et vältida olukorda, et võlgnik satuks kohustuse rikkumisega olukorda, kus kokkulepitud leppetrahv on võrreldes rikkumisega ilmselgelt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab leppetrahvi vähendada eelkõige juhul, kui leppetrahv oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane. Asjaolud, mille alusel kohus saab otsustada, kas leppetrahvi täies ulatuses nõudmine oleks väga ebaõiglane, pidi esile tooma hageja.
30.Hageja väidetel on leppetrahv ebaõiglane, kuna kostjal ei ole tegelikult kahju tekkinud. Kuid praegusel juhul nähtub asjaoludest, et leppetrahvi funktsiooniks oli nii kostjale tekkida võiva kahju hüvitamine kui ka kohustuse täitmisele sundimine. Arvestades seda, et kostja nõudis leppetrahvi vähem, kui ta oleks võinud nõuda, et nõutava leppetrahvi suurus ei ole kogu lepingutasu suurust arvestades ülemäärane, samuti et kostja kui kohaliku võimu teostaja huvi lepingu korrektse täitmise vastu oli oluline ning hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest
nähtuks, et leppetrahvi tuleks tema halva majandusliku seisundi tõttu vähendada, leiab ringkonnakohus, et leppetrahvi vähendamiseks ei ole alust.
31.Hageja on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata vähemalt osa tema viivisenõudest, kuna hageja nõudis viivist ka teise osamakse selle osa tasumisega viivitamise eest, mida kostja ei tasaarvestanud.
32.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis tema viivisenõude tähelepanuta, kuid ei nõustu sellega, et kostja viivitas 5. mai 2022. a arve tasumisega. Iseenesest näeb töövõtulepingu p 6.8 esimene lause tõesti ette, et arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast selle esitamist ja kui hageja esitas kostjale arve 5. mail 2022, siis pidanuks kostja tasuma selle arve hiljemalt 19. mail 2022. Kuid lepingu p 6.8 teisest lausest nähtub, et poolte kokkuleppe järgi pidi arve aluseks olema tellija aktsepteeritud ja töövõtja poolt tellijale koostatav tehtud tööde akt. Poolte kokkuleppe järgi tekkis hagejal õigus esitada arve pärast tööde üleandmisvastuvõtmisakti alla kirjutamist ja ka tasumistähtaeg ei saanud hakata sellest varem kulgema.
33.Hageja enda selgituste kohaselt (vt apellatsioonkaebuse p 5) sai projekti II osa ehitusloa 18. mail 2022. Enne seda kuupäeva ei oleks eelduslikult olnud võimalik kirjutada alla ka tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Hageja apellatsioonkaebuses toodud kronoloogiast (dtl 265) nähtub, et hageja esitas kõnealuse akti kostjale 24. mail 2022. Sellele, et arve põhines mingil vaheaktil, mille alusel tulnuks akteerida vahepealsed tööd, hageja tuginenud ei ole. Hageja ei saa seejuures tugineda ka sellele, et tal oli õigus teha töid mitmes osas, sest leping ega hanketingimused ei näinud ette tööde tegemist mitmes etapis ja see, et faktiliselt tekkis projektile kaks osa, oli hageja lepingurikkumise tulemus.
34.Eeltoodust tulenevalt saanuks kõige varasem aeg, mil üleandmis-vastuvõtmisakt alla kirjutati, olla 24. mai 2022. Lepingu p 6.8 sidus tasu kohta arve esitamise tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti allakirjutamisega ja seega ei olnud hagejal õigust esitada arvet enne 24. maid 2022 ning arves märgitud summa tasumise kohustus ei saanud enne seda kuupäeva ka sissenõutavaks muutuda. Arvestades lepingu p-s 6.8 sätestatud 14-päevast tasumistähtaega ja seda, et kostja tasus vaidlusaluse arve 31. mail 2022, ei olnud kostja tasumisega viivituses ja hageja ei saa kostjalt viivist nõuda. Seega jääb maakohtu otsus muutmata ka hageja viivisenõuet puudutavas osas.
35.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole hageja viivisenõudele maakohtu menetluses vastu vaielnud. Pooled vaidlesid mh selle üle, kas ja millal saab lugeda, et töövõtulepinguga kokku lepitud tööd said nõuetekohaselt valmis. Sellest vaidlusküsimusest sõltub otseselt ka hageja õigus nõuda kostjalt viivist.
36.Kostja on 15. veebruaril 2023 koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud lisatõendid.
36.1.TsMS § 633 lg 5 näeb ette, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida põhjus, miks ei saanud neid tõendeid esitada maakohtus. TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui maakohus jättis tõendi põhjendamatult tähelepanuta või kui tõendit ei saanud varem esitada maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab pool uue tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.
36.2.Kostja ei ole uute tõendite esitamist põhjendanud ega esitanud ka korrektset taotlust, et ringkonnakohus tõendid asja juurde võtaks. Kostja vastusest apellatsioonkaebusele ega ka asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks neid tõendeid üritanud esitada maakohtu menetluses.
Samuti ei ole kostja väitnud, et tõendite maakohtus esitamata jätmiseks oleks olnud mõjuv põhjus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja esitatud lisatõendid vastu võtmata.
37.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja menetluskulusid kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.