11. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-14293
Tsiviilasi
A. L.i (L.) hagiavaldus L. S. (S.) ja G. B. vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudes / L. S. (S.) ja G. B. vastuhagi A. L.i (L.) vastu eluruumi vabastamise ja üleandmise nõudes
Hagihind
2500 eurot
Vastuhagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagi kostja)
A. L. (isikukood xxxx, aadress Xxxx)
Kostjad (vastuhagi hagejad)
L. S. (isikukood xxxx, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa G. B. (isikukood xxxx, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 21.02.2023.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. L.i (L., isikukood xxxx) hagiavaldus L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) vastu tuvastada korteri asukohaga Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemiseks tehtud L. S. ja G. B. 23.08.2021.a ülesütlemisavalduse tühisus.
2.Rahuldada L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) vastuhagi A. L.i (L., isikukood xxxx) vastu.
Välja nõuda A. L.i (L., isikukood xxxx) valdusest L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) valdusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomand asukohaga Xxxx.
4.Jätta rahuldamata L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) taotlus otsuse täitmise tähtaja ja viisi kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud A. L.i (L., isikukood xxxx) kanda.
1 (11)
6.Välja mõista A. L.ilt (L., isikukood xxxx) L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 1875 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) eurot.
7.Välja mõista A. L.ilt (L., isikukood xxxx) L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Jätta kindlaks määramata ja A. L.ilt (L., isikukood xxxx) L. S. (S., isikukood xxxx) ja G. B. (isikukood xxxx) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
9.Välja mõista A. L.ilt (L., isikukood xxxx) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
10.Välja mõista A. L.ilt (L., isikukood xxxx) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 240 (kakssada nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
11.Kohustada A. L.it (L., isikukood xxxx) kandma 240 (kakssada nelikümmend) eurot 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank) või EE957700771001523585 (LHV Pank) viitenumbriga 99923700016576 ning märkida makse selgituseks määruse lisaks olevas makseinfos märgitud selgitus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.A. L. (hageja) esitas 11.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse L. S. ja G. B. (kostjad) vastu nõudes tunnistada seadusevastaseks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks korteri Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemine (dtl-d 2-4). Kohus jättis hagi 15.09.2021 käiguta (dtl-d 20-24). Hageja esitas 20.09.2021 kohtule täpsustatud hagiavalduse kostjate vastu nõudes tunnistada tühiseks 23.08.2021 korteri Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemine (dtl-d 27-29). Hageja esitas 20.09.2021 menetlusabi taotluse (dtl-d 30-40). Kohus andis 18.11.2021 määrusega hagejale menetlusabi riigilõivu 240 eurot tasumisel (dtl-d 45-49). Kohus võttis hagi 19.11.2021 menetlusse (dtl 52). Kostjad vastasid hagile 03.12.2021 (dtl-d 57-62). Kostjad esitas 03.12.2021 kohtule hageja vastu vastuhagi Xxxx korteri vabastamise ja üleandmise nõudes (dtl-d 78-83). Kohus võttis vastuhagi 17.03.2022 menetlusse (dtl 92). Hageja vastas vastuhagile 14.04.2022 (dtl-d 96-99). Eelistung toimus 21.02.2023 (dtl-d 106111). Hageja esitas 15.03.2023 hagi täpsustuse (dtl-d 112-117). Kostjad esitasid 03.04.2023 vastuse haginõude täpsustusele ning vastuhagi täienduse (dtl-d 124-128).
2 (11)
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja hageja vanaema T. B. sõlmisid 03.03.2018 suulise tähtajatu eluruumi üürilepingu kahetoalisele korterile aadressil Xxxx. Hageja oli üürilepingu kohaselt kohustatud tasuma korteri kommunaalmakseid, mida hageja ka tegi. T. B. oli sellel ajal raskesti haige, ei kõndinud enam ja vajas pidevat hoolitsemist. T. B. tütred J. L.a ning kostjad L. S. ja G. B. jätsid oma ema abita. Hageja jäi üksinda vanaemaga elama ja hooldama lamajat haiget. T. B. soovis korterit testamendiga pärandada hagejale, kes oli tema tütrepoeg. Notari koju kutsumine osutus problemaatiliseks. Hagejal õnnestus notar siiski leida, kuid vanaema suri ootamatult xxxx. Hageja tegeles vanaema matustega, kostjad teda selles ei abistanud. Kostjad ja hageja ema J. L.a said korteriomandi seadusjärgse pärandina enda omandisse 09.04.2020. Hageja ema J. L.a jäi oma 1/3 suurusest korteriomandist ilma 24.11.2020 kohtumääruse alusel. Üürileandja õigused läksid kostjatele üle alates pärandi vastuvõtmise hetkest 09.04.2020. Hageja jäi pärast 09.04.2020 edasi üürnikuks tähtajatu üürilepingu alusel ja tasus kommunaalmakseid korteri eest. Kostjad pöördusid 2021.a augustis hagejat ette hoiatamata advokaadi poole, kes saatis hagejale 23.08.2021 teatise kasutuslepingu ülesütlemise kohta alates 23.11.2021. Hageja sai teate kätte 25.08.2021. Korteriühistu saatis korteri eest arved, kõigepealt vanaema nimele ja pärast tema surma pärijate nimele. Üürilepingu tingimustele viitab asjaolu, et hageja tasus täielikult kõik korteri kommunaalmaksed – üür ja elekter. Kostjad ei märkinud ülesütlemisavalduses ülesütlemise põhjusi. Kostjad ei põhjendanud üürilepingu ülesütlemist sellega, et vajavad üüritavat pinda tungivalt ise. Kostja L. S. omandis on korter aadressil Xxxx, ning kostja G. B.l on korter aadressil Xxxx. Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 325 lg 5 kohaselt VÕS § 325 lg-des 1-4 sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks tühiseks 23.08.2021 korteri Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemine (dtl-d 27-29). Hageja pöördus umbes kaks kuud pärast suulise üürilepingu sõlmimist korteriühistu juhatuse poole kommunaalteenuste tasumise küsimuses. Hagejal paluti selgitada volitusi ja miks ta kavatseb maksta kommunaalteenuste eest. Seetõttu koostas hageja 28.04.2018 oma vanaema T. B. jaoks lihtsas vormis dokumendi, et T. B. on nõus sellega, et hageja hakkab elama temaga koos ja hoolitsema tema eest üürilepingu alusel, ostma talle toiduaineid, tasuma kommunaalmakseid korteri eest. T. B. kokkuleppele alla. Hageja ei andnud lepingut korteriühistule üle. Kohus nõudis 21.02.2023 kohtuistungil hagejalt täiendavaid tõendeid selle kohta, et hageja sõlmis T. B.ga üürilepingu, mistõttu üritas hageja selle dokumendi üles leida. Hageja siiski leidis selle kokkuleppe. Dokument asus hoopis teises kohas, mida hageja eelnevalt ei saanud oletada. Lepingu mõttest võib aru saada nii, et hageja sõlmis 28.04.2018 sõlmis T. B.ga tähtajatu üürilepingu. Kostjatele läksid üürileandja õigused üle pärandi avanemisest. Hageja palub kohtul tuvastada üürilepingu ülesütlemise tühisus (dtl-d 114-116).
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. Kostjad põhjendavad vastuväiteid hagile järgmiselt. Hageja ja T. B. vahel ei olnud sõlmitud üürilepingut. Hageja elas vanaema korteris vanaema loal. Hageja oli alates oma lapsepõlvest korterisse sisse registreeritud. Kostjad said Xxxx korteri omanikeks kostjate ja hageja ema J. L.a vahel ühisomandi jagamise tulemusena 24.11.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx alusel. Kostjad lõpetasid hageja kasutuslepingu eluruumile korrektselt ja VÕS § 312 ning 325 nõuetele vastava 13.08.2021 teatega. Teates nimetati hageja õigust kasutada eluruumi kasutuslepinguks seetõttu, et kostjatele teadaolevalt ei olnud T. B. oma eluajal A. L.iga eluruumi kirjalikku üürilepingut sõlminud. Lõpetatava lepingu nimetamine kasutuslepinguks, mitte üürilepinguks, ei muuda teadet tühiseks või õigusvastaseks. Hagejal ei ole kirjalikku üürilepingut, mistõttu puuduvad hagejal eluruumi üürilepingu alusel kasutaja õigused, millele ta oma haginõudes tugineb. Puudub üürileping, mida üles öelda. See, et hageja elukohana onn elanike registris märgitu Xxxx, ei võrdsustu õiguslikult üürilepinguga. Hageja ei ole kunagi kellelegi üüri maksnud, sh ka T. B.le. Hageja hakkas korteri hoolduskulusid maksma pärast T. B. surma xxxx. Kuni hageja korterit elamiseks faktiliselt kasutab, ongi tema kohustuseks hoolduskulusid tasuda. Hageja elab korteris ilma õigusliku aluseta. Kostjad on hageja tädid. Kostjad tahtsid anda hagejale aega uue eluruumi leidmiseks ning seepärast edastasid talle 13.08.2021 kasutuslepingu ülesütlemise teate. Kasutuslepingu ülesütlemise teade on vormistatud korrektselt, koos teatega selle vaidlustamise õiguse kohta, mida hageja ongi käesoleval juhul kasutanud. Kostjatel puudub kohustus taluda hageja poolt eluruumi jätkuvat kasutamist ilma kehtiva õigusliku aluseta. 3 (11)
Hageja väited T. B. soovist pärandada korter temale on paljasõnalised. T. B. ei ole tema kasuks testamenti teinud. T. B. pani enda matuste korraldamiseks kõrvale raha, mis oli Xxxx korteris ja mida hagejal oli võimalik kasutada matuste eest maksmiseks. Kostjatel puudub kohustus kulutuste hüvitamiseks, sest hageja ei kasutanud kulutuste tegemiseks enda raha, vaid T. B. kogutud raha. Matusekulude tasumise probleem ei oma puutumust hageja õigusega kasutada eluruumi elamiseks. Hageja korraldas T. B. matused omatahtsi selliselt, et tellis ühtegi sugulast informeerimata ja ilma mingi hüvastijätutseremooniata T. B. kremeerimise. Hageja teavitas oma tütreid, st kostjaid ja J. L.at matustest alles siis, kui oli vaja matta urn. Hageja ei ilmunud urni matmisele perekonna hauaplatsile ega toimetanud seda kokkulepitud ajaks sinna. Sugulastel tuli ise urn kalmistu kontorist ära tuua. T. B. pärijateks olid kostjad ja hageja ema J. L.a. Pärandvaraks olid kinnisasjad korter Xxxx ja suvila Xxxx. Pärijad ei jõudnud kokkuleppele nende kahe päritud kinnisvaraobjekti jagamises. Kostjad pöördusid kohtusse ühisomandi jagamise hagiga, mis oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr xxxx. J. L.a teadis, et tema poeg A. L. kasutab korterit Xxxx elamiseks. J. L.a tegi kostjatele kohtu kaudu ettepaneku lahendada vaidlus mõlema kinnisvaraobjekti müümise ja saadud raha jagamisega. Kinnistute müügist ei tulnud kompromissis kokkulepitud aja jooksul midagi välja. Seetõttu jagati kinnistud vastavalt J. L.a poolt vastu võetud ettepanekule selliselt, et korter jäi kostjate kaasomandisse ja J. L.a omandisse jäi Xxxx asuv kinnistu. Xxxx asuv kinnistu on siiani J. L.a omandis. Hagejal on võimalik muretseda endale kostjatele kuuluva korteriomandi asemele teine eluruum vanaema pärandi arvel, mis kuulub nüüd tema emale J. L.ale. Suvilakrundid xxxx, kus Xxxx kinnistu asub, maksavad kinnisvaraturul praegu 50 000 – 70 000 eurot, mis peaks olema piisav hageja elukoha probleemi lahendamiseks. J. L.al on enda korter, mistõttu temal endale eluruumi muretsemise probleemi ei ole. Loomulik on see, et ema aitab poega uue eluruumi muretsemisel, andes talle rahalist tuge. J. L.al on rahalist tuge lihtne anda saadud pärandavara - Xxxx kinnistu müümise teel. Kostjad ei saa aru, miks nemad, kes on hageja kaugemad sugulased kui lihane ema, peavad kindlustama õepoega omaenda päritud kinnisvara arvel eluruumiga tema ema asemel, kes samuti oli üks pärijatest ja kes sai suurema ja parema osa pärandist endale (dtl-d 59-62). Kostjad vaidlustavad hageja esitatud T. B.ga väidetavalt 28.04.2018 sõlmitud üürilepingu ehtsuse ja taotlevad kohtult selle tõendi tõendite hulgast väljajätmist. Dokument ei ole vormistatud T. B. enda poolt ega tema poolt allkirjastatud. T. B. oli 2018.a oli lamaja haige ega suutnud kirjutada niivõrd selget ja katkestusteta allkirja. Hageja ei ole täitnud väidetavaid 28.04.2018 üürilepinguga kokkulepitud tingimusi. Hageja ei ole tasunud korteri kommunaalkulusid ega hooldanud T. B.t. T. B. maksis kuni surmani kõiki kommunaalmakseid ja elektriarveid ise oma arveldusarve kaudu. Tegelikult hooldas T. B.t kostja L. S., kes pälvis selle eest linnaosavalitsuse tänukirja. Eluliselt mitteusutav on niivõrd olulise tõendi ootamatu ilmumine menetluse kestel. Ebausutav on väide selle kohta, nagu tõend oleks üllatuslikult kuskilt leitud. Sellise kaaluga tõend oleks pidanud olema esitatud juba esialgse avalduse juurde. Esialgses avalduses kohtule ja järgnevas haginõude täpsustuses on hageja väitnud, et tal oli T. B.ga sõlmitud suuline üürileping alates 03.03.2018. Mingit viidet kirjalikule üürilepingule esitatud ei olnud. Kui kohus ei nõustu üürilepingut tõendite hulgast välja jätma, osutavad kostja sellele, et üürileping on lõppenud seoses sellega, et hageja ei ole täitnud selle tingimusi. Üürilepingu tekstist nähtub, et tegemist on tingimusliku tehinguga. Tingimuseks on hageja poolt kommunaalmaksete tasumine ja T. B. hooldamine. Lepingu teksti kohaselt on T. B.l õigus leping viivitamatult lõpetada, kui hageja neid tingimusi ei täida. Lepingu teksti kohaselt ei olnud lepingu sõlmimisel teada, kas hageja täidab lepingu tingimusi või mitte. Kostjate esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et tegelikult ta seda ei teinud ja järelikult lõppes väidetavalt 28.04.2018 üürileping tingimuste saabumisega, millega seoti lepingu lõppemine. Hageja kasutas Xxxx korterit tasuta kasutuse lepingu alusel ning see leping on kostjate poolt seadusega kooskõlas üles öeldud. Hageja kasutab eluruumi ilma seadusliku aluseta ja tal on kohustus see seaduslikele omanikele tagastada. Kostjad on teatises kasutuslepingu ülesütlemise kohta lisaks VÕS § 323 lg 1 viidatud ka 312 lg 1 lepingu ülesütlemise alusena, milline säte on aluseks tähtajatute kasutuslepingute ülesütlemiseks üldiselt. Seega kostjad ei ole tuginenud üksnes VÕS § 323 lg 1. Kui kohus hageja poolt kohtule 15.03.2023 esitatud väidetavat üürilepingut vaatamata kostjate vastuväidetele kirjaliku tõendina arvestab, on nende poolt hagejale saadetud teatis kasutuslepingu ülesütlemise kohta seaduslik, sest pole eksitud ei vormi- ega ka sisuliste nõuete vastu. Kostja G. B. vajab eluruumi 4 (11)
tungivalt endale, sest praegu elab ta kahetoalises korteris koos oma täisealise pojaga. Kostja G. B.l on krooniline astma, mille tõttu ta vajab oma elutingimuste parandamist ja eraldi eluruumi, mida ta saab kohandada vastavalt oma tervislikule seisundile (dtl-d 125-127).
4.Kostjad põhjendavad vastuhagi järgmiselt. Kostjad said koos J. L.aga Xxxx korteri ühisomanikeks T. B. pärijatena. T. B. suri 27.07.2009 ning kostjad ja J. L.a võtsid pärandi vastu. Pärandvaraks oli kaks kinnisvaraobjekti: korteriomand Xxxx ja suvilakrunt Xxxx. Kõik kolm kanti mõlema kinnisvaraobjekti ühisomanikena kinnistusregistrisse. Kahte kinnisvara oli kolmekesi väga raske majandada ja hallata. Seetõttu soovisid kostjad ühisomandi J. L.aga selliselt jagada, et iga pärija saaks oma osa. J. L.ale pakuti mitmeid variante: müüa mõlemad kinnistud ja raha jagada kolme pärija vahel, korter J. L.ale ja Xxxx kinnistu kostjatele, kusjuures J. L.al olnuks kohustus tasuda pärandvara väärtuste vahe rahas või siis korter kostjatele, Xxxx kinnistu aga J. L.ale üksinda väikese rahalise hüvitisega, kuna Xxxx kinnistu väärtus oli veidi suurem, kui 1/3 pärandvara väärtusest. J. L.a ei nõustunud ühegi ettepanekuga nendest ega nõustunud notari juures jagamistehingut teostama. Kostjad olid sunnitud pöörduma kaasomandi jagamise hagiga kohtu poole. Hagi oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjana nr xxxx. Kostjad ja J. L.a sõlmisid selles tsiviilasjas kompromissi, mille tingimuste kohaselt pidid ühisomanikud tegutsema üheskoos mõlema kinnisvara müügi ja saadud raha jagamisega omavahel võrdsetesse osades, kui aga müük kompromissis märgitud aja jooksul ei õnnestu, siis pidi korter Xxxx jääma kostjatele, kinnistu Xxxx aga J. L.ale. Kostjad kanti 02.06.2021 Xxxx korteri ühisomanikena kinnistusraamatusse ning J. L.a Xxxx omanikuna kinnistusregistrisse. Xxxx korteris oli elanik, kelleks oli J. L.a poeg hageja A. L.. Kostjad pöördusid hageja poole ja palusid tal korteri vabastada vabatahtlikult. Kostjad selgitasid hagejale, et tema korteriprobleemi võib lahendada ema J. L.a, kes sai endale T. B. pärandist suvila, mille arvelt võib muretseda vajadusel pojale korteri. Hageja keeldus järsult korterit vabastamast ja väitis, et hoopis tema peaks olema korteri omanik. Pärast seda edastasid kostjad hagejale ametliku teate, et lõpetavad temaga kasutuslepingu kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Teade vormistati 13.08.2021 ja toimetati hagejale kohtutäituri vahendusel kätte 23.08.2021. Hageja pöördus pärast teate kättesaamist kohtusse ülesütlemise teate tühiseks tunnistamise nõudega. Kasutusleping on lõppenud kostjate 13.08.2021 teatega, mille hageja sai kätte 23.08.2021, alates 23.11.2021 ja hageja kasutab korterit õigusliku aluseta. Hagejal on kohustus alates 23.11.2021 eluruum vabastada ja kostjatele üle anda. Kostjad taotlevad, et kohus kohustaks hagejat viivitamata pärast kohtulahendi jõustumist vabastama Xxxx korter ja üle andma see korteri omanikele kostjatele. Xxxx korter vabastamisest ja omanikele üleandmisest keeldumisel tõsta hageja koos temale kuuluva varaga Xxxx korterist välja (dtl-d 80-83). Kostjate hinnangul on hageja rikkunud Xxxx korterit oluliselt ja tahtlikult, sest ta on sealt kõrvaldanud kõik eluruumi sihtotstarbekohaseks kasutamiseks vajalikud seadmed ja ühendused. Kostjad täiendavad lähtuvalt 28.11.2022 kindlakstehtud asjaoludest oma vastuhagi ja taotlevad lugeda kasutusleping A. L.iga üles öelduks alternatiivselt VÕS § 315 lg 1 p 2 alusel alates 28.11.2022 (dtl-d 127).
5.Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja põhjendab vastuväiteid vastuhagile järgmiselt. Kostjad ei saa nõuda hageja väljatõstmist seni, kuni ei ole tehtud kohtuotsust, et hageja elab korteris seadusevastaselt. Tegelikkusele ei vasta kostjate kinnitus, et hageja elab vaidlusaluses korteris tasuta kasutuslepingu alusel, mille tähtaeg on möödunud seoses eelteatisega selle ülesütlemise kohta. Hageja elab vaidlusaluses korteris suulise tähtajatu üürilepingu alusel pärandajaga, kelleks oli hageja vanaema T. B.. Tähtajatu üürilepingu tunnustele viitab see fakt, et hageja elas selles korteris mitme aasta jooksul ja maksis kommunaalteenuste eest. Seetõttu mingist tasuta korteri kasutamisest ei saa juttugi olla. Vaidlusaluses korteris elas raskesti haige kostjate ema, keda hageja hooldas ja kelle matustega seotud kulud hageja kandis. Kostjatele läksid pärandi vastuvõtmisega üle kõik tähtajatu üürilepinguga seotud õigused ja kohustused. Kostjad ei kandnud pärandaja matmiskulusid, nagu seda nõuab pärimisseaduse § 131 lg 1. Hageja kandis kõik need kulud. See fakt viitab sellele, et kostjad tunnistasid sellega, et hageja elab jätkuvalt vaidlusaluses korteris tähtajatu üürilepingu alusel. Kuna hageja elab vaidlusaluses korteris tähtajatu üürilepingu alusel, siis selle ülesütlemiseks peavad olema hoopis teised alused, mitte need, mida kostjad märkisid vastuhagis 5 (11)
ja vastuses hagiavaldusele. Kostjad ei vaja omandit, sest neil on endal korterid. Kostjad ei ole kunagi teinud hagejale pakkumist, mille kohaselt olevat hagejale lubatud mingit teist omandit selles elamiseks ja hageja olevat keeldunud sellest kostjate ja oma ema pakkumisest. Hageja kaalub kostjate vastu vastuhagi esitamist matusekulude hüvitamise nõudes. Hageja on valmis kompromissiga uue tähtajalise üürilepingu sõlmimiseks korterile Xxxx või teisele korterile samadel tingimustel, nagu vaidlusaluses korteris. Kostjatel puuduvad mistahes alused nõuda hageja väljatõstmist vaidlusalusest korterist Xxxx (dtl-d 98-99). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja esitas kostjate vastu nõude tunnistada tühiseks 23.08.2021 korteri Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemine (dtl 29). Kohus selgitas hagejale 21.02.2023 eelistungil, et hagejal on õigus esitada tuvastushagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning kohus ei loe nõude täpsustamist hagi muutmiseks (dtl 109). Hageja esitas 15.03.2023 menetlusdokumendis nõude tuvastada korteri Xxxx üürilepingu 23.08.2021 ülesütlemise tühisus (dtl 116). Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavaldust muutnud, vaid TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes täpsustanud. Kohus lahendab eeltoodut arvestades hageja nõuet tuvastada korteri Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemiseks tehtud kostjate 23.08.2021.a ülesütlemise avalduse tühisus.
7.TsMS § 238 lg 5 sätestab, et tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Hageja on menetluse kestel korduvalt esitanud faktiväite, mille kohaselt hageja ja T. B. sõlmisid üürilepingu suulises vormis. Hageja esitas sellise faktiväite nii 12.09.2021 kohtule esitatud avalduses (dtl 3), 20.09.2021 esitatud hagis (dtl 27, p 1.1) kui ka 14.04.2022 esitatud vastuses vastuhagile (dtl 98). Viidatud menetlusdokumentides ei ole hageja kordagi väitnud, et leping oli sõlmitud alguses suulises vormis ning hiljem kirjalikus vormis. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et kirjalikus vormis leping on olemas, kuid ta ei suuda seda üles leida. Kohus selgitas hagejale 21.02.2023 eelistungil koormist tõendada üürilepingu sõlmimise asjaolud ja lepingutingimused ning andis hagejale selleks tähtaja (dtl 109). Hageja esitas 15.03.2023 hagi täpsustuse, milles esitas faktiväite, mille kohaselt sõlmisid hageja ja T. B. 28.04.2018 kirjaliku üürilepingu (dtl-d 114-115). Hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendina lepingudokumendi (dtl 120, tõlge dtl 123). Kostjad vaidlustasid tõendi ehtsuse ning leidsid, et see ei ole vormistatud ega allkirjastatud T. B. poolt (dtl 125). Kohtu hinnangul on hageja olnud järjekindlalt seisukohal, et hageja ja T. B. vahel sõlmiti leping suulises vormis. Hageja muutis oma senist seisukohta alles pärast kohtu antud selgitusi tõendamiskoormise jaotuse kohta ja esitas lepingudokumendi, et tõendada üürilepingu sõlmimist kirjalikus vormis. Hageja põhjendas lepingu esitamist sellega, et ei suutnud seda varem üles leida. Kohus leiab, et hageja väited ei ole eluliselt usutavad, sest hageja ei olnud enne 21.02.2023 eelistungit kordagi väitnud üürilepingu sõlmimist kirjalikus vormis ega põhjendanud lepingudokumendi esitamata jätmist suutmatusega dokument üles leida. Kuivõrd hageja ei ole kirjaliku üürilepingu sõlmimisele varem tuginenud, ei saa lepingudokumendi üles leidmist alles pärast kohtu poolt tõendamiskoormise selgitamist eluliselt usutavaks. Samuti leiab kohus, et kirjalikus vormis üürilepingu sõlmimist saaks pidada usutavaks, kui väidetavad lepingupooled oleksid asunud lepingut täitma. Kostjad on T. B. pangakontode väljavõtetega tõendanud, et T. B. tasus korteriomandiga seonduvad majandamiskulud väidetava üürilepingu kehtivuse ajal ise (dtl-d 135-139). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta lepingut täitis. Seega ei asunud hageja pärast üürilepingu väidetavat kirjalikku sõlmimist täitma, kuigi lepingutingimuseks oli kommunaalkulude tasumine hageja poolt (dtl-d 120, 123). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et 28.04.2018 lepingudokument on ilmselt ebausaldusväärne tõend. Kohus jätab tõendi arvestamata. 6 (11)
8.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et tema ja T. B. vahel on sõlmitud tähtajatu üürileping, mille alusel oli on hagejal õigus kasutada korterit asukohaga Xxxx. Kohus leiab, et hageja koormis on tõendada üürilepingu sõlmimine. Kohus andis 21.02.2023 eelistungil hagejale tähtaja tõendada üürilepingu sõlmimise asjaolusid, sh üürilepingu sõlmimise aeg ja üürilepingu tingimused. Hageja esitas üürilepingu sõlmimise tõendamiseks hageja ja T. B. 28.04.2018 kirjaliku üürilepingu (dtl 120, tõlge dtl 123), mille kohus jättis ilmselt ebausaldusväärse tõendina arvestamata. Hageja on üürilepingu sõlmimist soovinud tõendada Eesti Energia AS-ile ajavahemikus 09.12.2019 kuni 08.06.2021 korteriomandi kasutamise seonduvate kulude maksmisega (dtl 8 – hageja pangakonto väljavõte). Hageja on soovinud üürilepingu sõlmimist tõendada korteriühistule Xxxx ajavahemikus 17.02.2020 kuni 12.06.2021 maksete tegemisega (dtl 9 – hageja pangakonto väljavõte). T. B. suri xxxx. Hageja on tõendanud, et T. B. eluajal on hageja tasunud Eesti Energia AS-ile 09.12.2019 20 eurot. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu majandamiskulude ja muude korteriomandi kasutamisega seotud kulude kandmine hageja poolt pärandaja eluajal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud üüri tasumist pärandaja eluajal ning kõrvalkulude kandmises kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppimist. VÕS § 271 järgi on üürilepingu tunnuseks üürniku kohustus maksta üürileandjale üüri. VÕS § 292 lg 1 kohaselt on üürnikul kohustus kanda muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Korteriomandi kasutamisega seonduva elektrienergia eest makstav tasu ning korteriühistu majandamiskulud üürilepingus kokkulepitud ulatuses on kõrvalkuludeks VÕS § 292 lg 1 mõistes. Eeltoodust tulenevalt on kõrvalkulude kandmine üürilepingu tunnuseks üksnes siis, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud üüri ja muude korteriomandiga seonduvate kulude kandmist T. B. eluajal. Kohtu hinnangul tõendab asjaolu, et hageja ei ole tasunud T. B.le üüri ega kandnud korteriomandi kasutamisest tulenevaid kõrvalkulusid T. B. eluajal seda, et hageja ja T. B. vahel puudus võlasuhe, millest tulenesid hagejale raha tasumise kohustused. Majandamiskulude ja korteriomandi kasutamisega seotud kulude kandmine on perioodilise iseloomuga. Seetõttu ei tõenda hageja 09.12.2019 tehtud ühekordne makse 20 eurot Eesti Energia AS-ile korteriomandiga seonduvate kulude kandmist. Samuti ei tõenda see üürilepingu sõlmimist, sest hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei olnud hageja ja T. B. vahel sõlmitud üürilepingut, mis oleks saanud T. B. pärijatele üle minna. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ja kostjate vahel üürilepingut, millest tuleneb hageja õigus kasutada korterit asukohaga Xxxx. Kohus leiab, et hageja ei kasuta korterit üürilepingu alusel.
9.VÕS § 393 lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ja T. B. vahel ei olnud üürilepingut korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu hageja ja kostjate vahelise lepingu ülesütlemisele seaduses üürilepingu ülesütlemise kohta sätestatu. Eeltoodust tulenevalt ei pea kostjad tõendama lepingu ülesütlemise eeldusena, et nad vajasid üüritud ruumi tungivalt ise. Kohus jätab seetõttu kostjate tungiva vajaduse esinemise kohta esitatud tõendid arvestamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on saanud kostjate 13.08.2021 ülesütlemisavalduse kätte 23.08.2021. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Ülesütlemisavaldus on kirjalikus vormis. Ülesütlemisavaldus on jõudnud hagejani. Kohtu hinnangul sisaldab ülesütlemisavaldus hageja kasutuses oleva asja aadressi, lepingu lõppemise päeva 23.11.2021 (dtl 13 – eluruumi kasutuslepingu ülesütlemise teade 13.08.2021.a). VÕS § 393 lg 7 (11)
3 järgi võib lepingu üles öelda igal ajal. Kohtu hinnangul nähtub teatest sõnaselgelt kostjate tahe lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavaldus omab õiguslikke tagajärgi vaatamata sellele, et kostjad on muuhulgas viidanud üürilepingu ülesütlemist reguleerivatele sätetele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kohus leiab, et hageja ja kostjate vaheline leping, mille alusel hageja korteriomandit kasutas, on lõppenud korralise ülesütlemisega 23.11.2021.
10.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostjate vahel ei ole üürilepingut, millest tuleneb hageja õigus kasutada korterit asukohaga Xxxx ning hageja ei kasuta korterit üürilepingu alusel. Samuti leidis kohus, et hageja ja kostjate vaheline leping, mille alusel hageja korteriomandit kasutas, on lõppenud korralise ülesütlemisega 23.11.2021. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja hagiavalduse kostjate vastu tuvastada korteri Xxxx tähtajatu üürilepingu ülesütlemiseks tehtud kostjate 23.08.2021.a ülesütlemisavalduse tühisus.
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostjad põhjendavad oma nõuet sellega, et hageja kasutab korterit Xxxx ilma õigusliku aluseta. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei kasuta korterit üürilepingu alusel. Samuti tuvastas kohus, et leping, mille alusel hageja korterit kasutas, on ülesütlemisega lõppenud 23.11.2021. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomand asukohaga Xxxx on kostjate ühisomandis, milline asjaolu on tõendatud kinnistusraamatu registriosa väljatrükiga (dtl 6). Pooled on avaldanud, et korteriomand on hageja valduses. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt on kostjad tõendanud AÕS § 80 lg 2 alusel asja kostja valdusest väljanõudmise eeldused. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja tugineb sellele, et tal on õigus vallata korterit kehtiva üürilepingu alusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostjate vahel puudub üürileping, mis annab hagejale õiguse korterit kasutada. Samuti tuvastas kohus, et leping, mille alusel hageja korterit kasutas, on ülesütlemisega lõppenud 23.11.2021. Seetõttu puudub hagejal õigus korteri väljaandmisest keelduda. Kohus leidis eelnevalt, et tõendatud on AÕS § 80 lg 2 alusel asja hageja valdusest väljanõudmise eeldused. Seejärel leidis kohus, et hagejal puudub kostjate suhtes õigus asja vallata. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ei saa keelduda kostjate esitatud ruumide valduse väljaandmise nõudest. Kohus rahuldab vastuhagi ja nõuab korteriomandi hageja valdusest kostjate valdusse.
12.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostjad taotlesid, et kohus korteri vabastamisest ja omanikele üleandmisest keeldumisel tõsta hageja koos temale kuuluva varaga Xxxx korterist välja. TsMS § 461 lg 1 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 461 lõikest 1 saavad kostjad nõuda otsuse täitmist, st kinnisasja koosseisus olevate ruumide valduse üleandmist alates kohtuotsuse jõustumisest. Seetõttu 8 (11)
puudub vajadus eraldi määrata, et hageja kohustus ruumid vabastada tuleb täita otsuse jõustumisest arvates viivitamata. Kostjad ei ole taotlenud, et otsuse täitmise tähtaeg määratakse teistsugusena (nt oluliselt pikemana) seaduses sätestatuga võrreldes. Kohus jätab seetõttu rahuldamata kostjate taotluse määrata otsuse täitmise tähtaeg. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kostjad on taotlenud otsuse täitmise korra määramist selliselt, et otsuse täitmise viisiks on hageja väljatõstmine ruumidest koos talle kuuluva varaga. Kohtu hinnangul puudub alus määrata otsuse täitmise korda, kui kord on seadusega sätestatud. TMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad ruumidest väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Kohtu hinnangul on kostjate taotletud otsuse täitmise kord samasisuline TMS § 180 lõikes 3 sätestatuga. Kohus leiab, et kostjate taotletud otsuse täitmise kord tuleneb seadusest, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostjate taotluse otsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Kohus tegi seega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad avaldasid oma kohtukulude suuruseks vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv on kohtukuluna vältimatu ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus määrab kindlaks kostjate kohtukulude rahalise suuruse 300 eurot. Kohus mõistab kohtukulud 300 eurot (riigilõiv) hagejalt kostjate kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja kostjatele osutanud õigusteenust 14 töötunni ulatuses järgmiselt: 13.08.2021 konsultatsioon klientidega õigusliku lahendi leidmiseks pärandvaraks saadud korterit kasutava hagejaga kasutuslepingu lõpetamiseks; ajakulu 1 tund; teatise koostamine hagejaga kasutuslepingu ülesütlemiseks, ajakulu 0,5 tundi; 24.11.2021 tutvumine hagiga ja õiguslik analüüs, ajakulu 2 tundi; 03.12.2021 hagile vastuse koostamine, ajakulu 1,5 tundi; 03.12.2021 vastuhagi koostamine, ajakulu 2,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine, ajakulu 1 tund; 21.02.2023 kohtuistung, ajakulu 0,5 tundi; 18.03.2023 hagi täpsustusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 1,5 tundi; 20.03.2023 konsultatsioon kliendiga hagi täpsustuse asjaolude suhtes, ajakulu 1 tund; 03.04.2023 vastuse koostamine hagi täpsustusele koos tõendite kogumise ja esitamisega, ajakulu 3,5 tundi. Lepingulise esindaja tasu suuruseks oli 150 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu (dtl-d 130-131). Kohus on seisukohal, et kohtuasjaga mitteseonduvateks kuludeks on 13.08.2021 konsultatsioon klientidega õigusliku lahendi leidmiseks pärandvaraks saadud korterit kasutava hagejaga kasutuslepingu lõpetamiseks ning teatise koostamine hagejaga kasutuslepingu ülesütlemiseks. Kostjate esindaja on kirjeldatud õigusteenust kostjatele osutanud käesoleva kohtuasja väliselt, 9 (11)
mistõttu ei ole tegemist menetluskuludega. Toimingute ajakulu 1,5 tundi ei ole seega vajalik ja põhjendatud kulu, mida hageja peaks kostjatele hüvitama. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Seejuures on nii hagile vastamine (TsMS § 393 lg 2 p 1) ja kohtuistungil osalemine seaduses sätestatud menetlustoiming, mis on vältimatu maakohtus kostja menetlusõiguste teostamiseks ning tsiviilõiguste kaitseks. Samuti on vajalikeks toiminguteks kohtunõuetele vastamine ning vastuhagi esitamine. Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lõikega 2 tagatud õigus, mistõttu on kohtuistungil osalemine põhjendatud ja vajalik toiming. Kohus leiab, et eeltoodut ning tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu 12,5 tundi maakohtus põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul tuleb kostjate lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjatele osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasu suurus põhjendatud ja vajalik, kui see ei ületa 150 eurot tunnis (sh käibemaks). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on kostjate lepingulise esindaja kulud 1875 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 12,5 x tunnitasu 150 eurot = 1875 eurot). Kuna kostjad tavaliste füüsiliste isikutena ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kulude hüvitamine TsMS § 174 lg 10 järgi võimalik koos käibemaksuga. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostjate lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud 1875 euro ulatuses. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostjate lepingulise esindaja kulu 1875 eurot ja mõistab lepingulise esindaja kulu 1875 eurot hagejalt kostjate kasuks välja. Kohus jätab kindlaks määramata ja hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 225 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad taotlesid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja viivise menetluskulude 2175 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
16.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Riigilõiv on menetluskulu (TsMS § 138 lg 1 ja 2). Harju Maakohus andis 18.11.2021 määrusega hagejale menetlusabi riigilõivu 240 eurot tasumisel ning vabastas hageja täielikult riigilõivu 240 eurot tasumisest. Riigile tekkisid maakohtus menetluskulud 240 eurot, mis tuleb välja mõista menetluskulusid kandma kohustatud hagejalt. Kohus 10 (11)
mõistab hagejalt välja riigituludesse riigi kasuks menetluskulu (riigilõiv) 240 eurot. Kohus mõistab välja riigituludesse riigi kasuks viivise tasumisele kuuluva menetluskulude osa tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus kohustab kandma tasumisele kuuluva menetluskulude osa 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.