Renovum OÜ hagi R. Š. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1015 eurot 48 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462), asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn, Hageja lepinguline esindaja A. K.; e-post XXX Kostja R. Š. (isikukood XXX), elukoht XXX
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Renovum OÜ hagi R. Š. e vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad
3.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-22-133596 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Renovum OÜ nõuab 23. novembril 2022 R. Š. e vastu esitatud hagis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (krediidiandja) ja kostja vahel 19. märtsil 2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX (dtl 34-39) tulenevat põhivõlgnevust 671 eurot 99 senti, intressi 99 eurot 20 senti, sissenõudmiskulusid 39 eurot 40 senti, seisuga 23. november 2022 sissenõutavaks muutunud viivist 42 eurot 60 senti ja viivist alates 24. novembrist 2022 põhinõudelt (671 eurot 99 senti) kuni selle tasumiseni määras 24,15% aastas. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles lepingu 23. augustil 2022 üles (dtl 45). Esialgne võlausaldaja loovutas nõude 30. augustil 2022 hagejale.
2.Kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamine hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud. Samuti ei õnnestunud kohtul menetlusdokumentide isiklik kättetoimetamine hagimenetluses. Seetõttu toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 17. märtsil 2023 ja loeti kättetoimetatuks 2. aprillil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 17. aprillil 2023).
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Vaidlust ei ole, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel on 19. märtsil 2022 sõlmitud krediidikontoleping, mille alusel anti kostjale kauba ostmiseks krediiti limiidiga 700 eurot (dtl 3439). Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st kõnealune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 2(5)
2-22-133596
8.8. mail 2022 on krediidiandja edastanud kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks 14 päeva (dtl 44). Sama kirjaga andis krediidiandja kostjale teada, et võlgnevuse täiendava tähtaja jooksul tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu üles. 23. augustil 2022 teavitas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjat lepingu lõpetamisest (dtl 45). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse 23. augustil 2022.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
10.VÕS § 412 lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Hageja väidab hagiavalduse p 3.6. esimeses lauses, et laenuandja edastas 23. augustil 2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teate. Hageja on esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali lepingu erakorralise ülesütlemise teatise kuupäevaga 23. august 2022 (dtl 45). Kohtu hinnangul ei ole võimalik nimetatud tõendi alusel väita, et krediidikontolepingust viitenumbriga XXX tulenev nõue oleks kellelegi loovutatud. Teatises on muu seas kirjas, et: „TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitab nõude koguvõlgnevuse summas 800 eurot 36 senti ennetähtaegseks tagastamiseks ning sellele lisanduvad lepingust ja/või hinnakirjast tulenevad tasud, sealhulgas võlgnevuse sissenõudmise kulud.“ Nimetatust ei ole arusaadav, et nõue oleks teate esitamisega loovutatud, samuti ei ole nimetatud ühtegi isikut kellele nõue võiks loovutatud olla.
11.Hagiavalduse p 3.6 teises lauses väidab hageja, et nõue on hagejale loovutatud 30. augustil 2022. Ka seetõttu ei saa krediidiandja 23. augusti 2022 teatis olla kostjale esitatud nõude loovutamise teade. Hageja ei ole kohtule 30. augustil 2022 väidetavalt toimunud nõude loovutamise kohta ühtegi tõendit esitanud.
12.Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6) 30. augustil 2022, st samal päeval kui toimus väidetav nõude loovutamine. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses selgitas hageja nõude kirjelduses, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue täita kohustused nõuetekohaselt ei andnud soovitud tulemust, seega loovutati nõue Renovum OÜ-le. Avaldaja teavitas võlgniku eeltoodust posti teel kuid soovitud tulemusteni ei jõutud. Võlgnik ei ole võlajäägist Renovum OÜ-le tagastanud ühtegi eurot.
13.Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt väidab hageja samaaegselt esiteks, et nõue loovutati talle
30.augustil 2022. Teiseks väidab hageja, et teavitas kostjat nõude loovutamisest posti teel. Hageja esitatud asjaolude järgi sai hageja seda teha ainult 30. augustil 2022, sest nõue loovutati 30. augustil 2022 ning samal päeval esitas hageja juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega 3(5)
2-22-133596 kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu (dtl 36) p. 8.1. kohaselt peavad lepingu alusel teisele poolele edastavad teated olema kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis või edastatud digitaalselt allkirjastatuna. Sama lepingu p 8.2. kohaselt loetakse kirjalikus vormis edastatud teade kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt Eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Poole poolt e-posti aadressil saadetud teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval.
15.Vastavalt kostjaga sõlmitud krediidilepingus kokkulepitule ei saa eelnevast tulenevalt posti teel saadetud teadet lugeda kättesaaduks postitamisega samal päeval, vaid 5 kalendripäeva alates teate postitamisest. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et kostjale oleks nõude loovutamisest hageja kasuks mistahes moel teada antud. Igal juhul ei ole nõude hagejale loovutamise teate kostjale posti teel kättesaaduks lugemine maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (st hagimenetluse tähenduses hagi esitamise ajal) võimalik, sest vastavalt esitatud asjaoludele loovutati nõue
30.augustil 2022. Varaseim võimalik nõude loovutamise teate posti teel kättesaaduks arvamise kuupäev on seega 4. september 2022. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 412 lg-s 1 sätestatud tarbijale nõude loovutamisest teatamise nõude tõttu tarbijakrediidilepingust tulenev nõue uue võlausaldaja poolt sissenõutav enne, kui võlgnikule on nõude loovutamisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja esitatud asjaolude kohaselt hagejal hagi esitamise ajal kostja vastu krediidikonto lepingust nr XXX tulenevat nõuet olla.
16.Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt RKTKo 29.04.2015 3-2-1-41-15, p 19). Olukorras, kus hagis esitatud nõue on õiguslikult perspektiivitu põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, ei ole kohtul ka selgitamiskohustust (RKTKo 26.10.2022 2-20-15758, p 13). Hageja esitatud asjaolude kohaselt ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks kostja nõude loovutamisest teavitamine ning hagejal kostjalt võlgnevuse kohtuväline nõudmine eluliselt võimalik, mistõttu ei ole põhjendatud küsida hagejalt selgitamiskohustuse täitmise korras nimetatud asjaolude kohta tõendeid.
17.Hagi kostja vastu jääb eeltoodud kaalutlustel rahuldamata. Hagejal ei olnud hagi esitamise ajal kostja vastu krediidikontolepingust nr XXX tulenevat nõuet.
18.Kohus märgib, et hageja on püüdnud maksekäsu avalduses esitatud nõude kirjeldusega kohut eksitusse viia. Hageja selgitas, et nõue loovutati hagejale ning kostjat sellest teavitatud. Vaatamata kostja teavitamisele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks eluliselt võimalik, et hageja on kostjat võlgnevuse loovutamisest teavitanud ning kostjalt võlgnevuse tasumist nõudnud.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
20.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 4(5)
2-22-133596
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.