Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-9159
Tsiviilasi
AS-i KUNDA-AUTO hagi Ants Kerneri, Silja Kerneri ja Sven Aadli vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
145 974,27 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i KUNDA-AUTO apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS KUNDA-AUTO (registrikood 10045877), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Vastustajad (kostjad): Ants Kerner (isikukood XXXXXXXXXXX); Silja Kerner (isikukood XXXXXXXXXXX); Sven Aadli (isikukood XXXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 27. aprilli 2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud AS-i KUNDA-AUTO kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS KUNDA-AUTO (hageja) esitas 15. juunil 2019 Viru Maakohtule hagiavalduse Ants Kerneri (kostja I), Silja Kerneri (kostja II) ja Sven Aadli (kostja III) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus hagi ja selle täienduste alusel mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 118 563 eurot ja viivise arvestatuna põhinõudelt alates 14. juunist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras ning kahjuhüvitise tsiviilasjas 2-15-18186 kantud menetluskulude eest. Hagejale tekitatud kogukahju on 135 161,33 eurot, mis koosneb hageja endistele juhatuse liikmetele välja makstud tasudest ning nendelt arvestatud maksudest 108 563,33 eurot, hagejalt endistele juhatuse liikmete kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitisest 10 000 eurot ja tsiviilasjas nr 2-15-18186 kantud menetluskuludest 16 598 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad 23. septembrist 2009 kuni 27. veebruarini 2015 hageja nõukogu liikmed. Hageja endised juhatuse liikmed Anneli Kerner ja Helju Kerner esitasid hagejale nõude tasuda Anneli Kernerile 13 554,79 eurot ja Helju Kernerile 46 712,33 eurot (kokku 60 267,12). Hagejale esitatud nõude aluseks oli hageja nõukogu 16. juuni 2014 otsus, millega nõukogu otsustas maksta juhatuse liikmetele tasu juhul, kui nad uuesti juhatusse valituks ei osutu, iga juhatuse liikmena töötatud aasta eest 2500 eurot. Nõukogu otsuse on teinud nõukogu koosseisus kostjad ja Jüri Ulst. Hageja hinnangul on kostjad rikkunud nõukogu liikmete hoolsuskohustust, võttes hagejale rahalise kohustuse, mis ei ole kooskõlas hageja majanduslike huvide ega võimalustega. Nõukogu tegi otsuse, millega põhjendamatult soodustas enda lähikondseid isikuid. Kostjad on tekitanud nõukogu otsusega hagejale kahju ning vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt.
2.Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja õiguste kaitse on tagatud tsiviilasjas nr 2-15-18186. Tsiviilasjas nr 2-15-18186 hagejale tekkinud menetluskulusid ei saa käsitleda hageja enda varalise kahjuna, mida kostjad hüvitama peaksid.
Vaidlusalune tasu oli mõistliku suurusega ning vastavuses hageja majanduslike võimalustega. Juhatuse liikmete tasu suuruseks määras hageja nõukogu 16. juuni 2014 otsusega 2500 eurot aastas. See on ilmselgelt sümboolne tasu võrreldes üldises majanduskeskkonnas äriühingu juhatuse liikmete tasudega. Nõukogu otsusega on määratud tasu kõikidele toonastele juhatuse ja nõukogu liikmetele. Selle asjaolu on hageja põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Vaidlusalune tasu ei olnud vastuolus hageja majandusliku olukorraga, seda tõendavad hageja majandusnäitajad, mis esitati 2013. ja 2014. majandusaasta aruannetes. Hageja pole toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, millistest saaks järeldada, et hageja juhatuse liikmetele määratud tasud oleksid (äärmiselt) ebaõiglased. Kohtute järeldused tsiviilasjas nr 2-15-18186 kinnitavad, et nõukogu liikmed ei ole rikkunud oma kohustusi äriühingu ees ÄS § 314 lg 1 ja 2 mõttes.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 27. aprilli 2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud. Kui nõukogu liige vastutab oma kohustuse rikkumise eest, tuleb tal hüvitada kahju VÕS § 115 ja ÄS § 327 alusel. Vastutuse koosseisu elemendid on: kehtiv ametisuhe, kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus kohustuse rikkumise eest ÄS § 327 lg 2 teise lause alusel. Neid elemente peab tõendama hageja ja maakohtu hinnangul hageja seda ei teinud. Juhatuse liikmel on õigus saada mõistlikku tasu, mille suurus vastab ametisuhtest tulenevate kohustuste täitmise kohas sarnaste ülesannete täitmise eest tavaliselt makstavale tasule, arvestades seejuures konkreetse äriühingu majanduslikku olukorda. Ühinguõiguslikus tähenduses nõukogu 16. juuni 2014 otsuse kehtetuks tunnistamise/tühisuse tuvastamise nõuet ei ole esitatud. Hinnangu sellele, et hageja nõukogu 16. juuni 2014 otsus on majanduslikult põhjendatud, kehtiv ja seaduslik, on andnud maakohus tsiviilasja nr 2-15-18186 otsuse p-s 79. Maakohus nõustus kostjatega, et hagis esitatud asjaoludel puudub alus nõukogu 16. juuni 2014 otsusele õiguslikult teistsuguse hinnangu andmiseks. Hoolsuskohustuse sisuline rikkumine annaks äriühingule aluse nõuda juhatuse liikme tasu vähendamist. Hageja esitas sellise nõudega vastuhagi tsiviilasjas nr 2-15-18186, kuid kohus jättis selle rahuldamata aegumise tõttu. Hageja ei ole esile toonud tsiviilasjas nr 2-15-18186 käsitletust erinevaid või uusi asjaolusid, mis annaks aluse tuvastada, et nõukogu ei ole oma strateegilise juhtimiskohustuse täitmisel tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 327 g 1 tähenduses. Ka hageja juhatuse liikme A. Kullamaa (kolmas isik) ütlused ei anna alust viidatud lahendis tuvastatud asjaolusid ümber hinnata. Hageja ei ole väitnud ega esile toonud, et nõukogu pidanuks enne otsuse tegemist koguma täiendavat informatsiooni ja omama rohkem teavet (mis on tavapärased käitumisprintsiibid hoolsuskohustuse nõude täitmise elementidena), kui tal otsuse tegemise jaoks olemas oli. Hageja väide, et tasu määramisel ei olnud arvestatud juhatuse liikmete panust, ongi formaalselt õige, sest tasu suurus sõltus juhatuses oldud ajast, mis äriregistri andmetel oli juhatuse liikmetel erinev. Hageja ei selgitanud, miks olukorras, kus hageja majanduslik seisund ei ole kordagi olnud kriitiline, leiab ta, et kostjatele makstud tasu (keskmiselt 208 eurot kuus) ei vasta juhatuse liikmete panusele ja ei ole kooskõlas hageja majanduslike võimalustega.
Asjaolu, et nõukogu otsus oli kooskõlas hageja majandusliku seisundiga, tõendavad asja juurde võetud hageja 2013-2014 majandusaasta aruanded. Maakohus nõustus kostjatega, et tsiviilasjas nr 2-15-18186 lahendati õiguslik vaidlus juhatuse liikme tasu ja selle aluseks olnud nõukogu otsuse seaduslikkuse osas terviklikult ja lõplikult. Hageja esitatud pangakonto väljavõte 2014. a suvest ei lükka ümber asjaolu, et hageja oli ja on kasumlikult tegutsev ettevõte. Ainuüksi pangakontol rahaliste vahendite väidetav puudumine ühekuulise perioodi jooksul ei tõenda äriühingu tegelikku ja prognoositavat majanduslikku seisu. Kostjate väidetav hoolsuskohustuse rikkumine ei ole tõendatud, seega ei käsitle kohus kahju tekitamise, põhjusliku seose olemasolu ja vastutuse elemente. Kuivõrd hagi ei rahuldatud, jättis maakohus nii hageja kui kostjate menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 118 563,33 eurot ja viivis arvestatuna põhinõudelt alates 14. juunist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras ning kahjuhüvitis tsiviilasjas nr 2-15-18186 kantud menetluskulude eest ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi Viru Maakohtule. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 314 lg-t 2, ÄS § 316 lg-t 1 ning ÄS § 327 lg-t 1, leides, et nõukogu ei rikkunud hoolsuskohustust, kui määras endistele juhatuse liikmetele tasu, mis ei vastanud nende panusele äriühingus ega olnud otsuse tegemise hetkel kooskõlas äriühingu majanduslike võimalustega. Hageja on seisukohal, et nõukogu liikmed on rikkunud otsuse tegemisel hoolsuskohustust ning on teinud otsuse, mis on ebamõistlik ja äriühingule kahjulik. Nõukogu peab enda kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 327 lg 1). Nõukogu peab juhatuse liikme tasu määramisel järgima ÄS § 314 lg-s 2 sätestatut ning tagama, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Maakohus ei hinnanud, kas kostjad rikkusid nõukogu liikme kohustusi. Need kohustused on sisuliselt erinevad juhatuse liikme kohustustest. Maakohus on põhjendamatult kandud tsiviilasjas nr 2-15-18186 tehtud otsuses tuvastatud asjaolud ja hinnangud käesolevasse tsiviilasja. Juhul kui nõukogu teeb otsuse, mis viib äriühingust raha välja, saamata seejuures midagi vastu, on nõukogu rikkunud hoolsuskohustust. Majandusaasta aruannetega soovis hageja tõendada, et kostjad on kiitnud kõnealuse põhimõtte (juhatuse liikmetele tasusid ning lahkumisel hüvitist ei maksta) majandusaasta aruannet kinnitades heaks ning vaatamata sellele on nad teinud äriühingu huvidest mittelähtuva otsuse ning soodustanud oma lähikondseid.
5.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kõiki menetlusnorme järgides ja materiaalõigust õigesti kohaldades põhjendatult leidnud, et hageja nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on piisavalt analüüsinud kõiki poolte esitatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid ning õiguslikke väiteid. Maakohus on otsuses esitatud järeldusi piisavalt ja põhjalikult põhistanud ning andnud hinnangu kõikidele asjas tähtsust omavatele
menetlusosaliste esitatud faktilistele asjaoludele ja õiguslikele seisukohtadele. Üksnes asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu otsusega, ei tähenda, et maakohus oleks rikkunud menetlusõigust ja vääralt kohaldanud materiaalõigust. Puudub igasugune alus järelduseks, et maakohus on tsiviilasjas nr 2-15-18186 tuvastatud asjaolusid ja nendest tulenevaid õiguslikke seisukohti põhjendamatult üle toonud kõnesolevasse vaidlusesse neid iseseisvalt hindamata. Viidatud vaidlused on siiski oma faktilistelt asjaoludelt ja osaliselt ka õiguslikes järeldustes omavahel seotud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
7.ÄS § 327 lg 2 esimene lause kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest solidaarselt. ÄS § 327 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega on nõukogu liikme vastutus sarnane juhatuse liikme vastutusega. Analoogselt ÄS § 315 lõikega 2 jaguneb ÄS § 327 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et nõukogu liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on nõukogu liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi juhatuse liikmetele tasu määramine tähendada, et nõukogu liikmed on enda kohustusi rikkunud. Nõukogu otsusega juhatuse liikmetele mõistliku tasu määramine ei ole kohustuste rikkumine ega kahju tekitamine ÄS § 327 lg 2 mõttes, mistõttu on nõude eeldused täitmata. Ringkonnakohtu arvates saaks nõukogu liikmete kohustuste rikkumine kõne alla tulla siis, kui juhatuse liikmetele määratava tasu suurus ületaks oluliselt käibepraktikas levinud juhatuse liikmete tasu suurusust või juhul, kui määratud tasu suurus on ebaproportsionaalne võrreldes aktsiaseltsi käibega. Juhatuse liikme 2500 euro suurune aastatasu (208,33 eurot kuus) on oluliselt väiksem keskmisest palgast ning seetõttu ei saa arvata, et tegu oleks käibepraktikast oluliselt suurema juhatuse liikme tasuga, samuti ei ole tegu ebaproportsionaalselt suure tasuga võrrelduna aktsiaseltsi aastakäibega, mis ulatus miljoni euroni. Järelikult ei mõjutanud juhatuse liikmetele määratud tasu oluliselt hageja majandustulemusi. Juhatuse liikme töö tasustamine on mõistlik, sest juhatuse liikme ametiga kaasneb vastutus. Makstud mõistlik tasu ei ole kahju, vaid on tavapärane kulu, mis moodustas marginaalse osa aktsiaseltsi muudest kuludest. Järelikult ei ole kostjad rikkunud nõukogu liikme kohustusi ega aktsiaseltsile kahju põhjustanud, mistõttu on nõue alusetu. Tõendamata on nõukogu liikme kohustuste rikkumine ja selle tagajärjel kahju põhjustamine, mispärast ei tule analüüsida, kas kostjad on tõendanud, et nad tegutsesid korraliku ettevõtja hoolsusega.
9.Ringkonnakohus leiab, et teises tsiviilasjas kantud menetluskulud ei saa olla nõukogu liikmete põhjustatud kahjuks, sest hagi esitamist ei otsustanud kostjad. Samuti on selles tsiviilasjas on tuvastatud, et juhatuse liikmetele tasu määramisega ei rikkunud nõukogu liikmed enda kohustusi ÄS § 327 lg 1 mõttes.
10.Ringkonnakohus märgib, et tasu saanud juhatuse liikmete lähikondsus nõukogu liikmetega ei tähenda seda, et juhatuse liikmed ei tohiks tasu saada. Aktsionäridele pidi olema lähikondsus teada ning juhul, kui nõukogu määras juhatuse liikmeteks enda lähikondsed, oleks saanud aktsionärid kutsuda nõukogu liikmed tagasi või kasutada muid äriseadustikust tulenevaid võimalusi. Kui nad seda ei teinud, leppisid nad järelikult lähikondsusega ühingu juhtimisel.
11.Ringkonnakohus möönab, et maakohus on viidanud teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele, mis ei ole selles tsiviilasjas kohtule siduvad. See minetus ei toonud kaasa maakohtu ebaõiget lahendit.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.