Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

Nõukogu otsus tekitab hagejale kahju, kuivõrd otsuse alusel tasu maksmine ei sõltu mitte juhatuse liikmete panusest äriühingusse vaid juhatuse liikmeks oldud ajast. Kuivõrd kostjad ja endised juhatuse liikmed on lähikondlased, siis pidid kostjad olema teadlikud, et endised juhatuse liikmed A. ja H. K. olid juhatuse liikmed ainult formaalselt. Hageja hinnangul ei ole tasu maksmine juhatuse liikmetele, kes reaalselt ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud, põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud maksta tasu isikutele tagasiulatuvalt, kui isikud on varasemalt olnud nõus olema juhatuse liikmeteks tasu saamata. Veel enam, nõukogu oli teadlik, kui pikka aega olid viidatud isikud olnud formaalselt juhatuse liikmeteks, samuti et juhatuse liikmetele tehtavate maksete kogusumma ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega. Nõukogu otsus kahjustab hageja huve ja majanduslikku seisu. Otsuse tegemise hetkel ei olnud hageja majandustulemused sellised, mis oleksid võimaldanud otsusega määratud tasusid maksta. Kuivõrd juhatuse liikmetele määratud summad ei olnud vastavuses ka aktsiaseltsi majandusliku olukorraga, siis Riigikohtu 3. oktoobri 2018 otsuse kohaselt on nõukogu liikmed, kes määravad juhatuse liikmetele tasu, mis on eeltooduga vastuolus, oma hoolsuskohustust rikkunud (RK xxxx p 24). Nõukogu poolt 2014. a väidetavalt tehtud otsuse tõttu on pooleli tsiviilvaidlus asjas xxxx ja sellega on kaasnenud hagejale arvestatava suurusega menetluskulud, mis on käsitletavad kahjuna, mille on tekitanud hageja endine nõukogu vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega. Juhul kui nõukogu ei oleks 2014 väidetavat otsust teinud, siis ei oleks hagejal tekkinud tsiviilvaidlust asja xxxx raames ning hagejale ei oleks tekkinud viidatud tsiviilasjaga seonduvaid menetluskulusid. Kui hagejalt mõistetakse /viidatud tsiv.asjas/ välja tasu, siis kohustub hageja tasuma A. K.ile ja H. K.ile tasutud summadelt ka tööjõumaksud. Tööjõumaksude summa sõltub hagejalt välja mõistetavast summast, mida ei ole võimalik käesoleval hetkel tuvastada. Tegemist on samuti kahjuga, mille on kaasa toonud nõukogu otsus. Sellest tulenevalt palub hageja kohtul TsMS § 233 lg 1 alusel otsustada võimalik tööjõu maksudega kaasneva kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt ning mõista tekkinud kahju kostjatelt hageja kasuks välja. Otsus ei lähtu juhatuse liikme panusest äriühingusse Kostjate poolt tehtud otsus on äriühingule kahjulik, kuivõrd hageja endistele juhatuse liikmetele tehtavate maksete kogusumma ei oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega. Otsuse alusel tasu määramine on ka ebaotstarbekas, kuivõrd hageja ei saanud juhatuse liikmetelt ärilist vastusooritust. A. ja H. K. olid juhatuse liikmed vaid formaalselt ning äriühingut ei juhtinud ning juhatuse liikme kohustusi ei täitnud. Hageja ning A. ja H. K. vahel ei ole sõlmitud juhatuse liikme lepinguid. Hageja majandustegevust juhtis ning juhatuse liikme kohustusi täitis igapäevaselt hageja juhatuse liige A. K.. A. ja H. K. ei ole tsiviilasjas xxxx antud asjaolu vaidlustanud. Enne A. K. juhatuse liikmeks valimist täitis juhatuse liikme kohustusi juhatuse liige J. U.. Juhatuse liikmel on õigus saada mõistlikku tasu vaid põhjendatud ning reaalselt täidetud juhatuse liikme kohustuste eest. Samas A. ja H. K. ei ole tsiviilasja xxxx menetluse käigus osanud selgitada, mis ülesandeid nad juhatuse liikmetena täitsid, mis kohustused neil juhatuse liikmetena olid ning milles seisnes nende poolne hageja majandustegevuse juhtimine. A. K. töötas vaidlusalusel perioodil igapäevaselt AS-is R ning H. K. töötas hageja juures raamatupidajana ja sai selle eest töötasu, kuid juhatuse liikme kohustusi ei ole kumbki täitnud.

Kumbki A. ja H. K. ei ole kordagi enne tsiviilasja xxxx kohtumenetluse alustamist hagejalt tasu saanud ega ka nõudnud, kuigi nad kuulusid formaalselt aastaid hageja juhatusse. A. K.i poolt 15.12.2016 tsiviilasja xxxx istungil antud selgitustega on tõendatud, et kostjad ei täitnud mistahes juhatuse liikme kohustusi. A. K. on istungil selgitanud, et “juhatuses olime kolmekesi. Majandus dokumendist on näha, et 2012.a dets töötasu hakkas saama A. K., samas kui olime ka meie juhatuses. Väide, et ei teinud juhatuse tööd, siis sellega nõustuda ei saa. Juhatus pidi koostama majandusaasta aruandeid, mida meie hagejaga tegime. Ei saa öelda, et me üldse tööd ei teinud. H. K. oli seal ka raamatupidaja. Seaduses on kirjas, et juhatuse kohustus on koostada majandusaasta aruandeid, mis olid ka õigel ajal äriregistrile esitatud. Väide, et me mingit tööd ei teinud, ei ole õige. Juhatuse liige vastutab oma tegevuse eest ja tagasiulatuvalt 5.a eest, on õigus nõudeid esitada, kui selgub, et juhatuse liikmed on kuritarvitanud.” Eelnevast tuleneb üheselt, et A. K.i tööks oli tema enda sõnul lihtsalt juhatuse liikmeks olemine ja nö “vastutamine” ning H. K. on olnud hageja raamatupidaja. H. K.ile on aga raamatupidaja töö eest töötasu makstud, seega juhatuse liikmena raamatupidamise eest palga maksmine on põhjendamatu. Hageja hinnangul ei ole lihtsalt juhatuse liikmeks olemine töö, mida peab tasustama. Samuti ei ole juhatuse liikme vastutus midagi sellist, mille eest peaks eraldi tasu maksma. Juhatuse liikme vastutus realiseerub ainult siis, kui konkreetne juhatuse liige on rikkunud enda seadusest tulenevaid kohustusi ning on tekitanud äriühingule kahju. Juhatuse liikmel on õigus saada mõistliku tasu reaalselt täidetud juhatuse liikme kohustuste eest ning seejuures peab tasu olema vastavuses ka äriühingu majanduslike tulemuste ja võimalustega. Juhatuse liikme puhul, kes ei ole ise osanik või aktsionär, tuleb eeldada õigust saada oma ülesannete täitmise eest mõistlikku tasu ka siis, kui tasu suuruses ei ole lepinguga eraldi kokku lepitud (K. Saare jt, Ühinguõigus I, lk 131). Mõistlikuks tasuks saab lugeda eelkõige niisugust tasu, mille suurus vastab ametisuhtest tulenevate kohustuste täitmise paikkonnas sarnaste ülesannete täitmise eest tavaliselt makstavale tasule, arvestades seejuures konkreetse äriühingu majanduslikku olukorda. Nõukogu otsuse kohaselt on tasu saamise eelduseks märgitud “tehtud töö”, st tasu tuleb maksta ainult juhul, kui juhatuse liige on tööd teinud. Käesoleval juhul ei ole kostjad juhatuse liikmetena tööd teinud. Juhatuse liikmele ametist lahkumise puhuks määratav hüvitis peab vastama ÄS §-s 314 sätestatud üldisele põhimõttele, mille kohaselt peab juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Kostjad on võtnud vastu otsuse, millega pannakse juhatuse liikme tasu maksmine sõltuma tähtajast, mitte juhatuse liikme kohustustest ja panusest. Kostjad on seega teinud otsuse, mis kahjustab hageja huve. Otsus ei lähtu hageja majanduslikust seisust ÄS § 314 lg 2 eesmärgiks on muuhulgas tagada juriidilise isiku võlausaldajatele ja avalikkusele kindlus juriidilise isiku ja temale üleantud vara säilimine läbi selle, et juhatuse liikmetele ei makstaks ebamõistlikke tasusid. Hageja nõukogu sai otsuse tegemisel lähtuda hageja 2013. a majandusaasta tulemusest. Käesoleval juhul on kostjad vastu võtnud otsuse, mis ei lähtunud hageja majanduslikust olukorrast. Määrates juhatusele tasu 2500 eurot iga juhatuse liikmeks oldud aasta eest, võtsid kostjad teadlikult hagejale täiendavaid kohustusi vähemalt 60 000 euro eest. Kostjad olid otsuse vastuvõtmise hetkel teadlikud, et hageja 2013. a kasum oli 38984 eurot ning hagejal oli kohustusi 3. isikute ees (sh lühi- ja pikaajalised kohustused) kokku 226700 eurot.

Kostjad võtsid hagejale kohustuse, mis ületab pea kahekordselt hagejale majanduslikke võimalusi ja mida hageja ei suutnud 2013. a majandustulemuste pinnalt täita. Nõukogu poolt määratud tasu ületab oluliselt hageja 2013. a puhaskasumit, seega ei ole kostjate otsus juhatuse liikmetele tasu määramiseks vastavuses hageja toonase majandusliku olukorraga. Otsus, millega võetakse äriühingule kohustusi, mida äriühing ei suuda täita, ei lähtu ilmselgelt ettevõtte majanduslikust olukorrast ega ettevõtte huvidest. Otsus kahjustab hageja huve ka põhjusel, et endised juhatuse liikmed sisulist juhatuse liikme tööd ei teinud ning isikud ei olnud varem tasu nõudnud ega ka saanud. Seega on kostjad võtnud hagejale kohustuse, milleks puudus reaalne vajadus, põhjendus ja ka majanduslik võimekus. Otsusega on kaasnenud hagejale põhjendamatud menetluskulud Nõukogu poolt 2014 väidetavalt tehtud otsuse tõttu on hageja, A. K.i ja H. K.i vahel pooleli tsiviilvaidlus asjas xxxx. Tsiviilasjaga on kaasnenud hagejale arvestatava suurusega menetluskulud. Juhul kui A. K.i ja H. K.i hagiavaldused väidetava “töötasu” väljamõistmiseks rahuldatakse, jäävad tsiviilasjas tekkinud menetluskulud, s.o hageja enda menetluskulud ning ka A. K.i ja H. K.i menetluskulud, hageja kanda. Tsiviilvaidlusega xxxx kaasnenud menetluskulud on käsitletavad kahjuna, mille on tekitanud hageja endine nõukogu vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega. Kuivõrd käesolevaks hetkeks /kohtu märkus- st hagi esitamisel/ on tsiviilasja xxxx menetlus pooleli, siis ei ole lõplike menetluskulude suurust võimalik hinnata. Sellest tulenevalt palub hageja kohtul TsMS § 233 lg 1 alusel otsustada tsiviilasja xxxx menetlusega tekitatud kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt ning mõista tekkinud kahju kostjatelt hageja kasus välja. Juhul kui tsiviilasja xxxx menetlusega kaasnenud menetluskulude suurus selgub, siis hageja vajadusel täpsustab käesolevat nõuet. Hageja tugineb ÄS § 327 lg 1 ja lg 2 - hageja hinnangul on kostjad rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja äriühingu lojaalsuskohustust. Kostjad on äriühingu huvide asemel lähtunud enda lähikondsete huvidest. Hageja tugineb ÄS § 314 lg 2 ja leiab, et sätte põhimõte kohaldub ka kõigile muudele tasudele, sh kompensatsioonidele, mida juhatuse liige on õigustatud saama pärast ametisuhte lõppu. Tagantjärele juhatuse liikmetele tasude määramine oli ka ebaotstarbekas, kuivõrd hageja ei saanud tasu eest ärilist vastusooritust. Otsus, mis kahjustab äriühingut, kuid soodustab juhtorgani liikmete lähikondseid, on ilmselgelt vastu võetud lojaalsuskohustust rikkudes. Kuivõrd kostjad on teadlikult eelistanud oma lähikondsete huvisid hageja huvidele, siis on kostjad rikkunud nõukogu liikmete lojaalsuskohustust. Samuti on kostjad rikkunud nõukogu liikmete hoolsuskohustust. Nõukogu liikmetel on kohustus töötada selle nimel, et otsuse tegemiseks oleks loodud faktide, kogutud info ja riskide analüüsi põhjal võimalikult hea alus eesmärgiga vältida kahju põhjustavaid vigu. Kostjad ei ole täitnud seadusest ja hageja põhikirjast tulenevaid kohustusi, ei ole otsuse vastuvõtmisel rakendanud vajalikku hoolt ega lähtunud hageja huvidest, vaid enda lähikondsete huvidest. Hageja hinnangul ei ole mõistlik ega kooskõlas ÄS § 314 lg-ga 2 määrata isikutele juhatuse liikme tasusid 60250 euro ulatuses, ilma et isikud oleksid kordagi juhatuse liikme kohustusi täitnud.

Kostjad on tekitanud hagejale kahju vähemalt 60267,12 eurot. Kostjad on võtnud hagejale põhjendamatud kohustused, mis ei ole majanduslikult otstarbekad ega ole kooskõlas hageja majanduslike huvidega. Kostjad on solidaarselt kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. Hageja palub vastavalt TsMS §-le 367 kostjatelt välja mõista viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras õigeaegselt tasumata summalt. 07.05.2021 (II kd tlk 86) esitas hageja hagi täienduse, millega suurendas esitatud põhinõuet ja viivisenõuet, täpsustas hagihinda ning täiendas hagi lõpptaotlust. Tekitatud kahju suurus Viru Maakohtu 23.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxxx mõisteti hagejalt hageja endiste juhatuse liikmete kasuks välja juhatuse liikme hüvitised kokku 60250 eurot, viivised kindla summana 24782 eurot, viivised alates 24.04.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulud. Käesoleva hetke seisuga on kostjate poolt tehtud nõukogu otsusest tekkinud hagejale 135161,33 euro suurune kahju. A. K.iga seonduvalt on tsiviilasja nr xxxx kohtuotsuse alusel tekkinud hagejale kahju summas 24415,11 eurot (neto kohustus 10840 eurot, 20% tulumaks 2710 eurot, 33% sotsiaalmaks 4471,50 eurot, viivised 6293,61 eurot) ning H. K.iga seonduvalt hagejale kahju summas 84148,22 eurot (neto kohustus 37360 eurot, 20% tulumaks 9340 eurot, 33% sotsiaalmaks 15411 eurot, viivised 22037,22 eurot). Ülekanded on A. K.ile ja H. K.ile teostatud. Hageja on välja mõistetud summadelt maksud maksuametile tasunud. Tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud hüvitiselt tasutud maksud on käsitletavad kahjuna, mille on tekitanud hageja endine nõukogu vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega. Samuti on väljamõistetud viivised käsitletavad kahjuna, mille on tekitanud hageja endine nõukogu vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega. Nõukogu on viiviste tekkimises otseselt ise süüdi – nõukogu tegi väidetava otsuse 2014 suvel, juhatuse liikmed kutsuti juhatusest tagasi 2015 kevadel, aga otsus esitati hagejale alles 2015 lõpus. Tsiviilasjaga nr xxxx kaasnenud menetluskulud 10000 eurot on käsitletavad kahjuna, mille on tekitanud hageja endine nõukogu vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega. Lisanduvad ka hageja enda poolt kantud menetluskulud - 16598 eurot, mis tsiviilasjas nr xxxx jäid hageja enda kanda. Hageja on I astme kohtumenetluses kandnud kulusid kokku 3370 + 357,50 eurot, apellatsioonimenetluses

eurot, kassatsioonimenetluses 1462,50 eurot, apellatsioonimenetluses 325 eurot, I astme kohtumenetluses 2567,50 + 2373 eurot ning apellatsioonimenetluses 4452,50 eurot. Kokku on hagejale tekitatud kahju suurus 135161,33 eurot, mis koosneb: 1) hageja endistele juhatuse liikmetele välja makstud tasudest ning tasudelt makstud maksudest summas 108563,33 eurot, 2) hagejalt hageja endistele juhatuse liikmete kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitisest summas 10000 eurot ning 3) hageja poolt tsiviilasja nr xxxx raames kantud menetluskuludest summas 16598 eurot. Hageja palub välja mõista A. K.ilt, S. K.ilt ja S. A.lt kahjuhüvitis 135161,33 eurot solidaarselt AS KUNDA-AUTO kasuks ja viivis arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUS

lahend selles asjas ka samaaegselt hageja poolt käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva käsitluse õigsuse sellest, et kostjad (hageja nõukogu liikmed) on 16.06.2014 otsusega tekitanud hagejale varalist kahju. Hageja pole hagis põhjendanud ega tõendanud, et tsiviilasjas nr xxxx tehtav lõpplahend võimaldaks käesoleva hagi menetlemist erinevatel/teistsugustel põhimõtetel. Kostjad pole nõukogu 16.06.2014 otsuse tegemisel rikkunud nõukogu liikme kohustusi ja sellega hagejale varalist kahju tekitanud. Hageja pole hagis esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest järelduks tõenduslikult kostjate poolt nõukogu 16.06.2014 otsuse tegemisel nende kohustuste rikkumine. Hageja üritab endal lasuvat tõendamiskoormust täita läbi juhatuse liikme A. K. vande all ülekuulamise, kuid A. K. kui asja lahendusest huvitatud isiku antavad seletused ei saa olla piisavaks tõendiks (kui ka eeldada nende usaldusväärsust), et tõendada kostjate poolt kohustuste rikkumist seoses 16.06.2014 otsuse vastuvõtmisega. Hageja ei ole nõukogu 16.06.2014 otsust seaduses (ÄS § 322 lg 4 järgi 3 kuu jooksul vastuvõtmisest) ettenähtud korras vaidlustanud. Sisuliselt üritab hageja käesoleva hagiga (küll kaudselt) enda nõukogu 16.06.2014 otsust vaidlustada. Selleks aga õiguslikku alust ei ole, sest vastavalt ÄS § 322 lg-le 4 võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest. Lähtudes VÕS § 101 lg-st 3, ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eelpool viidatud ÄS-i sätteid pole koostoimes kahju hüvitamist reguleerivate normidega võimalik tõlgendada selliselt, et aktsiaselts võiks nõukogu otsusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda ka siis, kui aktsiaselts ise (eeskätt läbi juhatuse) pole seda otsust kohtulikult vaidlustanud. Nõukogule teadaolevalt ei olnud H. ja A. K. vaid formaalsed hageja juhatuse liikmed ning täitsid oma kohustusi kokkulepitud ulatuses. Kostjad ei ole teadaolevate asjaolude alusel nõus ka hageja väitega, mille kohaselt H. K. ja A. K. panus hageja juhatuse liikmena ei ole vastavuses neile määratud tasuga. Nii A. K. kui ka H. K. juhatuse liikmeks oleku ajal pole keegi püstitanud küsimust, mis on nende roll juhatuse liikmena ning miks nad üldse on juhatuse liikmed. See oleks olnud eluliselt usutav ja loogiline kui nimetatud isikud poleks üldse ettevõtte seisukohalt mingeid kohustusi ja ülesandeid täitnud. Hageja nõukogul ning aktsionäridel ei ole olnud H. K.i ega A. K.i kui hageja juhatuse liikmete tegevuse suhtes etteheiteid, sh selles et nad ei täida juhatuse liikmele omaseid ja neilt oodatavaid kohustusi ning on vaid formaalsed nö „koha täitjad.“ Järelikult täitsid nad hageja juhatuse liikme kohustusi piisavalt ning nõuetekohaselt ja seda ka A. K. hinnangul. See on täiendav argument, miks on kõnesolevad isikud õigustatud juhatuse liikme staatuse ning kohustuste täitmise eest saama tasu. Vastupidist peab tõendama hageja. Äriühingu juhatuse liige on üldjuhul õigustatud saama tasu oma kohustuste täitmise eest. Eelviidatud Riigikohtu otsuse p-s 15 järeldas kohus, et äriühingu juhatuse liikmetel, kes tegutsevad nn võõrorgani põhimõttel (s.t olemata ise ühingu omanikuks), on vähemalt üldjuhul õigus oma tegevuse eest tasu saada (lähtuvalt VÕS § 627 lg-test 1-2). Seetõttu peaks seda õigust välistavaid asjaolusid tõendama eelkõige hageja.

H. K. ja A. K. olid hageja juhatuse liikmeteks, olemata ise hageja aktsionärideks. Olukorras, kus juhatuse liikmed ei ole samaaegselt ettevõtte aktsionärid, s.t nad ei tegutse nende enda omanikutulu silmas pidades, ei saa eeldada, et isikud täidavad juhatuse liikme kohustusi ning kannavad juhatuse liikme seisundiga kaasnevat vastutust selle eest tasu saamata. Hageja pole vastupidise seisukoha asjakohasust hagis põhjendanud ega tõendanud. Seega oli hageja nõukogu 16.06.2014 otsuse vastuvõtmine õigustatud. Vaidlusalune tasu oli mõistliku suurusega ning vastavuses hageja majanduslike võimalustega. Juhatuse liikmete tasu suuruseks määras hageja nõukogu 16.06.2014 otsusega 2500 eurot aastas (brutos). See on ilmselgelt sümboolne tasu võrreldes üldises majanduskeskkonnas äriühingu juhatuse liikmete tasudega, mille puhul ei saagi eeldada, et H. K. ning A. K. oleksid igapäevaselt ja väga intensiivselt ainult hageja juhtimises osalenud. Viidatud tasu on isegi oluliselt väiksem Eesti Vabariigis erinevatel ajaperioodidel kehtinud alampalgamäärast. Kõnesoleva nõukogu 16.06.2014 otsusega on määratud tasu kõikidele toonastele juhatuse ja nõukogu liikmetele, sh A. K.le. Selle asjaolu on hageja põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Vaidlusalune tasu ei olnud vastuolus hageja majandusliku olukorraga, mida tõendavad tema majandusnäitajad 2013 ja 2014 majandusaasta aruannetest, millede kohaselt hageja ei saa väita, et hageja oleks aastatel 2013-2014 tegutsenud kahjumlikult või omanud tõsiseid probleeme majandustegevuses. Hageja juhatuse liikme igakuine tasu (ca 210 eurot bruto) ei saanud negatiivselt mõjutada hageja majanduslikku seisundit. Vastupidist peab konkreetsete faktide alusel tõendama hageja. Käesolevas vaidluses ei esine ÄS § 314 lg 3 kohaldamise eelduseid. Hageja pole toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, millistest saaks järeldada, et vaidlusalused hageja juhatuse liikmetele määratud tasud oleksid (äärmiselt) ebaõiglased. Nõudmaks kostjatelt väidetava kahju hüvitamist, tuleb hagejal tõendada ka seda, et aktsiaseltsi majanduslik olukord ja juhatuse liikmete panus ei ole omavahel mõistlikus vastavuses (s.t et määratud tasu on äärmiselt ebaõiglane). Samuti seda, et hageja majanduslik olukord on pärast 16.06.2014 oluliselt halvenenud, mistõttu ei ole võimalik 16.06.2014 otsuse kohast tasu maksta. Kostjate seisukohti toetavad andmed, mis on teada ka hagejale. Kostjad esitavad hageja 2017 majandusaasta aruande, mille järgi oli hageja aruandeaasta kasum 23 088 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 344 673 eurot. Seejuures on 2017 arvestatud juhtkonnale tasusid koguni 70 233 eurot (2016 oli see tasu näiteks 50 941 eurot). Kuivõrd A. K. on pärast 04.03.2015 olnud ainus hageja juhatuse liige, on tegemist olnud täies ulatuses vaid temale arvestatud tasuga (2017 tegi see brutona kalendrikuu kohta ca 5 800 eurot, mis on Eesti majandus- ja ärikeskkonnas märkimisväärselt kõrge tasu). Sellist tasu makstes pole hageja pidanud ettevõtte majanduslikku seisundit ja äritegevuse tulemust kriitilisteks või negatiivseteks, mis mõjuks KUNDA-AUTO’le kahjulikult. Seega ei saa järeldada, et H. K.le ja A. K.le määratud 2500 euro suurune aastatasu on põhjendamatult kõrge ja ei ole kooskõlas hageja kui kasumlikult tegutseva äriühingu majandusliku olukorraga. Nagu nähtub tõenditest, on pärast 04.03.2015 hageja juhatuse liikme A. K. tasu suurus kordades kasvanud. Samas ei selgu hagist, mis põhjendavad seda asjaolu võrreldes endiste juhatuse liikmete äärmiselt tagasihoidliku tasu suuruse vaidlustamisega. Seetõttu jääb kostjatele hagi alusel selgusetuks, millest tulenevalt peaks kohus jõudma järelduseni, et seoses nõukogu 16.06.2014 otsusega tuleb kohaldada ÄS § 314 lg-s 3 sätestatud põhimõtet.

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused olid aruannete kohaselt 2013 majandusaastal summas 14946 eurot ja 2014 majandusaastal summas 17566 eurot. See sisaldas nii A. K., kui juhatuse liikme tasu ning H. K., kui raamatupidaja tasu. Lisaks kasutas A. K. enda huvides igakuiselt ettevõtte rahalisi vahendeid sularahas summas 1500 eurot, mis nähtub tema poolt koostatud ning kostjale III esitatud sularaha kassa arvestusest. Seega on ilmne, et A. K.l oli ettevõttele teadaolevalt juhatuse liikmena pandud suurem roll ja kohustused ettevõtte tegevuse juhtimisel ning seda arvestati ka temale makstud tasus ja hüvitistes. A.K. roll juhatuse liikmena seisnes valdavalt järgmises: kalluritega tööülesannete täitmises, kui autojuhte polnud; igapäevastele e-kirjadele vastamises ja nendega seotud töökorralduses; majandusaasta jooksul teatud teenuse osutamise lepingute ja liisinglepingute sõlmimises. Need olid valdavad ja järjepidevalt juhatuse liikme poolt täidetavad ülesanded, kuid sellega tema panus ka piirdus. Seega ei ole õige hageja väide, et ettevõtte juhtimisega ning kõikide küsimuste ja ülesannetega tegeles A. K. ainuisikuliselt. Hageja pole hagis A. K. ülesandeid täpsemalt avanud ega juhatuse liikmete rolle täpsustanud. Seetõttu pole ka kohtul nende andmete ja tõendite alusel võimalik tuvastada, milliseid ülesandeid A. K. hageja juhatuse liikmena on täitnud. Kahetsusväärselt on A. K. juhatuse liikmena tegutsenud kostjate arvates mitte alati kooskõlas ettevõtte huvidega. Kostjad viitavad siinjuures tema poolt ettevõtte sularaha kassa arvestusele, millest nähtuvalt on A. K. kasutanud hageja rahalisi vahendeid enda isiklikes huvides ja ostude eest tasumiseks, nt maja ehitusel (vt märkustega „ABC Ehitus“, „Hiielaid“ – lisa 4, lk-d 2-5). Samuti on A. K. juhatuse liikmena võtnud hagejalt laenu 15.04.2014 summas 20000 eurot, mis on vastavalt ÄS § 281 lg 1 p-le 4 keelatud. Viidatud faktide alusel tekib küsimus, miks hageja peab sellist juhatuse liikme tegevust kooskõlas olevaks ettevõtte huvidega ning samas vaidlustab endistele juhatuse liikmetele tasu maksmist oluliselt väiksemas ulatuses. Kostjad esitavad käesolevaga tsiviilasjast nr xxxx pärinevad 3 helisalvestist, s.o 3 telefonikõne A. K.ga. Esimeses (lisa 6 – fail nimega 2500 must raha) tunnistab A. K. nn musta raha kassasse võtmist. Teises helisalvestises (lisa 7 – fail nimega kasumiaruanne) märgib A. K., et hageja raamatupidamisprogrammi kohaselt on 2014 majandusaasta kasum 135000 eurot, samas kui tegelikult peaks nimetatud summa ca poole võrra suurem olema. A. K. selgitab, et pool nimetatud kasumist võib kirjutada „selle kuradi paberi arvele“. A. K. peab silmas juba eelnevalt käsitletud, tema enda poolt koostatud musta kassa arvestust, mis kajastab äriühingu tegevusega mitteseotud kulusid. Kolmandas helisalvestises (lisa 8 – fail nimega laenulepingujutt) tunnistab A. K., et tema ja hageja vahel sõlmitud laenuleping 20000 euro laenamiseks on tegelikult ebaseaduslik ning arutab võimaluste üle see kellegi kolmanda isiku nimele vormistada. Kostjad esitavad salvestiste parema jälgitavuse huvides nendest ka stenogrammi. Seega on ilmne, et kohus peab tähelepanu pöörama ka hageja poolt juhatuse liikmete tegevuse erinevale hindamisele. Ühelt poolt püütakse vaidlustada pikaajaliste juhatuse liikmete tasu saamise õigust ja põhjendatust. Teiselt pool varjab hageja juhatuse liikme A. K. pikemaajalist küsitavat tegevust, mis selgelt ei vasta ettevõtte huvidele ja üldtunnustatud põhimõtetele. Vastus täiendatud hagile Riigikohtu 25.01.2021 määrusega jõustus maakohtu 23.04.2020 otsus, millega on tuvastatud nõukogu liikmete vastutuse hindamiseks ja väidetava tekitatud kahju hüvitamiseks olulised ning kostjate vastutust välistavad asjaolud: -AS-i Kunda-Auto nõukogu 16.06.2014 otsus juhatuse liikmetele tasu maksmiseks on majanduslikult põhjendatud, kehtiv ja seaduslik (VÕS § 619-632, 28, 627); -Juhatuse liikme kohustusi täidetakse üldiselt teadaolevalt mõistliku tasu eest;

-Juhatuse liikmetel oli ÄS § 314 lg 1 alusel tekkinud õigus nõukogu 16.06.2014 otsuse alusel kostjalt tasu nõudmiseks. Käesolev hagi tugineb sellele et hageja nõukogu poolt 16.06.2014 tehtud otsus juhatuse liikmetele A. ja H. K.ile tasu maksmiseks rikub lojaalsuskohustust ÄS § 314 lg-te 2 ja 3 mõttes ja eirab hageja kui ettevõtte majanduslikke huve ja seisundit (eelkõige tema maksevõimet ja kohustuse proportsionaalsust ettevõtte majandusnäitajatega). Kostjate hinnangul selliseid fakte ja asjaolusid tsiviilasjas nr xxxx (ehk asjas kus 2014 otsuse kehtivust igakülgselt analüüsiti) kohtute poolt tuvastatud ei ole, mistõttu kahjunõue on põhjendamatu ja tõendamata. 07.05.2021 täpsustatud hagis 135161,33 euroni suurendatud nõude aluseks on juhatuse liikmetele nõukogu otsuse alusel makstud juhatuse liikme tasu, sellelt arvestatud viivis, tasudelt makstud maksud ning kohtumenetlusega seotud kulud. Hageja pole võrreldes xxxx asjas esitatuga käesolevas asjas esitanud ühtegi sellist uut/ täiendavat asjaolu, mille alusel tehtavad järeldused ja õiguslik hinnang saaksid erineda varasemalt tuvastatust Juhatuse liikmetele makstud tasu on mõistliku suurusega (keskmiselt kuus 208,33 eurot brutos), mis vastab juhatuse liikme kohustustele ja ettevõtte majandusnäitajatele erinevate majandusaastate lõikes (ettevõte on olnud kogu aeg kasumis). Tsiviilasjas nr xxxx jõustunud otsus ei võimalda hagejal oma nõuet põhjendada ja tõendada vaid kinnitab selle põhjendamatust - kostjad ei ole oma kohustusi ÄS § 314 lg 1-2 mõttes rikkunud, on järginud VÕS § 28 ja 627 nõudeid, on ÄS § 327 lg 1 ja 2 tähenduses järginud korraliku ettevõtja hoolsust ja ei ole seega 16.06.2014 otsusega hagejale kahju tekitanud. Ainuüksi hagejalt endistele juhatuse liikmetele põhjendatud ja mõistliku juhatuse liikme tasu väljamõistmine ei saa olla kahjunõude aluseks, mistõttu AS-i Kunda-Auto hagiavaldus A. K.i, S. K.i ja S. A. vastu kahju hüvitamiseks summas 135161,33 eurot ja sellelt arvestatava viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

moodustuski juhatuse liikmele väljamakstav tasu erinevas suuruses, siis see on kooskõlas vastuvõetud otsusega. Kohus nõustub kostjatega aga ka selles, et kui lähtudagi panuse arvestamise väitest, siis jääb arusaamatuks, miks A. K.le kui alates 2015 ainsale juhatusele liikmele on peetud, nt 2017 majandusaasta aruande järgi (I kd tlk 125), võimalikuks maksta kuutasuna summat, mis ületab kordades kostjate kui juhatuse liikmete aastatasu. Hageja ei ole selgitanud, miks olukorras, kus hageja majanduslik seisund ei ole kordagi olnud kriitiline (järelduvalt- juhatus panustas juhtimisse adekvaatselt), leiab ta kostjatele keskmise kuutasuna makstud 208 eurot olevat mittevastava nende panusele ja mittekooskõlas olevaks hageja majandusliku seisundiga. Ja seda, et sama nõukogu poolt sama otsusega ka A. K. kui juhatuse liikme tasu osas tundub hageja arusaamise järgi kõik olevat korras, sest selles osas hagis kostjate tegevusele etteheiteid ei ole. A. K.le hilisemalt mitme suurusjärgu võrra suurema summa tasumine- ca 5800 eurot kuus- on kummastaval kombel loetud AS majanduslikule seisundile vastavaks.

Hageja esitas xxxx menetluse raames tema vastu esitatud nõude välistamiseks ehk kahju vältimiseks ehk protsessi enda kasuks kallutamiseks vastuhagi ja selle raames reguleeriti asjakohasel ka menetluskuludega seonduv, st vastuhagi kulud jäid vastuhageja enda kanda. Igal juhul on kohus aga siinses menetluses leidnud, et ükski kostja ei ole oma kohustusi hageja vastu rikkunud, mistõttu selle kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus puudub.

MENETLUSKULUD

/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 27. aprilli 2022 otsus muutmata. Riigikohtu 18.09.2023 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 27.04.2022 kohtuotsus 2-19-9159 jõustus 18. septembril 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.