Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27.11.2025, Pärnu koht Tsiviilasja number 2-25-6415 Tsiviilasi Bondora AS hagi XX vastu võla saamiseks Hagihind 11 860,64 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat KK Kostja: XX (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks lepingust nr X tulenev põhivõlgnevus 8056,10 eurot, intress 871,73 eurot, lepingu haldustasu 212,64 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, viivis 826,65 eurot.
3.Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks viivis 23,38% aastas põhivõlgnevuselt alates 26.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 7229,45 eurot.
4.Jätta menetluskulud XX kanda.
5.Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks menetluskulu 1495,50 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 655,50 eurot õigusabikulud.
6.Välja mõista XX-ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 1
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagi nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista: a. b.
võlgnevuse 9977,12 eurot, millest 8056,10 eurot on tagastamata krediidisumma, 871,73 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 212,64 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud ning 826,65 eurot viivis; põhinõudelt 8056,10 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivise 23,38% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 10.10.2022 laenulepingu X, mille alusel kostja sai laenu 10 632 eurot (632 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Leping on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiilID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Kostja on laenud ka kätte saanud ja asunud neid kasutama.
3.Lepingu nr X krediidi kogukulumäär on 37,52%. Laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra.
4.Hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja selle tulemusel veendus, et kostja on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Hageja selgitas välja, et kostjal puudusid laenutaotluse esitamise hetkel maksehäired, sissetulek oli 1999,98 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, elamiskulud 599 eurot. Vaba raha jäi 1063,49 eurot. Hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust.
5.Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on jätnud osaliselt/täielikult tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 25.06.2024, 22.07.2024, 23.08.2024, 22.09.2024, 23.10.2024 ja 25.11.2024 osamaksed. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 26.11.2024 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue 8056,10 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 871,73 eurot; (iii) haldustasu 212,64 eurot; (iv) sissenõudmiskulud 10 eurot; (v) viivis 826,65 eurot, kokku 9977,12 eurot. Kostja vastus 2
6.Kostjal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas. Kostja tunnistab hagi õigeks. Kostjal ei ole taotluseid ega vastuväiteid, küll aga küsimus seoses hageja poolt esitatud Exceli tabelitega – kostja neist aru ei saa, kuupäevad ja summad ei klapi. Kostja on nõus kompromissiks ent on hetkel töötu ja ettevõtlusega enam ei tegele, seega pole võimalik summasid koheselt tasuda. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
8.Hageja ja kostja sõlmisid 10.10.2022 laenulepingu, mille alusel kostja sai 10 632 eurot laenu, millest 632 eurot on arvestatud lepingutasu katteks (tasaarvestatud laenu väljastamisel). Laen on kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval (dtl 238). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas hageja kostjale 24.10.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.11.2024 (dtl 239-240). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 26.11.2024 avaldusega erakorraliselt üles (dtl 241243).
9.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
10.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3x16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 37,52% (dtl 228). Kohus tuvastab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise hetkel seadusega kehtestatud piirmäära.
11.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Lepingu sõlmimisel ajal kehtinud ja praegu kehtiva võlaõigusseadise kohaselt krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 28.04.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 169-172). Hageja on selgitanud ning tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule krediiditoimiku väljavõtte, milles sisaldub mh hageja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõte. Kohtule ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt asjaolusid, mis võiksid välistada kostjale laenu väljastamist.
12.Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, ning ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
13.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 8056,10 eurot. Lepingu ülesütlemine 26.11.2024 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat oli varasema kirjaga hoiatatud lepingu 3
ülesütlemise eest. Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 13.2.1 ja VÕS §-ga 416.
14.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni aastase intressi määraga võrdses viivisemääras. Lepingus nr X olid pooled leppinud kokku viivisemääras 23,38% aastas. Kostja lepingust tulenev viivisevõlgnevus tasumata krediidisummalt 8056,10 eurot on 826,65 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu eritingimuste p-s 1.20 on välja toodud intressimäär ning laenulepingu üldtingimuste p 9.1 alusel leppisid pooled kokku, et laenuandja võib nõuda viivist eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, puudub alus lepingus kokku lepitud viivisemäära vähendamiseks.
15.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 826,65 eurot ning edasiulatuva viivise intressi määraga võrdses viivisemääras alates hagiavalduse esitamisest, 26.04.2025, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 7229,45 (8056,10-826,65).
16.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus nr X on pooled kokku leppinud intressimääraks 23,38% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus kokku 871,73 eurot. Kohus leiab, et hageja intressivõlgnevus on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 871,73 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 10 eurot. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel (ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on sätestatud VÕS § 1132 lõikes 2. Lisaks on hageja veebilehel toodud välja hinnakiri seoses 4
meeldetuletuskirjadega. Lepingu p 13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Hageja poolt on tasulised meeldetuletuskirjad saadetud kostjale 26.08.2024, 26.09.2024. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 10 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus mõistab vastava kulu kostjalt hageja kasuks välja.
18.Hageja nõuab kostjalt haldustasu tasumist. Lepingus on pooled leppinud kokku haldustasus, mis on 4% laenusummast aastas. Hageja nõuab haldustasu 212,64 eurot. Haldustasu on arvestatud perioodi 25.06.2024 kuni 25.11.2024 eest. Kohus leiab, et hageja haldustasu nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja haldustasu 212,64 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
21.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Kohus määrab mõista välja kostjalt hageja kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1495,50 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 655,50 eurot õigusabikulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ning tunnitasu on põhjendatud ja vastavuses toimiku materjalidega. Riigilõivu tasumist on kohus kontrollinud e-toimiku kaudu.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.