4U Logistics OÜ hagi S S vastu 1500 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja 4U Logistics OÜ (registrikood 11518177), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja S S (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur
Viimase kohtuistungi aeg
08.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata 4U Logistics OÜ hagi S S vastu 1500 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud 4U Logistics OÜ kanda. Välja mõista 4U Logistics OÜ-lt S S kasuks menetluskulud 9328,25 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb 4U Logistics OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.05.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.4U Logistics OÜ (hageja) esitas 01.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes välja mõista S Slt (kostja) 1500 eurot. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas 28.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.07.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 1500 euro väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.10.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle abitolliagendi ametikohale. Pooled sõlmisid 07.11.2019 töölepingu lisa nr 1, millega nad muutsid töölepingu tähtajatuks. Mõne kuu möödumisel pärast tööle asumist hakkas hageja tegema tolliagendi tööd. Kostja esitas 01.03.2021 avalduse lõpetada tööleping korraliselt alates 31.03.2021. Kostjaga sõlmitud tööleping sisaldas konkurentsipiirangu kokkulepet, mille kohaselt ei tohtinud töötaja kahe kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist tegeleda tööandjaga konkureeriva tegevusega Euroopa Liidi riikides, v.a kui tööandja on kirjalikult nõustunud teisiti. Tööandja kohustus tasuma töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist hüvitist 600 eurot kuus. Töölepingus leppisid pooled kokku ka selles, et konkurentsipiirangu rikkumisel kohustub töötaja maksma leppetrahvi viimase kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja sai aprilli 2021 alguses teada, et vahetult pärast töösuhte lõppu asus kostja tööle xxx (xxx) ja teeb seal tollitoiminguid. Viidatud äriühing on hageja konkurent ja minnes tööle xxx rikkus kostja konkurentsikeeldu. Hageja esitas 07.04.2021 kostjale nõude maksta konkurentsipiirangu rikkumise eest leppetrahv 4507,61 eurot. Lisaks avaldas tööandja, et ta keeldub 600 euro suuruse igakuise hüvitise maksmisest konkurentsipiirangu kohustuse järgimise eest. Töötaja esindaja saatis 29.04.2021 hagejale kirja, milles tegi ettepaneku, et kostja maksab kompromissina leppetrahvi 900 eurot. Kirjast nähtuvalt võttis töötaja omaks, et ta oli rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet tähelepanematusest/teadmatusest ning asunud tööle tööandja konkurendi juurde. Hageja oli nõus vähendama leppetrahvi 1500 euroni, kuid selline summa ei sobinud töötajale. Hagejale 04.05.2021 saadetud kirjas asus töötaja eitama konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumist. Lisaks avaldas töötaja, et konkurentsipiirang ei ole kehtiv ning keeldus leppetrahvi maksmisest. Hageja selgitas, et leppetrahvi tasumine kolme kuu keskmise töötasu ulatuses oleks kostjale ränk ning seetõttu palus hageja kohtul välja mõista kostjalt leppetrahvi 1500 eurot, mis vastab töötaja ühe kuu keskmise töötasu suurusele. Hageja hinnangul on konkurentsipiirangu kokkulepe kehtiv. Konkurentsipiirangu ruumiline ulatus, mis hõlmas kogu Euroopa Liidu territooriumi, oli mõistlik ja vajalik. Kostjal oli võimalik asuda samu teenuseid pakkuma teises liikmesriigis teise tööandja juures ning sel põhjusel on põhjendatud laiendada konkurentsipiirangu kehtivusala kogu liidu territooriumile. Töölepingus on välja toodud ka piirangu esemeline ulatus. Kokkulepe määratleb, kes on hageja konkurendid ning tegevusala, kus kostjal on keelatud töötada. Kokkuleppe järgi võib tööandja lubada töötajal
konkureeriva tegevusega tegeleda, mis tasakaalustab piiranguga kaasnevat riivet. Kostja ei teavitanud hagejat tööle asumisest konkurendi juurde ja võttis seeläbi hagejalt ära võimaluse hinnata, kas või mil määral töötaja töö uue tööandja juures võiks endist tööandjat kahjustada. Hageja ei nõustunud, et kostjal oleks olnud keelatud teha mistahes tööd olukorras, kus konkurentsipiirangus oli kokku lepitud tolli- ja logistikateenuse valdkonnas töötamise piirang. Kostjal oli võimalus töötada ajutiselt muus valdkonnas. Piirang ei olnud kostjale ülemäära koormav, sest see kehtis vaid kaks kuud pärast töösuhte lõppu. Konkurentsipiirangu järgimise eest makstav hüvitis 600 eurot ehk ca pool töötaja töötasust on mõistlik. Hüvitis ei ole ebaõiglaselt väike. Pooled leppisid töölepingus kokku hüvitise suuruses ja lugesid selle mõistlikuks. Kostja uus tööandja xxx on hageja konkurent. Sarnaselt hagejaga osutab viidatud äriühing kõiki tollialaseid teenuseid, sh tolliagentuuri teenust. Kostja teeb xxx sama tööd nagu hageja juures ehk ta pakub tolliagendi teenuseid. Konkurentsipiirangu kohaldamine oli vajalik selleks, et kaitsta hageja majanduslikku huvi. Kostja varasemast praktika- ja töökogemusest nähtuvalt ei olnud tal sellisel määral tolliagendi teadmisi ja kogemusi, et teha professionaalset tööd erasektori klientidega. Kostja sai hageja juures töötades tolliagendi tööks vajaliku väljaõppe ja praktilise kogemuse. Hagejat ei kahjusta mitte ainult võimalik klientidega seotud informatsioon või konkurendi juures võimalik müügitegevusega tegelemine, vaid kogu tolliagendi tööd puudutav kompetents. Kostja tolliagendi laiapõhjalised ja vaieldamatult hageja juures saadud spetsiifilised kompetentsid on vaadeldavad kui hagejale majanduslikku ohtu kujutavad allikad, kui kostja jätkab sama töö tegemist uue tööandja juures. Kostjal oli ligipääs hageja ärisaladusele, milleks on klientide andmebaas, klientidega sõlmitud lepingud ja neile kohalduvad hinnad. Konkurentsipiirang kaitses hageja ärisaladust. Alusetu on kostja väide, et tööandja pidanuks töösuhte viimasel päeval maksma töötajale koos lõpparvega välja kogu hüvitise konkurentsipiirangu järgimise eest. Hüvitist makstakse siis, kui töötaja järgib piirangut iga töölepingu lõppemisele järgneva kuu sees. Hageja pidanuks esimese hüvitise maksma maikuus, kuid kuna aprillis sai tööandaja teada, et kostja oli asunud tööle konkurendi juurde, oli tal õigus keelduda hüvitise tasumisest. Konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole töölepingu tüüptingimus, millega töötajal ei olnud võimalik tutvuda ja mille kohta tagasisidet anda. Töölepingu sõlmimisel sai kostja tutvuda kõikide lepingu tingimustega ja tal oli võimalus pöörduda tööandja poole küsimustega, kui talle jäi midagi arusamatuks.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole kehtiv. Kokkuleppe esemeline ulatus on ebaselge. Konkureeriv tegevus on küll piiritletud, kuid see on ebamõistlikult lai ja osaliselt ebamäärane. Samuti ei ole selge, keda hageja peab enda konkurendiks ja nende tegevuspiirkond. Arusaamatuks jääb ka see, millisel tegevusalal oli kostjal keelatud töötada. Põhjendatuks ei saa lugeda keeldu töötada lisaks tolliteenuste osutamisele ka logistikateenuste valdkonnas ja teistes valdkondades, millega töötaja tulevane tööandja käesoleval hetkel või tulevikus tegutseb. Töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ruumiline ulatus ehk kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kostja jaoks ülemäära koormav. Konkurentsipiirangu lühike ajaline ulatus (kaks kuud) näitab, et tööandjal puudus õigustatud huvi kaitsta enda huve (ärisaladust) konkurentsipiirangu rakendamise kaudu. Hageja ei ole esile toonud, milline tema ettevõtlusega seotud teave vastab
ärisaladuse tunnustusele. Hageja ei ole näidanud, millise teabe saladuses hoidmine oli dokumenteeritud või vähemast selgesti äratuntav. Konkurentsipiirangu kohaldamiseks peab eksisteerima tööandja eriline majanduslik huvi. Hageja ei ole vastavat huvi põhjendanud ega tõendanud. Konkurentsipiirangu eest tasutav hüvitis ei olnud õiglane. Kokkulepe ei piiranud mitte ainult töökoha valikuid, vaid tegi uue töökoha leidmise lausa võimatuks. Sellises olukorras ei olnud hüvitis 600 eurot kuus mõistlik ja see ei kompenseerinud kostjale töökoha valiku piirangut. Mõistlikuks hüvitiseks saab pidada senist keskmist töötasu. Töötajale konkurentsipiirangu järgmise eest makstav hüvitis ja leppetrahvi suurus on tasakaalust väljas. Kostja hinnangul ei ole xxx hageja konkurent. Kui hageja põhitegevusalaks on tollimaaklerite tegevus ja lisategevuseks on veoste ekspedeerimine, siis kostja tänane tööandja on logistikaettevõte, kelle põhitegevusalaks on kaubaladude töö, lisategevusalaks eelkõige veoste ekspedeerimine, enda või renditud kinnisvara haldamine ja viimaks ka piiratud määral tollimaaklerite tegevus. Tolliagentuuri tegevuse osakaal moodustab ca 2% kogu xxx majandustegevuse mahust. 90% klientidest, kellele tollivormistuse teenust osutatakse, on xxx laokliendid. Ülejäänud 10% hulka kuuluvad kontserni ettevõtted ja mõned pikaajalised püsikliendid. Kostja ei omandanud hageja juures töötades klientide kohta teadmisi, mida ta oleks saanud kasutada endise tööandja huvide vastaselt uue tööandja juures. Kostja ei omandanud hageja juures ka mingit spetsiifilist kompetentsi. Kostja töötas hageja juures mõned kuud abitolliagendina ja seejärel tolliagendina. Ka uue tööandja juures töötab kostja tolliagendina. Tolliagendi ülesandeks hageja juures oli tollidokumentide vormistamine ja arvete koostamine ning suhtlemine kliendi kontaktisikuga vaid seoses tollidokumentide vormistamisega. Analoogilised on kostja tööülesanded uue tööandja juures. Kostja ei täitnud kliendihalduri ülesandeid ega suhelnud otse klientidega. Hageja juures omandatud erialaste oskuste ja teadmiste kasutamist teise tööandja juures ei saa keelata. Tööalased kogemused ja erialane ettevalmistus ei saa olla aluseks konkurentsipiirangule ega selle rakendamise põhjendamisele. Kostja töö uue tööandja juures ei mõjuta hageja majandustegevust. Konkurentsipiirang ei kehti ka seetõttu, et hageja ei tasunud kostjale hüvitist piirangu järgmise eest. Töölepingu lõpetamisel pidanuks hageja maksma kostjale kogu hüvitise konkurentsipiirangu järgimise eest kahe kuu jooksul, kuid tööandja ei ole seda teinud. Töötaja kohustus täita konkurentsipiirangut ja tööandja kohustus maksta hüvitist piirangu järgmise eest ei ole vastastikused kohustused. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et ta ei maksnud kostjale hüvitist seetõttu, et kostja asus tööle hageja konkurendi juurde. Kostja selgitas, et kui kohus asub seisukohale, et konkurentsipiirang on kehtiv, siis on see hinnatav tüüptingimusena ja on tühine. Hageja ei ole piirangu tingimusi kostjaga arutanud ja kostja ei saanud nende sisu mõjutada. Asjaolu, et kostjal ei olnud küsimusi vaidlusaluste lepingutingimuste kohta, ei saa samastada tingimuste üle eraldi läbirääkimiste pidamisega. Need tingimused on tühised, sest töötajal on sisuliselt keelatud mis tahes uuele töökohale või tegevusalale tööle asumine ning konkurentsipiirangu eest makstav hüvitis ei olnud õiglane ega proportsionaalne. Seega oli kostja kahjuks oluliselt rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ning sellega sai töötaja oluliselt kahjustatud. Vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et kostja eelmine esindaja saatis hagejale kirja, mille tunnistas oma eksimust ja oli valmis tasuma leppetrahvi 900 eurot. Nõude tunnustamisest loobus kostja juba kohtueelselt.
Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: hageja ja kostja sõlmisid 07.10.2019 tähtajalise töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle abitolliagendi ametikohale (dtl 36–40). Pooled sõlmisid 07.11.2019 töölepingu lisa nr 1, millega nad muutsid töölepingu tähtajatuks (dtl 42). Mõne kuu möödumisel pärast tööle asumist hakkas hageja tegema tolliagendi tööd; töölepingus leppisid pooled kokku, et pärast töösuhte lõppemist kohaldub konkurentsipiirang järgmiselt: kahe kuu vältel pärast töölepingu lõppemist ei tohi töötaja tegeleda tööandjaga konkureeriva tegevusega Euroopa Liidu riikides, v.a kui tööandja on kirjalikult nõustunud teisiti. Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuiselt hüvitist 600 eurot (töölepingu p 7.1). Töölepingus leppisid pooled kokku ka selles, et konkurentsipiirangu rikkumisel kohustub töötaja maksma tööandjale leppetrahvi viimase kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (töölepingu p 7.6; dtl 36–40); kostja ütles 01.03.2021 avaldusega töölepingu korraliselt üles alates 31.03.2021 (dtl 43-44); kostja asus alates 01.04.2021 tööle xxx tolliagendi ametikohale (dtl 99–101).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv ning kas kostja, asudes tööle xxx, on kokkulepet rikkunud. Menetluse kestel on tõusetunud küsimus ka sellest, kas konkurentsipiirang ja leppetrahv on tüüptingimused. Kohus peab vajalikuks võtta esmalt seisukoht viimati märgitud asjaolu osas. Seejärel käsitleb kohus konkurentsipiirangu kokkuleppe ja leppetrahvi kehtivust ning hindab, kas kostja, asudes tööle xxx, on konkurentsipiirangut rikkunud. Lõpetuseks jaotab kohus menetluskulusid ja määrab kulud rahaliselt kindlaks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Tüüptingimuste mõiste ning nende kasutamine ja tühisuse tingimused on reguleeritud võlaõigusseaduse üldosa 2. ptk 2. jaos. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selleks, et sellisele lepingutingimustele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuste kasutaja tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (Riigikohtu 06.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-12, p 12).
8.Konkurentsipiirangu ja leppetrahvi kokkulepe sisaldub töölepingu punktis 7. Punkti ülesehitusest nähtub, et hageja oli selle eelnevalt välja töötanud ja kasutanud töölepingute sõlmimisel.
8.1.Kostja selgitas 11.05.2022 kohtuistungil, et töölepingu sõlmimisel ei arutatud temaga lepingu punkte läbi, vaid anti leping kätte, lasti vaadata tema andmed üle, kas need on korrektsed ja paluti leping allkirjastada. Kollasega olid markeeritud need kohad, mida ta pidi üle kontrollima. Kostja vaatas üle, kas lepingus on kirjas tema nimi, kas isikukood ja pangakontonumber on õiged, vaatas töö kehtivusaega. Kostja allkirjastas lepingu rutates, sest talle anti tutvumiseks veel
töökorraldused ja eeskirjad. Lepingu sõlmimisel ei tutvustatud kostjale konkurentsipiirangut. Temaga ei arutatud piirangu järgmise eest makstavat hüvitist. Ta tutvus vaid nende töölepingu punktidega, mis tal paluti üle kontrollida. Kostjal ei olnud võimalust esitada seisukoht konkurentsikeelu tingimuste kohta (dtl 148–159).
8.2.08.03.2023 kohtuistungil kirjeldas hageja klienditeenindusjuht M P kostjaga töölepingu sõlmimist. Tunnistaja sõnul andis ta kostjale töölepingu ja palus sellega tutvuda. Tunnistaja ei mäletanud, kes koostas lepingu, tema ei koostanud seda. Leping sisaldab selliseid punkte, mille üle oli võimalik läbi rääkida (nt tööaeg, töökoht, palk, ekstra puhkuse võimalus) ja punkte, mida ei olnud võimalik muuta. Kostjale tutvumiseks antud lepingus olid kollasega markeeritud kohad, mis on igas lepingus isiklikud ja mida saab muuta. Märgistused, millele ekstra tähelepanu juhtida, tulevad juhtkonna poolt. Töölepingu punkti 7 ehk konkurentsikeelu ettelugemist ei toimunud. Tunnistaja avaldas enda isiklikku arvamust, et lepingu punkti 7.2 osas oli võimalik läbi rääkida. Tunnistaja sõnul oli võimalik arutada viidatud punktis välja toodud hüvitist. Töölepingu sõlmimine kestis terve päeva, sest kostja pidi tutvuma ka muude dokumentidega (sisekorraeeskirjad, kvaliteedijuhtimise eeskirjad) ja temaga räägiti ettevõtte kultuurist. Kostjat ei kiirustatud tagant töölepingu sõlmimisel. Kostjal ei olnud küsimusi töölepingu või muude dokumentide kohta (dtl 351–355).
9.Töötaja on töösuhtes nõrgem pool (Riigikohtu 27.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12; 06.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 16), mida tuleb arvestada ka töölepingu sõlmimisel. Kohtu hinnangul peaks tööandja juhtima töötaja tähelepanu töölepingus sätestatud piirangutele, nende rikkumisel kohaldatavatele sanktsioonidele ning töötajaga neid arutama. Kostja poolt 11.05.2022 istungil antud ütlused tõendavad, et temaga ei arutatud konkurentsipiirangut ja tal ei olnud võimalik mõjutada lepingu punktide, mis sätestavad piirangu ja leppetrahvi, sisu. Kohus selgitas 06.09.2021 määruses, et menetleb hagi lihtsustatud korras, kus kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tunnustada tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (dtl 73–76). Kohus tunnustab kostja poolt istungil ilma vandeta antud seletusi tõendina ja kasutab neid TsMS § 229 lg 1 ja § 405 lg 1 p 5 alusel. M P ütlustest nähtub, et kostjale anti tutvumiseks eelnevalt koostatud töölepingu projekt, kus olid teatud kohad markeeritud kollaseks. Kohtu hinnangul ei saa lepingu projekti töötajale lugemiseks andmist pidada läbirääkimiste pidamiseks. Ka see, et lepingus olid teatud kohad esile tõstetud ei tõenda, et töötajatega on neid kohti eraldi arutatud. Teatud punkti markeerimine näitab, et töötajal palutakse sellele punktile tähelepanu pöörata, kuid see ei tõenda, et tal on võimalus punkti sisu mõjutada või et temaga räägitakse puntki sisu läbi. Tunnistaja avaldas küll istungil, et lepingu punkti 7.2 oli võimalik arutada, kuid see oli tema isiklik arvamus ja see ei tõenda, et punkti sisu tegelikult kostjaga läbi räägiti. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et tööandja oleks rääkinud kostjaga läbi töölepingu punkti 7, mis sisaldab konkurentsipiirangu ja leppetrahvi kokkulepet. Tunnistaja avaldas küll, et kostjal ei tekkinud küsimusi töölepingu kohta, kuid see näitab üksnes seda, et kostja tõenäoliselt nõustus lepinguga tingimustega, kuid see ei tõenda seda, et kostjal oli tegelik võimalus lepingu sisu (sh lepingu punkti 7) mõjutada ega seda, et kostjaga oli lepingu tingimused (sh lepingu punkti 7) läbi räägitud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et töölepingu punkt 7, mis sisaldab kokkulepet konkurentsipiirangu ja leppetrahvi kohta, on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes.
10.Töölepingu punktis 7 on selgelt viidatud konkurentsipiirangule ja leppetrahvile piirangu rikkumise korral. Teabe sisu ja väljendusviis on piisavalt selge ja arusaadav. Seetõttu on konkurentsipiirang ja leppetrahv saanud töölepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel.
11.Kostja on väitnud, et konkurentsipiirang ei ole kehtiv. Piirangu kehtetuse juures on ta tuginenud eelkõige sellele, et rikutud on töölepingu seaduses sätestatud tingimusi ja alternatiivselt on piirang tühine tüüptingimusena. Esmalt kontrollib kohus piirangu kehtivust töölepingu seaduses sätestatud regulatsiooni alusel.
12.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et pärast töölepingu lõppemist kohaldub kostjale konkurentsipiirang. Töölepingu seaduse (TLS) § 24 lg 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lg-te 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1); on sõlmitud kirjalikult (p 2); selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lg-le 3 (p 3); see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (p 4). Sama sätte lg 3 järgi maksab tööandja töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. TLS § 23 lg 2 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Sama sätte lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
13.Kohtupraktikas tuuakse välja, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib; Riigikohtu 12.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16682, p 12).
14.Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks. Olukorras, kus töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning vastavate teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada, võib tööandjal olla õigustatud huvi sõlmida konkurentsipiirang selleks, et kaitsta enda teavet ja saladusi.
15.Hageja on põhjendanud enda majanduslikku huvi, mida ta soovis õigustatult kaitsta selliselt, et kostja on omandanud hageja juures töötades tolliagendi tööd puudutava kompetentsi ning et kostjal oli juurdepääs hageja ärisaladusele.
15.1.Kostja poolt töötamise ajal saadud kompetentsi sisustas hageja järgmiselt: enne hageja juurde tööle asumist puudus kostjal töökogemus erasektoris; töötades hageja juures sai kostja tolliagendi vajaliku väljaõppe ja praktilise kogemuse (nt info- ja tollisüsteemide kasutamine, erinevate protseduuride läbiviimine, klientidega suhtlemise oskus), mis võimaldab tal teha professionaalset erialast tööd erasektori klientidega (sh konkurentide juures).
15.2.Enda ärisaladust sisustas hageja järgmiselt: klientide andmebaas, klientidega sõlmitud lepingute tingimused ja hinnad; märgitud teave on kättesaadav ja kaitstud hageja jaoks loodud unikaalse kliendihaldusprogrammi XXX kaudu, millele oli ligipääs kostjal.
16.Hageja sisustab kostja poolt omandatud kompetentsi erialaste oskuste ja teadmistega, millised töötaja saab töö tegemise käigus. Kohtu hinnangul ei olnud hagejal kaitstavat erilist majanduslikku huvi selleks, et piirata töötaja poolt omandatud tööalase kogemuse kasutamist uue tööandja juures. Tööülesannete täitmisel saab töötaja oskusi ja teadmisi tööprotsesside ning erinevate süsteemide
ja protseduuride kohta. Tööandja ei saa keelata omandatud erialaliste oskuste ja teadmiste kasutamist teise tööandja juures. Kohtu hinnangul ei laine konkurentsipiirangu kokkulepe kostja poolt hageja juures omandatud erialastele oskustele ja teadmistele. Neid ei saa pidada teabeks või teadmiseks, mille kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada (TLS § 23 lg 2).
17.Kohus leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi hoida saladuses andmed tema klientide kohta.
17.1.Hageja klienditeenindusjuht M P andis 08.03.2023 istungil seletusi, et hageja käsitleb enda ärisaladusena kliendibaasi, klientidega seotud hindu, tingimusi, maksetähtaegu, klientide kontaktisikuid ja spetsiifikat. Viidatud teave on kättesaadav hageja töötajatele kliendihaldussüsteemi kaudu, kuhu pääseb ID-kaardi või Mobiili-ID-ga. Kostjal oli ligipääs programmile, kus hoitakse klientidega seotud teavet (dtl 351–355).
17.2.Eeltoodust nähtub, et kostjal oli hageja juures töötamise ajal ligipääs hageja programmile, mis sisaldas teavet klientide ja nendega sõlmitud lepingute kohta. Viidatud andmed olid vajalikud kostja kui tolliagendi töö tegemiseks ja järelikult sai ta nendega tutvuda. Kohtu hinnangul on hagejal õigustatud huvi hoida saladuses klientidega seotud andmed, sest nende kasutamine konkurentide juures võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kahjustamine võiks leida aset näiteks selliselt, et kui hageja klientide kohta teavet omav töötaja asub tegema sama tööd hageja konkurendi juures, võib see töötaja hakata meelitama hageja kliente tellima teenust uuelt tööandjalt, sest töötajale on teada hageja poolt klientidele osutatavate teenuste tingimused (nt hinnad). Järelikult võib töötaja pakkuda uue tööandja juures hageja klientidele sama teenust soodsama hinnaga. Märgitud tegevus võib põhjustada olukorra, kus hageja kliendid lahkuvad tema juurest, mis põhjustab hagejale kahju. Praeguse vaidluse kontekstis on asjakohane lepingu punktis 6.2.1 (sõlmitud ja sõlmitavate lepingute pooled, sisu ja tingimused), punktis 6.2.3 (andmed klientide ja äripartnerite kohta ning klientide ja äripartnerite tegevust kajastavad dokumendid) ja punktis 6.2.6 (hinnakujundus) välja toodud teave, mis on seotud hageja klientidega. Hageja on viidatud punktides piisavalt täpselt piiritlenud teavet, mida töötaja peaks saladuses hoidma. Eeltoodust nähtuvalt oli hagejal eriline majanduslik huvi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepe tema klientidega seotud teave osas (TLS § 23 lg 2).
17.3.Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal oli TLS § 23 lg 2 alusel eriline majanduslik huvi hoida saladuses andmed klientide kohta, mistõttu puudub vajadus käsitleda, kas need andmed on hinnatavad hageja ärisaladuseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse mõttes.
18.Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
18.1.Töölepingu punkti 7.1 järgi kehtis piirang kaks kuud pärast töölepingu lõppemist (dtl 36– 40). Kohtu hinnangul on piirang proportsionaalne tööandja kaitstava huviga. See on mõistlikult ajaliselt kindlaks määratud, sest töötaja peaks järgima piirangut suhteliselt lühikese aja jooksul. Piirangu ajaline kehtivus on töötajale äratuntavalt piiritletud.
18.2.Konkurentsipiirangu esemelise ala sätestavad töölepingu punktid 7.1–7.3. Lepingu punkti 7.1 järgi ei tohi töötaja tegeleda tööandjaga konkureeriva tegevusega. Lepingu punktist 7.2 nähtuvalt hõlmab piirang tegevusalasid, millel tööandja tegutseb, nagu tolliagentuuri teenuste osutamine ja sellega seonduvad tegevused, logistikateenuste osutamine ning teised tegevused, millega tööandja faktiliselt käesoleval hetkel või tulevikus tegeleb. Lepingu punkti 7.3 kohaselt loetakse konkureerivaks tegevuseks muu hulgas, kuid mitte ainult järgmist: töötaja poolt üksi või koos teiste isikutega, oma perekonnaliikme, sugulase või mistahes füüsilise või juriidilise isiku kaudu, mis tahe füüsilise või juriidilise isiku nimel või selle kasuks (näiteks
osanikuna, aktsionärina, juhtorgani liikmena, nõustajana, töötajana, esindajana või muul moel) otseselt või kaudselt mistahes viisil ja eesmärgil tasu eest või tasuta tegutsemine tegevusaladel, millel tööandja tegutseb (leping punkt 7.3.1); töö- või võlaõigusliku lepingu alusel töötamine või teenuste osutamine sellise isiku juures, kes tegutseb või kavatseb hakata tegutsema mis tahes tegevusaladel, millel tööandja tegutseb (lepingu punkt 7.3.2); töötaja poolt otseselt või kaudselt tööandja või tööandjaga samasse kontserni kuuluva äriühingu mõne muu töötaja või teenistuja värbamine või viimase mõjutamine tööandja juurest lahkuma või asuma töötaja või kolmanda isiku juures tööle või mis tahes muus vormis teenuseid osutama (lepingu punkt 7.3.3).
18.2.1.Kostja on teinud hageja juures tolliagendi tööd. Seetõttu on piirangu esemelise aspekti seisukohalt oluline lepingu punktis 7.3 märgitud tolliagentuuri teenuste osutamine ja sellega seonduvad tegevused. Lepingu punktis 7.3.1 on välja toodud, et hagejaga konkureerivaks tegevuseks loetakse töö- või võlaõigusliku lepingu alusel töötamine või teenuste osutamine isiku juures, kes tegutseb või kavatseb hakata tegutsema mis tahes tegevusalal, millel tööandja tegutseb. Hageja klientidega seotud teave, mida ta soovis kaitsta, on välja toodud lepingu punktis 6.2.1 (sõlmitud ja sõlmitavate lepingute pooled, sisu ja tingimused), punktis 6.2.3 (andmed klientide ja äripartnerite kohta ning klientide ja äripartnerite tegevust kajastavad dokumendid) ja punktis 6.2.6 (hinnakujundus). Punktide 7.3 ja 7.3.1 koosmõjust nähtub, et töötaja ei tohiks töötada tolliagentuuri teenuste alal. Lepingu punktides ei ole küll nimeliselt välja toodud isikud, keda hageja peab enda konkurentideks, kuid kohtu hinnangul ei ole konkurentide nimepidi loetlemine praegusel juhul vajalik. Viidatud kahe punkti koosmõjust tuleneb piisavalt selgelt, et hageja konkurentideks on temaga samal tegevusalal ehk tolliagentuuri teenuste valdkonnas tegutsevad isikud. Lepingu punktides 6.2.1, 6.2.3, 6.2.6 on välja toodud hageja klientidega seotud teave, mida hageja soovis kaitsta. Käsitletavas osas on piirangu esemeline ala mõistlikult ja töötajale äratuntavalt kindlaks määratud.
18.2.2.Töölepingu punktis 7.3 välja toodud logistikateenuste osutamine ei ole asjakohane, sest asja materjalide järgi ei tegelenud kostja hageja juures logistikaga ja konkurentsipiirangu esemelise ala vaatevinklist ei oma logistika praegu tähtsust. Samuti ei ole olulised käsitletavas punktis märgitud teised tegevused, millega tööandja faktiliselt käesoleval hetkel või tulevikus tegeleb. Viimati märgitu on sõnastatud äärmiselt ebamääraselt, mistõttu selles osas ei ole konkurentsipiiranguga hõlmatud ala esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud
18.2.3.Hindamaks seda, kas konkurentsipiirang on praegu esemeliselt mõistlikult piiritletud, tuleks kindlaks teha, kas kostja uus tööandja XXX on hageja konkurent.
18.2.3.1.Hageja tegutseb tolliagentuuri valdkonnas. Hageja 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded tõendavad, et ta osutab tolliteenust lähi-liikmesriikides. Äriühing osutab tollitransiidi teenuseid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Läbi koostööpartnerite tagab ta lepingulistele klientidele eelnimetatud riikides ning Norras ka impordi ja ekspordi tollivormistuste teostamise (dtl 204–239).
18.2.3.2.Hageja on esitanud tõendi, et XXX on kantud tolliagentuuride nimekirja (dtl 259–263). Äriühing avaldas enda Facebooki kontol, et üks tema põhitegevustest on tolliagentuuri teenused (dtl 117). Ka XXX veebilehel on välja toodud, et äriühing osutab tolliteenuseid ja tolliagentuuri teenuseid (tl 283-284). Logistika Pluss 2021. a majandusaasta aruande kohaselt saab ta pakkuda klientidele lihtsustatud tollitoiminguid, ettevõte osutab teenust Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning äriühingu müügitulu tolliagentide teenusega seoses oli 2020. a 209 161 eurot ja 2021. a 176 700 eurot (dtl 164–282). Eeltoodud asjaolud näitavad kogumis, et XXX tegutseb tolliagentuuri teenuste alal ehk samas valdkonnas nagu hageja. Mõlema äriühingu geograafiline
tegevusala vähemalt osaliselt kattub. Tulu teenimine äriühingu poolt näitab, et kostja uus tööandja osutab tolliagentuuri teenust praktikas. Eeltoodust nähtuvalt tuleb XXX pidada hageja konkurendiks. Selleks, et lugeda kostja uut tööandjat hageja konkurendiks, ei ole määrav see, kui suur osa XXX müügitulust on seotud tolliagentuuri teenustega. Ebaoluline on ka see, kui suures ulatuses kõikide teenuste mahust osutab kostja uus tööandaja tolliagentuuri teenuseid. Võimalik on, et kui töökohta vahetanud töötaja kasutab endise tööandja juures saadud teavet uuel töökohal näiteks selliselt, et ta kihutab vana tööandja kliente uuelt tööandjalt teenuseid tellima, võib see endist tööandjat oluliselt kahjustada (näiteks juhul, kui tegemist on endise tööandja võtmekliendiga), kuigi uue tööandja jaoks ei pruugi sellest saadav kasu suur olla, sest suurema osa tulust teenib uus tööandja muid teenuseid osutades. Praegu on oluline see, et XXX – nagu kohus on eelnevalt tuvastanud – osutab sama teenust nagu hageja ja kahe äriühingu geograafiline tegevusala vähemalt osaliselt kattub.
18.2.4.Konkurentsipiirangu esemelise ala kindlaksmääramise mõistlikkuse seisukohalt tuleks hinnata, kas kostja töö uue tööandja juures on sisuliselt seotud endise tööandja tegevusega. Kostja selgitas 06.04.2023 menetlusdokumendis, et ta töötas hageja juures tolliagendina ning XXX töötab ka samamoodi tolliagendina. Tolliagendi ülesandeks hageja juures oli tollidokumentide vormistamine ja arvete koostamine ning suhtlemine kliendi kontaktisikuga seoses tollidokumendi vormistamisega. Analoogilised on kostja tööülesanded ka uue tööandja juures (dtl 371–375). Kostja on esitanud ka XXX seotud töölepingu koos ametijuhendiga, kus on välja toodud tema ametiülesanded, mis kattuvad eelnevalt esitatud kostja kirjeldusega tema töö sisu kohta (dtl 99–104). Eeltoodust nähtub, et kostja töö XXX on sisuliselt seotud hageja tegevusega. Arvestades seda, et kostjale oli teada informatsioon hageja klientide kohta, kostja asus tööle hageja konkurendi juurde ning uue tööandja juures teeb hageja sama tööd nagu ta tegi hageja juures võib kostja tegevus uuel töökohal hageja majandustegevust mõjutada näiteks selliselt, et kostja võib hakata kasutama andmeid hageja klientide kohta uue tööandja huvides. Kohtu hinnangul ei ole konkurentsipiirangu piiritlemise mõistlikkuse hindamise seisukohalt oluline see, et töökohta vahetanud töötaja oleks tegelikult astunud samme, mis oleksid endise tööandja majandustegevust mõjutanud. Oluline on hinnata, kas töötaja tegevused uuel töökohal, võivad endise tööandja majandustegevust mõjutada. Praegu on kohus tuvastanud, et kostja puhul on selline eeldus täidetud.
18.2.5.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja töölepingus on konkurentsipiirang mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
18.3.Konkurentsipiirangu ruumiline ulatus on sätestatud töölepingu punktis 7.1, mille järgi ei tohi töötaja tegeleda tööandjaga konkureeriva tegevusega Euroopa Liidu riikides. Piirangu ruumiline kriteerium on lepingus töötajale äratuntavalt kindlaks määratud.
18.3.1.Hindamaks seda, kas konkurentsipiirang on praegu ruumiliselt mõistlikult kindlaks määratud, tuleks arvestada järgmiseid asjaolusid. Konkurentsipiirangu mõtteks ei ole takistada töötaja vaba liikumist Euroopa Liidu territooriumil, mis hõlmab muu hulgas töötaja õigust töötada teistes liikmesriikides. Piirangu eesmärgiks on vältida tööandja kahjustamist läbi selle, et töötaja asub uuel töökohal kasutama endise tööandja juures saadud ja tema jaoks majanduslikult olulist teavet. Konkurentsipiirangu ruumilise kindlaksmääramise mõistlikkuse seisukohalt on oluline tuvastada hageja tegevusvaldkond. Hageja 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded tõendavad, et ta osutab tolliteenust lähi-liikmesriikides. Äriühing osutab tollitransiidi teenuseid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Läbi koostööpartnerite tagab ta lepingulistele klientidele eelnimetatud riikides ning Norras ka impordi ja ekspordi tollivormistuste teostamise (dtl 204–239). Hageja majandusaastaaruanded näitavad, et tema tegevusala hõlmab Balti riike, Soomet, Rootsit ja Norrat. Hageja seaduslik esindaja selgitas 11.05.2022 istungil, et hageja huvi on selles, et töötaja ei teenindaks tema lepingulisi kliente viibides mõnes muus liikmesriigis, nt Hispaanias (dtl 148–
159; ajalõik 00:23:44). Arvestades hageja tegevusala saab konkurentsipiirangu mõistlikuks ruumiliseks ulatuseks pidada Balti riike, Soomet, Rootsit ja Norrat. Ka hageja seadusliku esindaja poolt istungil antud selgitusest nähtub, et hageja eesmärgiks on keelata töötajal tolliagentuuri teenuste osutamist hageja klientidele, kes tegutsevad viidatud geograafilises piirkonnas. Töölepingu järgi hõlmab aga konkurentsipiirang kogu Euroopa Liidu territooriumi, keelates kostjal töötamise liidus tegutsevates ettevõtetes, kes võivad osutatavate teenuste sisu poolest olla küll hageja konkurentideks, kuid kelle geograafiline tegevuspiirkond võib hageja piirkonnast olla täiesti erinev. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada kostja konkurentsipiirangu ruumilist kindlaksmääramist – kõik Euroopa Liidu riigid – mõistlikuks. Arvestades hageja faktilise tegevuse piirkonda on piirangu ruumiline ulatus ebamõistlikult lai ja kostjat ülemäära koormav, sest see keelab tal töötada tolliagentuuri teenust pakutavates ettevõtetes, kes tegutsevad hagejast erinevas geograafilises piirkonnas.
18.3.2.Konkurentsipiirangut ei tee ruumiliselt mõistlikult piiritletuks see, et piirang kehtib kaks kuud ja et töölepingu punkti 7.1 järgi on tööandjal õigus kirjalikult nõustuda sellega, et töötaja töötab konkurendi juures. Piirangu iga kriteeriumi mõistlikkust hinnatakse teistest kriteeriumitest eraldi. Kui üks kriteerium (nt piirangu ajaline kehtivus) on mõistlikult kindlaks määratud, ei tee see ebamõistlikult piiritletud kriteeriumi (nt piirangu ruumiline ulatus) mõistlikuks. Lisaks võimatus töötada samal tegevusalal kahe kuu jooksul kogu Euroopa Liidi territooriumil on töötajat ülemäära koormav. Ka töölepingus sisalduv tingimus, et tööandja võib nõustuda sellega, et töötaja töötab konkurendi juures, ei tee konkurentsipiirangut ruumiliselt mõistlikult kindlaksmääratuks. Lepingu selline tingimus paneb töötaja töökoha vaba valiku õiguse – mis on üks põhiseaduslikest õigustest (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29) – realiseerimise sõltuvusse tööandja äranägemisest ja tema tahtest anda töötajale vastav nõusolek või keelduda sellest. Selliselt piiratakse töötaja jaoks ülemäära intensiivselt tema põhiseaduslikku õigust vabalt valida töökoht.
19.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt mõistlikult piiritletud. TLS § 24 lg 1 p 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Kohus on tuvastanud, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt mõistlikult kindlaks määratud ja seega on rikutud TLS § 23 lg-t 3. Kuna piirang ei vasta TLS § 23 lg-le 3, ei kehti see TLS § 24 lg 1 p 1 alusel. Hageja ei saa heita kostjale ette konkurentsipiirangu rikkumist ja järelikult ei ole hagejal ka õigust nõuda kostjalt leppetrahvi. Märgitud põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.
20.Kuivõrd hagi jääb eeltoodud põhjusel rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte muid väiteid kokkuleppe kehtivuse kohta, väiteid piirangu järgimise eest tasumisele kuuluva hüvitise mõistlikkuse ja leppetrahvi suuruse kohta.
21.Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
22.Hageja tõi 06.04.2023 menetlusdokumendis välja, et kui hagi jääb rahuldamata, tuleks kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda, kuna kostja on tagasi lükanud hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobuks rahalisest nõudest selle vastu, et kostja lihtsalt tunnistab ilmset konkurentsipiirangu rikkumist ja muudest võimalikest nõuetest hageja selle vastu loobuks. Sisuliselt palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd tegemist ei ole hagi osalise rahuldamisega, võiks kostja taotluse aluseks olla TsMS § 162 lg 4. Kohtu hinnangul ei ole tegemist viidatud sättes välja toodud olukorraga. Kostja on menetluse kestel olnud seisukohal, et ta ei ole konkurentsipiirangut rikkunud, mistõttu ei saa tema kahjuks tõlgendada tema keeldumist sõlmida kompromiss hageja pakutud tingimustel.
23.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
24.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
25.06.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks registripäringute kulu 24 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud registripäringute kulu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
26.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ka õigusabikulud 13 583 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlustoiminguid tehtud tunnihindadega 200 eurot (käibemaksuta), 240 eurot (käibemaksuta) ning 265 eurot (käibemaksuta). Lisaks nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid on tehtud ka tunnihinnaga 64 eurot (käibemaksuta) ning 85 eurot (käibemaksuta). Kokku on menetlustoiminguid tehtud 60 h ulatuses.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat Viive Kaur. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kõrgem tunnitasu käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestatud tasuna mõistlik, põhjendatud ega vajalik. Kohtule nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid on tehtud ka tunnihinnaga 64 eurot (käibemaksuta) ning 85 eurot (käibemaksuta) ning kohus peab nimetatud tunnitasumäärasid põhjendatuks.
28.Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 60 h ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
28.1.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et perioodil 14.09.2021 kuni 27.09.2021 on menetlustoiminguid tehtud kokku mahus 12,5 h. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja 27.09.2021 vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks perioodil 14.09.2021 kuni 27.09.2021 menetlustoiminguid kokku mahus 10 h. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik ka ajakulu kokku 8,75 tundi perioodil 27.10.2021 kuni 06.12.2021 tehtud menetlustoimingutele. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja 27.10.2021 menetlusdokumendi ning kostja 07.12.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hageja 27.10.2021 seisukohaga ja esitatud tõenditega tutvumiseks, analüüsimiseks ning sellele seisukoha koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks lugeda kokku 6 h.
28.2.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3h) 11.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas selle sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ajakulu 2 h istungiks ettevalmistumisele ning 11.05.2022 istungi kestust arvestades (algus kell 10:00 ja lõpp 11:50) ajakulu 2 h istungil osalemiseks ja kliendiga istungijärgseks nõupidamiseks. Kohus on seisukohal, et ka perioodil 12.07.2022 kuni 29.09.2022
tehtud menetlustoimingutele kulunud ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus peab hageja 11.07.2022 menetlusdokumendi koos lisadega ja kostja 29.09.20222 menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keerukust arvestades mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks viimati nimetatud perioodil menetlustoiminguid mahus kokku 10 h. Kohus leiab, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu 06.03.2023 kuni 08.03.2023 tehtud menetlustoimingutele. Kohus leiab, et asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ajakulu 2 h istungiks ettevalmistumiseks (sh suhtlus kliendiga) ning 08.03.2023 istungi kestust arvestades (algus kell 10:00 ja lõpp 11:07) ajakulu 1,5 h istungil osalemiseks ja kliendiga istungijärgseks nõupidamiseks. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada 31.03.2023 menetlustoimingut ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta nimetatud menetlustoiminguga soetud kulu vastaspoole kanda.
28.3.Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
28.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 47,75 h.
29.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 200 eurot. Arvestades ka menetlustoimingutega, mis on tehtud madalama tunnitasumääraga (07.12.2021, 06.05.2022, 03.03.2023 ning 06.04.2023 menetlustoimingud), tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 9304,25 eurot (45,75 h x 200 eurot + 0,75 h x 64 eurot + 1,25 h x 85 eurot).
30.Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 9328,25 eurot (registripäringute kulu 24 + õigusabikulud 9304,25 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
31.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
33.Kohus selgitas 06.09.2021 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 73–76). TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Aleksandr Kondrašov
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.