Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(8)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2(8)

meelt, et igasugune sõda on vastuvõetamatu. Seega on kostja avaldanud ajalehes ebaõige faktiväite ja see tuleb ümber lükata. Hagejal pole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, mistõttu peab kostja tõendama oma väidete tõele vastavust. Kostja eesmärgiks oli hageja maine kahjustamine hageja isiklike õiguste rikkumise kaudu läbi meediasensatsiooni tekitamise. Kostja avaldas tahtlikult selgelt ebaõige faktiväite hageja kohta tundlikul teemal. Kostja põhjustas hagejale kahju läbi ebaõige faktiväite avaldamise, millega kujundas hageja mainet avalikkuse ees ebakohasel viisil. Kostja tegevuse tulemusena öeldi hagejale üles kohtumised lugejatega. Paljud hageja tuttavad ja kolmandad isikud suhtuvad hagejasse pärast artikli ilmumist negatiivselt. Lisaks on hagejal ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõue. Hageja pöördus nõude koostamiseks advokaadibüroo poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest 432 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, mitterahalise (st ümberlükkamise) nõude ning rahalise (mittevaralise kahju hüvitamise koos lisanduva viivisega) nõude, siis on proportsionaalne jagada kulu pooleks. Hageja nõuab siinses menetluses 50% nimetatud nõudest ehk 216 euro hüvitamist. Kostja vastuväited

3(8)

ümberlükkamise nõudele varalise kahju hüvitise nõuet. Hageja ei ole kordagi kohtuväliselt kostja poole väite eemaldamise nõudega pöördunud, olgugi, et kostja näitas ise selleks kohe üles valmisolekut. Hageja nõudis kohtuväliselt hoopis 5000 euro ulatuses moraalse kahju hüvitamist. Seega ei ole hageja kohtuväliseid kulusid seoses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamisega. Samuti on tõendamata varalise kahju suurus. Maakohtu otsus ja põhjendused

4(8)

Andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel on oluline hinnata, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või peab silmas eelkõige oma huve. Kostja on põhistanud, et hageja on Saaremaa vallavolikogu liige, mistõttu on tema näol tegemist avaliku elu tegelasega, kelle taluvuspiir peab olema suurem. Samuti on tema seisukohtade suhtes kõrgendatud avalik huvi, eriti kuna käsitlusel oli viimase aja maailma olulisim sündmus ehk Venemaa-Ukraina sõna. Hagejale ei ole kostja poolt artiklis antud hinnanguid, kajastatud on üksnes tema poolt raadiosaates öeldut ja lisatud Saaremaa vallavolikogu teiste liikmete reaktsioonid sellele. Niisiis ei saa kostjale ette heita, et ta oleks hageja isiklikke õigusi ülemääraselt rikkunud ja tegutsenud enda huve silmas pidades, mitte avalikkusele huvipakkuvas küsimuses informatsiooni jaganud. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei saa lugeda andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Niisiis on hageja oma hoolsuskohustust täitnud ning talle ei saa ette heita õigusvastast andmete avaldamist, olid need siis õiged või ebaõiged. Kuna hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud ja andmete avaldamine oli õiguspärane, siis puudub vajadus analüüsida talle tekkinud kahju hüvitamisega seotud argumente. Apellatsioonkaebus

5(8)

Kui hageja oleks kinnitanud telefonikõnes eelnevate seisukohtade juurde jäämist, siis poleks kostjal olnud tarvis saata hagejale e-kirja samasuguse küsimusega. Asjaolu, et kostja saatis hagejale samasuguse küsimusega e-kirja, võimaldas maakohtul tuvastada, et hageja ei vastanud kostja küsimusele üldse ning palus küsimused edastada kirjalikult (mida kostja ka tegi). Kuna kostja keeldus ebaõigete andmete parandamisest või nende eemaldamisest pärast õigete andmete saamist ja veendumist, et tal puuduvad tõendid, siis muutus kostja tegevus igal juhul õigusvastaseks alates hageja kohtueelse kirja kättesaamisest. Kuna maakohus jättis eelviidatud tõendamiskoormise jagamise juhise tähelepanuta, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Varalise nõude rahuldamise eeldused jättis maakohus tervikuna analüüsimata. Hageja jääb selle nõude osas kõigi varem esitatud väidete ja tõendite juurde. Vastus apellatsioonkaebusele

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6(8)

ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus (vt RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 13).

7(8)

hageja kahju hüvitamise nõuet, mis on tekkinud hagejale õigusabi osutamisest oma õiguste kaitsmisel.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.