.Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-107599
Tsiviilasi
Aktsiaselts MASEKONORD hagi Arnatus Grupp OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2 695,15 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts MASEKONORD (registrikood 10058816, esindajad Peterburi tee 51a, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post: xxx); Kostja: Arnatus Grupp OÜ (registrikood 14855704, Laki tn 14a/2, 10621 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord (registrikood 10058816) kasuks välja 2 495,51 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend viis eurot ja 51 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord (registrikood 10058816) kasuks välja viivis põhinõudelt 2 495,51 eurolt alates 21.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord (registrikood 10058816) kasuks menetluskuludena välja 1 795 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis) eurot, millest 385 eurot on tasutud riigilõiv ja 1 410 eurot kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord
(registrikood 10058816) kasuks menetluskuludena välja viivis menetluskuludelt 1 1795 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2021 tootmispinna üürilepingu nr xxx. Üürilepingu kohaselt sai kostja kasutada üüripinda ning pidi tasuma selle eest üüri ja kõrvalkulusid. Kostja kasutas üüripinda aktiivselt ning alguses tasus selle eest. Kui alguses tasus kostja talle esitatud arveid, siis alates jaanuarikuust 2025 kostja talle esitatud arveid ei tasunud.
2.Hageja esitas kostja viis tasumata arvet. Kokku on tasumata jäetud viis arvet. Tasumata on arve nr 21 summas 358,19 eurot, arve nr 151 summas 811,70 eurot, arve nr 228 summas 268,64 eurot, arve nr 285 summas 1 232,20 eurot ja arve nr 286 summas 179,10 eurot. Kogumis on tasumata 2 849,83 eurot.
3.Hageja ütles seoses võlgnevusega lepingu üles ja teostas üürileandja pandiõigust üüriobjektil olevale varale. Hageja esitas kostjale mitu teadet üüriobjekti üleandmise kohta, kuid kostja nendele teadetele ei reageerinud. Kuna kostja lõpetas igasuguse suhtlemise hagejaga ega võtnud vastu tema kõnesid, esitas hageja 11.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Kostja volitatud esindaja avaldusele vastu. Hageja oli sunnitud hagiavalduse esitama.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 495,51 eurot. Hageja palus ka kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest 21.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määrast lähtudes. Hageja põhjendab kõigepealt põhivõla nõuet ning sellele järgnevalt viivise nõuet.
5.Poolte vahel oli kirjalik leping, mille järgi hageja üüris kostjale välja tootmispinna üürilepingus sätestatud tingimustel. Üürilepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale üüri ja kõrvalkulusid. Kehtivat lepingut peab kostja täitma. Kostja põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks alates iga konkreetse arve sissenõutavaks muutumisest. Hageja arvestab viivist alates hagi esitamisest 21.04.2025 ning võlgnevuse pealt, millest on maha arvatud tagatisraha. Selline arvestus on kostjale oluliselt soodsam. Viivise määr tuleneb seadusest.
6.22.05.2025 seisukohtades viitas hageja, et kostja on vastu vaielnud ainult arvele nr 285 summas 1 232,20 eurot, mis on tasumata. Ülejäänud osas on kostja nõude omaks võtnud. Hageja ei ole tõesti veel prügi väljaveo kulu kandnud, aga see kulu tuleb tal tulevikus kanda. Hageja kutsus objektile prügikäitlusfirma esindaja ning mahajäetud prügi ülevaatusel selgus, et selle utiliseerimine läheb maksma enam kui kaks korda rohkem hageja nõutud 1 232,20 eurot. Hageja esitas hinnapakkumise, mille järgi läheb kostja mahajäetud prügi utiliseerimine maksma 2 380 eurot. Seega eksis hageja tegeliku kulu hindamisel enam kui kaks korda kostja kasuks.
7.Pooltevahelises üürilepingus on sõnaselgelt kirjas, et prügi väljavedu ja utiliseerimine kuulub kostja kulude koosseisu (üürilepingu p 6.1.22). See tähendab, et seda kulu peab kandma kostja. Läbirääkimistel jäi allakirjutanule mulje, et hageja ei saa päris hästi aru, et prügi utiliseerimise eest tuleb maksta. Täpsemalt, et sellega võib kaasneda kulu.
8.Kostja väitis, et viib selle prügi ise välja, kuid see protsess võtab pikemat aega prügi suure koguse tõttu. Hagejale on arusaamatu, kuhu tahab kostja selle prügi välja viia ja veel odavamalt kui hageja nõutav summa. Kõik see tekitab kahtlust, et kostja üritab vabaneda prügist vastuolus seaduse nõuetega. Hagejale ei ole selline lähenemine prügi käitlusele aktsepteeritav.
9.27.10.2025 seisukohtades viitas hageja, et üürilepingus on sõnaselgelt mitmes kohas kirjas, et prügi väljavedu ja utiliseerimine kuulub kostja kulude koosseisu (üürilepingu p 6.1.22). See tähendab, et kulu peab kandma kostja. See, et igaüks peab oma prügi ise ära koristama või selle eest maksma, on iseenesestmõistetav. Kostja ise arvestas selle kuluga. Kostja lihtsalt palus luba oma prügi ise ära viia. Hageja ei olnud sellega nõus, sest hagejale jäi arusaamatuks, kuhu ja millal tahab kostja prügi välja viia ning kuidas ta kavatseb seda teha odavamalt, kui oli hageja nõutud summa. Kõik see tekitab hagejas kahtluse, et kostja üritab vabaneda prügist vastuolus seaduse nõuetega. Hagejale ei ole selline lähenemine prügi käitlusele aktsepteeritav.
10.Vajadus prügi äraveoks tekkis sellest, et kostja jättis enda järel üüritud ruumidesse suurel hulgal prügi. Tegemist oli nii olmeprügiga kui ka kostja tootmisprotsessi prügiga. Kostja soovis prügi ise välja viia, kuid ei suutnud välja käia konkreetseid tähtaegu (prügi suure koguse tõttu). Kostja üritab lihtsalt asja venitada ning tõsist kavatsust prügi utiliseerimiseks kostjal ei ole. Arvel toodud summa kujunes hageja visuaalse hinnangu alusel. Hiljem kutsus hageja kostja üüritud ruumidesse prügikäitlusfirma ning mahajäetud prügi ülevaatusel selgus, et selle utiliseerimine läheb maksma enam kui hageja nõue. Hageja esitas selle kohta hinnapakkumise.
11.Üürilepingu järgi käis kõrvalkulude arvestus erinevalt, sõltuvalt konkreetset kõrvalkulust. Elektri ja vee tarbimise arvestus käis näiteks arvestite näitude järgi (üürilepingu p 2.6 ja 2.10). Niisamuti pidi kostja tasuma prügi väljaveo eest (üürilepingu p 6.1.22). Üürilepingus pole mitte ühtegi indikatsiooni, et prügiveo kulu saab kostjalt nõuda alles pärast selle kandmist hageja.
12.Kulu ei pea olema kantud, oluline on selle suurus ja kandmise vajalikkus endise olukorra taastamiseks. Hageja esitab tellimuse prügivedajale 03.11.2025. Sellele järgneb prügiveo arve ja sellele järgnevalt arve tasumist tõendav dokument. Hageja on seisukohal, et need dokumendid ei oma juriidilist tähendust, kuid on valmis esitama need dokumendid kohtu esimesel nõudmisel.
13.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivuna 385 eurot ja õigusabi kuluna 1 410 eurot. Hageja sõlmis menetluses esindamiseks õigusabilepingu Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid. Tsiviilasja raames esindas hagejat vandeadvokaat Denis Polman. Vastavalt sõlmitud õigusabilepingule tasub hageja advokaadibüroole osutatud õigusabi eest 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on tsiviilasja menetlemisel hagejale osutatud õigusabiteenust 9,4 tunni ulatuses. Hageja õigusabikulu kogusumma on (9,4 x 150) 1 410 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
14.Kostja nõustus osaliselt hageja nõudega. Kostja ei nõustunud nõudega tulenevalt arvest nr 285 summas 1 232,20 eurot, mis puudutab prügi väljavedu. Kostja leidis, et see kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna vastavat arvet ei ole tasutud. Seega ei ole tegemist hageja kuluga ning hagejal puudub selle osas tegelik kahju. Kostja on korduvalt teavitanud hagejat oma valmisolekust ise prügi eemaldada ja ruumid vabastada, samuti viia ära oma vara. Kostja kinnitab, et on valmis tasuma kõik asjakohased ja tegelikult kantud kõrvalkulud puudutavad arved ning täitma oma kohustused mõistliku aja jooksul. Kostja kinnitas, et on valmis tasuma osa nõudest. Kostja palus jätta menetluskulud hageja või poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2021 tootmispinna üürilepingu, mille alusel sai kostja kasutada üüripinda ning pidi selle eest tasuma üüri ja kõrvalkulusid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis arved alates 2025. a jaanuarist tasumata. Vaidlus puudub selle üle, et võlgnevuse tõttu ütles hageja lepingu üles.
17.Hageja palus kostjalt üürilepingust tuleneva võlgnevusena välja mõista kokku 2 495,51 eurot ning viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 21.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
18.Kostja võttis hageja nõude omaks osaliselt summas 1263,31 eurot. Viivisenõudele sellelt summalt kostja samuti vastu ei vaielnud. Kuna kostja võttis selles osas hagi õigeks, tuleb antud ulatuses rahuldada hagi õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduse hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt tema õigeksvõtu alusel välja 1263,31 eurot ning viivise sellelt summalt alates 21.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude tasumiseni.
19.Kostja vaidles hageja nõudele vastu summas 1 232,20 eurot, mis tulenes prügi väljaveo kulust. Kostja leidis, et ta on valmis ise prügi ära vedama ning hageja ei ole selles osas kulu kandnud. Hageja leidis, et kostjal oli lepingust tulenev kohustus prügiveo eest tasuda. Asjaolu, et hageja ise ei ole kulu eest tasunud, ei välista nõude rahuldamist. Hageja on tõendanud, et tal tekib antud kulu.
20.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda hagi jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline suhe tulenes üürilepingust. VÕS § 276 lg 2 järgi peab üürnik üüritus asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Eeltoodust tuleneb, et pärast üürilepingu lõppemist pidi kostja üüritud pinnalt prügi ära vedama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda teinud.
21.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui viimane rikkus lepingut ega tagastanud üüritud eset pärast lepingu lõppemist seisundis, kus prügi sellelt oli koristatud.
22.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks
olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostjale pidi olema ette nähtav, et kui ta lahkub üüritud pinnalt seda koristamata, tekib üürileandjal täiendav prügiveo kulu, mille eest leping pidi teda kaitsma.
23.VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätte järgi ei ole lepingulist kohustust rikkunud poole vastu kahju nõude esitamise eelduseks see, et kannatanud pool on ise kulu kandnud. Kahjuks on ka tulevikus tekkiv kulu.
24.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping (koos lisadega dtl 56-66), mille puntki 5.4 järgi pidi üüritus objekti tagastamine toimuma aktiga. Üüriobjekti tagastamise aktis fikseeritud üüriobjekti normaalsest ekspluatatsioonist tulenevat kulumist ületav halvenemine või puudujäägid loetakse tekkinuks üürniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Lepingu punkti 5.7 järgi pidi üürnik hüvitama üürileandjale kõik ruumide vabastamisega seotud kulud. Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule ruumide tagastamisel koostatud akti, ei ole kostja vastu vaielnud sellele, et ruumides oli selle tagastamisel prügi, mida kostja ei olnud hagi esitamise ajaks ära vedanud.
25.Hageja nõude aluseks oli tema koostatid arve nr 285 (dtl 70) prügiveo eest. Arve kohaselt soovis hageja kostjalt tasu kahe korra prügiveo teenuse eest kokku summas 1 1232,20 eurot. Täiendavalt esitas hageja kohtule hinnapakkumise (dtl 86), mille järgi oli tegelik prügiveo kulu üüritud objektilt 2380 eurot.
26.Kohus selgitas kostjale 17.10.2025 pöördumises (dtl 88-89), et kui kostja vaidleb jätkuvalt vastu hageja arvest nr 285 tulenevale nõudele, tuleb kostjal vastuväiteid põhistada, milline lepingu säte sellise kohustuse kandmise välistab. Vaatamata kohtu selgitusele ja täiendavalt antud tähtajale kostja vastuväiteid rohkem ei põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et täiendavalt esitatud tõendiga on hageja tõendanud, et temal kui üürileandjal tekkis kostja lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu kulu, mille hüvitamist oli tal õigus nõuda. Kostjalt tuleb seetõttu täiendavalt hageja kasuks välja mõista 1 1232,20 eurot ja viivis antud summalt seadusjärgses määras. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 495,51 eurot ning viivis sellelt summalt alates 21.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
27.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud osaliselt või tervikuna hageja kanda. Kostja võttis küll hagi kohe osaliselt õigeks, kuid andis oma kohtueelse käitumisega põhjust nõude esitamiseks, sest ta ei tasunud enne hagi kohtusse jõudmist nõuet ka osaliselt. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivuna 385 eurot ja õigusabi kuluna 1 410 eurot. Hageja sõlmis menetluses esindamiseks õigusabilepingu Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid. Tsiviilasja raames esindas hagejat vandeadvokaat Denis Polman. Vastavalt sõlmitud õigusabilepingule tasub hageja advokaadibüroole osutatud õigusabi eest 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on tsiviilasja menetlemisel hagejale osutatud õigusabiteenust 9,4 tunni ulatuses.
29.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabiteenuse hind on mõistlik ja osutatud õigusabi maht kooskõlas menetluse keerukusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1 795 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis) eurot, millest 385 eurot on tasutud riigilõiv ja 1 410 eurot kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt 1 1795 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.