Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
16.05.2023 Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-335
Tsiviilasi
Pernod Ricard Estonia OÜ hagi I M, S M vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
13 145,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Pernod Ricard Estonia OÜ (registrikood 10230994), Lepinguline esindaja: P M (isikukood xxx, E-post: xxx), Seaduslik esindaja: H P (isikukood xxx) Kostja I: I M (isikukood xxx, Postiaadress: xxx), Kostja 2: S M (isikukood xxx, Postiaadress: xxx, mõlema kostja faktiline asukoht teadmata.
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista S Milt ja I Milt solidaarselt Pernod Ricard Estonia OÜ kasuks põhivõlga 6572,72 eurot, viiviseid 6572,72 eurot, kokku summas 13 145,44 eurot selliselt, et I M ́ilt väljamõistetud summa piirmääraks on 13 000 eurot.
Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista S Milt ja I Milt solidaarselt Pernod Ricard Estonia OÜ kasuks mentluskulude katteks 1460 € ja alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda.
Toimetada S Mile ja I Mile tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
2-22-335
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole kostjatele hagimaterjalide, muude menetlusdokumentide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjatele hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse täpsustused ja menetluskulude nimekirja kätte dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded järgmiselt: hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus S. Mile 24.11.23, I. Mile 05.01.23, menetluskulude nimekiri ja 17.03.23 hagiavalduse täiendus S. Mile 05.04.23 ja menetluskulude nimekiri ja 17.03.23 hagiavalduse täiendus I. Mile 05.04.23. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 15.02.22, mille järgi on kostjad kohustatud vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul ja teatama, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud, kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid, esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks, kas ta soovib esitada vastuhagi, kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud, kas asja on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, lisaks ütleb teatada kohtule oma sidevahendid, kontaktandmed. Kostja ei ole hagile vastanud. Hagi asjaolud ja nõue ja 17.03.2023 esitatud hagiavalduse täpsustused, nõue ja menetluskulude nimekiri on järgmised.
2 (2)
2-22-335 Hageja ja S M (kostja 2) sõlmis xxx OÜ (ostja) juhatuse liikmena ja füüsilisest isikust käendajana 01.04.19 raamlepingu müügitehingute sooritamiseks, mille alusel müüs hageja ostjale kaupa. Lepinguga kohustus kostja tasuma ostetud kauba eest (hind + käibemaks) kahekümne ühe (21) päeva jooksul peale müüja poolt ostjale arve esitamist (lepingu p 21) ja lepingu p 22 kohaselt pidi ostja tasumisega viivitamise korral maksma müüjale viivist null koma kaks (0,2) % ulatuses võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 24 kohaselt kohustub ostja ostma müüjalt lepingu kehtivuse esimese ühe (1) aasta jooksul kaupu vähemalt summas kaksteist tuhat (12 000 € ) eurot (ilma käibemaksuta). müüja tasub ostjale, müüja poolt tarnitud kauba reklaamimiseks ja läbimüügi edendamiseks läbi erinevate kampaaniate, promotsioonide, ürituste ja soodusmüükide, müügitasu summas kuus tuhat (6000) eurot, millele lisandub käibemaks (ostja esitas arveid koos käibemaksuga 3000 eurole). Pooled on kokku leppinud, et Müüja tasub nimetatud müügitasu Ostjale käesoleval juhul ette kahes (2) osas vastavalt ostja poolt esitatavatele arvetele järgmiselt: 15.04.2019.a. kolm tuhat ( 3000.- €), 15.05.2019.a. kolm tuhat ( 3000) €. Lepingus on kokku lepitud, et juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe (1) aasta jooksul täitnud ülal märgitud ostukohustust ja/või on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, ei ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nt on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 6000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms), on müüjal õigus nõuda ostjalt kogu müügitasu tagastamist ning ostjal on kohustus müügitasu müüjale tagastada hiljemalt kahekümne ühe (21) päeva jooksul vastava nõude esitamisest müüja poolt. Käendaja S M on lepingu p 27 järgi ostja kõigi lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sealhulgas lepingu punktis 24 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmine, ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms) täitmine jne ning lepingu p 29 järgi on käendaja puhul käenduse maksimaalne rahaline suurus ükssada viiskümmend tuhat (150 000) eurot. Hageja tasus vastavalt xxx OÜ poolt esitatud arvetele viimasele müügitasu kokku summas 6000 eurot (sh käibemaks) kahes osas: 05.05.2019, summas 3000 eurot ja 06.05.2019, summas 3000 eurot. xxx OÜ ei täitnud oma lepingus sätestatud ostukohustust kokkulepitud ulatuses, lisaks jättis tasumata perioodil 07.06.2019-27.06.2019 väljastatud kauba eest koostatud 3 viimast arvet kogusummas 572,72 eurot, millelt oli hagejal õigus arvestada viivist 0,2% päevas vastavalt lepingule. Hageja üritas nõuda kohustuse täitmist, nõudis müügitasu 6000 € tagastamist, kuid tulutult ja seetõttu volitas hageja Securitatem Consult OÜ-d tegutsema võlakohustuse sissenõudmisega xxx OÜ-lt ja käendaja(te)lt. 23.10.2019 allkirjastas M OÜ juhatuse liige I M (kostja 1, tema allkirjad on igal lehekülje paremas alumises nurgas) nii M OÜ kui ka enda nimel isiklikult võlatunnistuse, milles kinnitas, et seisuga 05.11.2019 oli M OÜ võlgnevus hageja ees kokku summas 7039,38 eurot, mille hulka kuulus võlgnevus tasumata 3 arve eest, tagastatav müügitasu, sissenõudmiskulu ning ka sissenõutavaks muutnud viivised. Samuti kinnitas sama võlatunnistusega kostja 1, et võtab endale käenduskohustuse hageja ees juhul, kui M OÜ ei täida võlatunnistuses märgitud maksegraafikut tähtaegselt. Samuti kinnitas sama võlatunnistusega kostja 1, et võtab endale käenduskohustuse hageja ees kuni summas 13 000 eurot juhul, kui M OÜ ei täida võlatunnistuses märgitud maksegraafikut tähtaegselt. Kostja 2 osas selline piirsumma ei kehti, kuivõrd tema ei ole seda võlatunnistust allkirjastanud ning tema käenduskokkulepe sisaldub hoopis raamlepingu punktis 29. M OÜ arvelt tasuti 23.10.2019 allkirjastatud maksegraafiku alusel 27.11.2019 Securitatem Consult OÜ arveldusarvele esimene makse summas 539,38 eurot, rohkem makseid ei ole M OÜ-lt ega ka kostjatest käendajatelt laekunud hagejale või tema lepingulisest esindajast inkassofirmale. Hageja ei 3 (2)
2-22-335 ole hagi esitamise seisuga saanud põhivõlgnikult ega käendajast kostjalt, samuti põhivõlgniku suhtes alustatud pankrotimenetlusest mitte midagi hagi asjaoludes märgitud lepingu ja võlatunnistusest tuleneva nõude täitmisena. Kostjate poolt käendatavas lepingus ei ole tingimuslikult kuidagi piiratud M OÜ täitmata kohustuste sissenõutavust käendajate suhtes. Lepingu p 27 kohaselt käendaja võtab endale kohustuse vastutada ostja kõigi käesolevast lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sh käesoleva lepingu punktis 24 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmine, Ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms) täitmine jne. M Oü-l ei ole vara, mistõttu nõuab kostjatelt kohustuse täitmist. Kostjate poolt käendatava lepingu põhjal koostatud deklaratiivses võlatunnistuses on võlgnevused kokku võetud ja kokku lepitud viivise määras 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutnud viivised summas 26 597.43 eurot. Hageja piirdub kostjatelt viiviste nõudmisel põhivõla summaga ja nõuab viiviseid summas 6572,72 eurot. Oma 08.02.22 dokumendis märkis, et maksegraafikus lepiti kokku, et VÕS § 88 lg 8, 9 järgi loetakse täidetuks esmajärjekorras kulud, seejärel intress, viivis ja siis põhikohustus. Kui M Oü viivitab ükskõik, millise osamakse tasumisega osaliselt või täielikult 7 kalendripäeva, on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi 700 € kuid mitte rohkem kui 10% tasumata kogu võlgnevusest. Samuti saab nõuda 0,5% päevas viivist ülejäänud põhisummalt kuni võla tasumiseni ning võlg muutub koheselt sissenõutavaks täies mahus. Kuivõrd M OÜ ei täitnud kokku lepitud maksegraafikut ja tasus esimese osamakse alles 27.11.2019, so 22 päeva kokkulepitust hiljem, siis rakendus poolte kokkulepe, mille kohaselt kogu maksegraafik muutus viivituse tõttu kehtetuks, kogu võlgnevus täies mahus korraga sissenõutavaks, lisaks rakendus viivis 0,5% päevas tasumata põhisummale. Vastavalt hagile lisatud viiviseraportile lisandus esimese osamaksega viivitamise aja eest (23päeva) võlasummale viivistena (0,5% päevas) juurde 809,52 eurot, mis oli suurem kui M OÜ poolt tasutud esimene osamakse summas 539,38 eurot, millest vastavalt poolte kokkuleppele ja VÕS § 88 lg- tele 8 ja 9 kuulus esmajoones tasumisele sissenõutavaks muutnud viivised. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viiviseid oli osamakse summaga võrreldes tekkinud enam, siis osamakse 539,38 eurot tasumisega põhivõla summa 7039,38 eurot ei vähenenud. 17.03.2023 täpsustas hageja oma hagi asjaolusid ja nõuet, kuna kohus palus täpsustada, kas I Mi käendus on piiratud mingi raha summaga või ei ja kui on, siis millise summaga. Hageja täpsustas esialgse hagiavalduse puntki 5 ja märkis, et kostja 1 ehk I. S kinnitas võlatunnistusega, et võtab endale käenduskohustuse hageja ees kuni summas 13 000 eurot juhul, kui M OÜ ei täida võlatunnistuses märgitud maksegraafikut tähtaegselt. Kostja II ehk S. Mi suhtes selline piirsumma ei kehti, kuivõrd tema ei ole seda võlatunnistust allkirjastanud ning tema käenduskokkulepe sisaldub raamlepingu punktis 29. Hageja palub mõista seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlga 6572,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 6572,72 eurot kokku summas 13 145,44 eurot, käendajast kostja I M ́ilt väljamõistetud summa piirmääraks on 13 000 eurot. Menetluskulud palub jätta solidaarselt mõlema kostja kanda, kohustada kostjaid tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud on esindaja kulud 6 tunni eest 540 € (ilma käibemaksuta), tunnitasu määr 90€ tunni kohta ning lõiv 910 € ning kostjate päringute kohta tehtud lõiv 10 €. Kokku on kulud 1460 € (910+10+540). Kui kostjad hagile ei vasta, palub hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud.
4 (2)
2-22-335 TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 alusel jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Lepingulise esindaja tasu 6 tunni eest 540 € (käibemaksuta) on põhjendatud, kuna tehtud tööaeg vastab asja keerukusele ja mahule ning tasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga Hageja menetluskulud on seega TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 ja § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1460 €. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
5 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.