AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA hagi L E vastu põhivõla 10 080 euro, viivise 106,05 euro ja alates 13.05.2022 viivise saamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras
Tsiviilasja hind
10 921,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA (registrikood 10145053), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rahel Behrsin Kostja: L E (isikukood xxx)
Kohtuistung
03.04.2023
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaat Rahel Behrsin, kostja L E
2.Välja mõista L Eilt AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA kasuks põhivõlg 5040 eurot, viivis 53,02 eurot ja alates 13.05.2022 viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
Muuta Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7094 kohaldatud hagi tagamise abinõu ja hagi tagamiseks seada L Eile kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5543,24 eurot AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA (registrikood 10145053) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-7094 nõude tagamiseks. 5543,24 euro tasumisel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel on L E-il õigus esitada avaldus kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt sõlmisid pooled maaklerilepingu, milles pooled leppisid kokku, et hageja vahendab kinnistu xxx (registriosa nr xxx) müüki ja kostja tasub hagejale kinnistu müügitehingu sõlmimisel kinnistu müügi vahenduse eest maakleritasu 2% müügihinnast (millele lisandub käibemaks). Hageja edastas 19.07.2021 kostjale koostööpakkumise kostjale kuuluva kinnistu müügitingimustega, sh tingimusega, et kostja poolt tasumisele kuuluva maakleriteenuse hind on 2% (+ käibemaks) kinnistu müügihinnast, mis tuleb hagejale tasuda kinnistu müügitehingu sõlmimisel. Kostja vastas 29.01.2022 koostööpakkumisele, et on nõus hagejaga pakutud tingimustel koostööd tegema. Seega pooled sõlmisid maaklerilepingu 29.01.2022.
2.30. jaanuari 2022 – 1. veebruari 2022 suhtluses palus kostja hagejal esimese asjana mh vaadata S kinnistu isiklikult koha peal üle, koostada kinnistule müügikuulutus, kasutada kinnistu müügikuulutuses kostja poolt tehtud maja pilte/fotosid, alustada maja kuulutamist internetis, panna kinnistu müüki alghinnaga 450 000 eurot ning seejärel tegeleda aktiivselt kinnistu müügiga. Seda hageja ka tegi. Müügikuulutuse pani hageja üles kõigisse Eesti kinnisvaraportaalidesse, lisaks ka Ober-Hausi kodulehele ja jagas infot ostuklientidega. Hageja suhtles aktiivselt ostuhuvilistega ning vastas nende päringutele, näitas neile kinnistut ja andis jooksvalt kostjale tagasisidet müügitegevuse kohta (huviliste arv, näitamiste arv, ostuhuviliste tagasiside jne). Hageja täitis oma lepingulised kohustused, mille tulemusena leidis S kinnistule ostja. S kinnistu ostja võttis hagejaga ühendust, hageja tutvustas ja näitas ostjale kinnistut, andis maja kohta infot, tegi aktiivset müügitööd ning pidas pidevalt suhtlust, mille tulemusena soovis ostja sõlmida S kinnistu müügilepingu. Hageja korraldas kostja palvel/nõudel S ostjaga broneerimislepingu sõlmimise, S kinnistu hindamise ning notariaalse müügilepingu sõlmimise ja selleks vajaliku suhtluse kõigi osapoolte ja notariga. Kinnistu ostjaga kontakti tekkimisest hageja kaudu, tema ostuhuvist ja aktiivsest suhtlusest hagejaga oli kostja teadlik.
3.Maakleritasu maksmine kostja poolt hagejale pidi toimuma selliselt, et maakleritasu sätestatakse notari poolt koostatavasse S kinnistu müügilepingusse ja notaribüroo teeb hagejale vastava ülekande kostjale tasutud kinnistu müügihinnast notari deposiitkontolt müügitehingu päeval ehk 25.03.2022. Notar märkis müügilepingu projekti punktis 2.2.2., et kinnistu ostja kohustub tasuma ostuhinnast 10 080 eurot hageja arvelduskontole selgitusega“ xxx vahendustasu.“
4.Üks päev enne müügitehingut edastas kostja e-kirjaga notarile nõude kanda tehingust saadav müügihind tervikuna enda arveldusarvele, st jätta hageja talle tasumisele kuuluvast maakleritasust ilma. Samal päeval küsis notar vastuseks kostjalt, kui suur vahendustasu tuleb kanda hageja arveldusarvele, mille peale valetas kostja notarile, et tehingus ei olnud maaklerit, nõudis notariaalsest müügilepingust maakleritasu maksmise osa kustutamist ning kohustas notarit varjama müügitehingut hageja eest. Notar edastas kostja kirjad teadmiseks hagejale. Kostja sõlmis hageja töö tulemusena leitud S kinnistu ostjaga notariaalse müügilepingu hinnaga 420 000 eurot ning jättis hagejale maakleritasu maksmata. 29.03.2022 hageja maakleritasu nõudele kostja ei reageerinud.
5.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja kohustatud hagejale maksma maakleritasu 2% kinnistu müügihinnast, millele lisandub käibemaks, ehk 10 080 eurot. Kinnistu müügileping sõlmiti 25.03.2022, seega sellel kuupäeval oli kostja kohustatud tasuma hagejale maakleritasu summas 10 080 eurot. Maakleritasu muutus sissenõutavaks 26.03.2022. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 106,05 eurot ja alates 13.05.2022 viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja ei ole kunagi väitnud, et ei soovi maaklerilepingut hagejaga sõlmida, kuna kostjal on olemas ostja. Kui kostjal oleks endal kindel ostja olemas, kellega müügitehing sõlmida, ei oleks kostjal olnud vajadust hagejaga hageja poolt pakutud tingimustel maaklerilepingut sõlmida. Hageja ei olnud enne maaklerilepingu sõlmimist kunagi väitnud kostjale, et tal on kinnistule kindel ostja olemas, kes oleks kinnistut väljast näinud ja soovib näha ka seest. Ka on vale kostja väide, justkui ei ilmunud väidetavalt lubatud ostja kohale. Müügikuulutuste avaldamises leppisid pooled kirjalikult kokku. Esimene tõsisem ostuhuviline võttis hagejaga ühendust pärast maaklerilepingu sõlmimist ning hageja tegeles temaga aktiivselt ajavahemikul 2. – 17. veebruar 2022. Maja võtmete hageja kätte andmine oli kostja algatus ja soov, kuivõrd kostja viibis välismaal. Kõikvõimalikud kostja viited, justkui oleks hageja survestanud kostjat koostööd tegema ja talle järjepidevalt helistanud, ei vasta tegelikkusele. Kostja soovis hagejaga maaklerilepingut sõlmida ja nõudis kinnistu kiirmüüki, sest kostja väitel vajas tema teine investeering/projekt rahastamist. Hageja suhtles aktiivselt nii potentsiaalsete ostjate kui ka kostjaga.
7.Kinnistu ostja võttis hagejaga ühendust 15.02.2022 ning 17.02.2022 leppisid hageja ja ostja omavahel kokku maja vaatamise 19.02.2022. 19.02.2022 hageja tutvustas ja näitas ostjale kinnistut. 22.02.2022 sai ostja positiivse laenuotsuse, misjärel palus kostja hagejal tegeleda broneerimislepingu ettevalmistamisega kiiremas korras ning samuti minna hindajaga koos maja üle vaatama ja korraldada kinnistu hindamine. Ka näiteks 9. ja 10. märtsil 2022 andis kostja hagejale juhtnööre ostjatega suhtlemiseks ja müügitehingu ettevalmistamiseks, sh mida müügilepingu projekti märkida tuleks. Kostja ei teatanud kuni vahetult müügilepingu sõlmimiseni kordagi hagejale, et on omanud varasemalt mingit kontakti ostjaga või on teinud mistahes ettepanekut maakleritasu muudatusteks.
8.Kostja asus üks päev enne müügitehingu toimumist notarile valetama, et ta ei ole maaklerit kasutanud ning nimetab hagejat oma „abiliseks“ ning nõuab notarilt lepingust punkti 2.2.2. eemaldamist, mis reguleeris maakleritasuga seonduvat. Seejuures kinnitab kostja aga ise, et on hageja „abi“ kasutanud ning väidab notarile, et tasub hagejale osutatud teenuste eest hageja poolt väljastatava arve alusel vastavalt hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele. Kostja viited hindamisakti eest tasumisele on asjakohatud, sest hindamisakti maksumus ei kuulunud maakleritasu hulka ning hindamisakti eest tasus Ober-Haus Hindamisteenuste OÜle ostja. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Poolte vahel ei ole sõlmitud maaklerilepingut. Hageja maakler E V võttis kostjaga ühendust ja ütles, et tal on olemas kinnistule ostja, kes soovib maja näha seest. Kostja andis maaklerile maja võtme. Kostja andis maaklerile ka teada, et ei soovi maaklerilepingu sõlmimist, kuna tal on olemas oma ostja. Kostja andis maaklerile võimaluse, sest arvas, et maakler saab parema hinnapakkumise. Kuna maakleri klient ei ilmunud kohale, siis lubas ta, et tal on palju muid kliente, aga selle jaoks peab ta avaldama oma kuulutuse. Kõik E V poolt kasutatud kuulutuse pildid ja tekst olid tehtud ja koostatud kostja poolt. Maakler ei teinud suurt tööd, ei vastanud kostja klientide kõnedele ja ka kostja kõnedele. Maakler teadis, et kui ostjaks osutub kostja klient, siis ta tasu ei saa. Kinnistu ostnud isikud olid kostja kliendid, kostja saatis nad maja vaatama. E V valmistas hindamisakti, mille eest sai hageja ka tasu. Notariaja broneeris pank. Kostja ei ole kunagi lubanud maaklerile tasu. Kostja ise tegeles aktiivselt selle kinnistu müügiga ja leidis ostja.
Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi osaliselt.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud maaklerileping ning kas hagejal on õigus saada kostjalt maakleritasu.
12.Maaklerilepingu sõlmimisest
12.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt, maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule ei ole ette nähtud lepingu kohustuslikku vorminõuet ja see võib olla sõlmitud vormivabalt TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi.
12.2.Käesoleval juhul pooled allkirjastatud maaklerilepingut ei sõlminud. Selleks, et selgitada, kas maaklerileping on sõlmitud või mitte, tuleb tuvastada, kas pooltel oli tahe leping sõlmida. Kohus tuvastas, et E V, kes tegutses hageja maaklerina (esindajana), edastas kostjale 19.07.2021 koostööpakkumise kostjale kuuluva S kinnistu (dtl 11-13) müügi vahendamiseks, sh tingimusel, et kostja poolt tasumisele kuuluva maakleriteenuse hind on 2% (+ käibemaks) kinnistu müügihinnast, mis tuleb hagejale tasuda kinnistu müügitehingu sõlmimisel. Kostja vastas 29.01.2022 koostööpakkumisele, et on nõus hagejaga pakutud tingimustel koostööd tegema (dtl 16).
12.3.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul saab lugeda, et pooled saavutasid kokkuleppe maaklerilepingu sõlmimise osas 19.07.2021 koostööpakkumises toodud tingimustel. Õiguskirjanduses on märgitud, üheks oluliseks näitajaks selle kohta, kas maaklerileping on sõlmitud või mitte, saab olla kokkuleppe olemasolu maakleritasu osas, samuti see, kas maakler on endale käsundisaajana võtnud mingid konkreetsed ülesanded lepingu sõlmimise vahendamise või selle sõlmimise võimalusele osutamise näol (vt VÕS kommentaarid § 658 kohta). Riigikohus, käsitledes küsimust selle kohta, kas maaklerilepingu saab lugeda sõlmituks või mitte, on mh rõhutanud, et lepingu sõlmimiseks peab olema piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe (vt lahend 2-17-284).
12.4.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe maakleritasu osas, samuti on maakler endale käsundisaajana võtnud konkreetsed ülesanded lepingu sõlmimise vahendamisel. Nii on koostöötingimustes välja toodud, et kuulutus pannakse üles erinevatesse Eesti kinnisvaraportaalidesse, Ober-Hausi kodulehele ja Facebooki, kinnisvara reklaamitakse sotsiaalmeedias ning jagatakse ostuklientidega. Maakler tegeleb huviliste päringutega ning maja näitamisega potentsiaalsetele ostjatele, annab tagasisidet tegevuste kohta (huviliste arv, näitamiste arv, klientide tagasiside), teeb koostööd teiste maakleritega, et leida ostja kinnisvarale, samuti aitab kõigis küsimustes tehingu läbiviimisel alates näitamisest kuni notariaalse lepingu sõlmimiseni ja üleandmiseni.
13.Maakleritasust
13.1.Järgmisena hindab kohus, kas kostjal on tekkinud hagejale maakleritasu tasumise kohustus.
13.2.Õiguskirjanduses on selgitatud, et vahendamine tähendab lepingu sõlmimiseks käsundiandja ja kolmanda isiku kokkuviimist, samuti lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistuste tegemist, nagu näiteks lepingu projekti ettevalmistamist, eelläbirääkimiste pidamise korraldamist, vajalike dokumentide ja informatsiooni hankimist jms. Alati määratakse maaklerilepingus konkreetsed kohustused, mida maakler täitma peab. Vahendamise puhul on oluline ka maakleri aktiivsus lepingu teise poole veenmises käsundiandjat huvitava lepingu sõlmimiseks. Vahendamisele ongi omane maakleri aktiivne tegevus. Maakler on kohustatud tegema kõik vajaliku, et leping saaks käsundiandja poolt sõlmitud. Maakleritasu saamise õigus tekib maakleril alles siis, kui tema vahendamise või osutamise tulemusena on leping sõlmitud (vt VÕS kommentaarid § 658 kohta ja Riigikohtu lahend 3-2-1-123-13, 2-18-1521).
13.3.Kohus leiab, et kuigi hageja püüdis kostja kinnistule leida ostjaid, siiski konkreetsed ostjad, kellega sõlmiti kinnistu müügileping (S M ja V M), hageja tegevusel ei leitud. Kostja on tõendanud, et kinnistu ostnud isikud olid kostja enda kliendid (dtl 134-135, 137). Kostja tegeles ise enda kinnistu müügiga enne hagejaga lepingu sõlmimist. Nii nähtub, et kostja avaldatud kuulutuse peale võttis 03.01.2022 kostjaga ühendust ostja Viktoria, kes märkis, et on sellest kinnisasjast huvitatud. Nimetatut kinnitab ka ostja V M oma selgituses (dtl 140142), mis on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 mõttes. Tõendist nähtub, et konkreetne ostja võttis kostjaga ühendust kinnistu ostmiseks enne hagejaga maaklerilepingu sõlmimist. Seega on tõendatud asjaolu, et kinnistu ostnud isikud olid kostja, mitte hageja leitud kliendid. Hageja avaldas kostja kinnistu kohta kuulutused, suhtles kostjaga, näitas maja ostjatele, andis tagasisidet kostjale võimalike ostjate kohta, korraldas kinnistu hindamise, valmistas ette ostjate broneerimislepingu ja suhtles notariga müügilepinguga seoses. Kostja andis hagejale korraldusi kinnistu näitamisega broneerimislepinguga ja notari valmimisega seoses (dtl 15, 17- 45, 48-60, 218-227). Kuigi hageja tegevuse tõttu ei leitud kinnistule ostjaid, oli siiski hageja aktiivselt tegev muude müügiks ettevalmistavate toimingute ettevalmistamisel. Kostja ei ole hagejale teatanud, et hageja sellise tegevuse tulemusena ei ole hageja maakleritasu õigustatud saama.
13.4.VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-123-13 selgitanud, et tegu on dispositiivse normiga, mis ei keela kokkuleppel maakleritasu maksmise eeldusi ka täpsustada, mh selles osas, mida lugeda „vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimiseks". Seadusega võib vastuolus olla kokkulepe, mis täielikult või põhiosas annab maaklerile tasunõude lepingu sõlmimisel, kui maakleril ei ole tehinguni jõudmisel kas üldse mingit rolli või on see roll minimaalne ning selliselt piirataks käsundiandja lepinguvabadust edasiste lepingute sõlmimiseks ebaproportsionaalselt.
13.5.Kohus leiab, et antud juhul oleks hageja tegevust arvestades ebaproportsionaalne jätta maakler täies ulatuses tasust ilma, sest asjas nähtub, et hageja oli aktiivselt tegev kinnistu müügiks ettevalmistamisel (ostjatele maja näitamisel, broneeringulepingu sõlmimisel, notariaja otsimisel, hindamisakti korraldamisel ostjatega ja hageja järgis kostja antud juhiseid, vastas kostja esitatud küsimustele seoses kavandatava tehinguga). Kostja ei ole hagejale andnud teada, et hageja täidab oma ülesandeid nii halvasti, et seetõttu ei ole õigustatud maakleritasu saama. Kostja selgitas 03.04.3023 kohtuistungil (03:07:02), et pakkus maaklerile tasuks kompromissina 1%, kuna ta kostja sõnul mingit tööd tegi. Pooled ei vaidle, et kinnistu müüdi 420 000 euroga. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt välja maakleritasuna 1% müügihinnast, mis on 4200 eurot, millele lisandub kokkuleppe järgi käibemaks 20%, seega kokku 5040 eurot.
13.6.Hageja nõuab kostjalt viivise välja mõistmist seadusjärgses määras. Poolte koostöötingimuste järgi tuli maakleritasu hagejale tasuda kinnistu müügitehingu sõlmimisel. Kinnistu müügileping sõlmiti 25.03.2022, seega sellel kuupäeval oli kostja kohustatud tasuma hagejale maakleritasu. Maakleritasu muutus sissenõutavaks 26.03.2022. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 26.03.2022 kuni 12.05.2022. Kostjal tuleb
viivisena hüvitada 53,02 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt TsMS § 367 järgi alates 13.05.2022 välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
14.Hagi tagamisest
14.1.Harju Maakohus 12.05.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7094 seadis hagi tagamiseks L Eile kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 10 921,89 eurot AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA (registrikood 10145053) kasuks. Hagi on tagatud nii põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivise kui ka ühe aasta eest sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas.
14.2.TsMS § 386 lg 2 ja lg 3 järgi asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. Hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Sama sätte lg 5 kohaselt, kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel.
14.3.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus muudab 12.05.2022 hagi tagamise määrust. Hagi tagamiseks tuleb seada L Eile kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5543,24 eurot AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA (registrikood 10145053) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-7094 nõude tagamiseks. Tagatava nõude moodustab põhivõlg 5040 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.03.2022 kuni 12.05.2022 eest 53,02 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivis summas 450,22 eurot.
14.4.TsMS § 385 järgi märgib kohus, et 5543,24 euro tasumisel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel, on L Eil õigus esitada avaldus kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks.
15.Menetluskulude jaotus
15.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
15.2.Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.3.Kohus rahuldab hagi pooles ulatuses ja seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Osundatud põhjusel puudub vajadus kulude rahaliselt kindlaks määramiseks.