Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11.05.2023 Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-2688
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A S (S), M Si (S) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
923,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), Lepinguline esindaja: KADRI OJAMAA (isikukood xxx, E-post: xxx) Kostja: A S (isikukood xxx, xxx; xxx, xxx); Kostja: M S (isikukood xxx, E-post: xxx, xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista A S ́ilt ja M S ́ilt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks 846,14 eurot, millest 740,53 eurot on põhinõue ja 16.02.2023 seisuga viivist 105,61 eurot ning alates 17.02.2023 viivist võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude (740,53 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostja kanda ja kostja menetluskulud nende endi kanda.
Välja mõista A S ́ilt ja M S ́ilt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks menetluskulude katteks 425 eurot ning viivist menetluskulude tasumata osalt
2-23-2688 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nende tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 20.02.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjatel vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus menetleb asja lihtmenetluses TsMS § 405 järgi. Kostjad ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjate e-posti aadressil xxx; xxx (rahvastikuregistris märgitud e-posti aadress); xxx, millelt kättesaamise kinnitust ei saanud. Kohus toimetas kostjatele eelmärgitud dokumendid kätte postkasti panekuga nende rahvastikuregistrijärgsel aadressil (xxx) vastavalt 29.03.2023. Kostjad ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus hagiavalduses esile toodud asjaolud ja nõude ja menetluskulud. 07.03.2021 toimus xxx hoone juures kahjujuhtum, kus sõidukile NISSAN QASHQAI (xxx) kukkusid hoonelt lumi ja jää. Kahju toimumise hetkel oli sõiduk NISSAN QASHQAI (xxx) kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr xxx. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused xxx ja kaskokindlustuse tingimused xxx.Kindlustusvõtjaks on A 2 (2)
2-23-2688 D. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200,00 eurot. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel sõiduki NISSAN QASHQAI (xxx) remondimaksumuse summas 740,53 eurot Omavastutus summas 200,00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja 1 ja kostja 2 on Xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) ühisomanikud. Hageja nimel saatis hageja koostööpartner Q OÜ 05.05.2021 kostja 1 e-posti aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (kindlustusandja tagasinõue kahju eest vastutavale isikule). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 21.05.2021. Kostja tagasinõudele vastu ei vaielnud, kuid ei ole ka kahju hüvitanud. Kostja ei hüvitanud kahju ka pärast meeldetuletuse saatmist. Kostja 1 ja kostja 2 on Xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) ühisomanikud. VÕS § 1059 kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Hageja on kindlustusandja, kes tulenevalt kindlustuslepingust hüvitas sõiduki NISSAN QASHQAI (xxx) omanikule tekkinud kahju. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk NISSAN QASHQAI (xxx) kahjustada. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Xxx asuva kinnistu hoonelt lume ja jää kukkumise ning sõidukile NISSAN QASHQAI (xxx) tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui hoonelt ei oleks lumi ja jää alla kukkunud, siis ei oleks ka sõiduk NISSAN QASHQAI (xxx) kahjustada saanud. Hagejale ei ole teada asjaolu, mis välistaks kostja vastutuse. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja nõuab kostjalt 740,53 euro (kahju) hüvitamist. Hageja volitatud esindaja saatis 05.05.2021 kostjale kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tagasinõudes andis hageja kostjale mõistliku tähtaja, 16 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 21.05.2021 (lisa 8). VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 22.05.2021. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksaprotsenti aastas. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 21.05.2021. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 22.05.2021. Viivised hagi esitamise seisuga 16.02.2023 (periood 22.05.2021 – 16.02.2023 ehk 636 päeva eest) on 105,61 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee). Hageja õigusabikulu käesolevas tsiviilasjas on seotud Q OÜ poolt osutatud õigusabiga summas 180,00 eurot 1, 5 tunni eest, tasu määr 120 € tunni eest. Hageja esindajal kulus aega nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, 16.02.2023 hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 245,00 eurot. Hageja menetluskulu seisuga 16.02.2023 kokku on 425,00 eurot (180 + 245). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, Q OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Hageja kinnitab, et kõik eespool nimetatud kulud on kantud üksnes käesoleva tsiviilasja ajamisega. Hageja palub rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu hagi täies ulatuses ja mõista A S ́ilt ja M S ́ilt solidaarselt hageja kasuks välja 846,14 eurot, millest 740,53 eurot on põhinõue ja 105,61 eurot on seisuga 16.02.2023 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis, viivis alates 17.02.2023 kuni põhinõude 3 (2)
2-23-2688 (740,53 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.