Tuule Piletikeskus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu lepingu rikkumisega põhjustatud kahju ja leppetrahvi väljamõistmiseks ja Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagi lepingu täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tuule Piletikeskus OÜ apellatsioonkaebus Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Tuule Piletikeskus OÜ apellatsioonkaebuse hind 181 630,02 eurot Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebuse hind 1 109 751,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Tuule Piletikeskus OÜ (registrikood 10421323), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Kostja: Eesti Vabariik (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), lepingulised esindajad Ivar Siska ja Liisa Surva
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.03.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.05.2020 otsus osaliselt osas, milles maakohus rahuldas Tuule Piletikeskus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks. Jätta Tuule Piletikeskus OÜ hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja
2-16-13172
Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks rahuldamata. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastuhagi Tuule Piletikeskus OÜ vastu rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. Saata tsiviilasi eelmises lauses märgitud osas uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Tuule Piletikeskus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Eesti Vabariigi taotlus protokolli parandamiseks lisada kohtuistungi protokollile.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.Tuule Piletikeskus OÜ (hageja või TPK) esitas 31.08.2016 maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja või riik) vastu nõudes tuvastada kostja 07.07.2012 koostöölepingust tulenev kohustus sõlmida hagejaga hageja omandis olevate infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusse andmise leping kümneks aastaks alates 01.10.2016 ja kohustada kostjat vastava tahteavalduse andmiseks. Juhul kui esimest nõuet ei rahuldata, siis palus hageja välja mõista kostjalt leppetrahv 547 500 eurot ja selle nõude rahuldamata jätmisel kahju hüvitis 444 184,80 eurot.
2.01.09.2017 esitas hageja kostja vastu hagi perioodil alates 01.10.2016 kuni hagi esitamiseni infosüsteemide kasutamise eest tasu 257 439,59 eurot ja viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-1713049). 18.09.2017 määrusega liitis maakohus tsiviilasja nr 2-17-13049 käesoleva tsiviilasjaga.
3.21.05.2019 esitas hageja menetlusdokumendi, milles jäid tema nõueteks leppetrahv 547 500 eurot ja alternatiivselt kahju hüvitis 444 184,80 eurot. 23.05.2019 kohtuistungil selgitas hageja, et ta soovib nõudest lepingu täitmiseks ja tahteavalduse asendamiseks ning 01.09.2017 esitatud nõuetest loobuda.
4.23.05.2019 määrusega võttis maakohus vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse 31.08.2016 hagiavalduses esitatud lepingu sõlmimiseks kohustamise nõudes, tuvastusnõudes ja tahteavalduse asendamise nõudes ning 01.09.2017 esitatud 249 999,60 euro
2-16-13172 ja viivise nõudes. Maakohus jätkas menetlust leppetrahvi 547 500 eurot nõudes ja alternatiivselt esitatud kahju hüvitise 444 184,80 eurot nõudes.
5.28.06.2019 avaldusega muutis hageja nõuet ja nõuab leppetrahvi 150 150 eurot perioodi eest 01.10.2016 – 28.06.2018 ja kahju hüvitamist summas 335 571,30 eurot. 12.09.2019 määrusega võttis maakohus osalise hagist loobumise vastu ja lõpetas nõudes 61 778,70 euro saamiseks menetluse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
6.28.06.2019 muudetud hagis palub hageja lõpliku nõudena kostjalt välja mõista leppetrahv 150 150 eurot perioodi 01.10.2016–28.06.2019 eest ja hüvitada saamata jäänud tulu perioodi 01.07.2019–30.09.2026 eest 335 571,30 eurot või kohtu äranägemisel.
7.Hageja on arendanud riist- ja tarkvarast ning sadamaseadmetest koosneva interneti kaudu piletite müümise süsteemi ja osutanud sellega seotud tarkvara ja seadmete kaudu teenuseid (infosüsteem) Väinamere Liinid OÜ (VML) poolt teenindatud Rohuküla-Heltermaa ja VirtsuKuivastu parvlaevaliinidel. Infosüsteem võimaldas pakkuda teenuseid, mille pakkumise kohustust riigi ja VML vaheline leping kuni 2012 ette ei näinud, kuid mille pakkumist pidas riik kasulikuks ja vajalikuks. Kuni 2012 toimus infosüsteemi arendamise ja käitamise rahastamine piletite müügilt saadud tulu arvel, mis kokkuleppel vedajaga laekus reisijatelt otse hagejale. 07.07.2012 sõlmisid kostja ja VML lepingu, milles lepiti kokku, et riik maksab alates 01.04.2012 infosüsteemi eest kokkulepitud tasu VML-le.
8.07.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu (koostööleping), milles lepiti kokku, et pärast olemasoleva liiniveolepingu lõppemist 30.09.2016 sõlmitakse infosüsteemi kasutamiseks uus leping vedaja või riigiga, mis kehtib viis aastat, võimalusega selle täiendavaks pikendamiseks veel viieks aastaks. Riigilt saadava raha kasutamine infosüsteemi arendamise ja käitamise kulude hüvitamiseks hagejale oli korraldatud VML-i ja hageja vaheliste lepinguliste suhete kaudu. VML maksis hagejale igakuiselt renti ja hooldustasu.
9.30.09.2016 lõppes riigi ja VML-i vaheline liiniveoleping. Alates 01.10.2016 lõpetati hageja infosüsteemi kasutamine, uus vedaja TS Laevad OÜ (TSL) ja riik ei sõlminud hagejaga lepingut tema infosüsteemi kasutamiseks. Alates 2015. aastast on hageja esitanud riigile korduvalt koostöölepingu alusel nõudmisi eesmärgiga saavutada oma infosüsteemi kasutamine tasu eest ka pärast 30.09.2016. Hagejal oli õigus teenida oma infosüsteemi kasutada andmiselt varem kokkulepitud tulu edasi kuni 30.09.2026. Hageja on jäänud sellest tulust ilma kostja poolse lepingurikkumise tõttu.
10.Hageja ütles 28.06.2019 avaldusega koostöölepingu üles, kuna kostja korduvalt keeldus lepingut täitmast. Hageja nõuab leppetrahvi kuni lepingu lõppemiseni ja edasi saamata jäänud tulu kuni 01.10.2016. Kostja vastuväited ja vastuhagi
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Hageja käsitleb alusetult koostöölepingut käsunduslepinguna. Koostöölepingust ei tulene hageja õigust teenida tulu ega kostja kohustust selle tulu teenimise võimalust tagada. Kostja on infosüsteemi arendamise kulud juba varem hagejale kinni maksnud. Kostjal ei olnud kohustust tagada lepingu sõlmimist uue vedajaga ega seda lepingut ise hagejaga sõlmida. Kahju arvestus
2-16-13172 on alusetult rajatud 2016. aasta raamatupidamisandmetele ega võta arvesse infosüsteemi kasutamist muudel laevaliinidel. Leppetrahvinõue on alusetu, sest kostjal ei ole kohustusi, mille täitmisega saaks viivitada. Leppetrahvi ei saa nõuda ajas etteulatuvalt.
13.Kostja esitas 30.12.2019 vastuhagi, nõudes infosüsteemi tasuta üleandmist. Kostja tugineb vastuhagis koostöölepingu punktile 2.5., mille kohaselt on hageja kohustatud andma infosüsteemi kostjale tasuta üle juhul, kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga. Hageja vastuväited vastuhagile
14.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja käitumine on vastuoluline, sest kostja on varem tuginenud koostöölepingu lõppemisele. Kostja nõue on esitatud ebamõistliku viivitusega. Hageja on infosüsteemi tarkvara juba kostjale üle andnud. Infosüsteemi tasuta üleandmise nõudeõigus on koostöölepingu punktis 2.5. nähtud ette ainult juhuks, kui infosüsteemi kasutamise leping 30.09.2016 järgnevaks perioodiks jääb sõlmimata hageja tõttu. Käesoleval juhul jäi see leping sõlmimata TSL ja kostja tõttu. Maakohtu otsus
15.Maakohus rahuldas 04.05.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 304 091,28 eurot ning jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 12 227,25 eurot.
16.Maakohtus oli pooltel vaidlus selles, kas koostööleping pani kostjale hageja poolt väidetud kohustused, s.o kohustuse korraldada hageja infosüsteemi kasutamine 30.09.2016 järgselt selle kuupäevani makstule vastava tasu eest.
17.Maakohtu hinnangul ei omanud vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust küsimus, kas vaidlusaluse lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga või mitte. Kumbki pool ei väitnud, et koostööleping oli õigusvastane või muul põhjusel kehtetu.
18.Maakohus ei nõustunud kostja arvamusega, et temale koostöölepinguga mingisuguseid kohustusi ei pandud ning et kohustatud pooleks oli selle lepingu järgi ainult hageja. Lepingust nähtuvalt on reguleeritud poolte kohustusi. Kumbagi poole rikkumise korral on teisele poolele nähtud punktides 4.2. ja 4.3. ette õigus nõuda lepingu rikkujalt leppetrahvi. Kui leping oleks pannud kohustusi ainult hagejale, oleks olnud loogiline reguleerida neid õigusi ainult riigi osas.
19.Maakohus analüüsis koostöölepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi ja leidis, et kohtule esitatud tõendites ei ole midagi sellist, millest saaks järeldada poolte tegelikku tahet sõlmida koostööleping nii, et see riiki millekski ei kohusta. Ka riigi poolt hagejale tehtud ettepanek koostöölepingu lõpetamiseks viitab soovile vabaneda lepingust tulenevatest kohustustest.
20.Kostja väitis alusetult, et koostöölepinguga ei soovitud reguleerida hageja õigust saada oma infosüsteemi eest tasu. Kostja selgitused lepingu sõlmimiseni viinud asjaoludest näitavad üheselt, et lepingu sõlmimise üheks eesmärgiks oli lahendada ära infosüsteemi arendamis- ja käitamiskulude rahastamise üle tekkinud vaidlus. Infosüsteem oli võetud kasutusele hageja initsiatiivil ilma, et tal oleks selleks olnud riigi ees lepingulist kohustust. Tõenditest järelduvalt oli koostöölepingu sõlmimise üheks ajendiks riigi soov tagada infosüsteemi kasutamise jätkamise võimalus ka siis, kui hagejaga seotud VML-i asemel asub liinivedusid teostama teine
2-16-13172 vedaja, mis alates 01.10.2016 juhtuski. Asjaolu, et koostööleping ise ei reguleerinud hagejale tasu maksmist, eelnimetatud järeldusi ei mõjuta. Riik maksis VML-ga 07.07.2012 sõlmitud lepingu alusel vaidlusaluse infosüsteemi eest tasu alates 01.04.2012. Viidatud leping moodustas koostöölepinguga tervikliku kolmepoolsete õigussuhete kompleksi.
21.Läbirääkimiste käigus arutati ka võimalust reguleerida vedaja (VML), arendaja (hageja) ja tellija (kostja) vahelised suhted kolmepoolses lepingus. Kostja esitas kohtule hageja juhatuse liikme UT poolt 03.04.2012 allkirjastatud lepinguprojekt lükkab ümber kostja väite, et läbirääkimiste käigus ei tõusetunud kordagi küsimust sellest, kas ja mil viisil peab kostja tagama infosüsteemi rahastamise pärast 30.09.2016. Asjaolu, et riigi poolt makstav tasu lepiti kokku riigi ja VML-i vahelise lepinguga, mille pooleks hageja ei olnud, ei võimalda asjaolusid kogumis arvestades järeldada seda, et hageja õigus saada tema infosüsteemi kasutamise eest tulu ei olnud kõigi kolme osapoole vahel kokku lepitud.
22.Lepingu eesmärgiks on mh reguleerida hageja ja kostja vahelisi õigussuhteid seoses infosüsteemi kasutusse andmisega riigi poolt valitud vedajale. Koostöölepingu sõlmimise ajal oli vedajaks VML ning koostöölepingu punktis 2.1. sätestatu kohaselt on infosüsteemi kasutamine kuni 30.09.2016 reguleeritud hageja ja VML-i vahelise lepinguga. Koostöölepingu punktide 2.2. ja 2.3. alusel võttis hageja infosüsteemi arendamise ja süsteemi kohta teabe andmise kohustusi ka otse riigi ees. Punktis 2.4. lepiti kokku, et kui VML lõpetab pärast 30.09.2016 parvlaevaliinidel veo, siis on hageja kohustatud andma infosüsteemi kasutamise õiguse uuele vedajale veel kümneks aastaks „samadel alustel käesoleva lepinguga“. Viidatud sõnadest järeldus maakohtu arvates poolte soov anda mõlemale kindlus kokkulepitud õiguste ja kohustuste terviku jätkumises nii enne kui pärast 30.09.2016, sõltumata VML jätkamisest vedajana. On ilmne, et hageja jaoks oli peamiseks huviks saada oma teenuste eest tasu kogu koostöölepinguga reguleeritud õigussuhte kestuse jooksul.
23.Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et hageja õigus saada tema infosüsteemi kasutamise eest tasu oli lepitud kokku ainult kuni 30.09.2016. Igale õigusele peab korrespondeeruma kellegi kohustus. Koostöölepingu punktist 2.4. tuleneb hageja õigus saada oma infosüsteemi kasutada andmise eest tasu kuni 30.09.2026. Selle õiguse teostatavust sai ja pidi tagama ainult riik kui lepingu teine pool.
24.Koostöölepingu punktiga 2.5. hagejale pandud kohustus anda teatud asjaolude esinemisel infosüsteem riigile tasuta üle kohtu järeldusi ümber ei lükka. Süsteemi tasuta üleandmise kohustus on seotud hageja võimaliku meelevaldse keeldumisega infosüsteemi kasutamise võimaldamisest pärast 30.09.2016. Kõnealune säte toetab punktist 2.4. riigile tulenevate õiguste teostatavust, olles seega sanktsioneeriva iseloomuga. Punkti 2.4. toetab sarnasel viisil ka punkt 2.6., mis näeb ette infosüsteemi tasuta üleandmise hageja äritegevuse muutmise korral. Kostja ei tõendanud, et vaidlusaluse infosüsteemi kasutamise lõppemise 30.09.2016 põhjustas hageja ise. Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et TSL-i ja hageja vaheline suhtlus hageja infosüsteemi kohta uue lepingu sõlmimise arutamiseks oli väga põgus ja selle lõpptulemust ei kujundanud hageja. Tõenditest järeldub, et TSL ei soovinud lepingut hagejaga sõlmida.
25.Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et koostöölepingu alusel oli hagejal õigus jätkata oma infosüsteemi kaudu teenuste osutamist kuni 30.09.2016 kehtinuga sarnastel tingimustel veel kümme aastat pärast vedaja vahetumist, s.o kuni 30.09.2026. Selle võimaluse teostatavuse pidi koostöölepingust tulenevalt tagama kostja. Tegelikkuses hagejal kokkulepitud võimalust ei olnud ning vastavat tagajärge ei põhjustanud hageja ise.
2-16-13172
26.Järgmisena käsitles maakohus küsimust, kas kostja on koostöölepingut rikkunud ning kas ja millises suuruses kohustused on kostjale hageja ees selle rikkumise tulemusel tekkinud.
27.Maakohus leidis eelneva analüüsi põhjal, et kostja on koostöölepingut rikkunud, sest ei taganud hagejale võimalust infosüsteemi kaudu teenuste osutamise jätkamiseks varasemale vastava tasu eest pärast 30.09.2016.
28.Rikkumisega kaasneva vastutuse - kahju hüvitamise kohustuse ja leppetrahvi maksmise kohustuse – osas leping rikkumise asjaolusid täpsemalt ei kvalifitseeri. Leping ei sea vastutust sõltuvusse rikkumise teatud asjaoludest. Lepingu punkt 4.1. kohaselt on lepingut rikkunud pool kohustatud kahju teisele poolele hüvitama. Leppetrahvi tuleb maksta kohustuse täitmisega viivitamise korral juhul, kui viivitus ei tulene lepingust (punkt 4.2.). Koostöölepingust ei tulene õigustust kostja rikkumisele.
29.Leping ja seadus ei sea kostja vaidlusalust vastutust sõltuvusse süüst VÕS § 104 tähenduses.
30.Kostja ei tõendanud, et tema rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 tähenduses, mis vabastaks ta vastutusest. Kohtule esitatust ei järeldu minisuguste mõistlike pingutuste tegemist kostja poolt selleks, et saavutada hageja infosüsteemi kasutamine pärast 30.09.2016. Kostja ei põhjendanud, miks ei oleks saanud teha hageja infosüsteemi kasutamist uuele vedajale riigihanke tingimuste kaudu kohustuslikuks. Tulenevalt koostöölepingust esines selleks selge vajadus.
31.Hageja ütles koostöölepingu üles 28.06.2019 avaldusega. See ülesütlemine on kehtiv. Kostja ei ole põhjendanud oma seisukohta, et koostööleping oli lõppenud juba varem. Varem hagejale tehtud ettepanekuga lepingu lõpetamiseks ei ole hageja nõustunud ja see ettepanek lepingu kehtivust ei lõpetanud. Ülesütlemisega viivitamisele ei ole alust tugineda olukorras, kus kostja ei ole teinud midagi lepingu täitmisele asumiseks ja väidab, et tal polegi lepingu alusel mingisuguseid kohustusi.
32.Kostja viivitas koostöölepingu täitmisega perioodil 01.10.2016–28.06.2019 ja tulenevalt lepingu punktist 4.2. on kostjal kohustus maksta hagejale iga viivitatud 1001 päeva eest leppetrahvi 150 eurot, kokku 150 150 eurot. Kostja ei põhjendanud oma arvamust leppetrahvi ülemäärasuse kohta.
33.Lepingu rikkumisega põhjustas kostja hagejale kahju saamata jäänud kasu näol. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hageja saanud jätkata tulu teenimist oma infosüsteemi kaudu teenuste osutamise eest kuni 30.09.2026. Hagejal jäi see tulu kostja tõttu saamata perioodil 01.10.2016–30.09.2026. Maakohus leidis, et kahju tõendatud suuruseks on 153 941,28 eurot.
34.Vastuhagi oli maakohtu hinnangul alusetu, kuivõrd kohus tuvastas, et infosüsteemi kasutamise leping kuupäevale 30.09.2016 järgneva perioodi kohta ei jäänud sõlmimata hageja tõttu. Kostja tõlgendus koostöölepingu punkti 2.5 kohta on ilmses vastuolus selle sätte tekstiga, hageja poolt koostöölepingu läbirääkimiste käigus avaldatud tahtega ning muudab sisutühjaks lepingu punkti 2.4.
35.Menetluskulud seoses nõuetega, millest hageja loobus, jättis maakohus hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Kostjale nende nõuete menetlemisest menetluskulusid teadaolevalt ei tekkinud. Hagi tagamise taotlustega seotud kulud jättis maakohus hageja kanda.
2-16-13172
36.Käesoleva otsusega lahendatud hagi hinnaks on 485 721,30 eurot. Hagi jäi rahuldamata summas 181 630,02 eurot. Hagi rahuldati seega ca 60% ulatuses ja vastavas proportsioonis tuleb kostjal hüvitada hagejale tema menetluskulud.
37.Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hinnanguliselt on hageja õigusabikulu rahuldamata jäänud hagi tagamise taotluste ja loobutud nõuete osas võrdne vastuhagiga temale põhjustatud kuludega. Vastuhagi hind on hagi hinnast oluliselt suurem, kuid samas kestis vastuhagi menetlemine ajaliselt vähem. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja menetluskulude eest 60% ulatuses hageja poolt nõutust, väljaarvatud osa hageja tasutud riigilõivudest.
38.Maakohus luges põhjendatud ja vajalikeks kuludeks õigusabikulu 15 468,75 eurot esindaja 123,75 tunni töö eest. Tunnitasumäär 125 eurot (käibemaksuta) pidas maakohus mõistlikuks. Põhjendatud ja vajalikud kulud olid ka äriregistri väljavõtte kulu 10 eurot ja Urmas Võimre asjatundjaarvamuse hankimise kulu 1500 eurot. Hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 3400 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 60% summast 20 378,75 eurot, s.o 12 227,25 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
39.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täiendavalt 170 444,31 euro väljamõistmiseks, muuta menetluskulude jaotust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 20 378,25 eurot.
40.Maakohtu poolt hageja nõutud kahjuhüvitise vähendamine on alusetu ega ole kooskõlas hageja ja kostja vahel sõlmitud koostöölepinguga. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolu, et 07.07.2012 VML-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneb hageja nõude piirang ja seda piirangut ületavas osas ei ole hageja nõue põhjendatud. Maakohtu otsus on nimetatud osas vastuolus TsMS §-ga 232, § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8. Kohus tuvastas hageja nõude osas piirangu tõendist, mis ei ole hagejale siduv ja mille eesmärk ei ole olnud piirata hageja kasumimarginaali.
41.Maakohus märkis õigesti, et koostöölepingu punkti 2.4. alusel oli kostjal õigus saada varasemalt makstule vastavat tasu ka pärast 30.09.2016. Hagejal oli aga vastukohustus osutada koostöölepingus märgitud piletimüügisüsteemi infosüsteemi kasutusse andmise teenust isikule, kes on riigiga sõlminud avaliku teenindamise lepingu mandri ja suursaarte vahel toimuvaks reisijate veoks kuni 30.09.2026. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 17.01.2014 oli hageja ja VML-i vahel sõlmitud riist- ja tarkvara rendi- ning hooldusleping, mille järgi sai hageja igakuiselt VML-lt infosüsteemide kasutamise eest 32 851 eurot (punkt 6.3.).
42.Hageja otsustas, et ei nõua kostjalt koostöölepingu rikkumisel saamata jäänud tulu (kasumit) hageja ja VML-i vahel 17.01.2014 kokkulepitud summast lähtudes, vaid lähtudes summast, milles kostja ja VML olid kokku leppinud 07.07.2012. Nimetatud kokkulepe on sõlmitud VML-i ja kostja vahel ja sellega võttis kostja kohustuse tasuda VML-le igakuiselt 20 833,30 eurot ja vastav summa pidi suurenema seoses iga aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Kokkuleppe osapooleks ei olnud hageja, mistõttu ei saa 17.01.2014 kokkuleppest tuleneda hagejale piiranguid. Hageja ja kostja vahelised kokkulepped said tuleneda vaid poolte vahel sõlmitud koostöölepingust.
2-16-13172
43.Maakohus viitas VML-i ja kostja vahel kokkulepitud tasule ning kokkuleppe lisale. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei saa olla suurem kui 8% 20 833,30 eurost igas kuus. Liides, millele kohus viitas, oli allkirjastatud VML-i ja kostja poolt, hageja ei ole nimetatud liidesega nõustunud ja sellest ei saa tuleneda hageja jaoks piiranguid. Tegemist ei ole kohustusliku, vaid informatiivse tabeliga, millele viitab ka tabeli pealkirjas kasutatav sõna „prognoos“. Mitte üheski poolte vahel sõlmitud kokkuleppes ei ole piirangut, et piletimüügisüsteemi kasutusse andmise korral ei ole lubatud teenida suuremat kasumit kui sektori keskmine kasum, mis peaks justkui olema keskmiselt 8% käibest.
44.Hageja esitas kohtule asjatundja arvamuse, milles on märgitud, et koostöölepingu täitmisel oli viimasel aastal 7 kuu keskmine kasum 26 100 eurot, s.o 3728,57 eurot ühes kuus, s.t kasumimarginaali 16,9% aastas. Asjatundja arvamusest nähtub, et selline kasumimarginaal on IT sektoris tavapärane, sest sarnaseid kasumimarginaale on ka teistel IT ettevõtetel. Seetõttu arvutaski hageja saamata jäänud tulu sellest kasumimarginaalist lähtudes.
45.Hageja nõustub maakohtuga, et saamata jäänud tulu tuleks arvestada 87 kuu eest, mitte 90 kuu eest. Sellisel juhul on saamata jäänud tulu kokku 324 385,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja, et kohus rahuldaks apellatsiooniastmes hageja nõude täiendavalt 170 444,31 euro ulatuses.
46.Hageja maakohtu menetluskulud peaks jääma kostja kanda kogu ulatuses, mitte üksnes 60% ulatuses, kuna hagi tuleks rahuldada täielikult.
47.Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja vastuhagiga seotud menetluskulud olid kokku vähemalt 1218,75 eurot (06.01.2020 menetluskulu, 12.02.2020 menetluskulu, 19.02.2020 menetluskulu, 20.02.2020 menetluskulu). Nimetatud kulu tuleb kostjalt välja mõista ka siis, kui maakohtu otsus jääb muutmata.
48.Hagi tagamise taotlustega seotud menetluskulud ja loobutud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hageja kulud seoses hagi tagamise taotluste ja loobutud nõuetega on võrdne kuluga, mis on seotud vastuhagi menetlusega. Esiteks, hagi tagamise taotlusega seotud menetluskulu ei saa pidada põhjendamatuks. Hageja esitas hagi ja hagi tagamise taotluse kohtule olukorras, kus oli võimalik vältida hagejale kahju tekitamist. Hageja soovis hagi tagamisega saavutada olukorda, kus kahju polekski tekkinud ja hageja oleks saanud jätkata lepingu täitmist. Hageja ei pöördunud alusetult kohtu poole, hageja nõue oli otsusest nähtuvalt põhjendatud. Sellel põhjusel ei saa ka hageja õiguste kaitseks esitatud hagi tagamise taotlustega seotud kulu pidada hageja kuluks ja põhjendamatuks kuluks. Teiseks, hageja on loobunud osadest nõuetest põhjusel, et menetluse jooksul selgus, et kostja ei plaanigi hagejaga sõlmitud lepingut täita, ja kuna lepingu lõppemisest oli menetluse jooksul juba mitu aastat möödunud, siis olid hageja nõude muudatused tingitud sellest, et ei olnud enam mõistlik nõuda lepingu täitmist. Hageja oli sunnitud nõuetest loobuma, kuna kostja rikkus kohustusi hageja ees, mis on maakohtu otsusega ka tuvastatud. Kostja apellatsioonkaebus
49.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis, samuti menetluskulude jaotuse ja menetluskulude hüvitise suuruse osas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti, väites, et maakohus ei ole neid vaidlustatud otsuses käsitlenud.
2-16-13172
50.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme.
51.Maakohus tõlgendas koostöölepingu sisu vääralt. Kohus jättis arvestamata VÕS § 24 lg-test 1 ja 3 ning VÕS § 14 lg-st 1 tuleneva ning rikkus koostöölepingu tõlgendamisel VÕS §-s 29 sätestatut. Kohtu esitatud koostöölepingu tõlgendus on vastuolus RHS-s ja ÜTS-s sätestatud nõuetega. Koostöölepingu väära tõlgendamise tõttu leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on koostöölepingust tulenevat kohustust rikkunud.
52.Maakohus aktsepteeris ebaõigesti hageja ülesütlemisavalduses toodut. Ülesütlemisavalduse esitamiseks olid VÕS-s sätestatud eeldused täitmata ning selle kohtupoolne kehtivaks lugemine on vastuolus VÕS § 196 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga.
53.Leppetrahvi nõude rahuldamisel kohaldas maakohus vääralt VÕS § 158 lg-s 1 sätestatut ning mõistis ebaõigesti hageja kasuks välja leppetrahvi. Kohtuotsus on vastuolus varasema kohtupraktikaga.
54.Hagejale kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata, puudub põhjuslik seos isiku teo ja tekkinud kahju vahel, seejuures on hageja saamata jäänud tulu arvestus asjakohatu ja kahju tekkimine tõendamata. Maakohus mõistis ebaõigesti hageja kasuks välja kahju hüvitise, sh kohaldas vääralt VÕS § 127 lg 4 ja VÕS § 161 lg-s 2 sätestatut.
55.Koostöölepingus sätestatu kohaselt on täitunud tingimus, mis näeb hagejale ette piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide ja infrastruktuuri riigile tasuta üleandmise kohustuse. Maakohus jättis koostöölepingu väära tõlgendamise tõttu kostja vastuhagi ebaõigesti rahuldamata.
56.Maakohus jättis kostja faktilised väited ja neid kinnitanud tõendid tähelepanuta ning kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Maakohus rikkus TsMS § 232 ja § 442 lg 8 sätestatud nõudeid.
57.Maakohus jagas korduvalt ebaõigesti poolte vahelist tõendamiskoormuse ja jättis kostja vastavasisulised seisukohad põhjendamatult tähelepanuta.
58.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tsiviilasja nr 2-17-11692 materjalide lisamiseks tõendina käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Kohus ei täitnud TsMS § 236 lg 2 sätestatud tõendite kogumise kohustust, kohtul puudus TsMS § 238 lg-test 1 ja 3 tulenev alus tõendite kogumisest keelduda ning kohus rikkus tõendite kogumisest keeldumisel TsMS § 238 lg 4 sätestatud vorminõudeid.
59.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse vastuhagi resolutsiooni muutmiseks. Maakohus leidis põhjendamatult, et taotluse rahuldamine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist. Kohus ei kohelnud tsiviilasja pooli nõuete esitamisel võrdselt.
60.Menetluskulude jaotus on ebaõige ja kohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale. Vastustajate seisukohad
61.Vastustajat vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
2-16-13172
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
62.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osas, milles maakohus hagi rahuldas, TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja hagi jätta kogu ulatuses rahuldamata. Vastuhagi rahuldamata jätmise kohta tehtud otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi ja saata vastuhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise.
63.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles on apellatsioonkaebustes maakohtu otsus vaidlustatud. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude summas 11 185,71 eurot rahuldamata.
64.Pooled vaidlesid, kas 07.07.2012 koostöölepingust tulenes pooltele kohustusi, kas kostja on kohustusi rikkunud ning kas kohustuste rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Samuti vaieldi selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt infosüsteemi tasuta üleandmist.
65.Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle, mis olid nii hagi kui vastuhagi lahendamisel olulised: •
24.03.2006 sõlmisid VML ja kostja sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu liinidel Rohuküla – Heltermaa ja Virtsu – Kuivastu. Lepingu p 10.1 järgi oli VML kohustatud korraldama sõidupiletite ja broneerimise sadamates ning tagama teenuse kostja poolt kehtestatud sõidupiletihindadega. VML-ga oli leping teenuse osutamiseks sõlmitud kuni 30.09.2016.
•
Piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja vajaliku infrastruktuuri töötas välja hageja, need kuuluvad talle ja hageja osutas VML-le sõidupiletite müügi ja broneerimisega seonduvaid teenuseid.
•
Kostja viis läbi 2010 sügisel auditi VML poolt piletitulu ja broneerimistasude laekumise ja raamatupidamises kajastamise osas perioodil september 2009 – august 2010. Auditi kokkuvõte vormistati mais 2011.
•
07.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu (I kd, tl 24–29).
•
07.07.2012 sõlmisid VML ja kostja infosüsteemide tasu kehtestamise lepingu, milles lepiti kokku kord, kuidas hüvitatakse VML-le alates 01.04.2012 sadama läbipääsu infosüsteemi, piletimüügi infosüsteemi ja nende toimimiseks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamine ja arendamiskulud (I kd, tl 20–23).
•
17.01.2012 sõlmiti hageja ja VML vahel riist- ja tarkvara rendileping, millega andis hageja VML-le õiguse tasu eest kasutada infosüsteeme piletimüügi ja sellega seonduvate teenuste osutamiseks.
•
Alates 01.10.2016 kuni 30.09.2026 osutab Rohuküla – Heltermaa ja Virtsu – Kuivastu liinil kostjaga sõlmitud lepingu alusel teenust TSL.
2-16-13172
66.Esmalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu poolt hagi lahendamist. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi leppetrahvi 150 150 eurot ja kahjuhüvitise 335 571,30 eurot väljamõistmise nõue. Hageja väidete kohaselt rikkus kostja koostöölepingut, jättes tagamata uue vedajaga infosüsteemide kasutamise lepingu sõlmimise või ise lepingu sõlmimata.
67.Kuigi maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata, millisele võlaõigusseaduse eriosas toodud lepingule koostööleping vastab, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks seda teha. Riigikohus on selgitanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise ja ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21). Samas ei tohi õiguse kohaldamine tulla pooltele üllatusena. Vaidluse lahendamiseks on oluline õigussuhe kvalifitseerida, kuna sellest oleneb poolte tõendamiskoormis, mida kohus peab pooltele vajadusel selgitama. Ringkonnakohus arutas kohtuistungil pooltega maakohtu poolt õigussuhte kvalifitseerimata jätmist ja kuulas ära poolte seisukohad ning selgitas, et kohtu arvamuse kohaselt on poolte vahel käsundusleping.
68.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled olid üksmeelel, et koostöölepingut tuleb vaadata koosmõjus kostja ja VML-i vahelise sõitjateveo lepinguga, 07.07.2012 infosüsteemide tasu kehtestamise lepinguga ja hageja ning VML-i vahelise riist- ja tarkvara rendilepinguga. Kõigi eeltoodud lepingute ühiseks eesmärgiks on tagada VML-i poolt reisijatele piletimüügiteenuse osutamine hageja väljatöötatud infosüsteeme kasutades ja hagejale teenuse eest tasu maksmine. Koostöölepingu sissejuhatuses on rõhutatud, et VML-i avaliku teenindamise kohustus hõlmab sõidupiletite müügi korraldamist ning sadamate infrastruktuuri kasutamist, milliseid süsteeme omab hageja. Koostöölepingu punktis 2.1. olid pooled kokku leppinud, et hageja on VML-ga sõlminud lepingu infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutamiseks avaliku teenindamise lepingu täitmiseks kuni 30.09.2016. Punktide 2.2. ja 2.3. järgi oli hageja kohustatud punktis 2.1. toodud tähtaja jooksul tegema süsteemile täiendusi ja parandusi ning esitama kostjale iga kvartali lõpus tööde nimekirja koos kuludokumentidega ning uuendama tehnilist dokumentatsiooni ja esitama uue versiooni ühe korra aastas hiljemalt 30.12. ja lepingu lõppedes. Seega oli koostöölepinguga reguleeritud teenuse osutamine hageja poolt VML-i kohustuse täitmiseks. See, et teenuse eest tasus hagejale VML, ei muuda pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsiooni. VML-le on vastava teenuse eest tasunud kostja. Selliselt tasu maksmise korraldamist põhjendas kostja sellega, et avaliku teenuse osutamise leping oli sõlmitud VML-ga, mistõttu ei olnud kostjal võimalik ilma avalikku hankemenetlust läbi viimata maksta tasu otse hagejale.
69.Poolte vahel ei olnud vaidlus teenuse osutamise üle kuni 30.09.2016, kuid vaidlus oli selle üle, kas kostja pidi tagama hagejale võimaluse teenust osutada ka pärast 30.09.2016, kui lõppes VML-ga sõlmitud avaliku teenuse leping, või sõlmima teenuse osutamiseks hagejaga ise lepingu. Hageja väitel oli lepingu eesmärgiks tagada hagejale ka pärast 30.09.2016 tulu teenimise võimalus ja kostja pidi tagama hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimise või sõlmima lepingu ise. Kostja väidete kohaselt oli koostöölepingu sõlmimise ajendiks 2010. aastal läbiviidud audit, millega tuvastati VML-i poolt broneerimistasude ebaõige kajastamine kostjale esitatud aruannetes ja osa tasude jätmine hagejale. Selle tõttu alustas kostja läbirääkimisi VMLga, et viia piletitulu laekumine vastavusse avaliku teenuse lepinguga või nõuda hagejalt laekunud summad tagasi, millest VML ei olnud huvitatud. Kostja huviks oli see, et VML-ga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal oleks tagatud piletitulu õige arvestus ja pärast VML-ga sõlmitud lepingu lõppemist võimalus, et uus vedaja saaks vajadusel jätkata infosüsteemide kasutamist
2-16-13172 tema poolt teenuse osutamisel (III kd, tl 89–97). Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et kostja pidi hagejale tagama piletimüügi infosüsteemi ja infrastruktuuri kasutamise kuni 01.10.2026 ja selle eest tasu saamise. Kostja on selle järelduse apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
70.Selleks, et tuvastada pooltele koostöölepingust tulenevad kohustused, tuli lepingut tõlgendada. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lg 5 p 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, ja lepingu olemust ja eesmärki.
71.Esmalt analüüsib ringkonnakohus koostöölepingu sõlmimise asjaolusid. Selleks tuleb hinnata poolte ja VML-i vahelisi koostöölepingu sõlmimisele eelnevaid suhteid. VML oli 23.04.2006 lepingu punkti 10.1. järgi kohustatud korraldama piletite müüki ja broneerimist. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja arendas VML-le teenuse osutamiseks välja piletimüügija sadama läbipääsu infosüsteemid ja nende väljaarendamine toimus osaliselt hageja omavahenditest ja osaliselt talle laekunud broneerimis- ja muudest tasudest. 2010. aastal viis kostja läbi VML-i piletitulu ja broneerimistasude auditi (I kd, tl 129–144). Auditiga tuvastati muuhulgas, et VML on piletimüügi ja broneerimise korraldanud hageja kaudu viisil, kus suur osa piletitulust ei laeku VML-le, vaid laekus hagejale, kelle tegevust avaliku teenindamise leping ei hõlmanud. Auditi kohaselt ei olnud osaline piletitulu jätmine hagejale VML-i ja kostja lepingu järgi lubatud ja auditis tehti kostjale mh ettepanek kaaluda hagejale laekunud summade tagasinõudmist või/ja lepingu muutmist. Samuti ei kajastunud auditi järelduste kohaselt hageja poolt väljastatavate boonuskaartide tasud, mis sisuliselt on broneerimistasud, VML-i raamatupidamises ja kostjale esitatavates aruannetes. Kostja selgitas, et auditi tulemuste fikseerimisel toimus VML-ga koostöö ja viimane täiendas auditi lõpparuande projekti, mh selgitades, et e-pileti teenustasudena laekunud summad on täielikult kulunud hageja infotehnoloogilise süsteemi loomiseks ja lisatud on veel ka väliseid vahendeid ja broneerimistasude tagasinõudmine lõhuks kogu loodud süsteemi ning VML-i soov on alustada läbirääkimisi lepingu tingimuste täpsustamiseks (III kd, tl 140–151).
72.Pärast VML-i piletitulu auditi tulemuste selgumist on hageja ja tema omanik AS Wris andnud nõusoleku kostja ametnikele hageja raamatupidamise dokumentidega tutvumiseks (III kd, tl 98–101). Suvel ja sügisel 2011 on VML ja pooled tegutsenud hageja e-piletite müügist saadud tulu ja tehtud investeeringute suuruse kindlakstegemisega (III kd, tl 152–165).
73.Kuna VML-i poolt võetavad broneerimis-, maakleri- ja teenustasud ei vastanud avaliku teenuse lepingule ja ühistranspordiseadusele, siis töötas kostja välja hinnakirja ja sõidusoodustuste määruse muudatuse, milles defineeris üheselt broneerimistasu mõiste seotuna piletitasuga ja saatis selle 20.11.2011 tutvumiseks VML-le (III kd, tl 104–109). VML vastas 22.12.2011 kostjale, et e-pileti teenustasu on senini kasutatud uute arenduste loomiseks ja haldamiseks ja see on olnud vedajale motivatsiooniks parema teenuse loomisel, mistõttu on vajalik kokku leppida ka uute süsteemide edasiste arendus- ja halduskulude katmise mehhanism, et tagada nende edasine toimimine (III kd, tl 110).
74.03.04.2012 kirjas teatas VML-i juhataja TT kostjale, et kostja läbiviidud auditeerimise tulemus hageja investeeringute otstarbekuse kohta oli positiivne ja audit tuvastas investeeringu vastavuse tulemisse ning alates 01.04.2012 ei võeta reisijatelt enam teenustasusid ning riik on avaldanud valmisolekut kompenseerida läbipääsusüsteemi rajamiseks tehtud investeeringud teise mehhanismi kaudu. VML saatis 03.04.2012 kostjale riist- ja tarkvara rendilepingu projekti. Lepingu projekti järgi oleksid lepingus osalenud pooled ja VML ning lepinguga oleks
2-16-13172 hageja andud infosüsteemid rendile kostjale ja vedajale ning kostja tasub hagejale renti. Rendilepingu projekti punkti 9.3. järgi teenuse osutamise lepingu lõppemine VML-ga ei mõjuta lepingu kehtivust hageja ja kostja vahel ja punkt 9.4. oli toodud sõnastuses, mille kohaselt juhul, kui pärast 30.09.2016 ei osuta VML avaliku teenuse lepingu järgi reisijaveoteenust Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinidel, siis kohustub hageja andma infosüsteemi kasutusõiguse uuele vedajale (III kd, tl 112–115). Lepingut VML-i projektis toodud tingimustel ei sõlmitud, kuna kostjal ei olnud võimalik ilma vastavat hankemenetlust läbi viimata hagejale renditasu maksta. Kostja vastas VML-i saadetud lepinguprojektile 05.04.2012 ja kinnitas, et hageja senised investeeringud piletimüügi- ja sadama läbipääsusüsteemide väljaarendamisse on teostatud mahus, mille ulatuses on hageja kogunud eelnevalt reisijatelt broneerimistasusid, rõhutades, et investeering on tehtud tegelikult riigile kuuluva piletitulu arvelt. Kostja on kirjas kinnitanud, et eeltoodut arvestades on vajalik kindlustada, et kostjal oleks võimalik kasutada piletimüügisüsteemi nii VML-ga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal kui ka peale selle lõppemist. Kostja soovis lepingu projekti täiendada (III kd, tl 118). VML-i 10.04.2012 vastuses selgitas vedaja, et kõik hageja kulud on tehtud seoses sadamasüsteemide arendamisega. Selle üle, millised investeeringud on hageja poolt tehtud ja mille arvel, milliseid on vajalik teha kuni oktoobrini 2016 ja kuidas neid kompenseerida, on pooled aprillis ja mais 2012 pidanud läbirääkimisi (III kd, tl 123– 31). 25.06.2012 on Saaremaa Laevakompanii AS-i nõukogu liige JJ saatnud kostjale lepingu projekti, milles on viidud sisse VML-i poolsed täiendused (IV kd, tl 10–10b). 28.06.2012 kirjas nendib vedaja, et kostja poolt piletimüügikulude kompenseerimine on jooksnud ummikusse ning VML ja hageja ei saa leppida, et 2016 uue vedaja liinile tulekul peaks hageja piletimüügi süsteemi tasuta kostjale üle andma, kuna tehtud investeeringud jäävad kompenseerimata (III kd, tl 134-135). Kostja vastas VML-le 29.06.2012 selgitades, et tema nägemuse kohaselt on pooled kulude kompenseerimise osas jõudnud kokkuleppele ja kostja on nõus tegema tagasimakseid investeeringute osas, mida hageja ei ole broneerimistasudega katnud. Kostja on kirjas rõhutanud, et tal peab olema kindlus, et olles hüvitanud senised infosüsteemide investeeringud ning kompenseerides ka tulevased hooldusja arenduskulud, on riigil võimalik antud süsteeme kasutada ka peale hetkel kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppu. Kostja lepingu sõnastusettepaneku järgi peaks infosüsteemide üleandmine riigile toimuma üksnes juhul, kui hageja lõpetab oma tegevuse (ega suuda seeläbi teenust pakkuda) või ei ole sõlminud uut lepingut uue vedaja või riigiga (III kd, tl 136–137).
75.Eelnevates lõikudes loetletud dokumentidest nähtub, et pooled olid koostöölepingu sõlmimise ajaks kokku leppinud, et enamus hageja e-piletisüsteemi arengu kuludest oli kaetud eelnevalt saadud broneerimistasudega ja edaspidised vajalikud investeeringud kaeti kostja poolt VML-i kaudu makstava tasuga. Hageja ei ole tõendanud, millises osas olid oktoobriks 2016 tema investeeringuks tehtud kulud katmata. Lepingueelsetest läbirääkimistest saab järeldada, et pärast 30.09.2016 oli hageja huvitatud sellest, et tema teenust kasutataks edasi uue vedaja poolt ja kostja soovis kindlust, et tal oleks võimalik kasutada süsteemi, mille loomise kulud olid riigi vahenditest kaetud, ka vajadusel järgmise teenuse osutaja tarbeks või juhul, kui selleks pole vajadust, siis saada infosüsteem tasuta endale. Eeltoodud eesmärkidel on koostöölepingus punktid 2.4., 2.5. ja 2.6..
76.Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 07.07.2012 koostöölepingu, mille punkti 2.4. järgi kohustus hageja, juhul kui VML ei osuta pärast 30.09.2016 reisijateveoteenust Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinidel, andma infosüsteemide ja infrastruktuuride kasutuseõiguse riigihanke korras valitavale uuele avaliku teenindamise lepingu alusel teenust osutavale vedajale, sõlmides temaga sellekohase lepingu samadel alustel koostöölepinguga kestvusega vähemalt 5 aastat ning mida on võimalik pikendada veel 5 aastaks. Koostöölepingu punkti 2.5. kohaselt, juhul kui enne 30.11.2016 ei ole hageja mõjuva põhjuseta sõlminud vedaja
2-16-13172 või ministeeriumiga infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusõiguse lepingut või ministeerium keeldub hagejaga olulisel põhjusel lepingut sõlmimast, annab hageja hiljemalt 30.12.2016 ministeeriumile infosüsteemid ja infrastruktuuri tasuta üle vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse autoriõigustega kaitstud tarkvarale. Ministeeriumi poolt lepingu mittesõlmimise olulisteks põhjusteks on asjaolud, kui hageja poolt nõutud või soovitud kasutusõiguse lepingutasu (infosüsteemi hooldus- ja arenduskulude katmiseks) ei vasta tegelikele kulutustele või ei ole proportsionaalne turul kehtivate hindadega või kehtestatakse ebamõistlikud lepingutingimused, mis ei tulene lepingu olemusest või mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega.
77.Ringkonnakohtu arvates ei tulene poolte ja VML-i eelnevatest läbirääkimistest ega koostöölepingu sõnastusest, et kostja oli kohustatud tagama hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimise või sõlmima ise alates 01.10.2016 hagejaga teenuse osutamise lepingu. Koostöölepingu punktis 2.4. olid pooled kokku leppinud, et uue vedaja liinile tulekul on hageja kohustatud andma uuele vedajale kasutada infosüsteemide ja infrastruktuuride kasutuseõiguse ja sõlmima uue vedajaga selleks lepingu. Kostjale ei tulenenud lepingu punktist 2.4. kohustust tagada hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimine. Arvestades, et hagejale kuuluvate süsteemide väljatöötamise kulutused olid eelnevalt kantud broneerimistasude arvel, mida VML ja hageja kostjale VML-ga sõlmitud lepingut rikkudes üle ei kandnud, ja alates 2012 kostja poolt tasutud VML-i kaudu, siis ei saanud hageja eeldada, et kostja peab talle tagama uue lepingu sõlmimise ja selleläbi tulu teenimise veel kümneks aastaks. Kostja kohustust lepingu sõlmimiseks ei saa tuletada ka koostöölepingu punktist 2.5., mille eesmärgiks on ennekõike kokku leppida, millal peab hageja loodud süsteemid tasuta üle andma. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneb see, et kostja (ministeerium) pidas lepingu sõlmimist hageja ja riigi vahel teenuse osutamiseks vajalikuks vaid siis, kui riik oleks hakanud teenust osutama. Hageja ei ole sellele käsitlusele koostöölepingu sõlmimise eelselt vastu vaielnud. Pooled on enne lepingu sõlmimist üheselt aru saanud, et hagejaga sõlmitakse teenuse osutamise leping ainult avaliku reisijateveo teenuse osutaja poolt, on selleks siis uus vedaja või riik.
78.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja kohustuse olemasolu tuleneb mh ka koostöölepingu punktist 4 pealkirjaga „Sanktsioonid“, kus on ettenähtud võimalus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral leppetrahvi (punkt 4.2.). Ringkonnakohus leiab, et VML-i, hageja ja kostja vahelistes suhetes olid hageja kohustused kostja ees kokku lepitud koostöölepingus ja kostja kohustused VML-i ja VML-i kaudu ka hageja ees VML-i ja hageja vahelises lepingus. Kostja kohustus tasuda hageja teenuse eest oli kokku lepitud VML-i ja kostja vahelises lepingus ja arvestades poolte ja VML-i lepingute struktuuri, ei tulenenud kostjale koostöölepingust kohustusi. Koostöölepingu alajaotuses 2. „Poolte kohustused“ on kokku lepitud, millisel kuupäeval peab hageja esitama kostjale infosüsteemide täienduste ja parenduste kohta ülevaated ja kuludokumendid (punkt 2.2.) ja tehnilise dokumentatsiooni (punkt 2.3.), millise kohustuste õigeaegselt täitmata jätmisel on võimalik nõuda punkti 4.2. järgi leppetrahvi.
79.Kuna kostjale ei tulenenud koostöölepingu punktidest 2.4. ja 2.5. kohustust tagada uue vedajaga lepingu sõlmimine või sõlmida ise teenuse osutamise leping, siis ei ole kostja lepingut rikkunud ega oma kohustuse täitmisega viivitanud, mis oleks hagejale andnud aluse kohaldada koostöölepingu punktis 4.2. kokkulepitud õiguskaitsevahendeid, s.t nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi.
80.28.06.2019 menetlusdokumendis ütles hageja VÕS § 196 lg 1 järgi koostöölepingu erakorraliselt üles, kuna kostja on korduvalt keeldunud lepingut täitmast. Seega heitis hageja
2-16-13172 kostjale ette lepingu rikkumist, mis väljendus pärast 30.09.2016 uue vedajaga lepingu sõlmimise tagamata jätmises või lepingu sõlmimata jätmises.
81.VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine) ja lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 196 lg 3 sätestab, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
82.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostjale ei tulenenud koostöölepingust kohtususi, mille rikkumist hageja kostjale ette heitis, siis on üleütlemise materiaalsed eeldused täitmata, s.t kostja ei ole rikkunud koostöölepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on ülesütlemine toimetu ja hageja ülesütlemisavalduse alusel ei ole koostööleping lõppenud.
83.VÕS § 115 lg 1 järgi saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust. Hageja kahju hüvitamise nõude, mis oli esitatud perioodi 01.07.2019–30.09.2026 eest, aluseks olid samad asjaolud, kui leppetrahvi nõudel, s.t. kostjapoolne koostöölepingu rikkumine, mis seisnes uue vedajaga lepingu sõlmimise tagamata jätmises ja ise lepingu sõlmimisest keeldumises. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostjale ei tulenenud koostöölepingust selliseid kohustusi ja kostja ei pidanud tagama hagejale kuni 01.10.2026 tulu teenimise võimalust, s.t kostja ei olnud kohustust rikkunud. Eeltoodud põhjusel tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
84.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja esitas 30.12.2019 vastuhagi, nõudes infosüsteemi tasuta üleandmist. Kostja tugineb vastuhagis koostöölepingu p-le 2.5., mille kohaselt on hageja kohustatud andma infosüsteemi kostjale tasuta üle juhul, kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga.
85.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt menetlusnormide oluline rikkumine on aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, ja TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tsiviilasja saatmiseks maakohtule uueks vastuhagi lahendamiseks.
86.TsMS § 373 lg 3 esimese lause järgi vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. TsMS § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Maakohus on 13.01.2020 kirjaga otsustanud vastuhagi menetlusse võtmise (IV kd, tl 136). Samas kirjas on kohus viidanud puudustele vastuhagis: pole märgitud hagi hinda, millise puuduse kõrvaldamiseks andis kohus tähtaja 31.01.2020; vara kirjeldus, mille üleandmiseks hageja kohustamist kostja nõuab, on esitatud üldistatusega, mis välistab nõutud soorituse täidetavuse; kostja nõuab sooritust 07.07.2012 lepingu järgi, kuid ise on esitanud eelnevalt väite, et leping on lõppenud. Kohus andis hagejale tähtaja vastuhagile vastamiseks 10.02.2020.
87.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 372 lg 1 rikkudes vastuoluliselt menetlust juhtinud, leides, et esitatud vastuhagi on puudustega, kuid ikkagi selle menetlusse võtnud,
2-16-13172 kusjuures menetlusse võtmine ei ole tehtud määrusega. Menetlusse saab kohus võtta hagi alles siis, kui hagi esitanud menetlusosaline on selles esinevad puudused kõrvaldanud. Eeltoodu on maakohtu poolt menetluse juhtimisel menetlusnormide oluline rikkumine, mis võis tuua kaasa ebaõige lahendi tegemise.
88.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 31.01.2020 kostja määratlenud vastuhagi hinnana 805 660 eurot ja selgitanud, et nõude esemeks oleva vara määratlemisel tuleb lähtuda hageja poolt 04.11.2015 TS Laevad OÜ-le tehtud pakkumusest (IV kd, tl 148–149). Samas nõuet kostja ei täpsustanud. Hageja esitas kostja vastuhagile 20.02.2020 vastuse (IV kd, tl 172–182). Hageja väitis, et kostja vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata, kuna kostja ei ole hagi puudusi kõrvaldanud, viidates eelkõige sellele, et vastuhagi resolutsioonis ei ole toodud esemeid, mida kostja välja nõuda soovib, mistõttu on keeruline mõista, mis on vastuhagi eesmärk. Samuti väitis hageja, et ta on kostja nõude täitnud.
89.Pärast hagi või vastuhagi menetlusse võtmist viib kohus läbi eelmenetluse. TsMS § 392 lg 1 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse ning lahendamisele kohaldatava õiguse. TsMS § 392 lg 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil.
90.Pärast kostja vastuse saamist ei ole maakohus vastuhagi osas eelmenetlust läbi viinud. 27.03.2020 toimus eelistung, kus kostja soovis esitada kohtule vastuhagi nõude täpsustust ja istungi alguses kohus möönis, et selleks takistust ei ole, kuid pärast hageja vastuväidet jättis kohus TsMS § 331 järgi vastuhagi nõude täpsustuse vastu võtmata, kuna see ei olnud esitatud 7 päeva enne istungi toimumist (V kd, tl 20–29). Ringkonnakohtu arvates on sellisel moel menetlust juhtides maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1. 13.01.2020 kirjas kohus kostjale nõude täpsustamiseks tähtaega ei määranud ja 27.03.2020 istung algas eelistungina, mistõttu võis kostja eeldada, et tal on võimalik oma nõuet täpsustada.
91.TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse p-s 48 leidnud, et koostöölepingu p 2.5. järgi on hageja kohustatud infosüsteemi kostjale üle andma ainult siis, kui hageja on jätnud mõjuva põhjuseta sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga ja kohus oli tuvastanud, et leping perioodi kohta alates 30.09.2016 ei jäänud sõlmimata hageja süül, vaid leping jäi sõlmimata, kuna seda ei soovinud sõlmida hageja, uus vedaja ega kostja. Kohtu nägemusel oli p 2.5. karistuslik ja kostja tõlgendus vastuolus tingimuse tekstiga. Lisaks viitas maakohtu arvates nõude alusetusele ka see, et nõue esitati alles 30.12.2019. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendust, miks viitab nõude alusetusele see, et nõue esitati alles 30.12.2019 ja kohus ei ole analüüsinud kostja väiteid koostöölepingu p 2.5. sisu kohta. Seega ei vasta maakohtu otsuse põhjendused vastuhagi rahuldamata jätmise kohta TsMS § 442 lg-le
92.Vastuhagi uuel menetlemisel tuleb maakohtul vastuhagi osas läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohtu poolt vastuhagi lahendamiseks eelmenetluse läbiviimisel ja esmakordselt
2-16-13172 asjaolude tuvastamisel rikuks ringkonnakohus oluliselt poolte kaebeõigust, mistõttu on põhjendatud vastuhagi lahendamiseks saata tsiviilasi tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumis.
93.Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega ja vastavate eelduste olemasolul saab kohus õigust ka ise kohaldada, kuid seda tuleb eelnevalt arutada pooltega. Kuna kostja nõudis hagejale infosüsteemi üleandmist ja samaks nõudeks tuleneb alus ka koostöölepingu p-st 2.6., siis eelmenetluses on kohtul võimalus täpsustada nõude eeldusi ka selle koostöölepingu punkti järgi.
94.Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse 10.02.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotlusest nähtuvalt palub ta täiendada protokollis menetlusosaliste poolt avaldatud seisukohti. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.
95.Ringkonnakohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja taotluses toodud täpsustused ei ole vajalikud asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt. TsMS § 53 lg 4 teise lause järgi tuleb taotlus lisada kohtuistungi protokollile.
96.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja vastuhagi osas uueks lahendamiseks maakohtule, siis TsMS § 173 lg 3 järgi jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.