lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-141181/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-141181/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)Prismanet OÜ12648723(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-141181

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Prisma NET OÜ vastu võla nõudes 100 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: E A (e-post xxx) Kostja: Prisma NET OÜ (registrikood 12648723)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Prisma NET OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 60 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.
3.Menetluskulud jätta Prisma NET OÜ kanda.
4.Välja mõista Prisma NET OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 505 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 385 eurot.
5.Välja mõista Prisma NET OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.12.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli Prisma NET OÜ (kostja) sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 24.07.2017. Sõidukit pargiti 17.07.2020 Tornimäe ladu, Tornimäe 7 parkimisalale ning 28.07.2022 Haven Kakumäe parkimisalale, s.o Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavatele parkimisaladele. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded kokku summas 60 eurot, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja elektroonilisel teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 60 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja vastus

Kostja tunnistas oma vastuses nõuet osaliselt. 28.07.2022 oli sõiduk tõepoolest pargitud tasulise parkimise alale, kuid hajameelsusest oli unustatud parkimine aktiveerida. Kuna tegemist oli sõiduki kasutaja hooletusega, siis ei vaidlusta kostja vastavas osas leppetrahvi nõuet summas 30 eurot. 17.07.2020 oli parkimine lubatud territooriumi valdaja loal. Sõiduki kasutajaks oli ilmselt H R, kes on kostja üks tegelikest kasusaajatest. H R elab xxx hoone korteris nr xxx ja on selle (ühis)omanik. Seega omas sõiduki kasutaja parkimiseks territooriumi valdaja luba, kuivõrd korteriomanik ja valdaja ehk hoone kaasomanik on kahtlemata ühtlasi vastava territooriumi (kaas)valdajaks. Kostjale teadaolevalt registreeritakse sõidukite parkimised ka xxx valvelauas vastavas kaustikus. Sõiduki kasutaja on seda alati korrektselt teinud ning on veendunud, et see oli nii ka seekord. Samuti leiab kostja, et nimetatud parkimise puhul oli üldse õiguslikult võimatu parkimislepingu sõlmimine hageja poolt nimetatud viisil (hageja väitel sõidukit parkides aktsepteeris Sõiduki juht hageja parkimistingimusi), st leppetrahvinõudel puudus üldse lepinguline ja seaduslik alus. Kui lähtuda eeldusest, et Sõiduki kasutaja ei omanud parkimisõigust, siis sisuliselt väidab hageja, et Sõiduki kasutaja tegi tahteavalduse parkimislepingu sõlmimiseks läbi sedasama lepingut rikkuva tegevuse, mis tõi kohe ka kaasa leppetrahvi. Seega pidi lepingu esemeks olema mitte parkimine vaid parkimistingimuste rikkumine. Sellist lepinguliiki (teenust) nagu lepingu rikkumine ei ole olemas, tegemist oleks heade kommete vastase tehinguga ning on üldse kummaline, kuidas kõrvalkohustus saab olla antud olukorras lepingu põhiesemeks. Lisaks eelöeldule, kuna tegemist saab olla üksnes tüüptingimustega lepinguga, siis arvestades, et leppetrahvi aluseks on lepingu sõlmimise fakt ise ja leppetrahv ongi lepingu ainus ja vältimatu kohustus (hagejal kohustusi lepingust ju ei tulegi), oleks selline tüüptingimuse vastuolus VÕS § 42 lg 3 p-ga 5 (ebamõistliku suurusega leppetrahv). Alternatiivselt eelöeldutele palub kostja kohtul vähendada leppetrahv nullini, arvestades eeltoodud asjaolusid, st Sõiduki kasutaja oli sama hoone üks korteriomanik, parkimine oli registreeritud valvelauas (kuid pika aja möödumise tõttu on selle tõendamine kostjale võimatu, aga peaks hagejale olema jõukohane) ning hageja parkimistingimused on tühised (kas heade kommetega vastuolu või tüüptingimuse tühisuse tõttu). Samuti leiab kostja ka seda, et leppetrahvinõue pole kohtule esitatud mõistliku aja jooksul, mida tuleb väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt teha. Tavpärane mõistlik aeg on kõige rohkem 2-3 kuud, kuid kindlasti mitte 23 aasta vaheline aeg. Kostja sai hageja nõudest teada alles seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, vastasel korral oleks tal olnud võimalik arusaamatus varem ära lahendada. Samuti vaidles kostja vastu sissenõudmiskulude nõudele. Esiteks, kuna ühe juhtumi osas on hagi põhjendamatu, siis on vähemalt 1⁄2 sissenõudmiskuludest juba seetõttu põhjendamatud. Teiseks, hagimenetluse põhjuseks on asjaolu, et hageja ei ole pidanud vajalikuks kostjaga antud asjaga seoses üldse suhelda ega otsida lahendust, kuigi kostja tegi enne hagimenetluse algust ettepaneku kohtuväliseks lahenduseks. Kostja e-kirjadele hageja ei ole vastanud. Kolmandaks, kõik menetluskulud on tekkinud hageja töötaja (Helena Kask, Europargi veebilehe andmetele Europark Estonia OÜ ärijuht ja äriregistri andmetel ka ühtlasi hageja prokurist) ühingu poolt väidetavalt osutatud teenuse vahendusel. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel hageja keeldub otse suhtlemast kostjaga ja edastab kirjad oma prokuristi ja töötaja ettevõttele, selle asemel, et leida kiire ja pooltele väiksemaid kulusid põhjustav lahendus. Kostja hinnangul on hageja tegevuseesmärk tekitada seeläbi rahalisi kulusid, mis ei ole kuidagi heauskne käitumine. Kohtu põhjendused

1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 01.02.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 24.07.2017 (dtl 69-73). Nimetatud sõiduk pargiti 17.07.2020 xxx parkimisalale ning 28.07.2022 Haven Kakumäe parkimisalale, s.o hageja opereeritavatele parkimisaladele (dtl 33-52).
6.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Kostja on oma vastuses märkinud, et eeldatavasti kasutas 17.07.2020 sõidukit H R ning on esitanud kohtule kostja poolt väljastatud volikirja H Rle sõiduki kasutamiseks (dtl 151). Antud volikiri ei tõenda aga, et H R oleks 17.07.2020 sõidukit kasutanud. Arvestades, et juriidiline isik sõidukiga sõita ei saa, siis tuleb samuti eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel ning tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seega saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik kasutas sõidukit juriidilise isiku nimel ja huvides, st tema esindajana. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega esimese parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 17.07.2020 Tornimäe parklasse parkimisel ning teise lepingu sõlmituks 28.07.2022 Haven Kakumäe parklasse parkimisel.

7.Kostja on oma vastuses leidnud, et kuna väidetavalt kasutas sõidukit kolmas isik, kellele kuulub mõtteline osa xxx ehitisest, siis on korteriomanikul õigus antud alal parkimistingimuste rikkudes parkida. Kohtule on esitatud fotod leppetrahvi väljastamise ajal kehtinud parkimistingimustest, parkimisaladest ja liiklus- ja teavitusmärkidest (dtl 6163). Parkimistingimuste p.2 sätestab, et parkimine on lubatud ainult territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimislubadega. Parkimisluba väljastatakse territooriumi valdaja poolt määratavatel tingimustel. Punkt 3 alusel peab sõidukijuht asetama parkimisloa sõiduki armatuurlauale selgelt nähtavalt ja loetavalt viivitamatult peale sõiduki parklasse parkimist. Parkimistingimuste p. 5 alusel on parkimiskorraldajal õigus teha leppetrahvi, st poolte vahel on sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Eeltoodut arvestades pidi sõidukil olema parkimisõiguse olemasolul väljastatud parkimisluba ning see luba pidi olema ka nähtav ja loetav sõiduki armatuurlaualt/esiklaasilt. Hagiavaldusele lisatud fotodest nähtuvalt ühtegi luba armatuurlaual ei ole (dtl 35-43). Samuti on hageja tõendanud, et hageja parkimiskontrolör kontrollis sõidukit parkimisõigust enne leppetrahvi väljastamist 17.07.2020 kell 11:23 ja 11:27 ning mõlemal korral sai parkimisõigust kontrollides vastuse, et sõidukil ei ole parkimisõigust antud parkimisalal ning sõiduk ei olnud registreeritud parkima ka partnerprogrammis (dtl 180, p 1.1.6 sisalduv väljavõte). Kostja ei ole vastupidist tõendanud, m.h on tõendamata kostja väide võimaliku valvelaua kaustiku kohta, milles väidetavalt parkimised registreeritud olid.
8.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi mõlema parkimise osas summas 30 eurot, s.o kokku 60 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 35, 36, 46, 47). Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
9.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 60 eurot (2 x 30) hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest kokku 60 eurot. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kohtu hinnangul ei ole leppetrahv summas 30 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Parkimistrahv summas 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane ning see ei kahjusta kuidagi kostjat ebamõistlikult. Kohtu hinnangul puudub seega alus ka leppetrahvi vähendamiseks.
10.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 40 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuli leppetrahvid tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast alates ehk varasem leppetrahv on muutunud sissenõutavaks alates 01.08.2020, hilisem 12.08.2022. Seega on kostja olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega s.o leppetrahvinõude tasumisega ning hagejal on õigus nõuda ka viivist ning seega VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulusid. Hageja on teinud päringuid Transpordiametile ja äriregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning saatnud enne kohtusse pöördumist kostjale nõudekirja kostja äriregistrisse kantud e-posti aadressile (dtl 74). Seega on hageja nõue summas 40 eurot põhjendatud.

11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvid kokku summas 60 eurot ja sissenõudekulud summas 40 eurot.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Samuti märgib kohus, et jätab tähelepanuta hageja poolt 14.03.2023 esitatud dokumendi (s.h menetluskulude nimekirja), kuna see on esitatud hilinenult. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja 24.01.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot, riigilõivust summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 3 tunni ja 45 minuti eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu on kokku põhjendatud 385 eurot 3,5 tunni eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2 tunni ulatuses. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks menetluses kostja vastusega tutvumist ja analüüsimist ning sellele omakorda seisukohtade koostamist. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga peab kohus hageja ninetatud toiminguid põhjendatuks kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 110 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 3,5 tundi, s.o 385 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 505 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 505 eurot.

15.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja