Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VÕS § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Maakohus tuvastas, et kostja A. P. ettevõtluskogemus on vähemalt alates 2001 a-st, s.o ca 22 aastat. Seega selle aja jooksul peab ettevõtjal olema oskus lugeda lepinguid ja mõista nende sisu, sh mõista käenduse sisu. Antud juhul tuleb laenulepingu nr 41 p-st 2.2 selgelt välja, et käendajaks oli vastavalt poolte kokkuleppele just laenulepingule allakirjutanud juhatuse liige, s.o A. P.. Kostjate esindaja väide, et käenduse eest peaks vastutama ka teine juhatuse liige A. V., ei ole põhjendatud, sest laenulepingust ega käenduslepingust sellist vastutust ei tulene. TsÜS § 68 lg.1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kostja A. P. vastuväide, et tal puudus tahe käenduslepingu sõlmimiseks, ei ole usutav. A. P. puhul on tegemist pika kogemusega ettevõtjaga, kes pidi aru saama, et laenulepingu p-s 2.2 käendas ta kogu oma isikliku varaga laenulepingut ning ta on oma otsest tahet kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus ei nõustu kostja A. P. vastuväitega, et laenulepingu p.2 on peidetud teiste laenulepingu punktide vahele. 12.04.2018 sõlmitud laenuleping nr 41 on oma sisult suhteliselt väike leping, lepingus on kõigest kolm punkti oma alapunktidega: I punkt laenusumma, laenuperiood ja intress, II punkt laenu tagatised ja III punkt muud tingimused. A. P. pidi olema suuteline nimetatud kolm lepingu punkti kogemustega ettevõtjana läbi lugema ja lepingu sisu mõistma. VÕS § 35 lg.1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Maakohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et lepingu p.2 tuleks käsitleda VÕS § 35 lg.1 mõttes tüüptingimusena. Nagu eelnevalt kohus märkis, on tegemist sisult suhteliselt väikese lepinguga, kus pooled pidi mõistma igat punkti lepingu kolmest punktist ja nende alapunktide sisu. Maakohus leiab, et kostja A. P. ei ole tõendanud 12.04.2018 sõlmitud käenduslepingu heade kommete vastasust ja laenuleping nr 41 ei ole p.2.2 osas tühine. 3) Kostja A. P. alternatiivne vastuväide, et hageja ja A. P. vahel sõlmitud käendusleping on VÕS § 142 lg.6 lähtuvalt tühine, sest tegemist on tarbijakäendusega. VÕS § 142 lg.6 kohaselt kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis (käenduse ja garantii andmine) sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus ei nõustu kostjate väitega, et käenduslepingu sõlmimisel on VÕS § 142 lg.6 mõttes kaldutud käendaja A. P. kahjuks kõrvale VÕS Käenduse ja garantii andmise peatükis sätestatust. A. P. võttis endale kohustuse, millega käendas OÜ Madimus laenu, laenukohustus oli piisavalt määratletav. Kuna laenu tagastamise kohustus jäi täitmata, rakendus käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 4) Kostja vastuväide, et Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Madimus laenusaajana ei ole võimeline laenu tagastama. Maakohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ Madimus ei ole võimeline laenu tagastama. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Madimus sai hagejalt

12.04.2018 laenulepingu nr.41 alusel laenu 30 000 eurot ja laenusaajal oli kohustus laen tagastada hiljemalt 31.12.2020. Expertline OÜ laenuandjana esitas hagi laenusaaja vastu kohtusse alles 27.09.2022, s.o ca 21 kuud peale kohustuse rikkumist. Periood alates 31.12.2020 kuni hagi esitamiseni, on piisavalt pikk periood mõistmaks, et OÜ-l Madimus puudub võimalus või soov laenu tagastada. Laenulepingu nr 41 p-s 2.2 on küll märgitud, et „Kui Laenusaaja (OÜ Madimus) ei ole võimeline laenu tagastama, vastutab allakirjutanud juhatuse liige oma varaga ... , kuid arvestades kohustuse täitmise viivituse pikkust 21 kuud, on mõistetav miks laenuandja jõudis seisukohale, et laenusaaja ei ole võimeline oma kohustust täitma. Kostja OÜ Madimus ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et ta on püüdnud kohustust täita või püüdnud laenuandjaga kokku leppida kohustuse täitmise edasi lükkamises vms.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“ Kohus tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgnevate toimingute eest: 27.09.2022 – materjaliga tutvumine, nõupidamised, hagiavalduse koostamine – ajakulu kokku 5,0 tundi – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 3,0 tunni ulatuses. Kohus lähtub sellest, et kohtule esitatud hagi ei ole mahukas (3,5 lk, sh päis ning tavapärasest laiemate reavahedega); hagile lisatud materjalid ei ole mahukad (laenuleping 1 lk ja maksekorraldus). Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi. 21.12.2022 – kostjate vastuse läbitöötamine, büroosisene analüüs 2h; kliendi poolt saadetud raamatupidamise dokumentidega tutvumine (seoses kostjate tasaarvestuse väitega) 1,5h, kirjaliku arvamus koostamine kostja vastusele 2h – ajakulu kokku 5,5 tundi - kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 3,0 tunni ulatuses. Kohus lähtub sellest, et kostjate vastusega tutvumise/läbitöötamise piisavaks ajakuluks on 1,0 tundi (vastus ei ole nii mahukas, mis vajaks õigusteadmistega advokaadil pikemat aega, lisaks on ebaselge, mida sisaldab endas „büroosisene analüüs“); kohtule jääb ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milliste raamatupidamisdokumentidega esindaja tutvus, seega ei ole ajakulu 1,5 tundi põhjendatud täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi. 14.04.2023 – kohtuistungiks ettevalmistumine 1h; esindus kohtuistungil 0,5h; kostjate lõplike seisukohtadega tutvumine 0,5h; hageja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5h – ajakulu kokku 3,5 tundi - kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 3,0 tunni ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistumisega seotud ajakulu 1,0 tundi, kohus peab mõistlikuks ajakuluks 0,5 tundi, kuna pärast hageja esindaja poolt kohtule 21.12.2022 seisukoha esitamist ei ole toimikusse lisandunud sellises mahus dokumente, millega tutvumine vajaks sellist ajakulu; tsiviilasja toimik ei ole mahukas, seega on kohtul kahtlus selles, et õigusteadustega esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,0 tundi. Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 1 215 eurot (9,0 tundi x 135 eurot, käibemaksuta). Kuna hageja tasus riigilõivu summas 1 400 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud kokku 2 615 eurot (1 400+1 215). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 2 615 eurot ning jätab need solidaarselt kostjate kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.