OMEGA INVEST OÜ hagi Silver Liivi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. märtsi 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Silver Liivi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja):
XXXXXXXXXXXX)
Silver
Vastustaja (hageja): (registrikood 10866568)
OMEGA
Menetluse liik
Liiv
(isikukood
INVEST
OÜ
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Silver Liivi Tartu Maakohtu 23. märtsi 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus Silver Liivile tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Silver Liivi kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline 1(4)
võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Silver Liivilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus hagimenetluses Tartu Maakohtus. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri OÜ Omaraha kaudu 25. veebruarist 2019 kuni 24. aprillini 2019 neli laenulepingut kokku 8620 euro laenamiseks. Kostja jättis oma tagasimaksmise kohustuse täitmata, mistõttu ütles laenuandja laenulepingud üles ning loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Kostja avaldas, et soovib sõlmida maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Kostja vastuhagi ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 23. märtsi 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandusega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestanud sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 järgi on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 2(4)
Hageja pole esitanud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral, eriti olukorras, kus kostja on esitanud ajavahemikus 25. veebruarist 2019 – 24. aprillini 2019 neli laenutaotlust. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on kogu laenulepingu kehtivuse perioodil olnud vastav intress 0%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada laenude põhiosade tasumiseks. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles nõustub hagi rahuldamata jätmisega. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et hageja ei ole kohustatud tagastama kostja poolt enammakstud summasid. Need summad on kostja tasunud siis, kui hageja oli eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastu. Enammakstud summa on esialgsete arvutuste järgi umbes 1500 eurot, millele peaks lisanduma juba eelnevalt tagasimakstud laenud, mis on makstud tagasi suuremas summas, kui algselt sai laenatud, ning summad, mis on jäetud hageja poolt arvestamata, s.o laenu kuumaksete edasilükkamise tasud, mis olid kostjale teadaolevalt igakordselt 3 eurot kuu kohta.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
4.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu 23. märtsi 2023. a otsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
5.Apellatsioonimenetluse eesmärk on tagada kohtulahendite õigsuse kontroll. Eeltoodu tähendab, et apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes esimese astme kohtu otsuse peale ja see esitatakse teise astme kohtule (TsMS § 630, § 633 lg 1). 3(4)
Ringkonnakohtu pädevuses on vaadata läbi kaebus esimese astme kohtulahendi peale ja ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas maakohus tegi õige otsuse (TsMS § 12, § 631 lg 1 ja § 657). Ringkonnakohtus ei ole vaidlustatud hagi rahuldamata jätmist ega menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt soovib kostja tema poolt hagejale enammakstud summa tagastamist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses enammakstud summa tagastamiseks esitanud vastuhagi hageja vastu. Ringkonnakohtul ei ole võimalik lahendada nõudeid, mille kohta puudub maakohtu otsustus. Ringkonnakohtul puudub pädevus vaadata läbi apellatsioonkaebuses kostja poolt esitatud uusi nõudeid. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust apellatsioonkaebust menetleda. TsMS § 637 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Senist kohtupraktikat arvestades ei saa maakohtu otsust vaidlustada, kui ei vaidlustata maakohtu otsuse resolutsiooni. Nimetatu ei võta kostjalt õigust pöörduda vastava nõudega maakohtusse.
6.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
7.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.