X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.12.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 27.12.2022 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3733,28 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristel Viru ja vandeadvokaat Anneli Aab Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12.12.2022 kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda.
4.Määrata Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtu menetluses 1299 eurot ja mõista see välja X-lt Y kasuks.
5.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
1(8)
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 03.08.2022 Pärnu Maakohtule hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes, milles palub: - kohustada kostjat omal kulul saatma hiljemalt kümne päeva jooksul otsuse jõustumisest AS Postimees Grupp ajalehe „Saarte Hääl“ toimetuse e-posti aadressile digitaalselt allkirjastatult järgmine avaldus: „Käesolevaga mina, Y, teavitan Teid, et avaldasin 8. märtsil 2022. a ajalehes Saarte Hääl ilmunud „Kolleegid on X Putini-meelsusest šokis: Moskva trollile pole volikogus kohta!“ artiklis järgmise väite – „“Jah,” vastas X Saarte Hääle küsimusele, et kas ta jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde.“ Nimetatud väide on vale ja ma lükkan selle ümber“; - mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 216 eurot ning lisanduv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast kuni kostja tasub täies ulatuses kohtu rahuldatud põhinõude. Hagi kohaselt avaldas 08.03.2022 ajalehes Saare Hääl artikli „Kolleegid on X Putini-meelsusest šokis: Moskva trollile pole volikogus kohta!“, kus kirjutas avalikult hageja kohta alljärgnev väide: „“Jah,” vastas X Saarte Hääle küsimusele, et kas ta jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde“. Kostja väitis ebaõigesti, et hageja kinnitas talle, et hageja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja kirjutas hagejale 08.03.2022 kell 13:40 järgneva kirja: „Kas olete siiani 01.03 Nõmme raadio Lõunatunnis esitatud seisukohtade juures? Kuulates hakkasid kõrva väited, et Putini käitumine on inimlik - võimalikult vähe tsiviilohvreid jne. Saaremaa poliitik C nimetas Teid oma sotsiaalmeedia postituses juba Kremli trolliks“. Samal päeval kirjutas hageja kostjale: „Kus küsimused on? Täpselt palun“. Kostja vastas: „Küsin sama, mida telefonis, kas jääte samade seisukohtade juurde ka täna? Raul“. Hageja vastas: „Milliste seisukohtade juurde? Formuleeri korralikud küsimused kui sul on midagi sisulist küsida. X“. Seega ei kinnitanud hageja, et ta jääb oma seisukohtade juurde. Tegelikult palus hageja kostjal korduvalt esitada konkreetsed küsimused ja seisukohad. Seda kostja ei teinud, vaid märkis artiklis, et hageja vastas talle “jah”, kuigi hageja seda ei avaldanud. Hageja ei ole kostjale ka muul viisil kinnitanud, et jääb oma seisukohtade juurde. Artikli aluseks olnud raadiosaates arutles hageja Ukraina sõja põhjuste üle, tuginedes sotsiaalmeedias vabalt levivale informatsioonile. Raadiosaates kirjeldati, mida rääkis Venemaa president ja kommenteeriti Venemaa seisukohti. Asjaolu, et hageja tsiteeris Venemaa presidendi väljaöeldut, ei tähenda, et need oleks ka hageja enda seisukohad ja vaated. Hageja on jätkuvalt seda
2(8)
meelt, et igasugune sõda on vastuvõetamatu. Seega on kostja avaldanud ajalehes ebaõige faktiväite ja see tuleb ümber lükata. Hagejal pole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, mistõttu peab kostja tõendama oma väidete tõele vastavust. Kostja eesmärgiks oli hageja maine kahjustamine hageja isiklike õiguste rikkumise kaudu läbi meediasensatsiooni tekitamise. Kostja avaldas tahtlikult selgelt ebaõige faktiväite hageja kohta tundlikul teemal. Kostja põhjustas hagejale kahju läbi ebaõige faktiväite avaldamise, millega kujundas hageja mainet avalikkuse ees ebakohasel viisil. Kostja tegevuse tulemusena öeldi hagejale üles kohtumised lugejatega. Paljud hageja tuttavad ja kolmandad isikud suhtuvad hagejasse pärast artikli ilmumist negatiivselt. Lisaks on hagejal ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõue. Hageja pöördus nõude koostamiseks advokaadibüroo poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest 432 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, mitterahalise (st ümberlükkamise) nõude ning rahalise (mittevaralise kahju hüvitamise koos lisanduva viivisega) nõude, siis on proportsionaalne jagada kulu pooleks. Hageja nõuab siinses menetluses 50% nimetatud nõudest ehk 216 euro hüvitamist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. 08.03.2022 ilmus ajalehes Saarte Hääl hagis viidatud kostja artikkel. Artiklis refereeriti 01.03.2022 Nõmme raadio saates „Lõunatund“ hageja väljaütlemisi Vene-Ukraina sõja ja Putini teemal ning hageja kolleegide vastavaid reaktsioone hageja väljaütlemistele. Mh oli artiklis väljendatud see, et Saarte Hääl (mitte kostja isiklikult) soovis teada, kas hageja jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde, millele hageja vastas „Jah“. Hageja vaidlustab artiklist ainult ühte lauset – st kas ta on ka nädal hiljem vastavate seisukohtade juures kinnitanud, et jääb varem öeldu juurde. Hageja ei väida, et artikkel refereeriks tema poolt raadios avaldatud seisukohti ebaõigesti või et ta pole enam avaldatud seisukohtade juures. Kuna artiklis on õigesti kajastatud hageja 01.03.2022 Nõmme raadios avaldatud seisukohtasid, hageja ei vaidlusta ei neid ega väida, et ta on nädal hiljem teistsuguste seisukohtade juures, on õige ka vaidlustatud väide. Vaidlustatud väide ei ole au teotav ega võimalda hagejat negatiivselt väärtustada. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, ei vastuta kostja ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest VÕS § 1047 lg 3 alusel. Hageja on Saaremaa vallavolinik, mistõttu on tema näol tegemist avaliku elu tegelasega, kelle taluvuspiir peab olema suurem. Eksisteerib avalik huvi selles osas, kas ja kuidas hageja maailma ühte olulisimat poliitilist sündmust – Vene agressioon ja sõda Ukrainas – kajastab, ja milliseid arvamusi selle osas avaldab. Teiseks kontrollis kostja telefonivestluses, kas hageja on jätkuvalt raadiosaates avaldatud seisukohtade juures, mistõttu on kostja täitnud ka VÕS § 1047 lg-st 3 tuleneva kontrollikohustuse. See välistab igal juhul õigusvastasuse kostja tegevuses. Kostja varalise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning seeläbi tema isiklikke õigusi rikkunud. Isegi kui kohus leiab, et teatud osas on kostja hageja isikuõigusi rikkunud, siis ei ole hagejal lisaks ebaõigete andmete
3(8)
ümberlükkamise nõudele varalise kahju hüvitise nõuet. Hageja ei ole kordagi kohtuväliselt kostja poole väite eemaldamise nõudega pöördunud, olgugi, et kostja näitas ise selleks kohe üles valmisolekut. Hageja nõudis kohtuväliselt hoopis 5000 euro ulatuses moraalse kahju hüvitamist. Seega ei ole hageja kohtuväliseid kulusid seoses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamisega. Samuti on tõendamata varalise kahju suurus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 12.12.20222 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2808 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: - kostja kirjutas 08.03.2022 ajalehes Saarte Hääl ilmunud artikli, milles sisaldus lause: „Jah,“ vastas X Saarte Hääle küsimusele, et kas ta jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde.“ - kostja on hagejale nii helistanud kui ka talle e-kirja saatnud, et kontrollida, kas hageja seisukohad, mida ta Nõmme Raadio 01.03.2022 saates „Lõunatund“ avaldas, on jätkuvalt samad; - hagejale võimaldati artikli kõrvalloos leheruumi, kus ta sai täpsemalt oma seisukohti väljendada ja ühtlasi vastata ka ajakirjaniku küsimusele seisukohtade samaks jäämise või muutumise kohta; - hageja seda võimalust ei kasutanud.
3.2.Vaidlus on küsimuses, kas nimetatud lause oli ebaõige faktiväide või mitte, ning kas see põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju, rikkudes tema isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Faktiväidete puhul saab hageja nõuda nende ümberlükkamist/paranduse avaldamist (VÕS § 1047 lg 4), kostjal on aga võimalus tõendada, et asjaolud vastavad tegelikkusele või siis oli nende avaldamiseks õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 2–3). Hageja leiab, et tsiteeritud lause on ebaõige faktiväide, kuna ta ei ole kostjale ei telefonitsi ega ekirjas kinnitanud, et ta jääb Nõmme Raadio 01.03.2022 saates „Lõunatund“ avaldatud seisukohtade juurde. Seda põhjusel, et kostja ei küsinud temalt täpselt, milliste seisukohtade juurde hageja jääb. Kostja väidab, et telefonis hageja seda kinnitas, aga e-kirjas mitte. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et tõendamiskoormise jagamine on otseselt seotud hea usu põhimõttega ehk tõendeid peab esitama see, kellel on objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kelle kontrolli all tõendid on. Käesoleval juhul ei ole kummalgi poolel võimalik esitada tõsikindlaid tõendeid enam kui pool aastat tagasi peetud telefonivestluse kohta ja seega on hageja poolt pahauskne nõuda, et kostja tõendaks, mida täpselt telefonitsi räägiti. Seega ei ole tõendamiskoormuse ümberpööramine põhjendatud. Hageja väide, et kostja on esitanud ebaõigeid faktiväiteid, on tõendamata. Kuna hageja nõue ei ole tõendatud, tuleb see rahuldamata jätta.
4(8)
Andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel on oluline hinnata, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või peab silmas eelkõige oma huve. Kostja on põhistanud, et hageja on Saaremaa vallavolikogu liige, mistõttu on tema näol tegemist avaliku elu tegelasega, kelle taluvuspiir peab olema suurem. Samuti on tema seisukohtade suhtes kõrgendatud avalik huvi, eriti kuna käsitlusel oli viimase aja maailma olulisim sündmus ehk Venemaa-Ukraina sõna. Hagejale ei ole kostja poolt artiklis antud hinnanguid, kajastatud on üksnes tema poolt raadiosaates öeldut ja lisatud Saaremaa vallavolikogu teiste liikmete reaktsioonid sellele. Niisiis ei saa kostjale ette heita, et ta oleks hageja isiklikke õigusi ülemääraselt rikkunud ja tegutsenud enda huve silmas pidades, mitte avalikkusele huvipakkuvas küsimuses informatsiooni jaganud. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei saa lugeda andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Niisiis on hageja oma hoolsuskohustust täitnud ning talle ei saa ette heita õigusvastast andmete avaldamist, olid need siis õiged või ebaõiged. Kuna hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud ja andmete avaldamine oli õiguspärane, siis puudub vajadus analüüsida talle tekkinud kahju hüvitamisega seotud argumente. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1047 lg-st 4 tuleneva ebaõigete andmete ümberlükkamise (või parandamise) nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Pole vahet, kas isik, kelle kohta (ebaõigeid) andmeid avaldati, on avaliku elu tegelane, kas andmete avaldamine oli õigusvastane jne. Maakohtu otsuses oli seega tegemist VÕS § 1047 lg 4 ebaõige kohaldamisega ning ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõue tulnuks rahuldada. Maakohtu hinnangul polnud kummalgi poolel võimalik esitada tõsikindlaid tõendeid enam kui pool aastat tagasi peetud telefonivestluse kohta, mistõttu on hagejast pahauskne nõuda, et kostja tõendaks, mida täpselt telefonis räägiti. Hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja sai alles otsusest teada, et maakohus jagas tõendamiskoormise erinevalt võrreldes VÕS § 1047 lg-s 1 ja 2 sätestatud tõendamiskoormisega. Hagejale oli tõendamiskoormise vastupidine jaotamine üllatuslik, sest hageja tugines VÕS § 1047 lg-s 1 ja 2 sätestatud tõendamiskoormise jagunemise üldreeglile. Kui väite avaldaja ei suuda tõendada väidete tõele vastavust, tuleb lugeda, et avaldatud väide on ebaõige, sest kohtul pole võimalik tõendite puudumise tõttu väite õigsust kontrollida. Kostja pidi üksnes veenduma, kas hageja avaldas talle kindla sisuga tsitaadi või mitte ning kas kostjal on hagejale sellise tsitaadi avalikuks omistamiseks tõend. Kuna kostjal vastavad tõendid puuduvad, tuli kohtul lähtuda asja sisuliselt lahendamisel VÕS § 1047 lg-s 1 ja 2 sätestatud reeglitest. Maakohus jättis vastamata hageja väidetele seoses kostjale kohalduvate meediaeetika normidega. Nimelt kohalduvad kostjale kõrgendatud hoolsusnõuded (VÕS § 1047 lg 1 ja 2) ning maakohus pidi kostja kõrgendatud hoolsusnõuete standardiga arvestama.
5(8)
Kui hageja oleks kinnitanud telefonikõnes eelnevate seisukohtade juurde jäämist, siis poleks kostjal olnud tarvis saata hagejale e-kirja samasuguse küsimusega. Asjaolu, et kostja saatis hagejale samasuguse küsimusega e-kirja, võimaldas maakohtul tuvastada, et hageja ei vastanud kostja küsimusele üldse ning palus küsimused edastada kirjalikult (mida kostja ka tegi). Kuna kostja keeldus ebaõigete andmete parandamisest või nende eemaldamisest pärast õigete andmete saamist ja veendumist, et tal puuduvad tõendid, siis muutus kostja tegevus igal juhul õigusvastaseks alates hageja kohtueelse kirja kättesaamisest. Kuna maakohus jättis eelviidatud tõendamiskoormise jagamise juhise tähelepanuta, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Varalise nõude rahuldamise eeldused jättis maakohus tervikuna analüüsimata. Hageja jääb selle nõude osas kõigi varem esitatud väidete ja tõendite juurde. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
7.Väide, mille ümberlükkamist hageja soovib, on järgmine: „“Jah,” vastas X Saarte Hääle küsimusele, et kas ta jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde.“ Maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas ajalehes avaldatud väide, mille ümberlükkamist hageja kostjalt soovib, on hageja au teotav. Nimetatust oleneb väite õigsuse tõendamiskoormus. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsust.
7.1.Kolleegium nõustub kostjaga, et vaidlusalune väide ei ole iseenesest au teotav, see on neutraalne ega võimalda hagejat negatiivselt väärtustada. On ilmne, et hageja ei ole rahul artiklis ilmunud muude väidetega ja väärtushinnangutega, mis ei ole aga praeguse vaidluse esemeks. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu pooled.
7.2.Riigikohtu praktika järgi tuleb VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-16105, p 13). Kui eelnimetatud väited on hageja mainet kahjustavad (au teotavad), siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal (RKTKo 15.04.2015, nr 3-2-1-24-15, p 13). Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete
6(8)
ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus (vt RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 13).
7.3.Kuna vaidlusalune väide ei kahjusta hageja mainet, leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et hageja peab tõendama, et ajakirjaniku avaldatud andmed on ebaõiged.
7.4.Hageja leiab, et ta ei saa tõendada negatiivset asjaolu ja tõendamiskoormus pöördub ümber. Pooled ei vaidle, et neist kumbki ei salvestanud telefonivestlust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendamiskoormus ei pöördu praegusel juhul ümber. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et telefonivestluse salvestamata jätmise puhul peab eeldama hageja väidete õigsust. Tegemist ei ole negatiivse asjaolu tõendamise kohustusega. Kui faktiväide ei kahjusta hageja mainet, siis lasub hagejal TsMS § 230 lg-st 1 tulenev ja kohtupraktikas kinnitust leidnud kohustus tõendada, et avaldatud faktiväide on ebaõige. Hagejal on põhimõtteliselt võimalik tõendada, mida ta ajakirjanikule avaldas (et see erineb ajalehes avaldatust). Hageja on viidanud poolte e-kirjavahetusele tõendamaks, et hageja ei kinnitanud ajakirjanikule raadiosaates tooduga samadele seisukohtadele jäämist. Hagejal on seega olnud võimalik esitada kaudseid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Hageja on hagis refereerinud poolte e-kirjavahetust ja kostja ei ole sellise e-kirjavahetuse toimumist eitanud. Pooled ei vaidle, et kirjavahetusele eelnes telefonivestlus. Esitatud kirjavahetusest (tl 18) nähtub, et ajakirjanik pöördus esmalt hageja poole küsimusega: „Küsin sama, mida telefonis, kas jääte samade seisukohtade juurde ka täna?“ Kui hageja nõuab konkreetseid küsimusi, täpsustab kostja, milliseid väiteid ta silmas peab (Putini käitumine on inimlik – võimalikult vähe tsiviilohvreid). Järgnevast kirjavahetusest nähtub, et hageja ei soovi otse ja lühidalt vastata kostja küsimusele raadiosaates kõlanud seisukoha juurde jäämise osas, ja on asunud kostjalt nõudma konkreetsete seisukohtade kirjeldamist ja küsimuste formuleerimist. Nimetatust ei ole võimalik teha hageja soovitud järeldust, et ta ei vastanud telefonivestluses kostja küsimusele ning palus küsimused edastada kirjalikult. Kirjavahetusest on võimalik üksnes seda järeldada, et hageja ei soovinud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldada arvamust selle kohta, kas ta jääb saates toodud seisukohtade juurde. Samas ei ole sellega tõendatud, et ta telefonis vastas ajakirjanikule „ei“ või midagi muud. Hageja väide, et ta avaldas telefonis kostjale midagi muud, kui ajalehes avaldati, on paraku tõendamata.
7.5.Kokkuvõttes on õige maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, tuleb hageja nõue andmete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.
8.Kuna hageja ei tõendanud, et avaldatud andmed on ebaõiged, ei pidanud maakohus hindama, kas kostja rikkus meediaeetika norme. Samuti ei pidanud maakohus hindama, kas andmete avaldamine oli õigusvastane VÕS § 1047 lg 3 mõttes. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas avaldaja on avaliku elu tegelane, kas teema vastu esineb avalik huvi või kas kostja kontrollis hageja kohta avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Delikti üldkoosseisu elementide tuvastamine toimub etapiviisiliselt ja esimeses järjekorras tehakse kindlaks objektiivne teokoosseis, mille esimeseks elemendiks on tegu või tegevusetus. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü küsimusele. Kuna tõendatud ei ole kostja tegu (ebaõigete andmete avaldamine), ei ole võimalik rahuldada ka
7(8)
hageja kahju hüvitamise nõuet, mis on tekkinud hagejale õigusabi osutamisest oma õiguste kaitsmisel.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS TsMS § 171 lg 1).
9.1.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenuse sisuks olnud asja menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja info kliendile edastamine 15 min; apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastamine 5 h 30 min; 18.04.2023 kohtu kirjaga tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 min. Kokku on ajakulu 6 h. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Õigusteenust on vastustajale osutatud tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.2.Apellant vastuväiteid vastustaja menetluskuludele ei esitanud.
9.3.Arvestades apellatsioonkaebuse ja vastustaja vastuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus vastustaja menetluskulude suurust vajalikuks ja põhjendatuks. Esindaja tunnihind 180 eurot (koos käibemaksuga 216 eurot) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (6 h × 216) 1296 eurot.
9.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.5.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.