Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
04. mai 2023, Tallinn
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagi Tuule Piletikeskus OÜ vastu kohustada Tuule Piletikeskus OÜ-d tasuta üle andma 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingus nimetatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja nende tehniline dokumentatsioon; leppetrahvi 140 850 euro nõudes; hüvitise 40 000 euro ja sellelt arvestatud seadusejärgse viivise nõudes; alternatiivselt hüvitiste 636 610 euro ja 129 050 euro nõudes; alternatiivselt piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri üleandmise nõudes 946 510 eurot
Tsiviilasja (vastuhagi) hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-16-13172
Hageja (vastukostja): Tuule Piletikeskus OÜ (registrikood 10421323), Narva mnt 7d, 10117 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Vesivärava 50, 10126 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja (vastuhageja): Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), Harju 11, 15072 Tallinn Kostja volitatud esindaja: I. S., e-post: xxxx
Kohtuistungi toimumise aeg, istungil osalenud isikud
20.01.2023 kohtuistungil osalesid hageja (vastukostja) lepinguline esindaja Kristel Viru ja kostja (vastuhageja) volitatud esindaja I. S.
RESOLUTSIOON
1) Kohus ei anna luba kostja (vastuhageja) Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) poolt 21.01.2022 ja 07.02.2022 esitatud menetlusdokumentides vastuhagi muutmiseks ning ei menetle muudetud vastuhagi. Kohus menetleb kostja (vastuhageja) poolt 30.12.2019 vastuhagis esitatud nõudeid, mida on kostja poolt täpsustatud 21.01.2022 ja 07.02.2022 menetlusdokumentides. 2) Jätta kostja (vastuhageja) Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagi rahuldamata. 3) Vastuhagi läbivaatamise menetluskulud jätta kostja (vastuhageja) kanda. 4) Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.05.2023).
1.Hageja Tuule Piletikeskus OÜ esitas 31.08.2016 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu nõudes tuvastada kostja 07.07.2012 koostöölepingust tulenev kohustus sõlmida hagejaga hageja omandis olevate infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusse andmise leping kümneks aastaks alates 01.10.2016 ja kohustada kostjat vastava tahteavalduse andmiseks. Alternatiivselt palus hageja välja mõista kostjalt leppetrahv 547 500 eurot ja selle nõude rahuldamata jätmisel kahju hüvitis 444 184,80 eurot (I kd, tl 1-18). 01.09.2017 esitas hageja kostja vastu hagi perioodil alates 01.10.2016 kuni hagi esitamiseni infosüsteemide kasutamise eest tasu 257 439,59 eurot ja viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-1713049) (II kd, tl 1-6). 18.09.2017 määrusega liitis maakohus tsiviilasja nr 2-17-13049 käesoleva tsiviilasjaga (II kd, tl 68-69). 28.06.2019 muudetud hagis palub hageja lõpliku nõudena kostjalt välja mõista leppetrahv 150 150 eurot perioodi 01.10.2016 kuni 28.06.2019 eest ja hüvitada saamata jäänud tulu perioodi 01.07.2019 kuni 30.09.2026 eest 335 571,30 eurot või kohtu äranägemisel (III kd, tl 76-80).
2.Kostja (vastuhageja) esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palub kohustada hagejat tasuta üle andma kostjale hageja ja kostja vahel 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingus nimetatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja selleks vajalik infrastruktuur. Kostja tugineb vastuhagis koostöölepingu punktile 2.5, mille kohaselt on hageja kohustatud andma infosüsteemi kostjale tasuta üle juhul, kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga (IV kd, 73-76, 136).
3.Harju Maakohus otsustas kostja 30.12.2019 vastuhagi menetlusse võtmise küsimuse 13.01.2020 e-kirjaga (IV kd, tl 136).
4.Harju Maakohtu 04.05.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 304 091,28 eurot ning kostja vastuhagi jäeti rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 12 227,25 eurot. Kohtuotsuse kohaselt oli vastuhagi maakohtu hinnangul alusetu, kuivõrd kohus tuvastas, et infosüsteemi kasutamise leping kuupäevale 30.09.2016 järgneva perioodi kohta ei jäänud sõlmimata hageja tõttu. Kostja tõlgendus koostöölepingu punkti 2.5 kohta on ilmses
vastuolus selle sätte tekstiga, hageja poolt koostöölepingu läbirääkimiste käigus avaldatud tahtega ning muudab sisutühjaks lepingu punkti 2.4 (V kd, tl 71-78).
5.Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu 04.05.2020 otsus osaliselt osas, milles maakohus rahuldas hageja Tuule Piletikeskus OÜ hagi kostja Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsusega jäeti hageja Tuule Piletikeskus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks rahuldamata. Samuti tühistati Harju Maakohtu 04.05.2020 otsus osas, milles maakohus jättis Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagi Tuule Piletikeskus OÜ vastu rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. Tsiviilasi nr 2-16-13172 saadeti Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsuse kohaselt eelmises lauses märgitud osas uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule (V kd, tl 191-199).
6.06.09.2021 kohtumäärusega jäeti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt hageja Tuule Piletikeskus OÜ kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning asi saadeti tagasi menetlemiseks Harju Maakohtusse (V kd, tl 209).
7.Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsusega saadeti tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagis Tuule Piletikeskus OÜ vastu Harju Maakohtu menetlusse (V kd, tl 191-199). Vastavas otsuses on märgitud, et vastuhagi uuel menetlemisel tuleb maakohtul vastuhagi osas läbi viia kohane eelmenetlus ning vastuhagi saadetakse lahendamiseks tagasi eelmenetluse staadiumis (vt otsuse punkt 92; IV kd, tl 199).
8.20.12.2021 määrusega andis Harju Maakohus kostjale (vastuhagejale) tähtaja vastuhagi ning täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks (VI kd, tl 1-3).
9.08.02.2022 määrusega võttis Harju Maakohus kostja vastuhagi menetlusse (VI kd, tl 1617).
10.Hageja (vastukostja) vastas vastuhagile 10.03.2022 (VI kd, tl 20-28).
11.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 20.01.2023 (VI kd, tl 45-50). KOSTJA (VASTUHAGEJA) VASTUHAGIDES ESITATUD NÕUDED
12.Kostja (vastuhageja) esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palub kohustada hagejat tasuta üle andma kostjale hageja ja kostja vahel 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingus nimetatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja selleks vajalik infrastruktuur. Kostja tugineb vastuhagis koostöölepingu punktile 2.5, mille kohaselt on hageja kohustatud andma infosüsteemi kostjale tasuta üle juhul, kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga (IV kd, 73-76, 136).
13.Kostja (vastuhageja) esitas uue vastuhagi Harju Maakohtule 21.01.2022 (VI kd, tl 4-11; 13-15; kostja kõrvaldas vastuhagi puudused 07.02.2022, VI kd, tl 13-15), mille kohus võttis 08.02.2022 määrusega menetlusse (VI kd, tl 16-17).
14.21.01.2022 vastuhagis esitas kostja hageja vastu järgmised nõuded (VI kd, tl 4-11, 13-15): 1) kohustada hagejat (vastukostjat) Tuule Piletikeskuse OÜ-d (edaspidi TPK) esitama kostjale (vastuhagejale) Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kaudu; edaspidi MKM) kohtu määratud tähtpäevaks tehniline dokumentatsioon sadama läbipääsu infosüsteemi kohta 30.09.2016 seisuga, mis sisaldab vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; piletimüügisüsteemi paigaldusjuhend; piletimüügisüsteemi taasteplaan; Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas olevate ligipääsuseadmete loetelu; ligipääsu infosüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega. Samuti tehniline dokumentatsioon piletimüügi süsteemi kohta, mis sisaldab vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; piletimüügisüsteemi paigaldusjuhend; piletimüügisüsteemi taasteplaan; piletimüügiga seotud seadmete loetelu; piletimüügisüsteemi arendusprojekti eelanalüüsi dokument ja kogu arendusprojektiga kaasnev dokumentatsioon ja piletimüügisüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega. 2) mõista TPK-lt MKM kasuks välja leppetrahv summas 140 850 eurot (perioodi 30.06.201924.01.2022 eest) ning alates 25.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 150 eurot päevas; 3) kohustada TPK-d andma MKM-ile tasuta üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid, sh tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse autoriõigustega kaitstud tarkvarale arvestades, et piletimüügi infosüsteem on tarkvara laevapiletite müügiks, mis sisaldab vajalikku kliendibaasi ning võimaldab baasjaamade ja arvelduste haldamist ning e-piletite müüki e-keskkonnas ja kassas ning aruannete koostamist ning et piletimüügi infosüsteem sisaldab mh järgmist põhifunktsionaalsust: veebiportaal (e-piletite ostmine ja muutmine, graafikud, hinnakirjad ja muu kliendiinfo, uudised, operatiivteated jms); mobiilirakendus (ja mobiiliveeb) piletite ostuks ja piletite muutmiseks ning sõidugraafikute sirvimiseks; mehitatud kassa funktsionaalsus (kassavahetused ja aruandlus, piletimüük, piletite muutmine ja tagastamine, broneerimine, kliendikaardid, raha laadimine kliendikaardile, kassaorderid); erinevad soodustused (nt saare elaniku soodustus) ja hinnaerisused (koefitsiendid nädalalõppudel ja eritariifideks); broneeringute haldus; hinnakirjade, sõidugraafikute, reiside ja erinevate baasandmete (nt laevad, ressursid, artiklid jm) haldus; klientide teavitamine (sms või e-posti teel); kliendid, kliendilepingud, kliendikaardid, kliendireskonto ja arveldused (arved, laekumised, aruandlus); tehingute ja piletite haldus – otsingud ja töötlemine; aruandlus – statistiline ja raamatupidamislik, mis võimaldab: statistilist aruandlust piletimüügist (konteeringute põhine); raamatupidamislike kontode aruandlust (konteeringute põhine); klientide saldoandmiku koostamise; kontode käibeandmiku koostamist; kassaaruandlust (müügikohtade koondid); piletite tagastusavaldusi ja nende töötlemist. Samuti anda üle piletimüügi infosüsteemi tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; piletimüügisüsteemi paigaldusjuhend; piletimüügisüsteemi taasteplaan; piletimüügiga seotud seademete loetelu; piletimüügisüsteemi arendusprojekti eelanalüüsi dokument ja kogu arendusprojektiga kaasnev arendusdokumentatsioon; piletimüügisüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega. Samuti anda koos piletimüügi infosüsteemiga üle ka Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliini teenindamiseks reederi isikuteregistri elektroonilise keskkonna arendus. Samuti anda piletimüügi infosüsteemi andmete üleandmisel teenindavates serverites olevate andmete terviklik koopia (operatsioonisüsteemi, rakenduskihi ja andmebaasi varukoopia) teha välisele andmekandjale (nt mälupulk või väline kõvakettas), seejuures varukoopiad peavad olema tehtud vahenditega, mis võimaldab varukoopiast andmeid välja
võtta ilma lisakulutusteta ning kõik administraatori ligipääsuandmed (kasutajanimed ja paroolid) tuleb üle anda paberkujul suletud ümbrikus. ning sadama läbipääsu infosüsteem, sh arvestades et sadama läbipääsu infosüsteem on tarkvara ning riistvara piletite kontrolliks ja andmete koondamiseks sadamas, sõidukite suunamiseks sadama ootealale ja laevale, sisaldab sadama läbipääsu infosüsteem mh järgmist põhifunktsionaalsust ja omadusi: sõidukite lugemine ootealale iseteeninduses ja mehitatud kassas; piletikontroll ja muud toimingud ootealal olevate sõidukitega; lastimistoimingud (ootealale registreerimise alustamine, lastimise alustamine ja lõpetamine); reiside haldus (uute reiside registreerimine sadamas); klientide teavitamine tabloodele kuvatud teksti abil; fooride ja tõkkepuude juhtimine; integreeritud piletimüügi infosüsteemiga, mis on võimeline töötama ilma online ühenduseta; mobiilne check-in mobiiltelefoniga check-in’i teostamine ilma sõidukist väljumata; häälteated tõrgetest (nt sõiduk ei jõudnud eeldatud aja jooksul oodatud kohta); süsteemi kasutaja poolt teostatavad toiminguid võimalik läbi viia nii mobiilse seadmega (PDA) kui ka töölauaarvutil; manuaalne tõkkepuude juhtimine juhuks, kui süsteemis esineb tõrge (tõrge kohtvõrgus, kontrolleri tõrge, tarkvaraline tõrge vms). ning samuti anda üle sadama läbipääsu infosüsteemi tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab endas vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; läbipääsu infosüsteemi paigaldusjuhend; läbipääsu infosüsteemi taasteplaan; läbipääsu infosüsteemi arendusprojekti eelanalüüsi dokument ja kogu arendusprojektiga kaasnev arendusdokumentatsioon; läbipääsu infosüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega ning samuti arvestades, et sadama läbipääsu infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb teenindavates serverites olevate andmete terviklik koopia (operatsioonisüsteemi, rakenduskihi ja andmebaasi varukoopia) teha välisele andmekandjale (nt mälupulk või väline kõvakettas), seejuures peavad varukoopiad olema tehtud vahenditega, mis võimaldab varukoopiast andmeid välja võtta ilma lisakulutusteta ning kõik administraatori ligipääsuandmed (kasutajanimed ja paroolid) anda üle paberkujul suletud ümbrikus. 4) Alternatiivselt, kui TPK ei ole kohtu määratud tähtpäevaks andud MKM-le üle resolutsiooni punktis 3 märgitud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteeme, mõista TPK-lt MKM-i kasuks välja hüvitis piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide eest summas 636 610 eurot. 5) Alternatiivselt kohustada TPK-d andma MKM-ile tasuta üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalik infrastruktuur: 16 tõkkepuud, 16 LED numbritablood, 16 kõrgusmõõtja komplekti, 16 IP kaamerat, 8 iseteenindusjaama ootealale registreerimiseks, 8 kassasse integreeritud iseteenindusjaama (integreeritud kassa seina, et võimaldada kassa rajal iseteenindus, kui kassapidaja ei teeninda), 10 kassas sees olevat skannerit (siseskänner, millega kassapidaja loeb müüdud piletid ootealale), 16 induktiivsilmust (piletiraja ees metallkonstruktsioon, 13 pihuarvutit, 8 Wi-Fi tugijaama, 16 tööstuslikku switch`i, 4 kontrollerit, 4 jalakäija maksejaama, 4 sadama läbipääsusüsteemi serverit (tööstuslik mudel) ja 4 Cisco ruuterit. 6) Alternatiivselt, kui TPK ei ole kohtu määratud tähtpäevaks andud MKM-le üle resolutsiooni punktis 5 märgitud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalikku infrastruktuuri, mõista TPK-lt MKM-i kasuks välja hüvitis piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri eest summas 129 050 eurot. 7) Mõista TPK-lt MKM kasuks välja tsiviilasjas nr 2-17-11692 võõrandatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri eest hüvitis summas 40 000 eurot.
8) Mõista TPK-lt MKM kasuks välja seadusjärgne viivis resolutsiooni punktis 7 TPK-lt MKM kasuks väljamõistetud summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni rahalise nõude tasumiseni.
15.Vastuhagi kohaselt sõlmisid MKM ja TPK 07.07.2012 koostöölepingu (I kd, tl 24-29; edaspidi leping või koostööleping), millest nähtub, et TPK omab piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteeme (edaspidi infosüsteemid) ning selleks vajalikku infrastruktuuri (edaspidi infrastruktuur) Rohuküla, Heltermaa, Virtsu ja Kuivastu sadamates. Lepingu punkti 1 kohaselt on lepingu eesmärgiks reguleerida MKM-i ja TPK vahelisi õigussuhteid seoses hageja omandis olevate infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusse andmisega MKM-i poolt konkursi alusel valitud avaliku teenindamise lepingulisele vedajale või tasuta üleandmisega MKM-le. 16.12.2013 sõlmiti poolte vahel lepingu muudatus (IV kd, tl 7778).
16.Kostja leiab, et lepingu sisustamisel on oluline arvestada lepingu sõlmimise tausta. Lepingu sõlmimise vajaduse käivitas MKM-i poolt 31.05.2011 läbiviidud audit „Osaühingu Väinamere Liinid piletitulu ja broneerimistasude audit“, mis tuvastas ebakõlad Väinamere Liinid OÜ piletitulu ja broneeringutasu kajastamises (I kd, tl 129-144). Auditi tulemusest lähtuvalt oli MKM-il kaks võimalust, kas leida lepingupoolte (MKM ja vedaja) vahel lahendus senise kulude-tulude arvestuse süsteemi muutmiseks või jätkata kehtiva avaliku teenindamise lepingu alusel poolte vahelist koostööd, nõudes sisse kolmandalt osapoolelt (TPK-lt) talle vedaja poolt avaliku teenindamise lepingu täitmise raames seadusvastaselt laekunud summad. 2011. aasta detsembris tellis MKM täiendava auditi. Infosüsteemide ülalpidamiskulude kohta tehti lepingueelsete läbirääkimiste käigus analüüs. Kõnealuste infosüsteemide ülalpidamise kompenseerimiseks ning samas MKM õiguste tagamiseks oli vaja MKM-il sõlmida kaks lepingut: 1) kehtiva avaliku teenindamise lepingu lisa 8 „Infosüsteemide tasu kehtestamine“ MKM ja vedaja vahel, mis kajastaks avaliku teenindamise lepingu käigus tehtud kulutuste kompensatsioonimehhanismi; 2) koostööleping MKM ja TPK vahel, mis käsitleks infosüsteemide kasutusõiguse andmist MKM-le ilma täiendava rahalise kompensatsioonita. Lepingueelsetel läbirääkimistel tõusetuski suureks valupunktiks just TPK-ga sõlmitava koostöölepingu projektis fikseeritud TPK kohustus anda MKM-ile infosüsteemid ja infrastruktuur tasuta üle, kui enne 30.11.2016 ei ole TPK sõlminud vedaja või MKM-iga infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutamisõiguse lepingut või kui TPK lõpetab oma tegevuse.
17.Kostja (vastuhageja) arvates on leping kehtiv, sest lepingulised kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Samuti puuduvad muud alused lugeda leping lõppenuks.
18.Hageja (vastukostja) poolt on täitmata infosüsteemide või infrastruktuuri dokumentatsiooni uuendamise ja esitamise kohustus. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustub TPK lepingu punktis 2.1 nimetatud lepingu kehtivuse ajal uuendama tehnilist dokumentatsiooni vastavalt teostatud muudatustele infosüsteemides või infrastruktuuris ja esitama uue versiooni tehnilisest dokumentatsioonist ühe korra aastas, hiljemalt 31. detsembriks, ning lepingu lõppedes. TPK 20.02.2020 seisukohtadele lisatud materjalide kohaselt (IV kd, tl 177-182) on infosüsteemide dokumentatsioon viimati MKM serverisse üles laetud 28.12.2015 ja TPK IT-juhi Hendrik Nõuliku 29.12.2015 e-kirjas (IV kd, tl 181a) on märgitud, et selle aasta failid/kaustad sisaldavad aastanumbrit 2015. Lepingu punkti 2.3 (koosmõjus punktiga 2.1) kohaselt tuli tehnilise dokumentatsiooni uuendamise kohustus täita ka lepingu lõppemisel (30.09.2016), kuid TPK ei ole pärast 28.12.2015 üleslaadimist infosüsteemide või infrastruktuuride dokumentatsiooni uuendanud, mistõttu on TPK infosüsteemide või infrastruktuuri dokumentatsiooni uuendamise ja esitamise kohustust rikkunud ning on selle kohustuse täitmisel viivituses. Lepingu punkt 4.2 sätestab, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega lepingust tuleneva põhjuseta viivitamise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 150
eurot päevas. 28.06.2019 teavitas MKM TPK-d lepingu punkti 2.3 kohustuse rikkumisest ja leppetrahvi nõudmisest (III kd, tl 89-97; tl 93 pöördel, p 39), mistõttu nõuab MKM TPKlt leppetrahvi 150 eurot päevas alates TPK teavitamisest 30.06.2019. Vastuhagi esitamise seisuga (24.01.2022) moodustab leppetrahvi suurus 140 850 eurot (939 päeva x 150 eurot).
19.Eeltoodust tulenevalt on MKM-il õigus nõuda TPK-lt infosüsteemide või infrastruktuuri dokumentatsiooni uuendamise ja üleandmise kohustuse täitmist ning leppetrahvi summas 140 850 eurot (perioodi 30.06.2019 kuni 24.01.2022 eest) ning alates 25.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 150 eurot päevas.
20.Hagejal (vastukostjal) on täitmata infosüsteemide, selle tehnilise dokumentatsiooni ning infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri üleandmise kohustus. Infosüsteemid sisaldavad nii piletimüügi kui sadama läbipääsu infosüsteeme. Lepingu punkti 2.5 kohaselt juhul, kui enne 30.11.2016 ei ole TPK mõjuva põhjuseta sõlminud vedaja või MKM-ga infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusõiguse lepingut või MKM keeldub TPK-ga olulisel põhjusel lepingut sõlmimast, annab TPK hiljemalt 30.12.2016 MKM-le infosüsteemid ja infrastruktuuri tasuta üle vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse autoriõigustega kaitstud tarkvarale. Lepingu punkti 2.5 kohase infosüsteemide ja infrastruktuuri üle andmise eeldused on täidetud, st TPK ei sõlminud nõutud lepinguid enne 30.11.2016, mistõttu oli TPK-l kohustus anda MKM-ile tasuta üle infosüsteemid ja selleks vajalik infrastruktuur hiljemalt 30.12.2016. TPK ei ole lepingu punktist 2.5 tulenevat kohustust täitnud, mistõttu on TPK lepingu punkti 2.5 rikkunud. Samuti tuleb üle anda sadama läbipääsu infosüsteemi tehniline dokumentatsioon.
21.Infosüsteemide väärtuse määramisel lähtub MKM TPK 04.11.2015 küsitud hinnast – kokku 604 610 eurot käibemaksuta (IV kd, tl 150-156). Kuivõrd MKM-il puudub võimalus viia läbi ekspertiis infosüsteemide väärtuse leidmiseks, lähtubki MKM TPK enda hinnangust infosüsteemide väärtuse kohta. 16.12.2013 sõlmiti poolte vahel lepingu muudatus kehtivusega kuni 30.04.2017 (IV kd, tl 77-78). 18.12.2013 on sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja RingsuRoomassaare laevaliinil lisa 6 „Kokkulepe isikuteregistri loomiseks ja selle hüvitamine“, mille punktist 4 nähtub, et vedajale hüvitatakse MKM-i poolt seadusemuudatusest tulenevate täiendavate kohustuste täitmise eesmärgil elektroonilise keskkonna väljaarendamise ja rakendamise kulud reederi registri pidamiseks ning e-pileti broneerimis- ja müügisüsteemi kasutuselevõtuks ühekordse tasuna 32 000 eurot hiljemalt 31.12.2013. Arvestades, et reisijate registri loomine on käsitletav täiendava funktsionaalsuse väljatöötamisena, mis tõstab infosüsteemi väärtust ning asjaolu, et 16.12.2013 sõlmitud lepingu muudatuse punkti 2.8 kohaselt laienesid kõik lepingus sätestatud õigused, kohustused ja kokkulepped ka kõnealusele muudatusele, tuleb infosüsteemide ja infrastruktuuri väärtuse osas arvesse võtta reederi registri pidamiseks ning e-pileti broneerimis- ja müügisüsteemi kasutuselevõtuks ühekordse tasuna esitatud maksumust summas 32 000 eurot. Eelnevast lähtuvalt on MKM hinnangul piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide väärtuseks kokku 636 610 eurot käibemaksuta.
22.Tsiviilasja nr 2-17-11692 materjalidest nähtub, et 23.05.2016 tegi TPK pakkumuse AS-le Saarte Liinid infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri (tõkkepuude ja sellega seotud seadmete) osaliseks võõrandamiseks. Pakkumuse sisuks olid Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates kasutusel olnud tõkkepuude ja induktiivsilmuste võõrandamine koos tõkkepuid sidekappidega ühendava kaabeldusega. Pakkumusest selgub, et pakutavatest seadmetest enamik on olnud kasutuses alates e-sadama käivitamisest 2009. aasta juunist. Kusjuures TPK viitab otseselt MKM ja TPK vahelisele lepingule seadmete üleandmisevastuvõtmise aktis, märkides et pooled võtavad arvesse, et akti allkirjastamisega ei loobu TPK mistahes nõuetest MKM ja TPK vahel 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingust. Seega on nimetatud seadmed osa piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalikust infrastruktuurist. Tsiviilasja nr 2-17-11692 kohtumenetlus
lõppes 14.12.2018 Harju Maakohtu kohtumäärusega, milles kohus kinnitas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub AS Saarte Liinid tõkkepuude ja sellega seotud seadmete eest TPK-le 40 000 eurot. Tulenevalt tsiviilasjas nr 2-17-11692 esitatud materjalidest on tuvastatud, et 16 tõkkepuud, 58 induktiivsilmust, vajalik kaabeldus ja 4 pulti tõkkepuude juhtimiseks maksid kokku 40 000 eurot käibemaksuta. Võõrandatud infrastruktuuri seadmete võrra vähendab MKM infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri üle andmise nõuet. Kuivõrd TPK võõrandas osaliselt infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri AS-ile Saarte Liinid (vt tsiviilasi nr 217-11692) summas 40 000 eurot, siis pole TPK-l võimalik selles ulatuses infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri üle andmise kohustust täita. Seega on MKM-il õigus nõuda TPKlt piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide ja selleks vajaliku infrastruktuuri üleandmist ning osaliselt võõrandatud infrastruktuuri eest 40 000 eurot ning samuti nõuab kostja hagejalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 40 000 eurot seadusejärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni rahalise nõude tasumiseni. Alternatiivselt, kui TPKl ei ole võimalik piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide ja selleks vajaliku infrastruktuuri üleandmise kohustust täita, on MKM-il õigus nõuda TPK-lt nende väärtuse hüvitamist (infosüsteemide eest kokku 636 610 eurot ja infrastruktuuri eest 129 050 eurot (169 050 eurot, millest on maha arvatud 40 000 eurot võõrandatud seadmete eest) (VI kd, tl 4-11, 13-15, 31-33).
HAGEJA (VASTUKOSTJA) VASTUS
23.Hageja (vastukostja) palub jätta kostja (vastuhageja) vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda (VI kd, tl 20-28).
24.Kostja on 21.01.2022 vastuhagis esitanud sellised nõuded, mida algses vastuhagis ei olnud esitatud. Tegemist on uute nõuetega, mille menetlemiseks peab TsMS § 376 lg 1 kohaselt olema hageja või kohtu nõusolek. Hageja oma nõusolekut ei anna ja ka kohus peaks sellest keelduma, sest kostjal ei ole ühtegi sisulist põhjust, miks ta oma nõuded nii hilja esitas. Lisaks sellele on kostja uued nõuded ka ilmselgelt aegunud, esitatud pärast mõistliku tähtaja möödumist ning on ka vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Väinamere Liinid OÜ (edaspidi VML) ja kostja vahel 07.07.2012 allkirjastatud kokkuleppe kohaselt (I kd, tl 20, preambuli esimene punkt) hõlmas avaliku teenindamise leping üksnes VMLi kohustust korraldada sõidupiletite müüki ja broneerimist Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa sadamates – see tähendab, et VML pidi tagama, et pileteid müüdaks sadamates, mitte internetis. Hageja loodud piletimüügisüsteemi VMLi ja kostja vahel sõlmitud leping ei reguleerinud.
26.Kostja poolt koostatud audit ja selles tehtud järeldused ei kajasta tegelikku ja objektiivset olukorda, kuna tegemist on kostja ametnike loodud kallutatud dokumendiga, mille eesmärk oli läbi suruda kostja senine positsioon ja survestada oma lepingupartnerit. Seetõttu on ka auditis toodud järeldus ekslik – tegelikult ei olnud piletimüügisüsteemi loomise tulemusena laekunud piletitulu jätmine hagejale mitte ühegi õigusaktiga ega lepinguga keelatud. Kostja enda vastuhagist nähtub, et õiguslik olukord oli segane, kostja ei olnud ka ise veendunud, kellel on juriidiliselt õigus, kas TPK-l või kostjal. Kostja on märkinud, et selleks, et defineerida õiguslik ebaselgus ja see lõpetada, koostati MKM-i poolt hinnakirja määruse muudatus. Kaudselt on kostja ise möönnud, et juriidiliselt oli olukord vähemalt vaieldav, s.t vastab tõele kostja väide, et õigusselgust küsimuses, kas hagejal oli lubatud tulu teenida või mitte, oli ebaselge.
27.Kummaline on kostja vastuhagi p-s 1.4 toodud käsitlus, justkui oli kostjal tema hinnangul võimalus nõuda hagejalt (TPK-lt) sisse hagejale VML-i poolt väidetavalt seadusevastaselt laekunud summad. Selline väide on täielikult väär ja mitte midagi seadusevastast ei ole hageja teinud. Kostja pole ka ise suutnud viidata sellele, millist seadust väidetavalt hageja rikkus. Asjaolu, et kostja ei ole selliseid summasid hagejalt kunagi nõudnud, vaid vastupidi sõlmis hagejaga hoopiski koostöölepingu kostja enda sõnade kohaselt õigusliku segaduse lahendamiseks, viitab selgelt sellele, et kostja etteheited millegi seadusevastase toimepanemise osas hageja poolt on tagantjärele välja mõeldud.
28.Kostja väidab, et koostöölepingu sõlmimise ajaks oli hageja e-piletisüsteemi arendamise kuludest kaetud eelnevalt saadud broneerimistasudega ja edaspidised vajalikud investeeringud kaeti kostja poolt VML-i kaudu makstava tasuga. Tegemist on väitega, mis on vastuolus asjas esitatud tõenditega ja mis on ilmselt toonud kaasa ka ebaõige kohtuotsuse, mille kohaselt justkui ei reguleerinukski koostööleping kostja kohustusi, vaid üksnes hageja kohustusi. Koostööleping oli sõlmitud pikaajalist perspektiivi arvesse võttes arvestusega, et aastaks 2026 saab hageja hüvitatud kõik süsteemi väljaehitamise kulud, ülalpidamiskulud ja saab ka mõistliku kasumi – see oli pikaajaline äriplaan.
29.Koostöölepingu järgi oli kostjal kohustus tagada, et hagejal oleks võimalik sõlmida uue vedajaga leping või tuli kostjal endal sõlmida alates 01.10.2016 hagejaga leping. Koostöölepingust tulenes mõlemale poolele kohustus tagada lepingu jätkamine samadel alustel kuni 2026. aastani. Kuna riik ei olnud kinni maksnud 2016. aastaks kõiki kulusid, hageja ei olnud 2016. aasta seisuga saanud teenida veel mõistlikku kasumit, siis pooled leppisid kokku, et uue vedajaga jätkub leping „samadel alustel“ (koostöölepingu preambuli sõnastus), mis oli hageja ja kostja vahel kokku lepitud. Koostöölepingu põhiliseks aluseks oli aga hageja soov teenida tulu ja kostja soov saada teenust, mida hageja ei olnud kohustatud osutama. Nii pidigi koostöö jätkuma kuni 2026. aastani. Pooltevahelised läbirääkimised ja poolte tahe, hüvitamata infosüsteemi kulutused, kolmepoolne tehingustruktuur ja selle põhjendused ning koostöölepingu sõnastus „samadel alustel“ kinnitavad, et hagejal oli just põhjendatud eeldus ja kostjal kohustus tagada samadel alustel lepingu jätkamine kuni 2026. aastani.
30.Hageja on seisukohal, et lepingu punktid 2.5 ja 2.6 on omavahel seotud. See tähendab, et lepingu punktis 2.5 olid pooled kokku leppinud, et kui hageja ilma mõjuva põhjuseta keeldub uue vedajaga või kostjaga lepingut sõlmimast, siis annab hageja süsteemi kostjale tasuta üle. Hageja on tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et sõlmida leping kas uue vedajaga või kostjaga. Leping uue vedajaga jäi sõlmimata TS Laevad OÜ juhataja otsusel (I kd, tl 45), see ei olnud mitte kuidagi seotud sellega, et hageja poleks soovinud uue vedajaga lepingut sõlmida. Hageja tegi isegi ettepaneku kostjaga lepingu sõlmimiseks, kuid tulutult. On ilmselge, et lepingu p 2.5 olukorda antud juhul ei esine, sest hageja oli valmis lepingut sõlmima kas uue vedajaga või kostjaga.
31.Lepingu punkti 2.6 tuleb mõista selliselt, et kui hageja lõpetab ärilise tegevuse või piletimüügisüsteemi kasutusse andmise omal initsiatiivil, siis tekib tal kohustus kostja ees. Antud punkt ei saa kohalduda siis, kui hageja on teinud kõik selleks, et piletimüügisüsteemi leping uue vedajaga või kostjaga sõlmida, kuid mõlemad on sellest keeldunud. Seda põhjusel, et kui hageja oleks p 2.5 alusel sõlminud lepingu uue vedajaga või ministeeriumiga, siis oleks hageja saanud teenida tulu. Hagejalt võeti võimalus tulu teenida, sest temaga lepingut ei sõlmitud ja uus vedaja arendas hoopis välja ise uue
süsteemi. Kui lepingu punkti 2.6. käsitleda eraldiseisvana, muutuks lepingu punkt 2.4. sisutühjaks. Asjaolu, et pärast avaliku teenindamise lepingu lõppemist ei pöördunud kostja hageja poole nõudega infosüsteemi üleandmiseks kinnitab, et kostja ei olnud toona veel seisukohal, et süsteem tuleks kostjale tasuta üle anda. Selline seisukoht tekkis üllatuslikult alles kohtumenetluse käigus, kui kostja juristid leidsid, et võiks ka seda võimalust proovida.
32.Kostja on esitanud vastuolulised väited seoses lepingu kehtivusega. Kostja on lepingu kehtivuse osas täpselt sellisel seisukohal, nagu tal parajasti mugav ja soodne on, mis kindlasti ei ole haldusorganile kohane ega kooskõlas ka hea halduse põhimõttega. Kui vastuhagi p-s 1.21 märgib kostja, et koostööleping on kehtiv, siis varem on kostja korduvalt avaldanud vastupidist seisukohta. Kostja on esitanud kohtule tõendi (I kd, tl 183), milles kostja esindaja on märkinud 24.11.2016, et koostööleping oli nimetatud hetkel juba lõppenud. Kostja on seda kinnitanud ka 12.05.2016 kirjas (I kd, tl 66-67). Kostja ei ole kordagi kinnitanud lepingu kehtivust või nõudnud hagejalt infosüsteeme ja tegi seda alles kohtumenetluses, aastaid pärast seda, kui hageja poolt oli teenuse osutamine juba lõppenud ning kostja mingit huvi hagejaga koostöö suhtes üles ei näidanud. Sellises olukorras, kus kostja on ise korduvalt avaldanud, et leping on kostja arvates lõppenud, on iseäranis pahatahtlik asuda kohtumenetluses aastaid hiljem väitma, et leping siiski kehtib ja nõuda lepingu täitmist.
33.Kostja nõue infosüsteemide või infrastruktuuri dokumentatsiooni uuendamiseks ja üleandmiseks ning sellega seonduv leppetrahvi nõue on aegunud. Kostja on 21.01.2022 esitanud uusi nõudeid. Kostja ei esitanud 30.12.2019 vastuhagiga infosüsteemide ja infrastruktuuri dokumentatsiooni uuendamise ja üleandmise nõuet, samuti sellega seonduvat leppetrahvi ja viivise nõuet. Kostja on esitanud infosüsteemide ja infrastruktuuri dokumentatsiooni uuendamise ja üleandmise nõude, seonduva leppetrahvi ja viivise nõude alles 21.01.2022. Kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet hagejale enne 21.01.2022 menetlusdokumendi esitamist. Samuti ei ole mitte üheski dokumendis kostja esitanud hagejale nõuet infosüsteemide või infrastruktuuride dokumentatsiooni uuendamiseks ja üleandmiseks. Seega kõik nimetatud nõuded (dokumentide uuendamine ja üleandmine, leppetrahvi nõue) on esitatud esmakordselt alles 21.01.2022. Lähtudes kostja käsitlusest tekkis tal väidetavalt dokumentide uuendamise ja üleandmise nõue 30.09.2016 (vt vastuhagi p 2.1.2). Seega TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegusid nimetatud nõuded 30.09.2019.
34.Kostja on 21.01.2022 esitanud uusi nõudeid, millega soovib hagi muuta. Hageja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna. Isegi kui kohus asub seisukohale, et nõuded ei ole aegunud, siis on antud juhul tegemist hagi muutmisega, milleks uute nõuete esitamine kahtlemata on. TsMS § 376 lg 1 kohaselt on hagi muutmiseks vajalik hageja või kohtu nõusolek. Hageja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks ja on seisukohal, et ka kohus ei peaks sellist nõusolekut andma. Eriti arvestades kostja viivitust oma nõuete esitamisel ja formuleerimisel. Kostja nõuete rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja nõuded ei ole esitatud mõistliku aja jooksul pärast väidetavast rikkumisest teadasaamist. Kostja 21.01.2022 esitatud nõue on ilmselgelt pahatahtlik ja esitatud hilinemisega. Heas usus ja mõistlikult käituv lepingupartner ei esita oma nõudeid aastaid hiljem olukorras, kus enne nõude esitamist on lepingupartner ise tuginenud sellele, et leping on lõppenud.
35.Kostja nõuded vastuolus ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138). 2016. aastal, kui kostja avaliku teenindamise lepingupartner vahetus, tegi hageja kõik selleks, et sõlmida
uue vedajaga leping. Samuti nõudis kostja lepingu sõlmimist kostjaga. Kostja poolt mitte mingisugust abi ja toetust hagejale ei olnud, vastuseks hageja pöördumisele teatas kostja koguni seda, et leping on lõppenud, millist seisukohta kordas kostja ka käesoleva asja menetluses kuni vastuhagi esitamiseni. Piletimüügisüsteemi ja sellega seotud infrastruktuuri ning dokumentatsiooni vastu hageja huvi ei tundnud. Hageja on käitunud teadmise juures, et kostja arvates on leping lõppenud ja pooltevaheline koostöö on samuti läbi. Hagejal ei saanud olla kohustust omal kulul kogu sadamate infrastruktuuri ja infosüsteemi ning dokumentatsiooni ladustada/hoida juhuks, kui kostja tuleb seda aastaid hiljem (alusetult) nõudma. Samuti ei pidanud hageja selles olukorras hoidma töös infosüsteemi, mis kostja poolt tunnistati ebavajalikuks.
36.Hageja esitab siiski ka leppetrahvi vähendamise taotluse. Kostja on esitanud oma leppetrahvi rahalise nõude alles 21.01.2022. Kostja oli eelnevalt pikalt seisukohal, et ta ei ole lepingust huvitatud ja leping on lõppenud. Samuti on kostja keeldunud hagejaga lepingut ise sõlmimast. Kostja ei ole välja toonud, kas ja millist kahju ta väidetavalt on hageja tegevuse tõttu saanud. Vastupidi, kostja on ju väitnud järjepidevalt, et hageja infosüsteem on kasutu ja väärtusetu. Kostja käitumine on silmakirjalik ja selliselt ei tohiks käituda ühe riigiasutuse esindajad. Kostja käitumist, leppetrahvi nõude esitamise asjaolusid ja aega arvesse võttes, taotleb hageja leppetrahvi vähendamist nullini.
37.Hageja on laadinud kõik infosüsteemiga seotud dokumendid kostja serverisse, seega jääb arusaamatuks, mis dokumente hagejalt nõutakse. Hageja on seisukohal, et kostjale on kõik kostja nõutud andmed ja dokumendid juba üle antud.
38.Kostja nõue infosüsteemide ning selleks vajaliku infrastruktuuri üleandmiseks. Kostja on tuginenud vastuhagis nõude esitamisel koostöölepingu punktile 2.5 (vastuhagi p 2.2.2). Hageja on seisukohal, et antud punkt ei ole kohaldatav, kuna hageja soovis lepingut sõlmida, kuid sellest keeldusid nii uus vedaja kui ka kostja ise. Seega ei ole hageja koostöölepingu p 2.5 rikkunud ja kostjal ei saa olla sellega seonduvat nõuet. Isegi kui kostjal oleks hageja vastu nõue infosüsteemide ja infrastruktuuri üleandmiseks, siis oleks kostja nõuete rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Nõuded ei ole esitatud mõistliku aja jooksul pärast väidetavast rikkumisest teadasaamist. Lisaks on kostja VÕS § 108 lg-st 3 tulenevalt minetanud oma õiguse nõude esitamiseks. Nõue muutus sissenõutavaks kostja väidete järgi 30.12.2016 (vastuhagi p 2.2.2). Nõue on esmakordselt esitatud 30.12.2019. Kahtlusteta on ilmne, et 3 aastat pärast väidetava kohustuse sissenõutavaks muutumist. Isegi kui kostjal oleks hageja vastu nõue infosüsteemide ja infrastruktuuri üleandmiseks, siis jääb arusaamatuks, miks on kostja loetelus nimetanud ka Ringsu-Munalaid, RingsuPärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliini teenindamiseks reederi isikuteregistri elektroonilist arendust ning millise lepingu punkti alusel kostja sellise nõude on esitanud. Koostööleping reguleeris lepingu preambuli järgi vaid Rohuküla-Heltermaa ja VirtsuKuivastu laevaliiniga seonduvat. Tõsi, pooled sõlmisid koostöölepingu muudatuse (IV kd, tl 77), kuid nimetatud lepingu muudatuses leppisid pooled kokku selles, et hagejal oli kohustus infosüsteemide kasutusõigus anda uuele vedajale, mitte kostjale.
39.Kostja on vastuhagi p-des 2.2.10 kirjeldanud tsiviilasja 2-17-11692 menetlusega seonduvat. Kostja on teinud meelevaldse seose nimetatud tsiviilasjas arutatu ja kostja nõude osas. Tegemist on taas hagi muutmisega, milleks hageja nõusolekut ei anna. Algses vastuhagis sellist nõuet ei olnud. Samuti, kuna põhinõue infrastruktuuride ja infosüsteemide üleandmiseks on esitatud hilinemisega ja on ka alusetu, siis on ka hageja
vastav uus nõue alusetu.
40.Uudse nõudena on kostja esitanud alternatiivselt ka rahalise nõude summas 636 610 eurot ja 129 050 eurot. Alternatiivne nõue on eraldiseisev nõue ja see on esmakordselt esitatud alles 21.01.2022. Kostja nõue on aegunud. Kui väidetavalt muutus nõue sissenõutavaks 2016. aastal, siis aastaks 2022 on nõue igal juhul aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Nagu ka põhinõue infrastruktuuri ja infosüsteemi üleandmiseks, on ka alternatiivne nõue esitatud VÕS § 108 lg 3 sätestatud mõistlikku tähtaega järgides. Nagu ka põhinõue, on kostja alternatiivne nõue vastuolus hea usu põhimõttega samadel asjaoludel, mis ka põhinõue. Kuna hageja on alternatiivse nõude esitanud alles nüüd, siis on tegemist TsMS § 376 esimeses lõikes nimetatud olukorraga ning hageja keeldub hagi muutmiseks nõusoleku andmisest.
41.Kostja ei ole ka viivisenõuet varem esitanud ning see on esmakordselt esitatud 21.01.2022 ning see on aegunud (TsÜS § 146 lg 1), see aegus hiljemalt 31.12.2019. Nõude esitamise ajaks (21.01.2022) oli nõue juba aegunud). Samuti on hageja seisukohal, et viivise nõude esitamine on antud olukorras vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui kostjal oleks hageja vastu viivise nõue, siis taotleb hageja VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist nullini (VI kd, tl 20-28).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et kostja (vastuhageja) vastuhagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
43.Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsusega (jõustunud 06.09.2021) tühistati Harju Maakohtu 04.05.2020 otsus osaliselt osas, milles maakohus rahuldas hageja Tuule Piletikeskus OÜ hagi kostja Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsusega jäeti hageja Tuule Piletikeskus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks rahuldamata. Samuti tühistati Harju Maakohtu 04.05.2020 otsus osas, milles maakohus jättis Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagi Tuule Piletikeskus OÜ vastu rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse (V kd, tl 191199, 209).
44.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on TsMS § 457 lg 1 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsus (jõustunud 06.09.2021) menetlusosalistele kohustuslik osas, millega jäeti hageja Tuule Piletikeskus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks rahuldamata.
45.Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 (edaspidi ringkonnakohtu) otsusega on leidnud tuvastamist, et pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle, mis olid nii hagi kui vastuhagi lahendamisel olulised (V kd, tl 191-199, otsuse p 65): • 24.03.2006 sõlmisid VML ja kostja sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu liinidel Rohuküla – Heltermaa ja Virtsu – Kuivastu. Lepingu p 10.1 järgi oli VML kohustatud korraldama sõidupiletite ja broneerimise sadamates ning tagama teenuse kostja poolt
kehtestatud sõidupiletihindadega. VML-ga oli leping teenuse osutamiseks sõlmitud kuni 30.09.2016. •
Piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja vajaliku infrastruktuuri töötas välja hageja, need kuuluvad talle ja hageja osutas VML-le sõidupiletite müügi ja broneerimisega seonduvaid teenuseid.
•
Kostja viis läbi 2010 sügisel auditi VML poolt piletitulu ja broneerimistasude laekumise ja raamatupidamises kajastamise osas perioodil september 2009 – august 2010. Auditi kokkuvõte vormistati mais 2011 (I kd, tl 129-144).
•
07.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu (I kd, tl 24–29).
•
07.07.2012 sõlmisid VML ja kostja infosüsteemide tasu kehtestamise lepingu, milles lepiti kokku kord, kuidas hüvitatakse VML-le alates 01.04.2012 sadama läbipääsu infosüsteemi, piletimüügi infosüsteemi ja nende toimimiseks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamine ja arendamiskulud (I kd, tl 20–23).
•
17.01.2012 sõlmiti hageja ja VML vahel riist- ja tarkvara rendileping, millega andis hageja VML-le õiguse tasu eest kasutada infosüsteeme piletimüügi ja sellega seonduvate teenuste osutamiseks.
•
Alates 01.10.2016 kuni 30.09.2026 osutab Rohuküla – Heltermaa ja Virtsu – Kuivastu liinil kostjaga sõlmitud lepingu alusel teenust uus vedaja TS Laevad OÜ (TSL).
46.Ringkonnakohus leidis 09.04.2021 otsuses, et 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingu näol oli tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 kohaselt (otsuse p-d 67, 68; V kd, tl 196). Poolte vahel ei olnud vaidlus teenuse osutamise üle kuni 30.09.2016, kuid vaidlus oli selle üle, kas kostja pidi tagama hagejale võimaluse teenust osutada ka pärast 30.09.2016, kui lõppes VML-ga sõlmitud avaliku teenuse leping, või sõlmima teenuse osutamiseks hagejaga ise lepingu (otsuse p 69; V kd, tl 196). Ringkonnakohus leidis, et pooled olid koostöölepingu sõlmimise ajaks kokku leppinud, et enamus hageja e-piletisüsteemi arengu kuludest oli kaetud eelnevalt saadud broneerimistasudega ja edaspidised vajalikud investeeringud kaeti kostja poolt VML-i kaudu makstava tasuga. Hageja ei ole tõendanud, millises osas olid oktoobriks 2016 tema investeeringuks tehtud kulud katmata. Lepingueelsetest läbirääkimistest saab järeldada, et pärast 30.09.2016 oli hageja huvitatud sellest, et tema teenust kasutataks edasi uue vedaja poolt ja kostja soovis kindlust, et tal oleks võimalik kasutada süsteemi, mille loomise kulud olid riigi vahenditest kaetud, ka vajadusel järgmise teenuse osutaja tarbeks või juhul, kui selleks pole vajadust, siis saada infosüsteem tasuta endale. Eeltoodud eesmärkidel on koostöölepingus punktid 2.4., 2.5. ja 2.6 (otsuse p 75; V kd tl 197). Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 07.07.2012 koostöölepingu, mille punkti 2.4. järgi kohustus hageja, juhul kui VML ei osuta pärast 30.09.2016 reisijateveoteenust Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinidel, andma infosüsteemide ja infrastruktuuride kasutuseõiguse riigihanke korras valitavale uuele avaliku teenindamise lepingu alusel teenust osutavale vedajale, sõlmides temaga sellekohase lepingu samadel alustel koostöölepinguga kestvusega vähemalt 5 aastat ning mida on võimalik pikendada veel 5 aastaks. Koostöölepingu punkti
2.5.kohaselt, juhul kui enne 30.11.2016 ei ole hageja mõjuva põhjuseta sõlminud vedaja või ministeeriumiga infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusõiguse lepingut või ministeerium keeldub hagejaga olulisel põhjusel lepingut sõlmimast, annab hageja hiljemalt 30.12.2016 ministeeriumile infosüsteemid ja infrastruktuuri tasuta üle vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse
autoriõigustega kaitstud tarkvarale. Ministeeriumi poolt lepingu mittesõlmimise olulisteks põhjusteks on asjaolud, kui hageja poolt nõutud või soovitud kasutusõiguse lepingutasu (infosüsteemi hooldus- ja arenduskulude katmiseks) ei vasta tegelikele kulutustele või ei ole proportsionaalne turul kehtivate hindadega või kehtestatakse ebamõistlikud lepingutingimused, mis ei tulene lepingu olemusest või mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega (otsuse p 76, V kd, tl 197-197 pöördel). Ringkonnakohtu arvates ei tulene poolte ja VML-i eelnevatest läbirääkimistest ega koostöölepingu sõnastusest, et kostja oli kohustatud tagama hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimise või sõlmima ise alates 01.10.2016 hagejaga teenuse osutamise lepingu. Koostöölepingu punktis 2.4. olid pooled kokku leppinud, et uue vedaja liinile tulekul on hageja kohustatud andma uuele vedajale kasutada infosüsteemide ja infrastruktuuride kasutuseõiguse ja sõlmima uue vedajaga selleks lepingu. Kostjale ei tulenenud lepingu punktist 2.4. kohustust tagada hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimine (otsuse p 77, V kd, tl 197 pöördel). Kuna ringkonnakohus leidis, et kostjale ei tulenenud koostöölepingu punktidest 2.4. ja 2.5. kohustust tagada uue vedajaga lepingu sõlmimine või sõlmida ise teenuse osutamise leping, siis ei ole kostja lepingut rikkunud ega oma kohustuse täitmisega viivitanud, mis oleks hagejale andnud aluse kohaldada koostöölepingu punktis 4.2. kokkulepitud õiguskaitsevahendeid, s.t nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi (otsuse p 79, V kd, tl 197 pöördel).
47.Koostöölepingu lõppemise (ülesütlemise) osas märkis ringkonnakohus järgmist (otsuse p 80 kuni 82; V kd, tl 198). 28.06.2019 menetlusdokumendis ütles hageja VÕS § 196 lg 1 järgi koostöölepingu erakorraliselt üles, kuna kostja on korduvalt keeldunud lepingut täitmast. Seega heitis hageja kostjale ette lepingu rikkumist, mis väljendus pärast 30.09.2016 uue vedajaga lepingu sõlmimise tagamata jätmises või lepingu sõlmimata jätmises. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine) ja lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 196 lg 3 sätestab, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostjale ei tulenenud koostöölepingust kohtususi, mille rikkumist hageja kostjale ette heitis, siis on ülesütlemise materiaalsed eeldused täitmata, s.t kostja ei ole rikkunud koostöölepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on ülesütlemine toimetu ja hageja ülesütlemisavalduse alusel ei ole koostööleping lõppenud (otsuse p 80 kuni 82; V kd, tl 198).
48.Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude kahju hüvitamiseks (VÕS § 115 lg 1 alusel), kuna kostja ei olnud kohustust rikkunud (otsuse p 83; V kd, tl 198).
49.Maakohus loeb eeltoodud asjaolud TsMS § 457 lg 1 kohaselt, koosmõjus TsMS §-ga 231 lg-te 2 ja 4 ning (otsuses punktides 45 kuni 47) viidatud tõendite alusel tuvastatuks.
50.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015 nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik) (eeltoodut on kohus pooltele selgitanud 20.12.2021 kohtumääruses; VI kd, tl 1-3).
51.Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt küsimust, millal esitas kostja (vastuhageja) vastuhagi kohtusse (I); seejärel hindab kohus vastuhagi muutmisega seonduvat TsMS § 376 kohaselt ning selgitab välja, milliseid kostja (vastuhageja) nõudeid kohus lahendab (II). Peale seda analüüsib kohus hageja nõudeid (III). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (IV). I
52.Kostja leiab, et tema vastuhagi on esmakordselt võetud Harju Maakohtu määrusega menetlusse 08.02.2022 (VI kd, tl 31-33; p 1). Samas leiab kostja enda 24.03.2022 menetlusdokumendi punktis 2, et kostja esitas hagi 30.12.2019, mistõttu ei ole tema nõue aegunud (VI kd, tl 31-33; p 2). Hageja leiab, et kostja esitas vastuhagi esmakordselt 30.12.2019 (IV kd, tl 73-76), mis võeti Harju Maakohtu e-kirjaga menetlusse 13.01.2020 (IV kd, tl 136) (VI kd, tl 20-28). Kuigi poole seletus ei ole TsMS § 229 lg 1 kohaselt tsiviilasjas tõendiks, siis selguse huvides märgib kohus, et kostja volitatud esindaja selgitas 20.01.2020 kohtuistungil, et kui oli arutluses hageja nõue kostja vastu, siis nad olid rohkem nagu kaitsepositsioonis ning ei keskendunud sellele, mida neil on lepingu alusel õigus saada. Mingil hetkel leiti, et ka nendel on õigus sealt lepingust midagi saada. Pärast apellatsiooniastme kohtuotsust leidis kostja, et nüüd on võimalus nüüd kõike muuta ja hakata oma vastunõudega nullist pihta (20.01.2023 kohtuistungi protokoll; aeg 00:10:13; VI kd, tl 45-50). Hageja esindaja kordas kohtuistungi enda seisukohta, et kostja on esmakordselt esitanud vastuhagi kohtusse 30.12.2020, mille kohus e-kirjaga menetlusse võttis (20.01.2023 kohtuistungi protokoll; VI kd, tl 45-50).
53.Kostja (vastuhageja) esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palub kohustada hagejat tasuta üle andma kostjale hageja ja kostja vahel 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingus nimetatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja selleks vajalik infrastruktuur. Kostja tugineb vastuhagis koostöölepingu punktile 2.5, mille kohaselt on hageja kohustatud andma infosüsteemi kostjale tasuta üle juhul, kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga (IV kd, 73-76, 136).
54.Harju Maakohus otsustas kostja 30.12.2019 vastuhagi menetlusse võtmise küsimuse 13.01.2020 e-kirjaga (IV kd, tl 136).
55.Tallinna Ringkonnakohus on 09.04.2021 otsuses leidnud, et maakohus on TsMS § 372 lg 1 rikkudes vastuoluliselt menetlust juhtinud, leides, et vastuhagi on puudustega, kuid ikkagi selle menetlusse võtnud, kusjuures menetlusse võtmine ei ole tehtud määrusega (V kd, tl 191-199, p 87). Samuti on ringkonnakohtu otsuses leitud, et pärast kostja vastuse saamist ei ole maakohus vastuhagi osas eelmenetlust läbi viinud (p 90) ning vastuhagi uuel menetlemisel tuleb maakohtul vastuhagi osas läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohtu poolt vastuhagi lahendamiseks eelmenetluse läbiviimisel ja esmakordselt asjaolude tuvastamisel rikuks ringkonnakohus oluliselt poolte kaebeõigust, mistõttu on põhjendatud vastuhagi lahendamiseks saata tsiviilasi tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumis (p 92) (V kd, tl 191-199).
56.Kohus leiab, et Harju Maakohtu 13.01.2020 e-kiri (IV kd, tl 136) on käsitletav siiski kohtumäärusena ning just selle e-kirjaga on kohus kostja (vastuhageja) vastuhagi menetlusse võtnud. Riigikohus on 15.04.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-13966 leidnud, et kohus võib korraldavaid määruseid teha ka e-kirjaga (RKTKm 15.04.2020 nr 2-19-13966, p 14).
57.Kohase eelmenetluse läbiviimiseks kohustas maakohus 20.12.2021 kohtumäärusega kostjat esitama vastuhagi, täiendvad seisukohad, tõendid ja taotlused (VI kd, tl 1-3), mida kostja tegi 21.01.2022 (VI kd, tk 4-11) ning täpsustas 07.02.2022 (VI kd, tl 13-15).
58.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuhagi on esmakordselt käesolevas asjas menetlusse võetud maakohtu 13.01.2020 e-kirjaga (IV kd, tl 136). 08.02.2022
kohtumäärusega võttis kohus menetlusse kostja poolt 21.01.2022 ja (peale puuduste kõrvaldamist) 07.02.2022 menetlusdokumentides esitatud vastuhagi nõuded (VI kd, tl 1617). II
59.Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja on vastuhagi muutnud TsMS § 376 kohaselt.
60.TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi kõike 2 alusel nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
61.Hageja (vastukostja) ei ole 10.03.2022 menetlusdokumendis andnud nõusolekut vastuhagi muutmiseks (VI kd, tl 20-28).
62.Kostja (vastuhageja) esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palub kohustada hagejat tasuta üle andma kostjale hageja ja kostja vahel 07.07.2012 sõlmitud koostöölepingus nimetatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja selleks vajalik infrastruktuur (IV kd, 73-76, 136).
63.21.01.2022 vastuhagis (VI kd, tl 4-11) ja selle täienduses 07.02.2022 (VI kd, tl 13-15) esitas kostja (vastuhageja) hageja (vastukostja) vastu kokkuvõtlikult järgmised nõuded: 1) kohustada esitama tehniline dokumentatsioon sadama läbipääsu infosüsteemi kohta 30.09.2016 seisuga; 2) mõista välja leppetrahv summas 140 850 eurot (perioodi 30.06.2019 kuni 24.01.2022 eest) ning alates 25.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 150 eurot päevas; 3) kohustada andma tasuta üle piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid; 4) alternatiivselt, kui hageja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks andnud üle piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteeme, mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide eest summas 636 610 eurot; 5) alternatiivselt kohustada hagejat andma kostjale üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalik infrastruktuur; 6) alternatiivselt, kui TPK ei ole kohtu määratud tähtpäevaks andud MKM-le üle resolutsiooni punktis 5 märgitud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalikku infrastruktuuri, mõista TPK-lt MKM-i kasuks välja hüvitis piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri eest summas 129 050 eurot; 7) mõista TPK-lt MKM kasuks välja tsiviilasjas nr 2-17-11692 võõrandatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri eest hüvitis summas 40 000 eurot ja sellelt summalt seadusjärgne viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni rahalise nõude tasumiseni.
64.Seega on kostja (vastuhageja) poolt 30.12.2019 vastuhagis eeltoodud (punktis 63 nimetatud) nõuetest esitatud nõuded nr 1, 3 ja 5 (IV kd, 73-76, 136). Punktides 2, 4, 6 ja 7 nimetatud nõuded on kostja poolt esmakordselt esitatud 21.01.2022 ja 07.02.2022 menetlusdokumentides (VI kd, tl 4-15).
65.Kohus leiab, et kostja poolt 21.01.2022 ja 07.02.2022 menetlusdokumendis esitatu on käsitletav vastuhagi muutmisena.
66.Kohus juhib esmalt tähelepanu, et hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Vaidluse esemest omakorda sõltuvad asja lahendamise piirid (TsMS § 439) ja kohtulahendi õigusjõu ulatus (TsMS § 457). Hiljem hageja vaidluse eset meelevaldselt muuta ei saa, sest arvestada tuleb ka kostja huvi selle vastu, et vaidlus saaks lahendatud algselt esitatud kujul, enda positsiooni kaitsmine menetluses ei muutu raskemaks ja asja läbivaatamisega seotud kulutused ei suureneks. Hagi muutmise piirangud on erisusteta kohaldatavad ka kostja esitatud vastuhagi muutmisele (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne; V. Kõve jt. Tallinn 2017, lk 496, p 3.1). Seejuures võib kooskõlas TsMS § 376 lg-ga 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et TsMS § 376 lg 1 esimeses lauses on sõnaselgelt ette nähtud, et muuta võib hagi eset või alust, millest järeldub, et hagi eseme ja aluse samaaegne muutmine lubatud ei ole. Seega tuleneb TsMS § 376 lg-st 1 keeld muuta üheaegselt nii hagi alust kui eset (vt RKTKo nr 3-2-1-43-06, p 12). Kohus rõhutab, et nii menetlusosalisi kui ka kohut kaitseb see põhimõte olukorra eest, kus vaidluse objekt muutub algsega võrreldes täiesti teiseks. Hagi muutmine kujutab endast hagi eseme (menetlusliku nõude) või hagi aluse (nõudega seotud asjaolude kogumi) ja seega alati ka vaidluse eseme muutmist. Hagi eseme muutmine tähendab, et hageja muudab oma menetluslikku nõuet TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes. Näiteks on tegemist hagi eseme muutmisega, kui hageja nõuab asja üleandmise asemel raha maksmist või kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Hagi aluse moodustavad hageja menetlusliku nõudega seotud asjaolud kogumis (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne; V. Kõve jt. Tallinn 2017, lk 497-498, p 3.2.2, 3.2.3). Käesoleval juhul on kohtu hinnangu kostja enda 21.01.2022 ja 07.02.2022 esitatud menetlusdokumentides muutnud vastuhagi eset ehk enda menetluslikke nõudeid TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes, lisades 30.12.2019 esitatud vastuhagi nõuetele 5 uut nõuet.
67.TsMS § 376 lg 2 kohaselt peab kohus hindama, kas hagi (vastuhagi) muutmiseks on mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab kohus kaalutlusõiguse alusel ning pooled ei saa nõusoleku andmist või sellest keeldumist vaidlustada. Mõjuvat põhjust tuleks seostada laiemalt küsimusega, kas objektiivselt on hagi muutmine mõlema poole ja õigusemõistmisega seotud avalikke huve arvestades otstarbekas. Kui hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisuliselt vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada õigusrahu ning vältida uute kohrumenetluste algatamist, saab üldiselt öelda, et hagi muutmine on otstarbekas ja kohus peaks selleks nõusoleku andma (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne; V. Kõve jt. Tallinn 2017, lk 500-501, p 3.3.3).
68.Käesolevas asjas leiab kohus, et vastuhagi muutmiseks ei esine mõjuvat põhjust, mistõttu ei saa kohus nõustuda vastuhagi muutmisega. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-13172 hagi kohtusse 31.08.2016 (I kd, tl 1-18), mis võeti menetlusse 18.09.2017 (II kd, tl 68-69) ning kostja esitas vastuhagi 30.12.2019 (IV kd, tl 73-76). Kostja on vastuhagi eset (enda menetluslikke nõudeid) muutnud rohkem kui kaks aastat peale esmakordse vastuhagi esitamist, so 21.01.2022 ja 07.02.2022. Kostja ei ole uute nõuete esitamisega viivitamist põhjendanud ning need ei ole esitatud mõistliku aja jooksul pärast väidetavatest rikkumisest teadasaamist. Lisaks ei ole kostja kohtumenetluse jooksul oma seisukohtades olnud järjepidev. Näiteks on kostja algusest peale käesolevas kohtumenetluses olnud seisukohal, et pooltevaheline 07.07.2012 koostööleping ei kehti. Alles siis, kui maakohus on käesolevas asjas 13.01.2020 koostatud kirjas täpsustanud: „Kostja on varem vaielnud
hagile vastu põhjendusega, et koostööleping on lõppenud. Lõppenud lepingu täitmist nõuda ei saa“, on kostja asunud oma positsiooni muutma (kostja 29.07.2019 dokumendi pd 10-15, III kd, tl 174-180). Kostja on esitanud kohtule tõendi, milles on märkinud 24.11.2016, et koostööleping oli sellel hetkel juba lõppenud (I kd, tl 183). Seda on kostja kinnitanud ka 12.05.2016 kirjas (I kd, tk 66-67). Samuti leidis kostja 20.01.2023 kohtuistungil, et 07.07.2012 koostööleping kehtib. Kostja volitatud esindaja selgitas: „Varasemalt oleme teinud ettepaneku, et lugeda see leping mitte kehtinuks. Hageja sellega ei nõustunud. Kohtumenetluses oleme püüdnud seda positsiooni näidata, et sisuliselt on see leping surnud. Ta on juba iseenesest ammendunud. Aga mingit õiguslikku alust selleks ei ole. See oli meie poolne püüdlus näidata, et leping on lõppenud. Tõdesime, et tõepoolest see oli meie nõrk positsioon, et leping ei ole lõppenud“ (vt kohtuistungi protokoll, aeg 00:12:45; VI kd, tl 45-50). Puudub vaidlus selles, et 2016. aastal vahetus kostja avaliku teenindamise lepingupartner ning kostja oli seisukohal, et koostööleping hageja ja kostja vahel on lõppenud, millist seisukohta kordas kostja ka käesoleva asja menetluses kuni vastuhagi esitamiseni. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades puudub kohtu hinnangul mõjuv põhjus vastuhagi muutmiseks ning tegemist on TsMS § 376 lg-s 1 kirjeldatud hagi muutmise juhtumiga. Kostja poolt uute menetluslike nõuete esitamine ei ole ka kuidagi vaadeldav ühtegi TsMS § 376 lg-s 4 loetletud toiminguga, mida menetlusseadustik hagi muutmiseks ei pea. Seega ei ole kohtul alust nõustuda hagi muutmisega, kuna antud juhul ei esine TsMS § 376 lg 2 kohaseid mõjuvaid põhjuseid.
69.Eeltoodust tulenevalt ei anna kohus luba kostja (vastuhageja) Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) poolt 21.01.2022 ja 07.02.2022 esitatud menetlusdokumentides vastuhagi (vastuhagi eseme) muutmiseks ning ei menetle muudetud vastuhagi. Kohus menetleb kostja (vastuhageja) poolt 30.12.2019 vastuhagis esitatud nõudeid (IV kd, tl 73-76), mida on kostja poolt täpsustatud 21.01.2022 ja 07.02.2022 menetlusdokumentides (VI kd, tl 4-15).
70.Seega ei menetle kohus kostja 21.01.2022 vastuhagis (VI kd, tl 4-11) ja selle täienduses 07.02.2022 (VI kd, tl 13-15) esitatud järgmisi nõuded: 1) mõista hagejal kostja kasuks välja leppetrahv summas 140 850 eurot (perioodi 30.06.2019 kuni 24.01.2022 eest) ning alates 25.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 150 eurot päevas; 2) alternatiivselt, kui hageja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks andnud üle piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteeme, mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide eest summas 636 610 eurot; 3) alternatiivselt, kui TPK ei ole kohtu määratud tähtpäevaks andud MKM-le üle resolutsiooni punktis 5 märgitud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalikku infrastruktuuri, mõista TPK-lt MKM-i kasuks välja hüvitis piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri eest summas 129 050 eurot; 4) mõista TPK-lt MKM kasuks välja tsiviilasjas nr 2-17-11692 võõrandatud piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajaliku infrastruktuuri eest hüvitis summas 40 000 eurot ja sellelt summalt seadusjärgne viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni rahalise nõude tasumiseni.
71.Kohus lahendab käesoleva kohtuotsusega kostja (vastuhageja) poolt 30.12.2019 vastuhagis (IV kd, tl 73-76) esitatud nõuded, mida kostja on täpsustanud 21.01.2022 (VI kd, tl 4-11) ja 07.02.2022 (VI kd, tl 13-15) menetlusdokumentides: 1) kohustada hagejat (vastukostjat) Tuule Piletikeskuse OÜ-d (edaspidi TPK) esitama kostjale (vastuhagejale) Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; edaspidi MKM) kohtu määratud tähtpäevaks tehniline dokumentatsioon sadama
läbipääsu infosüsteemi kohta 30.09.2016 seisuga, mis sisaldab vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; piletimüügisüsteemi paigaldusjuhend; piletimüügisüsteemi taasteplaan; Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas olevate ligipääsuseadmete loetelu; ligipääsu infosüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega. Samuti tehniline dokumentatsioon piletimüügi süsteemi kohta, mis sisaldab vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; piletimüügisüsteemi paigaldusjuhend; piletimüügisüsteemi taasteplaan; piletimüügiga seotud seadmete loetelu; piletimüügisüsteemi arendusprojekti eelanalüüsi dokument ja kogu arendusprojektiga kaasnev dokumentatsioon ja piletimüügisüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega. 2) kohustada TPK-d andma MKM-ile tasuta üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid, sh tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse autoriõigustega kaitstud tarkvarale arvestades, et piletimüügi infosüsteem on tarkvara laevapiletite müügiks, mis sisaldab vajalikku kliendibaasi ning võimaldab baasjaamade ja arvelduste haldamist ning e-piletite müüki e-keskkonnas ja kassas ning aruannete koostamist ning et piletimüügi infosüsteem sisaldab mh järgmist põhifunktsionaalsust: veebiportaal (e-piletite ostmine ja muutmine, graafikud, hinnakirjad ja muu kliendiinfo, uudised, operatiivteated jms); mobiilirakendus (ja mobiiliveeb) piletite ostuks ja piletite muutmiseks ning sõidugraafikute sirvimiseks; mehitatud kassa funktsionaalsus (kassavahetused ja aruandlus, piletimüük, piletite muutmine ja tagastamine, broneerimine, kliendikaardid, raha laadimine kliendikaardile, kassaorderid); erinevad soodustused (nt saare elaniku soodustus) ja hinnaerisused (koefitsiendid nädalalõppudel ja eritariifideks); broneeringute haldus; hinnakirjade, sõidugraafikute, reiside ja erinevate baasandmete (nt laevad, ressursid, artiklid jm) haldus; klientide teavitamine (sms või e-posti teel); kliendid, kliendilepingud, kliendikaardid, kliendireskonto ja arveldused (arved, laekumised, aruandlus); tehingute ja piletite haldus – otsingud ja töötlemine; aruandlus – statistiline ja raamatupidamislik, mis võimaldab: statistilist aruandlust piletimüügist (konteeringute põhine); raamatupidamislike kontode aruandlust (konteeringute põhine); klientide saldoandmiku koostamise; kontode käibeandmiku koostamist; kassaaruandlust (müügikohtade koondid); piletite tagastusavaldusi ja nende töötlemist. -
Samuti anda üle piletimüügi infosüsteemi tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; piletimüügisüsteemi paigaldusjuhend; piletimüügisüsteemi taasteplaan; piletimüügiga seotud seademete loetelu; piletimüügisüsteemi arendusprojekti eelanalüüsi dokument ja kogu arendusprojektiga kaasnev arendusdokumentatsioon; piletimüügisüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega.
-
Samuti anda koos piletimüügi infosüsteemiga üle ka Ringsu-Munalaid, RingsuPärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliini teenindamiseks reederi isikuteregistri elektroonilise keskkonna arendus.
-
Samuti anda piletimüügi infosüsteemi andmete üleandmisel teenindavates serverites olevate andmete terviklik koopia (operatsioonisüsteemi, rakenduskihi ja andmebaasi varukoopia) teha välisele andmekandjale (nt mälupulk või väline kõvakettas), seejuures varukoopiad peavad olema tehtud vahenditega, mis võimaldab varukoopiast andmeid välja võtta ilma lisakulutusteta ning kõik administraatori ligipääsuandmed (kasutajanimed ja paroolid) tuleb üle anda paberkujul suletud ümbrikus.
-
Samuti anda üle sadama läbipääsu infosüsteem, sh arvestades et sadama läbipääsu infosüsteem on tarkvara ning riistvara piletite kontrolliks ja andmete koondamiseks sadamas, sõidukite suunamiseks sadama ootealale ja laevale, sisaldab sadama läbipääsu infosüsteem mh järgmist põhifunktsionaalsust ja omadusi: sõidukite lugemine ootealale iseteeninduses ja mehitatud kassas; piletikontroll ja muud toimingud ootealal olevate sõidukitega; lastimistoimingud (ootealale registreerimise alustamine, lastimise alustamine ja lõpetamine); reiside haldus (uute reiside registreerimine sadamas); klientide teavitamine tabloodele kuvatud teksti abil; fooride ja tõkkepuude juhtimine; integreeritud piletimüügi infosüsteemiga, mis on võimeline töötama ilma online ühenduseta; mobiilne checkin - mobiiltelefoniga check-in’i teostamine ilma sõidukist väljumata; häälteated tõrgetest (nt sõiduk ei jõudnud eeldatud aja jooksul oodatud kohta); süsteemi kasutaja poolt teostatavad toiminguid võimalik läbi viia nii mobiilse seadmega (PDA) kui ka töölauaarvutil; manuaalne tõkkepuude juhtimine juhuks, kui süsteemis esineb tõrge (tõrge kohtvõrgus, kontrolleri tõrge, tarkvaraline tõrge vms).
Samuti anda üle sadama läbipääsu infosüsteemi tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab endas vähemalt järgnevat: majutuskeskkonna komponentide tehniline kirjeldus; majutuskeskkonna võrgu joonis; läbipääsu infosüsteemi paigaldusjuhend; läbipääsu infosüsteemi taasteplaan; läbipääsu infosüsteemi arendusprojekti eelanalüüsi dokument ja kogu arendusprojektiga kaasnev arendusdokumentatsioon; läbipääsu infosüsteemi kehtiv lähtekood koos andmebaasi kirjeldusega ning samuti arvestades, et sadama läbipääsu infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb teenindavates serverites olevate andmete terviklik koopia (operatsioonisüsteemi, rakenduskihi ja andmebaasi varukoopia) teha välisele andmekandjale (nt mälupulk või väline kõvakettas), seejuures peavad varukoopiad olema tehtud vahenditega, mis võimaldab varukoopiast andmeid välja võtta ilma lisakulutusteta ning kõik administraatori ligipääsuandmed (kasutajanimed ja paroolid) anda üle paberkujul suletud ümbrikus. 3) Alternatiivselt kohustada TPK-d andma MKM-ile tasuta üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalik infrastruktuur: 16 tõkkepuud, 16 LED numbritablood, 16 kõrgusmõõtja komplekti, 16 IP kaamerat, 8 iseteenindusjaama ootealale registreerimiseks, 8 kassasse integreeritud iseteenindusjaama (integreeritud kassa seina, et võimaldada kassa rajal iseteenindus, kui kassapidaja ei teeninda), 10 kassas sees olevat skannerit (siseskänner, millega kassapidaja loeb müüdud piletid ootealale), 16 induktiivsilmust (piletiraja ees metallkonstruktsioon, 13 pihuarvutit, 8 Wi-Fi tugijaama, 16 tööstuslikku switch`i, 4 kontrollerit, 4 jalakäija maksejaama, 4 sadama läbipääsusüsteemi serverit (tööstuslik mudel) ja 4 Cisco ruuterit. -
III
72.Kostja on esitanud hageja vastu 07.07.2012 koostöölepingu punktidest 2.3 ja 2.5 (I kd, tl 24-29) tulenevad nõuded: 1) kohustada esitama tehniline dokumentatsioon sadama läbipääsu infosüsteemi kohta 30.09.2016 seisuga; 2) kohustada andma tasuta üle piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid; sh; 2.1) kohustada andma üle piletimüügi infosüsteemi tehniline dokumentatsioon; 2.2) kohustada andma piletisüsteemiga üle üle ka Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliini teenindamiseks reederi isikuteregistri elektroonilise keskkonna arendus; 2.3) samuti anda piletimüügi süsteemi andmetega koos üle teenindatavates serverites olevate andmete terviklik koopia; 2.4) kohustada andma üle sadama läbipääsu infosüsteem; 2.5) kohustada andma üle sadama läbipääsu infosüsteemi tehniline dokumentatsioon. 3) Alternatiivselt kohustada hagejat
andma kostjale üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalik infrastruktuur (VI kd, tl 45-50).
73.20.01.2023 kohtuistungil on kostja esindaja selgitanud, et kostja nõue tuleneb hageja poolt 07.07.2012 koostöölepingu punktide 2.3 ja 2.5 rikkumisest ning kostja ei tugine hagejapoolsele koostlepingu punkti 2.6 rikkumisele (VI kd, tl 45-50; aeg: 00:13:45).
74.Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas pärast 30.09.2016 (alates millest osutab Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinil kostjaga sõlmitud lepingu alusel teenust uus vedaja TS Laevad OÜ) on hageja rikkunud 07.07.2012 koostöölepingu punktides 2.3 ja 2.5 nimetatud kohustusi.
75.07.07.2012 koostöölepingu punkti 2.3 kohaselt kohustub TPK lepingu punktis 2.1 nimetatud lepingu kehtivuse ajal uuendama tehnilist dokumentatsiooni vastavalt teostatud muudatustele infosüsteemides või infrastruktuuris ja esitama uue versiooni tehnilisest dokumentatsioonist ühe korra aastas, hiljemalt 31. detsembriks, ning lepingu lõppedes (I kd, tl 24-29). Lepingu punkti 2.3, koostoimes lepingu punktiga 2.1 kohaselt pidi hageja esitama uue versiooni tehnilisest dokumentatsioonist lepingu lõppedes 30.09.2016 (I kd, tl 25). Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja oleks pidanud lepingu punkti 2.3 täitma hiljemalt 30.09.2016 (VI kd, tl 45-50; aeg: 00:29:14). Puudub vaidlus selles, et kostja esitas vastuhagi 30.12.2019 (IV kd, tl 73-76). Hageja on esitanud aegumise vastuväite kostja nõudele kohustada hagejat üle andma uuendatud tehniline dokumentatsioon sadama läbipääsu infosüsteemi kohta 30.09.2016 seisuga (VI kd, tl 2028). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega aegus kostja vastav nõue 30.09.2019. Eeltoodust tulenevalt tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata kostja nõue kohustada hagejat (vastukostjat) Tuule Piletikeskuse OÜ-d (edaspidi TPK) esitama kostjale (vastuhagejale) Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; edaspidi MKM) kohtu määratud tähtpäevaks tehniline dokumentatsioon sadama läbipääsu infosüsteemi kohta 30.09.2016 seisuga.
76.Koostöölepingu punkti 2.5 kohaselt juhul, kui enne 30.11.2016 ei ole TPK mõjuva põhjuseta sõlminud vedaja või MKM-ga infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusõiguse lepingut või MKM keeldub TPK-ga olulisel põhjusel lepingut sõlmimast, annab TPK hiljemalt 30.12.2016 MKM-le infosüsteemid ja infrastruktuuri tasuta üle vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse autoriõigustega kaitstud tarkvarale (I kd, tl 24-29)
77.Kostja leiab, et lepingu punkti 2.5 kohase infosüsteemide ja infrastruktuuri üleandmise eeldused on täidetud, st TPK ei sõlminud nõutud lepinguid enne 30.11.2016, mistõttu oli TPK-l kohustus anda MKM-ile tasuta üle infosüsteemid ja selleks vajalik infrastruktuur hiljemalt 30.12.2016. TPK ei ole lepingu punktist 2.5 tulenevat kohustust täitnud, mistõttu on TPK lepingu punkti 2.5 rikkunud (VI kd, tl 7 pöördel, p 2.2.2). Hageja vaidleb sellele vastu (VI kd, tl 20-28).
78.Koostöölepingu punktis 2.5 olid pooled kokku leppinud, et kui hageja ilma mõjuva põhjuseta keeldub uue vedajaga või kostjaga lepingut sõlmimast, siis annab hageja süsteemi kostjale tasuta üle. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks rikkunud koostöölepingu punkti 2.5. Leping uue vedajaga jäi sõlmimata TS Laevad OÜ juhataja otsusel (I kd, tl 45). Nimetatud kirjast nähtub TS Laevad OÜ juhataja seisukoht: „[...] teavitame Teid, et TS Laevad OÜ ei ole huvitatud Teilt olemasoleva süsteemi kasutusõiguse saamisest“. Hageja kinnitas 08.07.2015 kostja esindajale (ministrile) kirjalikult, et on hoolimata sellest valmis uue vedajaga koostöölepingut täitma samadel tingimustel ning tegi ettepaneku kostjaga lepingu sõlmimiseks (I kd, tl 52). 11.09.2015 kirjas (I kd tlk 56) on hageja veel täiendavalt palunud kostjalt abi ja avaldas
valmisolekut koostöölepingut uue vedajaga või kostjaga täitma. Kohtu hinnanul ei ole hageja rikkunud koostöölepingu punkti 2.5, sest hageja oli valmis lepingut sõlmima kas uue vedajaga või kostjaga.
79.Seega tuleb jätta rahuldamata kostja nõuded: kohustada andma tasuta üle piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid; sh; kohustada andma üle piletimüügi infosüsteemi tehniline dokumentatsioon; kohustada andma piletisüsteemiga üle üle ka RingsuMunalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliini teenindamiseks reederi isikuteregistri elektroonilise keskkonna arendus; samuti anda piletimüügi süsteemi andmetega koos üle teenindatavates serverites olevate andmete terviklik koopia; kohustada andma üle sadama läbipääsu infosüsteem; kohustada andma üle sadama läbipääsu infosüsteemi tehniline dokumentatsioon. Samuti tuleb jätta rahuldamata kostja alternatiivne nõue kohustada hagejat andma kostjale üle kohtu määratud tähtpäevaks piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemideks vajalik infrastruktuur.
80.Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta täielikult rahuldamata, kuna kohtu arvates ei ole hageja (vastukostja) rikkunud 07.07.2012 koostöölepingut.
81.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus
82.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis tuleb jätta vastuhagi lahendamise menetluskulud täies ulatuses kostja (vastuhageja) kanda.
83.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
84.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
85.Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
86.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.