OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Roseni 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
P.P. (CKE Õigusbüroo OÜ Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; epost: XXX)
Kostja:
R. R. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON
OÜ GS Core hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista R. Raualt OÜ GS Core kasuks 800 (kaheksasada) eurot 34 senti.
3.Välja mõista R. Raualt OÜ GS Core kasuks viivis põhivõlalt (800, 34 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
4.1 Välja mõista R. Raualt OÜ GS Core kasuks hageja menetluskulude katteks 308 (kolmsada kaheksa) eurot 70 senti.
4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.GS Core OÜ esitas 23.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. Raua vastu võla nõudes. Kohus tegi 30.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele R. R. esitas 18.01.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.01.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt soetas R. R. X OÜ-lt 25.07.2020.a. järelmaksuga õhksoojuspumba Cooper&Hunter Supreme Must CH-S09FTXAM2S hinnaga 1099,95 eurot, millele lisandus saatekulu 75 eurot (kokku 1174,95 EUR). Ostu finantseeris TF Bank AB Eesti filiaal, kellega kostja sõlmis krediidikontolepingu viitenumbriga 706759521. Krediidikontoleping võimaldas kostjal tellida kaupu lepingujärgse limiidi ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma lepingus sätestatud korras pangale koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama. Lepingu kohaselt oli lepingu periood ja osamaksete arv oli 35 kuud. Intressimäär laenujäägilt oli 41,12 % aastas ehk 0,1142% päevas. Krediidi kulukuse määr aastas oli 49,82%. Viivitusintressi määr: 24,15% aastas ehk 0,0671% päevas. Maksete kogusumma (krediidi kogusumma) kujunes 3416,67 €. Kostja osamakse maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev, osamakse suuruseks 58,75 eurot. Esimese osamakse tähtaeg oli 10.09.2020a. Laenu tagastamise osas on sõlmitud maksegraafik. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt. Kostja tasus esimesed kuus osamakset hilinemisega. Alates seitsmendast osamaksest kostja ei tasunud enam ühtegi osamakset ning esialgne võlausaldaja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse 23.06.2021a, millele eelnes 7 varasemat meeldetuletust (viimane 10.06.2021, sealjuures teavitus lepingu ülesütlemisest) lepingu rikkumisest. Kostja ei asunud võlgnevust likvideerima ka pärast lepingu ülesütlemist. Lepingu ülesütlemisel saabusid 26.03.2022a. kõikide osamaksete tähtajad ja kostjal on tekkinud pärast lepingu erakorralist ülesütlemist võlgnevus, vastavalt lepingu erakorralise ülesütlemise teatisele, summas 1208,71 eurot, millest põhivõlgnevus on 1022,31 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 26.03.2022a. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1022,31 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma hagejale intressi 41,12% aastas. Hageja nõuab kostjalt intressi summas 147,65 eurot, perioodi eest 10.03.2021 (7.osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 23.06.2021 (5 osamakset ehk 35,03+34,22+33,38+32,51+12,51).
Hageja nõuab kostjalt alates lepingu ülesütlemisest (23.06.2021) kuni hagi esitamiseni (27.02.2023) viivitusintresside (viivise) tasumist summas 421,19 eurot (viivitatud päevi 614, viivise määr 0,0671% päevas) Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 35 eurot (VÕS § 1132 lg 2, ületamata piirmäära 40 eurot), esitades kostjale kolm meeldetuletuskirja 11.07,18.07, 02.08.2022, mis on edastatud kostjale lepingus näidatud aadressile (meeldetuletuskirjad). Vastavalt lepingu p. 8.2. teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu; kui teade on saadetud postiga eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; kui teade on saadetud poole eritingimustes näidatud e-posti aadressil saatmisele järgneval tööpäeval. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on esialgne võlausaldaja edastanud hagejale info (capture), mille kohaselt lepingu sõlmimisel oli kostja sissetulek oli 2200 eurot (kostja antud info kohaselt) ja muude kohustuste kuumakse suurus on 500 eurot. Kostja on lepingu p. 2.1.3. kohaselt kinnitanud, et tema poolt krediidikontotaotluses ja Eritingimustes esitatud informatsioon on tõene ja täielik. Hageja palub kostjalt välja mõista 1626,15 eurot (millest 1022, 31 eurot on põhinõue, 147, 65 eurot intress, 35 eurot sissenõudmiskulu ja 421,19 eurot viivis) ja viivise alates 28.02.2023.a. põhinõudelt 1022,31 eurot 0,0671% päevas kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas selgitab hageja järgmist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on esialgne võlausaldaja edastanud hagejale info (capture), mille kohaselt lepingu sõlmimisel oli kostja sissetulek oli 2200 eurot (kostja antud info kohaselt) ja muude kohustuste kuumakse suurus on 500 eurot. Täiendavalt on esialgne võlausaldaja selgitanud, et tegemist on järelmaksulepinguga, mis toob tarbijale kaasa igakuise finantskohustuse summas ligikaudu 58 eurot, on teovõimelise isiku hindamissuutlikkuse piires. Maksehäireregistrisse päring küll tehti ja aktiivseid häireid ei olnud Krediidikonto puhul on tehtud päring ka pensioniregistrisse. Kostja on lepingu p. 2.1.3. kohaselt kinnitanud, et tema poolt krediidikontotaotluses ja eritingimustes esitatud informatsioon on tõene ja täielik. Esialgne võlausaldaja kinnitas, et tegemist on nö väheväärtusliku lepinguga - käibes on tegemist madala väärtusega lepingutega, mille sõlmimisel on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine leebem. Käibearusaamade järgi vähese väärtusega järelmaksulepingute puhul arvelduskontot ei analüüsita ning seda ei tee turuosalistest mitte keegi. See ei tähenda, et maksevõimet üldse ei hinnata. Krediidiotsuse tegemine on delegeeritud arvutisüsteemile, mis teeb isiku esitatud andmete ja nõusoleku alusel päringu nt krediidiinfosse. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikkunud, ei vabasta see veel kostjat laenu tagastamast.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.R. R. hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et Riigikohus on leidnud, et laenuandjal on kohustus hinnata laenusaaja maksevõimekust. Antud juhul, ei ole TF Bank AB Eesti filiaal, seda aga teinud. 25.07.2020 a. väljastas TF Bank AB Eesti filiaal laenu, olles rikkunud nõuet kontrollida kostja võimekust seda tasuda. Kostja viimane töösuhe lõppes 02.02.2020 a. ning tal puudus sissetulek. Kostjal puudus sissetulek ajavahemikus märts 2020 – juuli 2020, seega tulenevalt Riigikohtu otsusest on jätnud laenuandja minu krediidivõimekuse hindamata. Ühtlasi oli TF Bank AB Eesti filiaali kaudu juba varasemast sõlmitud teine laenuleping (laenuleping nr. 705453620), mille osamaksetega oli samuti tekkinud raskuseid, kuid hoolimata varasemast halvast maksekäitumisest otsustas TF Bank AB Eesti filiaal ikka laenu anda. Kostja palub jätta OÜ GS Gore hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaali vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping 706759521 (lepingu viitenumber 7067595218), mille alusel sai kostja kasutamiseks krediidilimiidi (maksimaalses summas 2000 eurot) järelmaksuga kauba või teenuse soetamiseks ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama (dtl 48, eritingimused dtl 50-52). Leping sõlmiti 35 kuuks ning lepingugajärgne aastane intressimäär oli 41,12% aastas. Pooled ei vaidle ka selle üle, et R. R. krediidilimiiti kasutas ja õhksoojuspumba soetas (eeltoodut tõendavad nii hageja esitatud leping dtl 48-54, kui kostja teostatud tagasimaksed dtl 61). R. R. ei vaidle oma vastuses vastu sellele, et krediiti on talle antud, krediidilimiiti on ta kasutanud. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal 23.06.2021 ütles lepingu osamaksete tasumata jätmise tõttu üles (dtl 64) ning loovutas nõude GS Core OÜ-le (nõude loovutamise kinnitus dtl 66). Pooltel ei ole vaidlust lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise osas.
8.Kohus märgib, et hageja on esitanud hagiavalduse lisana ka kostjaga 06.12.2019.a. sõlmitud järelmaksulepingu 5453620 (lepingu viitenumber 705453620, dtl 39), mille alusel soetas kostja juhtmevabad kõrvaklapid Apple AirPods hinnaga 179 eurot (dtl 39-46). Nimetatud lepingu ütles TF Bank AB Eesti filiaal üles 26.05.2021 ja loovutas nõude GS Core OÜ-le (dtl 63). Kuivõrd hagis tugineb hageja lepingust viitenumbriga 7067595218 tulenevale võlgnevusele, jätab kohus tõendid, mis puudutavad lepingu viitenumbriga 705453620 täitmist, tähelepanuta.
9.Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal on lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.
10.R. R. füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12).
Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja heidab hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramist.
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . 25.07.2020.a poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 61,56% aastas. Hagiavaldusele lisatud tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 49,52% (dtl 52). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole ka leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Kostja heidab hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 , VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21)
13.Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja edastas hagejale kostja esitatud teabe (capture, dtl 66), mille kohaselt oli lepingu sõlmimisel kostja sissetulek 2200 eurot (kostja antud info kohaselt) ja muude kohustuste kuumakse suurus on 500 eurot. Lisaks on kostja lepingu p. 2.1.3. kohaselt kinnitanud, et tema poolt krediidikontotaotluses ja eritingimustes esitatud informatsioon on tõene ja täielik.
Laenuandja on hagejale ka selgitanud, et maksehäireregistrisse tehti päring ning aktiivseid häireid ei olnud. Päring tehti ka pensioniregistrisse (dtl 102). Kostja omakorda märgib, et tema viimane töösuhe lõppes 02.02.2020 a. ning tal puudus sissetulek ajavahemikus märts 2020 – juuli 2020. Laenuandja jättis krediidivõimekuse hindamata ja arvestamata ka asjaolu, et TF Bank AB Eesti filiaali kaudu juba varasemast sõlmitud teine laenuleping (laenuleping nr. 705453620), mille osamaksete tasumisega oli samuti tekkinud raskusi.
14.Kohus on seisukohal, et ainuüksi krediidi info ning pensioniregistri andmed ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes. Ka varasemate graafikujärgsete maksete korrektne teostamine ei saa olla määravaks/piisavaks laenutaotleja maksevõime hindamisel. Hageja märgib iseenesest õigesti, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 (2. lause) peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. Riigikohus on sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-21710/105 p 29.3).
15.Käesoleval juhul on hageja viidanud kostja laenutaotluses esitatud andmetele (capture , dtl 66). Samas ei nähtu sellelt kuupäeva, millal R. R. vastavad andmed on esitanud – kas 2019.a. laenutaotluse esitamisel (leping 705453620) või 2020.a (leping 7067595218). Juhul, kui käesolevas hagis esitatud nõude aluseks oleva laenu taotlemisel, on kostja ilmselgelt esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma maksevõime kohta. Kostja ise kinnitab oma vastuses, et perioodil märts 2020 – juuli 2020 sissetulek puudus (laenuleping 7067595218 sõlmiti 25.07.2020). Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Nimetatut on sedastanud ka Riigikohus. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesoleval juhul ei tuginenud hageja sellele, et krediidiandja oleks üldse kostjalt mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse
täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Seega on alusetu kostja seisukoht justkui oleks kogu hageja nõue vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhjendamatu. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) on ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest (25.07.2020) kuni ülesütlemiseavalduse tegemiseni (23.06.2021) olnud vastav intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud. Kohus jätab hageja intressinõude summas 147,65 eurot rahuldamata. Kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 jätab kohus rahuldamata ka hageja 35 euro sissenõudmiskulu nõude.
17.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. R. R. ostis X OÜ-lt 25.07.2020.a. järelmaksuga õhksoojuspumba Cooper&Hunter Supreme Must CH-S09FTXAM2S hinnaga 1099,95 eurot, millele lisandus saatekulu 75 eurot (kokku 1174,95 EUR). Ostu finantseeris TF Bank AB Eesti filiaal (krediidleping 706759521) Tagasimakseid on lepingu täitmiseks kostja teinud 05.11.2020 187,34 eurot ja 27.01.2021.a 187,27 eurot (dtl 61) Kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, järelikult tuleb kõik maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 800,34 eurot (1174,95 -187,34 -187,27).
18.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 800, 34 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 800,34 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 400 euro (arvestusega 4 töötundi /tunnihind 100 eurot) väljamõistmiseks (kokku 735 eurot). Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud (nii töötunni hind kui ka õigusabitoimingutele kulutatud aeg). Kohus rahuldas hagi osaliselt (800,34 euro ulatuses). Hagihind oli 1876,52 eurot. Kohus rahuldas hagi 42 % ulatuses. Seega jääb 42% hageja menetluskuludest ehk 308,70 eurot (42% 735-st) kostja R. Raua kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.