Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-22-11302

2-22-11302 kumbki pool tõendama selleks, et saavutada soovitud õiguslikku tagajärge. Et kohtuotsus ei oleks menetlusosalistele üllatuslik, tulekski hageja arvates selles küsimuses kohtul võtta seisukoht juba menetluse kestel. Samas lahendis kirjutas riigikohtunik Jaak Luik aga ka eriarvamuse, milles kirjutas, et „kuna seaduse kohaselt lasub nii faktiväite tegelikkusele vastavuse kui ka väärtusotsustuse põhjendamise tõendamiskoormis kostjal, on ka temale tarvilik selgus selles, kas ta peab tõendama fakti vastavust tegelikkusele või väärtusotsustuse aluseks olevaid asjaolusid.“ Seega saab kohus tõendamiskoormise jagada, kui kohus kvalifitseerib hagi aluses nimetatud väite ning selgitab tõendamiskoormist. Asjaolusid arvestades on aga väljaspool mõistlikku kahtlust, et hagejal pole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid. Sellisel juhul pöördub tõendamiskoormis igal juhul ringi ning kostja peab tõendama oma väidete tõele vastavust. Hagejal pole võimalik tõendada, et ta ei öelnud kostjale telefonis väidet, mille kostja ebaõigena artiklis avaldas. VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kostja avaldatud ning hageja siinses hagiavalduses esile toodud väide on õiguslikult faktiväide, sest väidet on võimalik objektiivselt kontrollida (st nende aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Kostja väitis ebaõigesti, et hageja kinnitas talle, et hageja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja väitis artiklis avaldatud lausega sisuliselt seda, et hageja jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja kirjutas hagejale 8. märtsil 2022. a kell 13:40 järgneva kirja: Kas olete siiani 1.03 Nõmme raadio Lõunatunnis esitatud seisukohtade juures? Kuulates hakkasid kõrva väited, et Putini käitumine on inimlik - võimalikult vähe tsiviilohvreid jne. Saaremaa poliitik J P nimetas Teid oma sotsiaalmeedia postituses juba Kremli trolliks. Samal päeval kirjutas hageja kostjale: Kus küsimused on? Täpselt palun. Kostja vastus: Küsin sama, mida telefonis, kas jääte samade seisukohtade juurde ka täna? Raul. Hageja vastas: Milliste seisukohtade juurde? Formuleeri korralikud küsimused kui sul on midagi sisulist küsida. R. Seega ei kinnitanud hageja, et ta jääb oma seisukohtade juurde. Tegelikult palus hageja kostjal korduvalt esitada konkreetsed küsimused ja “seisukohad”. Seda kostja ei teinud, vaid märkis artiklis, et hageja vastas talle “jah”, kuigi hageja seda ei avaldanud. Eluliselt pole usutav, et kostja pidi üle küsima sama teema (Küsin sama, mida telefonis, kas jääte samade seisukohtade juurde ka täna? Raul) e-kirja teel, kui hageja oleks sellele ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt jaatavalt vastanud. Hageja ei ole kostjale ka muul viisil (nt kaudse tahteavaldusena) kinnitanud, et jääb oma seisu- kohtade juurde. Hageja ei ole seda teinud ühelgi muul moel, st öeldes midagi muud kui „Jah“, kuid mille mõte oleks sama. Hageja palus telefonivestluse käigus kostjalt konkreetsete küsimuste edastamist kirjalikult. Hageja ei ole telefoni teel kordagi kinnitanud, et jääb oma seisukohtade juurde ega öelnud „jah“. Seega on kostja avaldanud ajalehes ebaõige faktiväite ja see tuleb ümber lükata. Artikli aluseks olnud raadiosaates arutles hageja Ukraina sõja põhjuste üle, tuginedes sotsiaalmeedias vabalt levivale informatsioonile. Raadiosaates kirjeldati, mida rääkis Venemaa president ja kommenteeriti Venemaa seisukohti. Asjaolu, et hageja tsiteeris Venemaa presidendi väljaöeldut, ei tähenda, et need oleks ka hageja enda seisukohad ja vaated. Hageja on jätkuvalt seda meelt, et igasugune sõda on vastuvõetamatu. Kohtupraktika taunib valeväidete avaldamist: avaldajal on alati võimalik jätta valeväited avaldamata. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas nr 2-14-55913 (p 11), et „Hageja, ega ka mitte ükski avaliku elu tegelane, ei pea taluma valede faktiväidete avaldamist. Poliitilist debatti on võimalik pidada tegelikkusele vastavaid faktiväiteid avaldades. Väidete avaldajal on alati võimalik jätta väited avaldamata ja kaaluda, mida ja kuidas täpselt avaldada. Isik, kes otsustab avaldada teise isiku kohta kriitilisi väiteid, peab hindama, kas kriitika, mida ta teeb, vastab tegelikkusele. Küsimus ei ole selles, kas isik väärib ükskõik millisel põhjusel kriitikat või mitte, vaid selles, kas konkreetsed väited, mida kriitika tegemisel kasutatakse, vastavad tegelikkusele. Kostjate väide, et hageja

2-22-11302 kritiseerimine oli põhjendatud, ei õigusta mitte kuidagi hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamist. Sama kehtib ka väärtushinnangute suhtes. Kostjad seostasid hageja suhtes antud hinnanguid konkreetsete faktiväidetega. Kui üks isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kui kostjate poolt hageja suhtes antud hinnangud seostuvad ebaõigete faktiväidetega, ei saa hinnangud olla kohased.“ Tsitaadi omistamine on käsitletav ebaõige faktiväite avaldamisena. Tsitaadi omistamine on hinnatav faktiväite avaldamisena (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 28). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Viidatud kohtulahend sobib ka käesoleva kaasuse juurde, sest kostja esitas hageja kohta ebaõige faktiväite, millega omistas talle sõnu, mida hageja ei olnud öelnud. Sellega jättis kostja oma artikliga hagejast mulje kui isikust, kes kiidab heaks ja õigustab sõjalist agressiooni ning jääb ka „nädal aega hiljem“ ehk pärast avaliku kriitika turmtule alla sattumist (tühistamiskultuuri võtete rakendamist) eelnevalt avaldatud seisukohtade juurde. Viimane tähendab sisuliselt ju seda, et kostja kujundab hagejast avalikkuse ees meedia vahendusel muljet kui tugeva veendumusega isikust, kes jääb ka sõltumata avalikkuse survest sõda pooldavate seisukohtade juurde. Ebaõige fakt negatiivse väärtusotsustuse andmiseks. Riigikohus on oma lahendi nr 3-21-159-14 punktis 10 kirjutanud, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Selle seisukoha väljendamisel tugines Riigikohus juba varasemalt tehtud lahendile 3-2-1-99-97, milles Riigikohus leidis, et faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-83-10, p 12). Kostja avaldatud faktiväide võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt, sest ühiskonnas peetakse sõja õigustamist taunimisväärseteks ning sellistele inimestele vaadatakse viltu, ühiskonna enamus võib neid suuremal määral tõrjuma hakata. Täiendavalt on kostja rikkunud käibekohustust, mis kohustab ajakirjanikku hoiduma teistele väidete avaldamise kaudu kahju tekitamisest. Nõude põhjendus. Kui kahju tekitaja avaldab kannatanu suhtes ebaõige faktiväite nagu valeinformatsiooni levitamine, peab kahju tekitaja need valeväited ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel sõltumata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hetkel saab seda kõige efektiivsemalt teha läbi selle, kui kostja saadab väljaandele avalduse väite ümber lükkamiseks. Riigikohus selgitas oma 19.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-17140 p-s 11, et meediaväljaandes ilmunud andmete ümberlükkamist meedias saab nõuda üksnes andmed avaldanud meediaväljaande pidajalt. Seega juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel VÕS § 1047 lg 4. Samas leidis Riigikohus, et sellisel juhul võib hagejal olla VÕS § 1055 lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes. Nimelt Riigikohtu selgitusel saab VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele, ning et ebaõigete andmete avaldamise kontekstis tähendab see muuhulgas hageja õigust nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et „VÕS § 1055 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist

2-22-11302 ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul.“ Seega on hagejal VÕS § 1055 lõike 1 alusel õigus nõuda, et kostja esitaks tema ebaõigeid väiteid meedias kajastanud avaldajatele avalduse, milles teavitab väidete ebaõigsusest ning taotleb nende väidete meediaväljaannetes ümberlükkamist enda kulul, kui kostja on põhjustanud valeandmete avaldamise meedias ning kui selliste andmete avaldamine on õigusvastane. Hageja hinnangul hõlmab Riigikohtu 19.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2- 1717140 p-s 11 ja 12 osundatud VÕS § 1055 lg-st 1 tulenev kostja kohustus teha omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et valeandmete avaldamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed oleksid likvideeritud ning hageja mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud, ka kohustust vajadusel vastavate andmete ümberlükkamise eest meediaväljaandes tasuda. Sellisele kohustusele viitab Riigikohus otseselt p-s 11: „Küll aga võib sellisel juhul hagejal olla VÕS § 1055 lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes“. Seega lisaks avalduse esitamisele on hagejal VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt, et too tasuks meediaväljaandele valeandmete meedias ümberlükkamise eest ja kannaks sellega seotud kulud. Järelikult peab kostja igal juhul edastama toimetusele taotluse väite ümber lükkamiseks. Hagejale tekkis kohtueelse nõude esitamise tõttu varaline kahju. Ülaltoodud nõudele lisandub ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõue. Vastavalt õigusteoorias avaldatud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada eeldusel, et kulud on VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikud, s.t need on võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi kasutamise põhjendatus. Tihti on vaja nõude maksmapanekuks kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Vastavat põhimõtet on kinnitanud praktikas ka Riigikohus, rõhutades, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-08, p 18; nr 3-2-1-138-10, p 29; nr 3-21-19-13, p 11). Hageja näol ei ole tegemist õigusalaseid eriteadmisi omava isikuga, kes oskaks ise koostada õiguslikust aspektist korrektset nõuet oma rikutud õiguste kaitseks ja rikkumise lõpetamiseks. Enamgi, kohtupraktikas on kohtud juba korduvalt välja mõistnud kohtueelseid õigusabikulusid ka siis, kui isik pöördus esmakordselt vastaspoole vastu lepingulise esindaja kaudu. Näiteks leidis Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-479 järgmist: „Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 792 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hagejal ei ole õigusharidust ning isiku au ja väärikuse kaitse näol on tegemist spetsiifilise valdkonnaga, millises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi“. Kohtueelse õigusabi sisu ja suurus. Hagejale osutati õigusteenust nii esialgse õigusliku analüüsi

2-22-11302 tegemise (et välja selgitada kliendi esitatud materjalide analüüsi valguses, kas kliendil esineb nõudeõigus), tekstianalüüsi (et lahendada faktiväidete ja väärtushinnangute eristamise küsimus), nõudekirja koostamise (faktiliste asjaolude formuleerimine, õiguslike põhjenduste koostamine) kui ka hiljem kostja tegevuse analüüsi näol. Kõik tegevused kokku moodustasidki alltoodud õigusabikulu. Eelneva tõttu pöördus hageja vastavasisulise nõude koostamiseks Advokaadibüroo EMERALDLEGAL poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 432 eurot. Tasu hulka on arvestatud ka teenuse hinnale lisatud käibemaks määras 20%, kuna hageja ei saa tal tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus kirjutas lahendi 3-2-1-154-15 punktis 11, käsitledes menetluskulude kandmist, et advokaadi osutatud õigusteenuse eest eeldatakse, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus. Samas lahendis leidis kohus ka seda, et kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised oleks need kulud kandnud, kuna see kohustus võib tekkida ka tulevikus (näiteks kui on sõlmitud kokkulepe maksegraafiku vm kohta). Sama põhimõte kehtib hageja hinnangul ka siis, kui hageja esitab nõude kohtueelselt kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Kuna hageja esitas kostja vastu mitu nõuet, siis on proportsionaalne jagada kulu pooleks, sest hageja esitas kostja vastu kaks nõuet: mitterahalise (st ümber lükkamise) nõude ning rahalise (mittevaralise kahju hüvitamise koos lisanduva viivisega) nõude. Kohtueelsete õigusabikulude nõuet tuleb käsitleda eelviidatud nõuetest eraldi, sest õigusabikulude hüvitamise nõude esitab hageja iga põhinõude juures eraldi – siinses menetluses nõuab 50% ja mittevaralise kahju hüvitamise asjas omakorda 50%. Sel põhjusel nõuab hageja kostjalt siinses menetluses tekitatud kahjust 50% ehk 216 euro hüvitamist. Eeltoodu põhjal palub hageja: 1. Kohustada kostjat omal kulul saatma hiljemalt kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates AS Postimees Grupp ajalehe „Saarte Hääl“ toimetuse e-posti aadressile digitaalselt allkirjastatult järgmine avaldus: „Käesolevaga mina, V V, teavitan Teid, et avaldasin 8. märtsil 2022. a ajalehes Saarte Hääl ilmunud „Kolleegid on R R Putinimeelsusest šokis: Moskva trollile pole volikogus kohta!“ (veebis kättesaadav lingilt https://saartehaal.postimees.ee/7472093/kolleegid-on-R-R-putini- meelsusest-sokis-moskvatrollile-pole-volikogus-kohta) artiklis järgmise väite – „“Jah,” vastas R R Saarte Hääle küsimusele, et kas ta jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde.“ Nimetatud väide on vale ja ma lükkan selle ümber.“; 2. mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 216 eurot ning lisanduv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast kuni kostja tasub täies ulatuses kohtu rahuldatud põhinõude; 3. jätta kõik menetluskulud kostja kanda, määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1678 eurot; 4. kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 5. tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv summas 45 eurot isikule ja arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti. Kostja seisukoht

2-22-11302 Putini-meelsusest šokis: Moskva trollile pole volikogus kohta!“. Artiklis refereeriti 01.03.2022 Nõmme raadio saates „Lõunatund“ hageja (Saaremaa vallavolinik) väljaütlemisi Vene-Ukraina sõja ja Putini teemal ning hageja kolleegide (Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi, hageja kodufraktsiooni Isamaa esimees Mart Maastik, Keskerakonna fraktsiooni juht Mihkel Undrest, Terve Saaremaa esindaja Kristiina Maripuu, EKRE fraktsiooni juht Kristjan Moora) vastavaid reaktsioone hageja väljaütlemistele. Mh oli artiklis väljendatud see, et Saarte Hääl (mitte kostja isiklikult) soovis teada, kas hageja jääb ka nädal hiljem saates väljaöeldud seisukohtade juurde, millele hageja vastas „Jah“. 2.1.3. Hagiavaldusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja ei seda, et ta 01.03.2022 Nõmme raadios vastavat teemat kajastas ning refereeritud avaldusi avaldas, ega ka seda, et artikkel tema vastavaid seisukohtasid õigesti kajastab. Hageja vaidlustab artiklist ainult ühte lauset – st kas ta on ka nädal hiljem vastavate seisukohtade juures (st seisukohtade juures, mida ta kajastas Nõmme raadio 01.03.2022 saates „Lõunatund“) kinnitanud, et jääb varem öeldu juurde. Hageja ei ole kuskil – ei artiklis, kus on tema täielik arvamus ära trükitud, ega ka nõudekirjas ega ka hagiavalduses – väitnud, et artikkel refereeriks tema poolt raadios avaldatud seisukohti kuidagi ebaõigesti või et ta pole enam jätkuvalt Nõmme raadio 01.03.2022 saates „Lõunatund“ avaldatud seisukohtade juures. Seega on kostja seisukohal, et kuivõrd artiklis on õigesti kajastatud hageja seisukohtasid, mis on avaldatud 01.03.2022 Nõmme raadio saates „Lõunatund“ ning hageja ei vaidlusta ei neid seisukohtasid ega väida, et ta on nädal hiljem teistsuguste seisukohtade juures, on õige ka vaidlustatud väide. Teiseks, tõele vastab ka see, et hageja pöördus kostja poole enne kohtusse pöördumist 06.06.2022 nõudekirjaga2, kuid hageja jätab mainimata, et nõudekirja sisuks ei olnud mitte hageja palve lükata ümber väidetavad ebaõiged faktiväited, vaid hageja heitis kostjale ette täiendavalt ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, nõudis kostjalt 5000 euro suuruse moraalse kahju hüvitist ning täiendavalt varalise kahju hüvitist summas 432 eurot õigusabikulude näol. Seega on kohtuväliselt esitatud teistsugused nõuded, kui kohtumenetluses. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole kohtuväliselt vaidlustatud väite eemaldamise nõudega, olgugi, et kostja näitas ise selleks kohe üles valmisolekut. Hagiavalduse p-s 4 väidab hageja, et vastav lause on jätkuvalt eemaldamata, kuid eeltoodu on tingitud eelkõige sellest, et kostja 27.06.2022 ettepanek jäi hageja tagasisideta – hageja ei avaldanud kostjale ei seda, kas ta on vastava kompromissiga nõus, ega ka seda, kas ta soovib veel täiendavalt Saarte Hääles enda seisukohti selgitada ning võimalikud valeväited ümber lükata. Veelgi enam, kostja on oma vastava kompromissi ettepaneku ka täitnud ja vaidlusaluse lause artiklist eemaldanud. Seega on üheselt väär hagi p-s 6 ja 9 esitatud väide, et hageja on teinud enda poolt kõik, et kohtuvaidlust vältida. Vastupidi, nõudes kohtuväliselt „moraalse kahju“ hüvitist summas 5000 eurot (millise suuruse põhjendatust ei kinnita ka kohtupraktika) ja vältides samaaegselt kostjaga kohtuväliselt kompromissi sõlmimist, kinnitab üheselt, et hageja soov ei ole mitte tõusetunud olukorda kohtuväliselt lahendada, vaid hageja ainsaks sooviks on olnud rahalist kasu saada. Lepingulise esindaja poolt saadetud nõudekirja ainsaks eesmärgiks sai olla hoiatada ja hirmutada kostjat ning soov rahalist kasu saada (mida kinnitab omakorda ka nõudekirja nö käskiv ja ähvardav kõneviis, viited nn M. K juhtumile (mis ei ole analoogsed käesoleva vaidlusega), täiendavate kohtukuludega survestamine ning kohtuvälises nõudekirjas teistsuguste nõuete esitamine kui kohtusse esitatavas hagiavalduses). Kostja pole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo 3-2-1-53-07, p 18; RKTKO 32-1-24-15, p 10). Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12; RKTKo 3-2-1-5-07, p 27; RKTKo 3-2-1-24-15, p 13). Vastavalt Riigikohtu praktikale selleks, et avaldatu faktiväitena kvalifitseerida tuleb välja selgitada, kas saab „jah-ei“ skaalal küsida „kas avaldus vastab tõele või mitte“ ning selle küsimuse vastus peab olema kontrollitav

2-22-11302 kohtumenetluse käigus. Seega on ka käesoleval juhul määrava tähtsusega küsimus sellest, kas hageja jääb enda poolt 01.03.2022 Nõmme raadio raadiosaates „Lõunatund“ avaldatu juurde või mitte. Esiteks, kostja pöördus hageja poole telefoni teel, soovides teada, kas hageja jääb jätkuvalt Nõmme raadios 01.03.2022 saates „Lõunatund“ avaldatu juurde. Hageja ei eitanud seda, vaid kinnitas seda, ning palus sellekohased küsimused täiendavalt kirjalikult saata. Nagu nähtub ka hagi lisast 5, siis telefonivestlus eelnes poolte meilivahetusele. Hageja ja kostja vahelist telefonivestlust ning seda et kostja pöördus täiendavalt hageja poole ka kirja teel kinnitab 03.08.2022 hagi lisa 6. Ainuüksi asjaolu, et vastavast e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja on oma seisukohtade juurde jäänud (või vastupidiselt, et ta ei jää nende juurde), ei tähenda, et hageja seda telefonis kostjale ei väljendanud. Kas hageja väitis vastuseks konkreetselt „Jah“ või kinnitas seda telefonivestluses muul viisil, ei oma tähtsust väite tõesuse hindamise kontekstis, oluline on see, kas hageja kinnitas kostjale, et ta jäi raadiosaates avaldatu juurde või mitte. Teiseks, kostja hinnangul nähtuvad eeltoodud asjaolud selgelt ka vaidlustatud artiklist endast, kus hageja on täiendavalt sõna saanud ning selgitanud, mida ja mis kontekstis ta on öelnud, sh selgitanud ka seda, et Nõmme raadios räägitu ei ole tema isiklik seisukoht, vaid meedias vabalt kättesaadava informatsiooni ümberjutustus. Järelikult on hageja oma käitumise ja täiendavalt antud kommentaaridega üle kinnitanud, et jääb ka nädal hiljem Nõmme raadio „Lõunatunnis“ esitatud seisukohtade juurde. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine õigusvastane (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). Vaidlustatud väitega ei esita kostja väidet nagu kiidaks hageja isiklikult sõda heaks ja/või õigustab seda, vastupidi, kohe artikli alguses on viidatud, et Enda [HR] sõnul analüüsis ta Ukrainas toimuvat ilma emotsioonita ning sõda ei meeldi tallegi. Mõistlikule lugejale on seega ka arusaadav, et hageja enda ja tema kolleegide tõlgendus raadios räägitust erineb ning lugejale on jäetud objektiivne võimalus ise kujundada enda seisukoht. Järelikult, olukorras, kus hageja ei vaidlusta raadios avaldatud seisukohti, mida omakorda on refereeritud vastavas artiklis (sh on hageja täiendavalt artiklis ka sõna saanud), on ilmne, et ka vaidlustatud väite näol ei ole tegemist ebaõige faktiväitega – hageja on jäänud oma (raadios avaldatud) seisukohtade juurde. Vaidlustatud väide ei ole au teotav ega võimalda hagejat negatiivselt väärtustada. Hagi p-s 33 leiab hageja, et vaidlustatud väide võimaldab teda väärtustada negatiivselt. Kuivõrd hageja ei ole ebakohase väärtushinnangu tõttu kahju hüvitamise nõuet esitanud, ei ole viidatud asjaolu hagi lahendamisel määrava tähtsusega. Sellest hoolimata peab kostja vajalikuks rõhutada, et vaidlustatud väide on neutraalse sisuga ega võimalda hagejat kuidagi negatiivselt väärtustada. Esiteks, hagist ei selgu konkreetselt mil viisil võimaldab vaidlustatud väide hagejat negatiivselt väärtustada, mistõttu on kostjal raskendatud selle osas ka selgema seisukoha esitamine. Teiseks, nagu viidatud, siis artikkel tervikuna kajastab Nõmme raadio 01.03.2022 saates „Lõunatund“ hageja väljendatut ning artiklis tuuakse eraldiseisvalt esile, et hageja enda sõnul analüüsis ta raadiosaates Ukrainas toimuvat ilma emotsioonita ning sõda ei meeldi talle. Ühte konkreetset lauset ei ole võimalik eemaldada tervest artikli ja raadiosaate kontekstist ning sellele omistada tähendust, mida hageja sellele omistada soovib. Kostja suhtes esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid – st vaidlustatud väide on ebaõige (millega kostja nõus ei ole) – ei vastuta kostja ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest VÕS § 1047 lg 3 alusel. Esiteks, hageja on Saaremaa vallavolinik, mistõttu on tema näol tegemist avaliku elu tegelasega, kelle taluvuspiir peab olema suurem (RKTKo 3-2-1-17-05, p 20). Seega eksisteerib ka avalik huvi selles osas, kas ja kuidas hageja maailma ühte olulisimat poliitilist sündmust – Vene agressioon ja sõda Ukrainas – kajastab ja milliseid arvamusi selle osas avaldab. Euroopa Inimõiguste kohus on märkinud, et isegi kui poliitiku kohta kriitika tugevas, poleemilises ja sarkastilises keeles riivab ja šokeerib, siis olles valinud vastava elukutse, asetab poliitik ennast ise tugeva kriitika ja huvi objektiks ning see on koormis, mida ta peab demokraatlikus ühiskonnas taluma (EIKo 72713/01, p 67). Teiseks, kostja kontrollis

2-22-11302 eraldiseisvalt telefonivestluse teel, kas hageja on jätkuvalt raadiosaates avaldatud seisukohtade juures, mistõttu on kostja täitnud ka VÕS § 1047 lg-st 3 tuleneva kontrollikohustuse. See välistab igal juhul õigusvastasuse kostja tegevuses. Hageja kohtueelse nõude esitamisega seotud varalise kahju hüvitamise ja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata Esiteks, mistahes kahju hüvitamise nõue eeldab nõude alust. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning seeläbi tema isiklikke õigusi rikkunud, ei ole hagejal kostja vastu ka varalise kahju hüvitamise nõuet. Alternatiivselt, isegi kui kohus leiab, et teatud osas on kostja hageja isikuõigusi rikkunud, siis ei ole hagejal lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele varalise kahju hüvitise nõuet kostja vastu. Nimelt ei ole hageja tõendanud varalise kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid – hageja ei ole pöördunud kohtuväliselt kostja poole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (vt ka hagivastuse p-d 2.1.4-2.1.5). Seega ei ole hageja kandnud kohtuväliselt kulusid mitte käesoleva ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamisega, vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega seonduvalt (millist nõuet ei ole kohtusse esitatud). Samuti on tõendamata varalise kahju suurus – hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas, mis ulatuses ja millega seoses hagejal üldse kohustus õigusabi eest tasuda on tekkinud. Kohtule pole esitatud ei õigusabi eest tasumiseks kohustavat lepingut ega ka arveid, mis tõendaks kohtuvälise õigusabi seotust käesoleva menetlusega ja selle suurust (või selle tasumise kohustust). Hagi ps 49 on küll lahti kirjutatud väidetava varalise kahju hüvitamise nõude koosseis, kuid lepingulise esindaja seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks (RKTKo 3-2-1-120-05, p 11; RKTKo 3-2-1-41-05, p 14). Seega on hageja kahju hüvitamise nõue alusetu ja tõendamata. Isegi kui hageja esitaks kohtule õigusabi eest tasumist (või selleks kohustamist) kinnitavad tõendid (õigusabi leping ja arved, et oleks võimalik õigusabi suuruse põhjendatust hinnata), ei muuda eeltoodu faktilist asjaolu, et hageja pole sama nõudega – andmete ümberlükkamise nõue – kostja poole kohtuväliselt pöördunud, mistõttu ei ole kantud või kantav kulu seotud käesolevas menetluses esitatud nõudega. Kokkuvõtvalt – samadest asjaoludest tulenevalt saab esitada erinevaid nõudeid ning hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole a) mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ja b) selle nõude koostamisega kaasnenud varalise kahju hüvitamise nõudega. Hageja ei ole kohtuväliselt nõudnud kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ega sellega seonduvalt kandnud kulutusi, mistõttu ei ole hagejal sellega seonduvalt ka varalise kahju hüvitamise nõuet. Kahju hüvitamise nõude alusetuse tõttu tuleb jätta rahuldamata ka viivise nõue. Eeltoodust lähtuvalt palub kostja kohtult jätta R R hagiavaldus V V vastu täies ulatuses rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta kõik menetluskulud R R kanda. Hageja vastuväited kostja seisukohtadele

2-22-11302 ole telefoni teel kordagi kinnitanud, et jääb oma seisukohtade juurde ega öelnud „jah“. Seega on kostja avaldanud ajalehes ebaõige faktiväite. Kostja leidis, et seega on kostja seisukohal, et kuivõrd artiklis on õigesti kajastatud hageja seisukohtasid, mis on avaldatud 01.03.2022 Nõmme raadio saates „Lõunatund“ ning hageja ei vaidlusta ei neid seisukohtasid ega väida, et ta on nädal hiljem teistsuguste seisukohtade juures, on õige ka vaidlustatud väide. Jääb objektiivselt arusaamatuks, kuidas saab kostja leida, et kuna hageja ei ole oma seisukohtasid kostjale täpsustanud, on lubatav tema kohta avaldada ebaõiget faktiväidet. Kostja vastuse pinnalt jääb mulje, justkui on hageja ise süüdi, et ta kostjale ei vastanud ja tema kohta ajalehes ebaõige faktiväide avaldati. Oma käitumisega omistas kostja hagejale kolmandate isikute poolt esitatud faktid või seisukohad hageja seisukohtadeks ja väitis, et hageja jääb „oma“ seisukohtade juurde. Hageja tuletab meelde, et ta palus kostjal edastada täpsed küsimused ja seisukohad e-kirjaga. Kostja seda ei teinud, vaid kirjutas kiirustades hageja kohta artikli ning lisas sinna ka sulaselge vale ja ebaõige faktiväite. Tsitaadi omistamine on käsitletav ebaõige faktiväite avaldamisena. Tsitaadi omistamine on hinnatav faktiväite avaldamisena (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 28). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Viidatud kohtulahend sobib ka käesoleva kaasuse juurde, sest kostja esitas hageja kohta ebaõige faktiväite, millega omistas talle sõnu, mida hageja ei olnud öelnud. Sellega jättis kostja oma artikliga hagejast mulje kui isikust, kes kiidab heaks ja õigustab sõjalist agressiooni ning jääb ka „nädal aega hiljem“ ehk pärast avaliku kriitika turmtule alla sattumist (tühistamiskultuuri võtete rakendamist) eelnevalt avaldatud seisukohtade juurde. Viimane tähendab sisuliselt ju seda, et kostja kujundab hagejast avalikkuse ees meedia vahendusel muljet, kui tugeva veendumusega isikust, kes jääb ka sõltumata avalikkuse survest sõda pooldavate seisukohtade juurde. Kostja on 17. juunil 2022. a edastatud vastuses avaldanud ka valmisolekut ebaõige faktiväide kustutada: kompromissina olen ma õigusrahu huvides vaidlusaluse konkreetse lause artikli veebiväljaandest eemaldama. Seega on kostja põhimõtteliselt juba tunnistanud oma eksimust ja lasknud artiklist ebaõige faktiväite kustutada (küll alles pärast hagi esitamist). Samas on hageja seisukohal, et pärast hagi esitamist ebaõige faktiväite kustutamine ei ole võrdsustatav ega samaväärne ebaõige faktiväite ümberlükkamisega. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab nõuda ebaõige faktiväite ümber lükkamist või parandamist. Mõlemad eeldavad aktiivset tegevust selliselt, et väljaande lugejale oleks selgelt arusaadavalt näha, et konkreetne ebaõige fakt on ümber lükatud (konkreetne teade ümberlükkamise ja fakti ebaõigsuse kohta) või parandatud (asendades ebaõige fakti õige faktiga). Vaidlusalust väljendit kustutades ei ole kostja teinud kumbagi – ebaõiget fakti ümber lükanud ega parandanud. Seega ei jõua lugejateni info, et avaldatud fakt oli ebaõige. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja tõi välja, et isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid – st vaidlustatud väide on ebaõige (millega kostja nõus ei ole) – ei vastuta kostja ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest VÕS § 1047 lg 3 alusel. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu ja vaidleb sellele kogu ulatuses vastu. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt, hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Hageja on seisukohal, et kui kahju tekitaja avaldab kannatanu suhtes ebaõige faktiväite nagu valeinformatsiooni levitamine, peab kahju tekitaja need valeväited ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel sõltumata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas nr 214-55913 (p 11), et hageja, ega ka mitte ükski avaliku elu tegelane, ei pea taluma valede faktiväidete avaldamist. Poliitilist debatti on võimalik pidada tegelikkusele vastavaid faktiväiteid avaldades. Väidete avaldajal on alati võimalik jätta väited avaldamata ja kaaluda, mida ja kuidas täpselt avaldada. Isik, kes otsustab avaldada teise isiku kohta kriitilisi väiteid,

2-22-11302 peab hindama, kas kriitika, mida ta teeb, vastab tegelikkusele. Küsimus ei ole selles, kas isik väärib ükskõik millisel põhjusel kriitikat või mitte, vaid selles, kas konkreetsed väited, mida kriitika tegemisel kasutatakse, vastavad tegelikkusele. Kostjate väide, et hageja kritiseerimine oli põhjendatud, ei õigusta mitte kuidagi hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamist. Sama kehtib ka väärtushinnangute suhtes. Kostjad seostasid hageja suhtes antud hinnanguid konkreetsete faktiväidetega. Kui üks isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kui kostjate poolt hageja suhtes antud hinnangud seostuvad ebaõigete faktiväidetega, ei saa hinnangud olla kohased. Hageja on veendunud, et kriitika poliitiku vastu saab seisneda poliitiliste otsuste või seisukohtade arvustamises, mitte kellegi kohta ebaõigete faktiväidete avaldamises. Viited poliitiliselt tegeva isiku kõrgemale talumiskohustusele on iseenesest õiged, ent ka poliitikul on õigus reputatsiooni kaitsele, isegi väljaspool privaatsfääri1. Kostja tõi välja, et kostja kontrollis eraldiseisvalt telefonivestluse teel, kas hageja on jätkuvalt raadiosaates avaldatud seisukohtade juures, mistõttu on kostja täitnud ka VÕS § 1047 lg-st 3 tuleneva kontrollikohustuse. See välistab igal juhul õigusvastasuse kostja tegevuses. Hageja kordab uuesti üle, et hageja palus telefonikõnes kostjalt kirjalikke küsimusi ja seisukohti. Kostja kirjalikult seisukohti ei edastanud, vaid avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Tegemist ei ole kontrollikohustuse täitmisega, vaid ebaõige faktiväite avaldamisega. Kontrollikohustus oleks täidetud, kui kostja oleks edastanud hagejale küsimused kirjalikult ja oodanud ära ka vastused. Lisaks, Riigikohus on 19. veebruari 2008. a lahendis nr 3-2-1-145-07 selgitanud, et avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on kolleegiumi hinnangul ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele. Praeguses vaidluses on kohtud tuvastanud, et avaldatud artiklist järeldub hagis märgitud kahe väite kaudu ebaõige väide hageja kohta, mistõttu ebaõigete faktiväidete kohta paranduse avaldamiseks kohustamine on õigustatud. See järeldus tuleneb VÕS § 1047 lg-st 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ei ole oluline, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav. Oluline on see, et väide on ebaõige. See on kooskõlas PS § 45 lg 1 teise lausega, mis lubab väljendusvabadust seadusega piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste, sh au ning hea nime kaitseks. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3), ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist. Seega tuleb avaldatud ebaõiged andmed parandada, sõltumata sellest, kui hoolikas ajakirjandus oli. Hageja on seisukohal, et kostja peab hüvitama ka varalise kahju. Hageja tõi juba hagiavalduses välja, et kostja ei saa hea usu põhimõtte kohaselt pakkuda kompromissina seadusliku nõude täitmist eesmärgiga panna hageja surve alla loobuma seaduslikust kahju hüvitamise nõudest olukorras, kus hageja isiklike õiguste rikkumine jätkub ning hagejale tekib järjepidevalt kahju. Kostjal oli võimalus pöörduda ajalehe poole ebaõige faktiväite eemaldamiseks peale nõudekirja saamist ja enne hagi esitamist. Ebaõige faktiväide kustutati alles siis, kui hagi oli esitatud. Hageja vajas oma õiguste kaitseks õigusabi. Hagejale osutati õigusteenust nii esialgse õigusliku analüüsi tegemise (et välja selgitada kliendi esitatud materjalide analüüsi valguses, kas kliendil esineb nõudeõigus), tekstianalüüsi (et lahendada faktiväidete ja väärtushinnangute eristamise küsimus), nõudekirja koostamise (faktiliste asjaolude formuleerimine, õiguslike põhjenduste koostamine) kui ka hiljem kostja tegevuse analüüsi näol. Kostja leidis, et kokkuvõtvalt – samadest asjaoludest tulenevalt saab esitada erinevaid nõudeid ning hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole a) mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ja b) selle nõude

2-22-11302 koostamisega kaasnenud varalise kahju hüvitamise nõudega. Hageja ei ole kohtuväliselt nõudnud kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ega sellega seonduvalt kandnud kulutusi, mistõttu ei ole hagejal sellega seonduvalt ka varalise kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole nõudnud hagis mittevaralise kahju nõudekirja koostamise eest varalise kahju hüvitist, millise mulje püüab kostja oma vastuses jätta. Hageja lisab tõendina õigusabi arved. Hagiavalduse punktis 48 on hageja selgitanud, et hagejale osutati õigusteenust muu hulgas nii esialgse õigusliku analüüsi tegemise (et välja selgitada kliendi esitatud materjalide analüüsi valguses, kas kliendil esineb nõudeõigus), tekstianalüüsi kui ka hiljem kostja tegevuse analüüsi näol. Esitatud arvele on muu hulgas märgitud tegevused: 18.05.2022 kliendi konsultatsioon, telefoninõupidamine kliendiga 0:30 h; 20.05.2022 Dokumendiga tutvumine ja analüüs kliendile. Materjali analüüs, ülevaade kliendile 1:00h. Teisel esitatud arvel on muu hulgas kajastatud tegevused: 16.06.2022 E-kirjavahetus: klient ja teine pool. Kliendi ja laimajaga kirjavahetus 0:15h; 30.06.2022 E- kirjavahetus: klient ja teine pool. V V vastusega tutvumine, kliendi päringule vastamine ja ülevaate koostaine 0:25h. Puudub vaidlus, et kostja vastas hageja nõudekirjale 15.06.2022 ja 27.06.2022, seega puudub ka vaidlus, et 16.06.2022 ja 30.06.2022 tegevused on sisult kostja tegevuse analüüs. Lisaks on mõlemal arvel kajastatud eraldi nõudekirjade koostamise ajakulu kokku 3 tunni 30 minuti ulatuses. Kahe arve ajakulu kokku seoses hageja laimamisega on 5 tundi ja 40 minutit (sellest nõudekirja koostamine 3h 30 min ja ülejäänud tegevused 2h ja 10 min). Teisel arvel on eraldi kajastatud ka 04.07.2022 hagiavalduse koostamise ajakulu, kuid hageja kinnitab, et vastav kulurida ei ole seotud siinse menetlusega. Tunnitasu 180 eurot (+km) juures on hageja kohtueelsed kulud seoses laimuga olnud seega 1020 eurot (+km). Hageja märgib, et on osutanud hagejale õigusabi seoses tema laimamisega kahe isiku tegevusega seonduvalt, kellest üks on siinses menetluses kostja. Seega võiks kulu 1020 eurot (+km) jagada kahe kostja vahel ehk siinses menetluses kostja osa kuludest oleks vähemalt 510 eurot (+km). Tegelikkuses on siinse menetluse kohtueelsed kulud suuremad, kuna 16.06.2022 ja 30.06.2022 tegevused (kokku 40 minutit) on seotud üksnes siinse menetluse kostja tegevustega. Nii kujuneb kostjaga seotud kohtueelsete kulude suuruseks vähemalt 570 eurot (+km) (1020-120 eurot 40 minuti eest= 900 eurot; 900/2=450; 450+120=570). Kuna kohtueelset õigusnõustamist ei ole võimalik erinevate kostjate ja erinevate nõuete osas väga selgelt piiritleda, sest nõuded põhinevad samadel või sarnastel alustel, on hageja arvestanud kohtueelsete õigusabikuludena, mille hüvitamist hageja siinses menetluses nõuab, vaid 216 eurot, mis vastab 1 tunni tööle (180 eurot +km). Hageja on 216 euro suuruse nõude kujunemist põhjendanud hagiavalduse punktis 51, kus tõi välja, et kuna hageja esitas kostja vastu mitu nõuet, siis on proportsionaalne jagada kulu pooleks, sest hageja esitas kostja vastu kaks nõuet: mitterahalise (st ümber lükkamise) nõude ning rahalise (mittevaralise kahju hüvitamise koos lisanduva viivisega) nõude. Kohtueelsete õigusabikulude nõuet tuleb käsitleda eelviidatud nõuetest eraldi, sest õigusabikulude hüvitamise nõude esitab hageja iga põhinõude juures eraldi – siinses menetluses nõuab 50% ja mittevaralise kahju hüvitamise asjas omakorda 50%. Sel põhjusel nõuab hageja kostjalt siinses menetluses kohtueelselt tekitatud kahjust 50% ehk 216 euro hüvitamist. Hageja märgib, et kui hageja nõuaks kostjalt õigusabikulude hüvitamist sisult ka 06.06.2022 nõudekirja koostamise eest, oleks hageja esitanud varalise kahju hüvitamise nõude suuremas summas (vähemalt 285 eurot ehk koos käibemaksuga 342 eurot). Kokkuvõttes. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist vaid 180 euro (+km, kokku 216 eurot) ulatuses, mis hõlmabki endas nii esialgse õigusliku analüüsi tegemist (et välja selgitada kliendi esitatud materjalide analüüsi valguses, kas kliendil esineb nõudeõigus), tekstianalüüsi kui ka hiljem kostja tegevuse analüüsi. Hageja leiab, et varalise kahju hüvitis tuleb kostjalt välja nõuda. Kostja täiendav seisukoht

2-22-11302

2-22-11302 siiski hageja avaldatud seisukohtade pinnalt, mitte selle pinnalt, kas artiklis oli lause selle kohta, et hageja on saates avaldatud seisukohtade juures veel ka nädal aega hiljem. Selguse huvides ja vääritimõistmise vältimiseks peab kostja siinkohal vajalikuks esile tuua ka hageja esitatud seisukohad viidatud Nõmme Raadio 01.03.2022 saates „Lõunatund“. Viidatud saates lahkas hageja erinevaid küsimusi ja mh avaldas järgmist: a) iga sõda saab alguse teatud ajendist (vt saade alates 29:30); b) kui me vaatame tänast sündmuste jada, siis oleks pidanud ka keegi Putinile ütlema, et vaata inimene, milline on tänapäeva maailma informatsiooni levitamise võimalus, ja kui sina lähed ja vastandad ennast nende jõududega, siis nemad kontrollivad üleüldist informatsiooni leviku voogu, neil on nii palju võimalusi seda kujundada ja nad kujundavad sinu vastu selle sama informatsioonisõja, sinu vastu hakatakse tööle; sinu seisukohti, mis võivad olla inimlikud, asjalikud, põhjendatud, neid ei kajastata, neid ei ole üldsuse jaoks olemas; olemas on ainult see, kuidas teatud osapool õigustab enese käitumist (vt saade alates 32:00); c) inimesed, kes ei tea asjaolusid, kes ei tea fakte, tegelikke põhjuseid, reageerivad täpselt sellele informatsioonile, mida see meedia sulle ette annab (vt saade alates 33.50); d) öelge mulle, mis tahate, kogu see sõda täna, mis meil toimub, näitab Putini inimlikkust, ja tänu sellele on see sõda veninud, te võite rääkida, mida teie tahate, tema eesmärk, väljaöeldud eesmärk, on sulaselgelt – me ei taha okupeerida Ukrainat, me tahame hävitada sõjalise struktuuri, me tahame, et tsiviilohvrite hulk oleks minimaalne (vt saade alates 33.45); e) tema eesmärk on jätta tsiviilelanikud maksimaalselt puutumatuks ja tänu sellele kannab ka tema isikkoosseis väga suuri kaotusi (vt saade alates 36:10); f) sõja ajend on see, et NATO laienes sinna, kuhu ta poleks pidanud laienema, sest venelasele valetati; teine oluline küsimus on see, et oleks Minski kokkulepete raames istunud Ukraina keskvõim Luganski ja Donetski inimestega, ja rääkinud suud puhtaks; see oli sulaselge kompromissettepanek säilitada Ukraina riiklik terviklikkus, ainuke asi oli see, et ärge ähvardage mind. Ukraina tegi kõik selleks, et sellist asja ei oleks, vaid süstemaatiliselt 8 aasta jooksul tappis, pommitas, tulistas Luganski ja Donetski Rahvavabariigis olevaid inimesi; me ei saa öelda, et nad olid ekstremistid, sest teatud piirkondadel on enesemääramise õigus (vt saade alates 36:28); g) kõik on lihtne, kõik on loogiline – poleks Urkaina keskvõim tapnud järjekindlalt, regulaarselt Luganski ja Donteski Rahvavabariigi inimesi, oleks tõmmanud sõjategevuse seal piiri peal järgi, siis ei oleks olnud venelasel sisemiselt mitte ühtegi ajendit rünnata Ukraina keskvõimu (vt saade alates 41:24); h) see on ka see, millele saab Vene keskvõim tugineda täiesti rahulikult – me läksime sõda lõpetama, meil ei ole sõda Ukrainaga ja Ukraina vastu, meil on erioperatsioon, millega me tulevikus kaitseme ja päästame Luganski ja Donetski Rahvavabariigi inimesi sõna otseses mõttes tapatalgude ja genotsiidi eest, sest kui neid tapetakse regulaarselt, siis võivad need Lääne analüütikud ja poliitikud võivad rääkida mida tahes, see on genotsiid, te võtke ja vaadake ja viitsite, süvenege sellesse asjasse (vt saade alates 42:00); i) mida rohkem Lääne maailm susib, seda teravamaks see konflikt läheb (vt saade alates 46:08); j) katsume olla objektiivsed, katsume vaadata seda pilti – tegu, tagajärg, põhjuslik seos. Tänane Ukraina sõda on ka teatud, väga pika aja jooksul toimunud sündmuste otsene tagajärg (vt saade alates 53:00); k) ma saan aru, et ka Putin tahtis näida maailma silmis päästjana, et tema nüüd läheb ja inimesed saavad aru, aga inimesed tänu sellele meedia ajupesule ei saa mitte essugi aru, nemad näevad, et agressor tuli ja nüüd kõik see ühiskond on selle agressori vastu; ühelt poolt võttes on neil omaette õigus, /.../ aga põhimõtteliselt on see olukord seal ju sisuliselt selline, et kui sa tahad võita, kui sa tõesti tahad ennast kehtestada, sest see Lääne maailm, jänkid ja need, mida nad aktsepteerivad, ainult jõudu, toorest jõhkrat jõudu, mille ees nad värisevad (vt saade alates 58:08); Veelgi enam, ka ca pool aastat pärast Nõmme Raadio „Lõunatunni“ saadet ja vaidlusalust artiklit, on hageja veebisaates „Eestimaa maskita lood“ väitnud, et Ma ei ole kuulnud vene presidendi suust lääneliitlaste presidentide, valitsuste või kellegi kohta mitte ühtegi halvustavat ütlust. Ütle, kes ... alandavat, halvustavat, sildistavat, mitte ühtegi ütlust. Mitte ühtegi. Vastuseks küsimusele, et (Putin) nimetas vist Ukraina juhtkonda natsideks ja narkomaanideks, küsis hageja vastu, et

2-22-11302 Oota, oota. Kas sa paned käe südamele ja ütled, et see on vale? Ja ta sildistas ilma faktidele tuginemata? Kas sa saad seda väita? Mina ei saa, ma ei väida seda, sellepärast, et vaat see on spekulatsioon, mida sa praegu ütled. Seega juhul kui hagejast jääb kellegi jaoks mulje kui isikust, kes kiidab heaks ja õigustab sõjalist agressiooni, siis on see tingitud hageja erinevatest väljaütlemistest, mitte sellest, et Saarte Hääl ja kostja refereeris hageja väljaütlemisi ja viitas (viitega 01.03.2022 Nõmme Raadio „Lõunatunni“ saatele), et hageja jäi ka nädal hiljem saates öeldud seisukohtade juurde. Neljandaks, hageja seisukoha p-s 18 viitab hageja, et kuna kostja on avaldanud valmisolekut ebaõige faktiväide kustutada, siis kostja on põhimõtteliselt juba tunnistanud oma eksimust. Ka see on väär. Hagi lisast 5 olevast kostja 27.06.2022 vastuskirjast nähtub, et kostja on avaldanud valmisolekut konkreetset lauset veebiväljaandest eemaldama just kompromissina ja õigusrahu huvides, mitte ei ole sellega tema vastu esitatud nõuet tunnistanud. Hageja meelevaldne käsitlus kujutab endast kohtu eksitamist. Viiendaks, hageja arvamuse p-des 19-28 toodud käsitlus õigusvastasust välistavate asjaolude mitte-esinemise osas jääb arusaamatuks. Nagu viidatud, siis kostja pöördus hageja poole nii telefoni teel kui ka ekirja teel, samuti on hageja artiklis sõna saanud. Hageja ei ole väitnud kuskil, et tema poleks 01.03.2022 Nõmme Raadio „Lõunatunnis“ esinenud või et ta poleks vastavaid seisukohti seal esitanud; samuti on hageja artiklis täiendavalt sõna saanud. Jääb arusaamatuks, milliseid nö kontrollkohustusi oleks ajakirjanik veel pidanud hageja hinnangul läbi viima. Kostja kui ajakirjanik saab lähtuda avalikult kättesaadavast informatsioonist, mida ta mõistlikult kontrollib. Kostja on seda käesoleval juhul ka teinud. Kuuendaks, kostja jääb oma esitatud vastuväidete juurde ka varalise kahju hüvitamise osas. Kostja viitas juba oma 07.09.2022 vastuse p-des 2.1.4-2.1.5 ja 2.5.2, et kuna hageja ei ole pöördunud kostja poole enne kohtumenetlust sama nõudega, millega hageja pöördus kohtusse – s.o ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue – siis ei saa olla hagejal tekkinud ka kohtuväliseid õigusabikulusid vastava nõude esitamisega seonduvalt. Küll on hageja pöördunud kostja poole kohtuväliselt mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamise nõudega, kasutades selleks ka advokaadi abi. Sellega seoses on hageja ka nõudekirja esitanud advokaadile tasunud ja sellega seoses on tal tekkinud varaline kulu, mida kinnitavad ka hageja 26.09.2022 seisukoha lisad 1 ja 2. Hageja 26.09.2022 seisukoha lisast 1 nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 4h 30m ulatuses, sh on õigusteenuse sisuks materjalide analüüs ja nõudekirja koostamine. Nõudekiri ise on esitatud hagi lisas 2 ja 3 ja selle sisuks on kostjalt väidetava ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise eest moraalse kahju hüvitise summas 5000 eurot ja täiendavalt varalise kahju hüvitise summas 432 eurot nõudmine. Seega on vastav tegevus (kohtueelne õigusabi) olnud seotud kostjale mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega, millist käesolevas menetluses pole esitatud. Järelikult pole kohtueelne õigusabikulu seotud käesolevas kohtumenetluses esitatud nõudega – hageja pole kohtuväliselt pöördunud kostja poole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, vaid ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisest tuleneva mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudega (sh sai viimane olla põhjuslikus seoses üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõudekirja koostamisega). Järelikult pole tekkinud kohtueelsed õigusabikulud põhjuslikus seoses kohtumenetluses esitatud nõudega – ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue. Veelgi enam, kostja rõhutab veel kord, et näitas juba esmase nõudekirja saamisel valmidust õigusrahu huvides vaidlusalune lause eemaldada (mida kostja on tänaseks ka teinud), kuid hageja sellest kohtuväliselt huvitatud polnud. Hageja ei avaldanud kostjale seda, kas ta on vastava kompromissiga nõus, ega ka seda, kas ta soovib veel täiendavalt Saarte Hääles vastavaid seisukohti selgitada või võimalikud valeväited ümber lükata. Seega olukorras, kus hageja ei ole pöördunud kostja poole kohtuväliselt sama nõudega, ei saa ta nõuda ka kostjalt sellega seonduva varalise kahju hüvitamist. Vastava varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peaks kohus esmalt tuvastama, et hageja 06.06.2022 nõudekirjas toodud mittevaralise kahju hüvitamise nõue (summas 5000 eurot) oli põhjendatud (sest ainult nii saab olla põhjendatud ka

2-22-11302 sellega seonduv kohtueelne õigusabikulu), kuid kohus ei saa seda teha, sest hageja pole vastavat nõuet kohtusse esitanud (ja vastav nõue poleks ka sisuliselt põhjendatud). Järelikult tuleb igal juhul jätta hageja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Muus osas jääb kostja terviklikult oma 07.09.2022 vastuse juurde ja palub hagi jätta rahuldamata Kohtu seisukoht

2-22-11302 mida täpselt telefonitsi räägiti. Seega leiab kohus, et tõendamiskoormuse ümberpööramise nõue ei ole põhjendatud ja hageja väide, et kostja on esitanud ebaõigeid faktiväiteid, on tõendamata. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna hageja nõue ei ole tõendamist leidnud, tuleb see täielikult rahuldamata jätta.

2-22-11302

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.