2-25-16664/6 - Võlaõigus - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3.Laenulepingu nr x sõlmimisele eelnevalt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek ca 1425 eurot kuus. Kostjal oli laenulepingu sõlmimisele eelnevalt Swedbank AS-i ees krediidikohustused w (kogu limiidi kasutusele võtmisel oli krediitkaardi kasutamise lepingu suurim kuumakse ca 22 eurot) ja q kuumaksetega ca 149 eurot, kokku kuni ca 171 eurot. Hagejale teadaolevat ei olnud kostjal väljaspool Swedbank AS-i krediidikohustusi. Sõlmitava laenulepingu kuumakse hakkas olema 233,12 eurot. Seega moodustasid igakuised krediidikohustused kostja sissetulekust ca 28% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ca 1020 eurot kuus. Statistikaameti poolt 2021 arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 233,57 eurot. Maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Hageja käsitles krediidivõimekuse hindamisel töötasu ning avansikandeid kostja tegeliku sissetulekuna kogumis, millelt arvutas 6 kuu keskmise sissetuleku, lähtudes kalendrikuu lõikes laekumistest. Hageja lisab, et kui sissetuleku arvestamisel oleks avansikanded välja jäetud, siis oleks kostja sissetulek ikkagi olnud piisav ja kostja krediidivõimeline kuivõrd kostja 5 kuu keskmine sissetulek oleks olnud ca 1090 eurot ning sellisel juhul kuivõrd sissetulekust oleks piisanud kohustuste ja majapidamiskulude kandmiseks, võttes arvesse Statistikaameti poolt 2021 arvutatud arvestuslikku elatusmiinimumi summas 233,57 eurot. Seega oleks kostja olnud ka avansi mitte arvestamisel sissetulekuna laenulepingu sõlmimise eel krediidivõimeline. Hageja on hinnanud mõistlikult kogumis, et kanded lotopiletitele moodustasid kostja sissetulekust keskmiselt ca 4% ning hageja ei pidanud seda märkimisväärseks suhtarvuks kostja sissetulekust, mida võiks pidada riskikäitumiseks kostjale antava krediidi nõuetekohase tagasimaksmise mõjuhinnangul. Hageja ei tuvastanud krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal oleks väljaspool Swedbank AS-i avatud arvelduskontosid. „maksed oma kontode vahel“ viitab kostja krediitkaardi limiidikontole, mis oli avatud Swedbank AS-is. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis hageja arvesse ka limiidikontolt nähtuvaid tehinguid. Kolm krediidi tagasimakset, mis kostja konto väljavõttelt nähtuvad, on kostja krediitkaardiga seotud krediidilimiidi tagasimaksed. Hageja võttis kostja krediidivõimekuse hindamisel krediitkaarti kui krediidikohustust selliselt, et arvestas kohustusena kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalse igakuise intressimaksega, mida kostja peaks tasuma. Vastavalt krediitkaardi lepingu tingimustele on kliendil võimalik teha omal soovil krediitkaardi limiidi tagasimakseid ja taas ka krediidilimiidi summa kasutusele võtta. Kliendil on võimalik kuni 40 päeva peale krediidilimiidi kasutusele võtmist maksta summa kogu krediidilimiidi ulatuses tagasi, sellisel juhul ei pea maksma intressi. Kui klient otsustab summa või osa summast hiljem maksta, lisandub intress.