Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-141181
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Prisma NET OÜ vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Prisma NET OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja Prisma NET OÜ (registrikood 12648723)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Prisma NET OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 30.03.2023 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Prisma NET OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Prisma NET OÜ (kostja) 100 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 16.11.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.12.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 100 eurot väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 24.07.2017. Sõidukit pargiti 17.07.2020 Tallinnas Tornimäe 7 asuvale Tornimäe ladu parkimisalale ja 28.07.2022 Haven Kakumäe parkimisalale, s.o hageja opereeritavatele parkimisaladele. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded kokku 60 eurot, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata.
4.Kohtueelselt saatis hageja elektroonilisel teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile XXX. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt. 28.07.2022 oli sõiduk pargitud tasulise parkimise alale, kuid hajameelsusest oli unustatud parkimine aktiveerida. Tegemist oli sõiduki kasutaja hooletusega, kostja ei vaidlusta leppetrahvi nõuet 30 eurot.
6.17.07.2020 oli parkimine lubatud territooriumi valdaja loal. Sõiduki kasutajaks oli ilmselt X, kes on kostja üks tegelikest kasusaajatest. X elab Tallinnas Tornimäe 7 asuva hoone korteris nr Y ja on selle (ühis)omanik. Seega omas sõiduki kasutaja parkimiseks territooriumi valdaja luba, kuivõrd korteriomanik ja valdaja ehk hoone kaasomanik on ühtlasi vastava territooriumi (kaas)valdajaks. Kostjale teadaolevalt registreeritakse sõidukite parkimised ka Tornimäe 7 valvelauas vastavas kaustikus. Sõiduki kasutaja on seda alati korrektselt teinud ning on veendunud, et see oli nii ka seekord. Nimetatud parkimise puhul oli õiguslikult võimatu parkimislepingu sõlmimine hageja poolt nimetatud viisil (sõidukit parkides aktsepteeris sõiduki juht hageja parkimistingimusi), s.t leppetrahvinõudel puudus lepinguline ja seaduslik alus. Kui lähtuda eeldusest, et sõiduki kasutaja ei omanud parkimisõigust, siis sisuliselt väidab hageja, et sõiduki kasutaja tegi tahteavalduse parkimislepingu sõlmimiseks läbi sedasama lepingut rikkuva tegevuse, mis tõi kohe kaasa leppetrahvi. Seega pidi lepingu esemeks olema mitte
2-22-141181 parkimine vaid parkimistingimuste rikkumine. Sellist lepinguliiki (teenust) nagu lepingu rikkumine ei ole olemas, tegemist oleks heade kommete vastase tehinguga ning on kummaline, kuidas kõrvalkohustus saab olla antud olukorras lepingu põhiesemeks. Kuna tegemist saab olla üksnes tüüptingimustega lepinguga, siis arvestades, et leppetrahvi aluseks on lepingu sõlmimise fakt ise ja leppetrahv on lepingu ainus ja vältimatu kohustus, oleks selline tüüptingimuse vastuolus VÕS § 42 lg 3 p-ga 5 (ebamõistliku suurusega leppetrahv).
7.Alternatiivselt palub kostja kohtul vähendada leppetrahv nullini, arvestades eeltoodud asjaolusid, s.t sõiduki kasutaja oli sama hoone üks korteriomanik, parkimine oli registreeritud valvelauas (kuid pika aja möödumise tõttu on selle tõendamine kostjale võimatu, aga hagejale jõukohane) ning hageja parkimistingimused on tühised (kas heade kommetega vastuolu või tüüptingimuse tühisuse tõttu). Lisaks ei ole leppetrahvinõue kohtule esitatud mõistliku aja jooksul. Tavpärane mõistlik aeg on 2–3 kuud, mitte 2–3 aastat. Kostja sai hageja nõudest teada seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.
8.Kostja vaidles vastu ka sissenõudmiskulude nõudele. Esiteks, kuna ühe juhtumi osas on hagi põhjendamatu, siis on vähemalt pool sissenõudmiskuludest juba seetõttu põhjendamatud. Teiseks, hagimenetluse põhjuseks on asjaolu, et hageja ei ole pidanud vajalikuks kostjaga antud asjaga seoses üldse suhelda ega otsida lahendust, kuigi kostja tegi enne hagimenetluse algust ettepaneku kohtuväliseks lahenduseks. Kostja e-kirjadele hageja ei vastanud. Kolmandaks, kõik menetluskulud on tekkinud hageja töötaja (C, Europargi veebilehe andmetele Europark Estonia OÜ ärijuht ja äriregistri andmetel ka ühtlasi hageja prokurist) ühingu poolt väidetavalt osutatud teenuse vahendusel. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel hageja keeldub otse suhtlemast kostjaga ja edastab kirjad oma prokuristi ja töötaja ettevõttele, selle asemel, et leida kiire ja pooltele väiksemaid kulusid põhjustav lahendus. Kostja hinnangul on hageja tegevuseesmärk tekitada seeläbi rahalisi kulusid, mis ei ole kuidagi heauskne käitumine. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 30.03.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 505 eurot, sh riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 385 eurot.
10.Maakohus tuvastas, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 24.07.2017. Nimetatud sõiduk pargiti 17.07.2020 Tornimäe 7 parkimisalale ning 28.07.2022 Haven Kakumäe parkimisalale, s.o hageja opereeritavatele parkimisaladele.
11.Maakohus luges hageja esitatud fotodega tuvastatuks, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele. Hageja avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ja lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse.
12.Hagis esitatud asjaoludel ja hageja esitatud tõendite põhjal luges kohus esimese parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 17.07.2020 Tornimäe parklasse parkimisel ning teise lepingu sõlmituks 28.07.2022 Haven Kakumäe parklasse parkimisel. Kostja poolt Xle sõiduki kasutamiseks väljastatud volikiri ei tõenda, et X 17.07.2020 sõidukit kasutas. Arvestades, et juriidiline isik sõidukiga sõita ei saa, siis tuleb eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel ning tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel. TsÜS § 116 lg-st 2
2-22-141181 tulenevalt tuleb eeldada, et sõidukit kasutanud isik kasutas sõidukit juriidilise isiku nimel ja huvides, s.t tema esindajana.
13.Parkimistingimuste p 2 järgi on parkimine lubatud ainult territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimislubadega. Parkimisluba väljastatakse territooriumi valdaja poolt määratavatel tingimustel. Sõidukijuht peab asetama parkimisloa sõiduki armatuurlauale selgelt nähtavalt ja loetavalt viivitamatult peale sõiduki parklasse parkimist (p 3). Eeltoodut arvestades pidi sõidukil olema parkimisõiguse olemasolul väljastatud parkimisluba ning see luba pidi olema ka nähtav ja loetav sõiduki armatuurlaualt/esiklaasilt. Hagiavaldusele lisatud fotodest nähtuvalt ühtegi luba armatuurlaual ei olnud. Hageja tõendas, et hageja parkimiskontrolör kontrollis sõidukit parkimisõigust enne leppetrahvi väljastamist 17.07.2020 kell 11.23 ja 11.27 ning mõlemal korral sai parkimisõigust kontrollides vastuse, et sõidukil ei ole parkimisõigust antud parkimisalal ning sõiduk ei olnud registreeritud parkima ka partnerprogrammis. Kostja vastupidist ei tõendanud. Tõendamata oli ka kostja väide valvelaua kaustiku kohta, milles väidetavalt parkimised registreeritud olid.
14.Parkimistingimuste p 5 alusel on parkimiskorraldajal õigus teha leppetrahvi, s.t poolte vahel on sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist (VÕS § 158 lg 1). Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi mõlema parkimise osas 30 eurot, s.o kokku 60 eurot.
15.Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kuna leppetrahvinõuded pandi sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on nõuded esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70). Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
16.Hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust.
17.Kohtu hinnangul puudus alus leppetrahvi vähendamiseks. Määratud leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Parkimistrahv 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane ning see ei kahjusta kuidagi kostjat ebamõistlikult.
18.Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendatud, kuna kostja oli viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, s.o leppetrahvinõude tasumisega, ja hagejal oli õigus nõuda viivist (VÕS § 1131 lg 1). Hageja tegi päringuid Transpordiametile ja äriregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning saatis enne kohtusse pöördumist kostjale nõudekirja kostja äriregistrisse kantud e-posti aadressile.
19.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks kuluks riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Lepingulise esindaja kulu 385 eurot 3,5 tunni eest oli maakohtu hinnangul põhjendatud, s.h hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2 tunni ulatuses ja kostja vastusega tutvumise ja analüüsimise ning sellele omakorda seisukohtade koostamise ajakulu 1,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul oli põhjendatud esindaja tunnitasu suurus 110 eurot.
2-22-141181 Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati 30 eurot ületavas osas ja uue otsusega jätta hagi 30 eurot ületavas osas rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
21.Maakohus leidis, et kostja esitatud volikiri ei tõenda, et sõidukit kasutas X. Samas ei nähtu otsusest, kes sõidukit kasutas. Kui sõidukit kasutanud isik ei ole kindlaks tehtud, siis ei ole võimalik teha kindlaks seda, kas sõiduki kasutamine on seotud kostja esindamisega, omavoliliselt või erahuvidega. TsÜS § 116 lg 2 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks tulnuks esmajärjekorras just see selgeks teha.
22.Kostja tõendas vastuses hagile asjaolu, et X on territooriumi valdaja, kes parkis sõiduki iseenda ehk valdaja loal. Kostja esitas 28.02.2023 tõendid selle kohta, kuidas praktikas vormistati parkimist Tallinnas Tornimäe 7 asuva elamu juures – vormistamisega tegeles hageja heaks tegutsev valvelaua töötaja. Kohus jättis kostja esitatud tõendi tähelepanuta. Kui kohus oleks tõendeid hinnanud kogumis, iseäranis 28.02.2023 esitatud selgitust, pidanuks kohus sõiduki kasutajaks lugema X. Sellega omakorda kaasnenuks vajadus hinnata, kas X oli Tallinnas Tornimäe 7 asuva hoone kaasomanik (korteriomanik) ja seega territooriumi valdaja, mille kohta esitatud tõendid jättis kohus samuti hindamata. Ebaõigeks tõendi hindamiseks ja menetlusnormi rikkumiseks on ka asjaolu, et kostja ei olevat tõendanud valvelaua kaustiku olemasolu. Kostja 28.02.2023 menetlusdokumendile lisatud selgitusega on vastav asjaolu tõendatud.
23.Maakohus tugines vastuolus seadusega hageja väidetele, et kuna hageja poolt kasutatava arvutisüsteemi väljavõte parkimist ei kajasta, siis järelikult oli parkimine toimunud tingimusi rikkudes. Tegemist on materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisega, s.t tegemist oleks tühise tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 3 p-d 11 ja 13), kui sellega takistatakse parkimise õiguspärasuse tõendamist parkija poolt ja jäetakse see üksnes hageja meelevaldseks otsustuseks, kas ja millal ta peab parkimisteenust osutama või ta loeb, et väidetavat parkimislepingut on tema suhtes rikutud ja ta seega teenust osutama ei pea.
24.Materiaalõiguse normi ebaõigeks kohaldamiseks on ka see, et vaidlusaluse parkimise puhul oli õiguslikult võimatu parkimislepingu sõlmimine hageja poolt nimetatud viisil (hageja väitel olevat sõiduki juht sõidukit parkides aktsepteerinud hageja parkimistingimusi), s.t leppetrahvinõudel puudus üldse lepinguline ja seaduslik alus. Kui lähtuda eeldusest, et sõiduki kasutaja ei omanud parkimisõigust, siis sisuliselt leiab kohus, et sõiduki kasutaja tegi tahteavalduse parkimislepingu sõlmimiseks läbi sedasama lepingut rikkuva tegevuse, mis tõi ka kaasa leppetrahvi. Seega pidi lepingu esemeks olema mitte parkimine, vaid parkimistingimuste rikkumine. Kuna tegemist oli tüüptingimustega lepinguga, siis arvestades, et leppetrahvi aluseks on lepingu sõlmimise fakt ise ja leppetrahv on lepingu ainus ja vältimatu kohustus, oleks selline tüüptingimuse vastuolus VÕS § 42 lg 3 p-ga 5 (ebamõistliku suurusega leppetrahv).
25.Maakohus ei lahendanud sisuliselt kostja taotlust vähendada leppetrahv nullini, viidates vaid, et leppetrahv pole ülemäärane.
26.Sissenõudekulude vaidlustamisel kordab kostja maakohtule esitatud vastuväiteid.
2-22-141181
27.Maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, kuigi hageja esitas menetluskulude nimekirja hilinenult. Tähtaja rikkumine pidanuks kaasa tooma hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta jätmise isegi hagi rahuldamise korral.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
29.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 100 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
30.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
31.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
32.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates
2-22-141181 asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et parkimisõiguse olemasolu korral pidi parkimisluba olema nähtav ja loetav sõiduki armatuurlaualt/esiklaasilt või pidi parkimine olema registreeritud programmis. Maakohus järeldas asja materjalide põhjal õigesti, et kostja ei tõendanud, et sõiduki parkimine oleks olnud nõuetekohaselt vormistatud. Kokkulepe, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi 30 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna sellist leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul puuduvad alused leppetrahvi vähendamiseks. Õige on ka maakohtu järeldus sissenõudmiskulu nõude rahuldamisel. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
33.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
34.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, s.t peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).
35.Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
36.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
37.Kostja on põhjendanud maakohtu otsuse vaidlustamist menetluskulude kindlasksmääramise osas sellega, et hageja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja ei oleks kohus tohtinud arvestada ja lisaks ei olnud menetluskulude nimekiri piisavalt detailne.
38.Ringkonnakohus leiab, et need väited ei annaks alust maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada. Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohus on otsuse põhjendustes märkinud, et kohus jätab tähelepanuta hageja poolt 14.03.2023 esitatud
2-22-141181 dokumendi (s.h menetluskulude nimekirja), kuna see on esitatud hilinenult, nii nagu kostja enda 24.03.2023 maakohtule esitatud menetlusdokumendis taotles. Maakohus oli määranud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 10.03.2023. Maakohus lähtus hageja menetluskulude hüvitamisel hageja 24.01.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast. Seega oli hageja menetluskulude nimekiri esitatud tähtaegselt. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et hageja menetluskulude nimekiri ei ole piisavalt detailne. Muid vastuväiteid hageja kuludele ei ole esitatud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
39.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
40.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
41.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
42.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.