Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Asjaolud Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Aktiva Finants OÜ (praegu Aktiva Finance Group OÜ) ja V D 03.09.2021 võlatunnistuse nr xxx ning maksekokkuleppe. Lisaks sõlmisid Aktiva Finants OÜ ja V D 01.04.2022 võlatunnistuse nr xxx ning maksekokkuleppe. Kokkuleppe nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1088,38 eurot. Kostja on hagejale tasunud kokku 748 eurot, millest 20 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks ning 728 eurot põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on lepingust nr xxx tulenev võlg summas 360,38 eurot. Kokkuleppe nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1995,33 eurot. Kostja on hagejale tasunud kokku 80 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on lepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 1915,33 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0,065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 1898,75 eurot alates 04.05.2022 kuni 15.11.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 241,90 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 16.11.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras so 0,065% päevas. Kokkulepete tingimuste punkti 2.2. kohaselt, kui kostja täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused ja peab võlgnevuse tasumisel kinni võlatunnistuse lisaks olevast maksegraafikust ei nõua hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist muus osas, kui maksegraafikus kajastatu. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kostja avaldas vastuses hagiavaldusele, et kostja ei nõustu nõude suurusega, kuivõrd kostja hinnangul on esialgne laenuandja rikkunud laenu väljastades seadust. Kostja märkis, et laenuandja ei ole kontrollinud kliendi sissetulekut ning väljastas lubamatu summa, mille tõttu tarbija on sattunud makseraskustesse. Kostja on seisukohal, et teda eksitati ja sunniti allkirjastama lepinguid, kuivõrd ähvardati kontode arestimisega. Kostjal on väike laps, mistõttu kostja oma teadmatusest ei lugenud ega kontrollinud lepingu sisu. Kostja ei nõustu võlatunnistuses toodud summadega. Kostja ei nõustu hageja intressi nõudega viiviste peale. Kostja hinnangul kahjustab võlatunnistus tarbijat. Kostja ei nõustu lisaks hageja menetluskuludega. Kostja leiab, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabi kulu summas 360 eurot on ülemääraselt suur. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi teavitas kostja kohut, et ta on hagejale teinud 2 korda kompromissi ettepaneku. Kohus tegi pooltele 05.01.2023 kompromissettepaneku, milles andis pooltele tähtaja hiljemalt 16.01.2023 teavitada kohut kompromissi esitamise võimalikkusest. 16.01.2023 teavitas hageja kohut, et hageja kostja seisukohaga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Hageja selgitas, et hageja on nõudnud seaduslikult ja õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid. Kostja on lepingutingimustega tutvunud, nendega nõustunud ja kokkuleppe sõlminud. Hageja tõi välja, et samuti tunnustas kostja kokkuleppe sõlmimist sellega, et asus kokkulepet täitma. Hageja on tõendanud asjaolu, et kokkuleppe sõlmimine on olnud poolte ühine tegelik tahe. Hageja on korduvalt võtnud kostjaga ühendust võlgnevuse osas. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole, seega on hageja õigusabikulud põhjendatud. Hageja lisas, et kostja eesmärk ei ole võlgnevust tasuda, vaid selliselt vabaneda võlakohustusest hageja ees. Hageja pidas mõistlikuks lõpetada käesolev kohtuasi kompromissi sõlmimisega. Hageja pakkus välja leppida kokku kompromissisummas 2950,11 eurot. Lisaks võimaldab hageja kompromissi korras võla ajatamist üheks aastaks. Kostja hageja vastusele seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused

Kohus peab mõistlikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 03.09.2021 võlatunnistuse nr xxx ning maksekokkuleppe. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 01.04.2022 võlatunnistuse nr xxx ning maksekokkuleppe. Kokkuleppe nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1088,38 eurot, millest põhisumma on 949,49 eurot, viivis 2,11 eurot, kahjuhüvitis 30 eurot, intress 106,78 eurot ning ühekordne lepingutasu summas 20 eurot. Kokkuleppe nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1995,33 eurot, millest on põhisumma on 1757,26 eurot. Kostja ei ole võlgnevust täies ulatuses tasunud. Kokkuleppe kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,065% päevas. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus hindab järgnevalt, millise lepinguga on kokkuleppe näol tegemist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse tunnistamisega. Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06). Hageja on esitanud kohtule 03.09.2021 võlatunnistuse nr xxx ja võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe ning 01.04.2022 võlatunnistuse nr xxx ja võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kokkuleppe nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb

kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1088,38 eurot, millest põhisumma on 949,49 eurot, viivis 2,11 eurot, kahjuhüvitis 30 eurot, intress 106,78 eurot ja ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja tasus hagejale kokku 748 eurot, millest 20 arvestas hageja lepingutasu katteks ning 728 eurot põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust oli lepingu nr xxx võlg summas 360,38 eurot (1088,38 – 728,00) ning põhivõlg summas 221,49 eurot (949,49 – 728). Kokkuleppe nr xxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1995,33 eurot, millest põhisumma on 1757,26 eurot. Kostja tasus hagejale kokku 80 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr xxx võlg summas 1915,33 eurot (1995,33 – 80) ning põhivõlg summas 1677,26 eurot (1757,26 – 80). Kostja avaldas seisukohas, et kostja ei nõustu nõude suurusega, kuivõrd kostja hinnangul on laenuandja rikkunud seadust väljastades laenu. Kostja on seisukohal, et teda eksitati ja sunniti allkirjastama lepinguid, kuivõrd ähvardati kontode arestimisega. Kostja ei nõustu võlatunnistuses toodud summadega. Kostja ei nõustu hageja intressi nõudega viiviste peale. Kostja hinnangul kahjustab võlatunnistus tarbijat. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide selle kohta, et teda eksitati ja sunniti allkirjastama lepinguid, paljasõnaline ja tõendamata. Kostja näol on tegemist teovõimelise isikuga, kes on sõlminud hagejaga kokkuleppe ning asunud kokkulepet täitma, tasudes võlgnevuse osaliselt. Kohus selgitab, et kui kostja rikub võlgnevuse tasumise kohustust, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Kostja on avaldanud lisaks, et ta ei nõustu nõude suurusega, kuid ei ole välja toonud, millises ulatuses ta peab nõude suurust põhjendatuks. Muuhulgas on kostja väitnud, et laenuandja on rikkunud laenu väljastades seadust. Eelnevat väidet kostja sisustanud ei ole. Kostja on väitnud lisaks, et oma teadmatusest ei lugenud ega kontrollinud ta lepingu sisu. Kohus selgitab, et lepinguga tutvumine, enne selle allkirjastamist, on kostja kohustus ning juhul kui kostja on allkirjastanud kokkuleppe ilma lepinguga tutvumata, on see kostja enda poolt võetud risk. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus asub seisukohale, et 03.09.2021 võlatunnistuse nr xxx ja maksekokkuleppe järgne võlgnevus summas 360,38 eurot ning 01.04.2022 võlatunnistuse nr xxx ja maksekokkuleppe järgne võlgnevus summas 1915,33 eurot on hageja poolt tõendatud ning vastavad summad tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja on tõendanud nõude olemasolu ning esitanud kohtule nõude aluseks olevad tõendid, millest nähtub, et kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustunud, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2275,71 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt võlatunnistustes kokkulepitule on viivisemäär 0,065% päevas. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist

kindla summana alates 04.05.2022 (viimane laekumine) kuni 15.11.2022 (hagiavalduse esitamine) kokkuleppes kokku lepitud viivisemääras 0,065% päevas põhivõlgnevuselt summas 1898,75 eurot (so 221,49 + 1677,26) kogusummas 241,90 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 241,90 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so alates 16.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,065% päevas. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 16.11.2022, määras 0,065% päevas põhinõudelt summas 1898,75 eurot kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 340 eurot (ilma käibemaksuta), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv kogusummas 385 eurot. Õigusabi osutati 2,80 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid täiendavate alusdokumentidega tutvumisest ja analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja komplekteerimisest ning dokumentide esitamisest kohtule 2,8 tundi. Kostja avaldas seisukohas, et ta ei nõustu hageja menetluskuludega. Kostja leidis, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised. Kohus selgitab, et hageja on õigustatud kasutama õigusabi ning kostja vastavasisulised vastuväited on põhjendamata. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi, mille eest on tasu 300 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. Kohus peab hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatuks. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 300 eurot (ilma

käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 385 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 385 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 705 eurot, millest riigilõiv on 385 eurot, lepingulise esindaja kulud 300 eurot (ilma käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.