Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 31. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi R. M.avastu võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 492 lg 1 alusel, kostja tegevuse tõttu tekkis XX.XX.XXXX XXX juures kahjujuhtum (sõidukikahju). TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1 tunni ulatuses 120 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Esindajatasu tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga ning esindajakulu maht (1 tund) on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud kokku 295 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.