Hageja: M. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja Olga Väina (e-post [email protected]) Kostja: K. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk (e-post [email protected])
Kohtuistung
20.09.2022, edasine kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja M. T. videosilla vahendusel Hageja lepinguline esindaja Olga Väina Kostja lepinguline esindaja K. T. Kostja lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista hageja M. T.i kasuks kostjalt K. T. 15 200 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt K. T.ilt hageja M. T.i kasuks menetluskulud summas 2280 eurot (riigilõiv 1480 eurot ja õigusabikulud 800 eurot).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal K. T.il tasuda hagejale M. T.ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui
apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on K. T. allkirjastanud 10.11.2017 laenuandjaga M. T. laenulepingu 10.11.2018-1, millega on kostja saanud sularahas laenu 1800 eurot. Hageja esitab kohtule laenulepingu 10.11.2018-1, 10.11.2017, mis tõendab, et hageja andis kostjale summa suuruses 1800 eurot. Raha oli kostjale üle antud sularahas 10.11.2017. Kostja sai sularaha 1800 eurot ja sõlmis lepingu tähtajaga 24 kuud kuni 20.11.2019. Vastavalt 10.11.2017 laenulepingule pidi kostja tagastama 1800 eurot ja intressi summas 4320 eurot 20.11.2019. Tänaseks ei ole kostja tagastanud isegi võla põhisummat. Hageja palub välja mõista kostjalt K. T. hageja M. T. kasuks võlgnevus summas 1800 eurot arvelduarvele a/a xxxx.
2.K. T. on allkirjastanud 16.04.2018 laenuandjaga M. T. laenulepingu 16.04.2018-1, millega on kostja saanud sularahas laenu 4000 eurot. Hageja esitab kohtule laenulepingu 16.04.2018-1. 16.04.2018-1 antud leping tõendab, et hageja ja kostja leppisid kokku, et tulenevalt laenulepingust hageja edastas kostjale summa suuruses 4000 eurot, kostja kinnitas allkirjaga. Raha oli üle antud sularahas 16.04.2018. Lepingu tähtaeg oli kuni 16.04.2019, kostja pidi tagastama 4000 eurot ja intressi summas 3840 eurot 16.04.2019. Hageja palub kostjalt K. T. hageja M. T. kasuks välja mõista võlgnevus summas 4000 eurot arvelduarvele a/a xxxx.
3.Kostja K. T. on allkirjastanud 24.11.2017 laenuandjaga M. T. laenulepingu 24.11.2018-1, millega on kostja saanud sularahas laenu 3000 eurot. Laenuleping 24.11.2018-1, sõlmitud 24.11.2017 tõendab, et raha oli üle antud sularahas 24.11.2017. Kostja sai sularaha 3000 eurot ja lepingu tähtaeg oli 24.11.2019. Hageja palub kostjalt K. T. hageja M. T. kasuks välja mõista võlgnevus summas 3000 eurot arvelduarvele a/a xxxx.
4.Kostja K. T. on allkirjastanud 05.04.2018 laenuandjaga M. T. laenulepingu 05.04.2018-1, millega on kostja saanud sularahas laenu 8000 eurot. Laenuleping 09.04.2018-1, sõlmitud 05.04.2018 tõendab, et kostja sai 8000 eurot. Raha oli üle antud sularahas kostjale 05.04.2018, kostjaga lepingu tähtaeg oli 05.04.2019. Kostja pidi tagastama 8000 eurot ja intressi summas 7680 eurot 05.04.2019. Kostja maksis hagejale põhivõla suuruses 1600 eurot. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja kostjalt K. T. hageja M. T. kasuks välja mõista võlgnevus summas 6400 eurot arvelduarvele a/a xxxx. Kostja vastuväited
5.Kostja on arvamusel, et hageja väited on põhjendamatud ja alusetud. Hageja väidab, et K. T. on allkirjastanud 05.04.2018 laenuandjaga M. T. laenulepingu nr 09.04.2018-1 (hagiavaldus asjas nr 2-21-141265), 10.11.2017 laenulepingu 10.11.2018-1 (hagiavaldus asjas nr 2-21-141255), 16.04.2018 laenulepingu nr 16.04.2018-1 (hagiavaldus asjas nr 2-21-141259) ja 24.11.2017 laenulepingu 24.11.2018-1(hagiavaldus asjas nr 2-21-141268 ), mille alusel sai kostja hagejalt sularahas laenu kokku 16 800,00 eurot. Kostja leiab, et hageja väide on väär. Kostja kinnitab, et ta ei ole kunagi sõlminud laenulepinguid 09.04.2018-1, 10.11.2018-1, 16.04.2018-1 ja 24.11.2018-1 ega võtnud mainitud laenulepingute alusel hagejalt laenud. Seega ei ole hageja ja kostja vahel mingeid võlasuhteid tekkinud ning kostjal ei võinud tekkida võlgnevust hageja ees. Kuna kostja vaidleb lepingu sõlmimise vastu ning leiab, et hageja poolt esitatud laenuleping on võltsitud, ei ole hageja käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe laenulepingute 09.04.2018-1, 10.11.2018-1, 16.04.2018-1 ja 24.11.2018-1 alusel, kuid nõuab kostjalt ilma seadusliku või lepingulise aluseta võlgnevuse tasumist summas 15 200 eurot.
6.Kostja kinnitab, et kostja ei ole kunagi võtnud hagejalt laenu laenulepingute 09.04.2018-1, 10.11.2018-1, 16.04.2018-1 ja 24.11.2018-1 alusel ning hageja ei ole kunagi kostja poole
pöördunud võlgnevuse tasumise nõudega. Kostja sai alles hagiga tutvudes teada, et hagejal on mingeid nõudeid kostjale. Kostja on arvamusel, et hageja püüab oma tõendamata väidetega viia kohut eksitusse. Kostja ei ole hageja väitega nõus ja vaidleb selle vastu. Hagiavaldusele ei ole lisatud andmeid ega tõendeid, millest nähtuks hageja nõudekirjade edastamine ja kostja poolne nõudekirjade kattesaamine. Ühtlasi väidab hageja paljasõnaliselt, et kostja lubas tagastada hagejale laenu. Riigikohus on 17.novembri 2011 otsuses, tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-11, p 12 asunud seisukohale, et võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Kohustuse täitmise üldisest mõttest tulenevalt peaks võlgnik varustama end tõendiga kohustuse täitmise kohta. Samas leiab kolleegium, et VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2). Menetlusdokumentidest tuleneb, et poolte vahel on vaidlus nii laenulepingute sõlmimise üle, kui ka selle üle, et hageja on kostjaga sõlmitud laenulepingud täitnud ning kostja on laenu tagastanud. Kostja juhib hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-10, milles kohus rõhutas, et kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud.
7.Hageja esitatud põhjenduste ja tõendite usaldusväärsuse seab kahtluse alla see, et 09.12.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses tsiviilasjas nr 2-21-141268 väidab hageja, et laenuleping nr 24.11.2018-1 on poolte vahel sõlmitud 24.11.2018 tähtaega kuni 09.12.2021 (ehk üheks aastaks). Hagiavalduses aga rõhutab hageja vastupidi, et kostja on sõlminud lepingu 24.11.2017 ning laenu tagastamise kuupäev oli 24.11.2019 (ehk leping on sõlmitud kaheks aastaks). 09.12.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses tsiviilasjas nr 2-21-141255 kinnitab hageja, et laenuleping nr 10.11.2018-1 on poolte vahel sõlmitud 10.11.2018 tähtaega kuni 09.12.2021 (ehk üheks aastaks). Hagiavalduses aga märgib hageja vastupidi, et kostja on sõlminud lepingu 10.11.2017 ning laenu tagastamise kuupäev oli 10.11.2019 (ehk leping on sõlmitud kaheks aastaks). Kostja leiab, et hageja poolt hagivastustega tsiviilasjades nr 2-21141255, 2-21-141265, 2-21-141268 ja 2-21-141259 esitatud laenuleping 05.04.2018-1 ja laenuleping 10.11.2018-1, laenuleping 16.04.2018-1 ja laenuleping 24.11.2018-1 ei ole kostja hinnangul tema enda kirjutatud vaid on võltsitud. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määras 28.03.2023 määrusega asja läbivaatamise poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste
asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
11.VÕS § 76 lg1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
13.Kohtule esitatud hagi asjaolude kohaselt on sõlmitud 05.04.2018 laenuleping nr 09.04.20181, kostja saanud sularahas laenu 8 000,00 eurot, millest kostja on tagastanud hagejale laenu osaliselt summas 1 600,00 eurot. 10.11.2017 on sõlmitud laenuleping nr 10.11.2018-1, kostja on saanud sularahas laenu 1 800,00 eurot. 16.04.2018 on sõlmitud laenuleping nr 16.04.2018-1, kostja on saanud sularahas laenu 4 000,00 eurot. 24.11.2017 on sõlmitud laenuleping nr 24.11.2018-1, kostja on saanud sularahas laenu 3 000,00 eurot. Kokku on eraldi esitatud hagide alusel hageja andnud laenu 16 800 eurot, millest on tagastatud 1600 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 15 200 eurot. Käesolevalt on liidetud tsiviilasjad Harju Maakohtu 01.02.2022 määrusega, Harju Maakohtu 07.02.2022 määrusega, ja Harju Maakohtu 09.02.2022 määrusega ning asja menetlus toimub tsiviilsajas nr 2-21-141265.
14.Laenulepingutest tulenevalt on laenud antud üle laenuandja poolt sularahas lepingute allkirjastamise päevadel. Kohtu korraldaval istungil 20.09.2022 jäi kostja seisukoha juurde, et lepingutel ei ole tema allkiri, mistõttu laenulepingud on võltsitud (protokoll 00:02:39). Kostja taotles allkirja ekspertiisi. Harju Maakohus määras 22.11.2022 määrusega käekirja- ja dokumendiekspertiisi. Käekirjaekspertiisis esitas kohus eksperdile küsimused: kas lepingud on allkirjastatud K. T.i nimelt ja kas allkirjadel esineb tahtliku muutmise tunnused. Dokumendiekspertiisis esitas kohus eksperdile küsimused: kas allkirjad on kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga või jäetud mingi tehnilise abivahendiga ning kui pikka aega tagasi on dokumentidel asuvad allkirjad eelduslikult paberile antud. TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 294 lg 1 kohaselt ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik.
15.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt viidi läbi ekspertiis ja esitati kohtule tõendina ekspertiisiakt nr 22E-DK0071, 10.01.2023. Ekspert on jõudnud järeldusele, et ekspertiisiks esitatud laenulepingutele 05.04.2018-1, 16.04.2018-1, 10.11.2018-1 ja 24.11.2018-1 on allkirjad laenuandja M. T.i ja laenusaaja T. K. nnimelt kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga. Kui pikka aega tagasi on dokumentidel asuvad allkirjad eelduslikult paberile antud, ei ole võimalik määrata. Kostja kordusekspertiisi taotluse jättis kohus 27.02.2023 määrusega rahuldamata.
16.Kohtu hinnangul on eksperdi esitatud arvamus põhjalik ja järeldus tuleneb uuritust, kohus on kogunud võrdlusmaterjali ja esitanud eksperdile. Ekspert on leidnud, et ``Hinnates uuringu tulemusi, saab järeldada järgmist: - kõik laenulepingud on valmistatud samaliigilise seadmega samaliigilisele paberile, mis on arvestades lepingute kuupäevade vahet (viis kuud) praktikas tavapärane; - kõigi lepingute aluseks on tõenäoliselt sama fail, mis on samaliigiliste dokumentide vormistamisel praktikas tavapärane; - laenulepingute 10.11.2018-1 ja 24.11.2018-1 numbrid (sõlmimise kuupäevadega vastavalt 10.11.2017 ja 24.11.2017) viitavad asjaolule, et lepingud
võivad olla vormistatud mitte aastal 2017, vaid aastal 2018; - laenulepingul 10.11.2018-1 lepingu lõpptähtaja kuupäevas (24.11.2018) käsikirjaline parandus „10“ viitab asjaolule, et laenuleping 24.11.2018-1 võib olla vormistatud enne lepingut 10.11.2018-1; - laenulepingutel 10.11.2018-1 ja 24.11.2018-1 M. T.i ja T. K.i nimelt kirjutatud allkirjade kirjutusvahendite kombinatsioon viitab, et lepingud võivad olla vormistatud koos; - lepingute lehed on allkirjastatud järjestikku, mis on mitmeleheküljeliste dokumentide vormistamisel praktikas tavapärane. `` Kostja on leidnud, et kuivõrd allkiri on lihtne, lühike ja kergesti võltsitav, on jäetud võrdlemata käekirja stiil, väljatöötatusse iseloom ja tähtede sidumised esitatud allkirjade ja käsitsi kirjutatud nimede ja sõnade vahel. Ekspert on leidnud, et vaidlustatud allkirjad ei välju kostja allkirjade loomuliku varieeruvuse piiridest ja viited vaidlustatud allkirjade tahtlikule muutmisele puuduvad. Kohtu hinnangul ei sea kostja vastuväited ekspertiisi järeldust kahtluse alla.
17.TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, kostja esitas taotluse allkirja ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja leidis, et ta ei ole hagi aluseks olevaid laenulepinguid allkirjastanud. Ekspertiis tema väiteid ei kinnitanud, kohus jättis küll kordusekspertiisi taotluse rahuldamata, kuid andis kostjale võimaluse esitada soovitud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ hinnang. Kostja nimetatut dokumentaalse tõendina ei esitanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
22.Hageja 12.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 2041 eurot (riigilõiv 1241 eurot ja lepingulise esindaja kulud 800 eurot). Lepingulise esindaja kulud koosnevad nõupidamisest kliendiga ja hagiavalduse koostamisest (8 tundi tunnihinnaga 100 eurot, s.o kokku 800 eurot käibemaksuta).
23.Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
24.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
25.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 8 tundi. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 800 eurot (8 tundi × 100 eurot).
26.Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu kokku 1241 euro hüvitamist. Kohus märgib, et tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tegelikult maksnud riigilõivu kokku 1480 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Kohus lähtub riigilõivu väljamõistmisel toimikust nähtuvast summast.
27.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2280 eurot (800 + 1480), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.