Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja NN Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks hageja ja kostja vahel 10.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr. x tulenev põhivõlgnevus 4528,50 eurot, intress 541,91 eurot, viivised 199,56 eurot.
3.Välja mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks viivis 8,9% aastas tasumata põhivõlalt alates 06.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
7.Välja mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud 595 eurot.
8.Välja mõista XX-ilt Swedbank AS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt
Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Swedbank AS esitas 06.10.2025 hagiavalduse XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 21.10.2025. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr x tulenev võlgnevus 5238,970 eurot, millest põhiosa võlgnevus 4528,50 eurot, intressi võlgnevus 510,91 eurot ja põhiosa viiviste võlgnevus 199,56 eurot ning viivis põhinõudelt (4 528,50 EUR) 8,900% aastas alates 06.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud riigilõiv 595 ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 18.10.2021 laenulepingus nr. x. Kostjale väljastati laen 11 000 eurot, intress 8,9% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 9,410% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsedmaksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 03.04.2025 2
kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja luges lepingu ühepoolselt ülesöelduks 05.05.2025.
3.Laenulepingu nr x sõlmimisele eelnevalt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek ca 1425 eurot kuus. Kostjal oli laenulepingu sõlmimisele eelnevalt Swedbank AS-i ees krediidikohustused w (kogu limiidi kasutusele võtmisel oli krediitkaardi kasutamise lepingu suurim kuumakse ca 22 eurot) ja q kuumaksetega ca 149 eurot, kokku kuni ca 171 eurot. Hagejale teadaolevat ei olnud kostjal väljaspool Swedbank AS-i krediidikohustusi. Sõlmitava laenulepingu kuumakse hakkas olema 233,12 eurot. Seega moodustasid igakuised krediidikohustused kostja sissetulekust ca 28% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ca 1020 eurot kuus. Statistikaameti poolt 2021 arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 233,57 eurot. Maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Hageja käsitles krediidivõimekuse hindamisel töötasu ning avansikandeid kostja tegeliku sissetulekuna kogumis, millelt arvutas 6 kuu keskmise sissetuleku, lähtudes kalendrikuu lõikes laekumistest. Hageja lisab, et kui sissetuleku arvestamisel oleks avansikanded välja jäetud, siis oleks kostja sissetulek ikkagi olnud piisav ja kostja krediidivõimeline kuivõrd kostja 5 kuu keskmine sissetulek oleks olnud ca 1090 eurot ning sellisel juhul kuivõrd sissetulekust oleks piisanud kohustuste ja majapidamiskulude kandmiseks, võttes arvesse Statistikaameti poolt 2021 arvutatud arvestuslikku elatusmiinimumi summas 233,57 eurot. Seega oleks kostja olnud ka avansi mitte arvestamisel sissetulekuna laenulepingu sõlmimise eel krediidivõimeline. Hageja on hinnanud mõistlikult kogumis, et kanded lotopiletitele moodustasid kostja sissetulekust keskmiselt ca 4% ning hageja ei pidanud seda märkimisväärseks suhtarvuks kostja sissetulekust, mida võiks pidada riskikäitumiseks kostjale antava krediidi nõuetekohase tagasimaksmise mõjuhinnangul. Hageja ei tuvastanud krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal oleks väljaspool Swedbank AS-i avatud arvelduskontosid. „maksed oma kontode vahel“ viitab kostja krediitkaardi limiidikontole, mis oli avatud Swedbank AS-is. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis hageja arvesse ka limiidikontolt nähtuvaid tehinguid. Kolm krediidi tagasimakset, mis kostja konto väljavõttelt nähtuvad, on kostja krediitkaardiga seotud krediidilimiidi tagasimaksed. Hageja võttis kostja krediidivõimekuse hindamisel krediitkaarti kui krediidikohustust selliselt, et arvestas kohustusena kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalse igakuise intressimaksega, mida kostja peaks tasuma. Vastavalt krediitkaardi lepingu tingimustele on kliendil võimalik teha omal soovil krediitkaardi limiidi tagasimakseid ja taas ka krediidilimiidi summa kasutusele võtta. Kliendil on võimalik kuni 40 päeva peale krediidilimiidi kasutusele võtmist maksta summa kogu krediidilimiidi ulatuses tagasi, sellisel juhul ei pea maksma intressi. Kui klient otsustab summa või osa summast hiljem maksta, lisandub intress.
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale AETis kätte toimetatud 24.10.2025. Kostja tähtaegselt ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
8.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
9.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
12.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot.
13.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 5642,01 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 595 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 595 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
14.Arvestades, et kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda juhindudes TsMS § 162 lg 1.
15.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 595 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud.
17.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. 4
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.