nende Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust Vastustaja (avaldaja/võlgnik) Vadim Netšiporuk (isikukood XXXXXXXXXXXX), usaldusisik Ester Saag Võlausaldajad:
1.Bondora AS (registrikood 11483929)
2.AS LHV Finance (registrikood 12417231)
3.Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251), esindaja OK Incure OÜ (registrikood 11542046)
4.PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), esindaja Pille Martin
6.Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314), esindaja Kristjan Vahar
7.IPF Digital AS (registrikood 11034137)
8.Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415)
9.BB Finance OÜ (registrikood 11306564)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.veebruari 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud Swedbank AS-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Vadim Netšiporuk (avaldaja, võlgnik) esitas 5. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Selle kohaselt töötas võlgnik kuni oktoobrikuuni masina operaatorina aktsiaseltsis ESTIKO–PLASTAR. Tema töötasu oli 1300 eurot ja muud sissetulekud 200 eurot kuus. Võlgnik on vallaline. Võlgniku igakuiste tagasimaksete suurus võlausaldajatele ületab tema igakuise sissetuleku määral ja tal ei jää raha äraelamiseks. Võlgnik soovib leida uue töökoha ja palub kohustuste täitmise tähtaja pikendamist talle jõukohaste osamaksetega. Võlgniku igakuised väljaminekud on ca 494 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa oli tema sissetuleku juures 1006 eurot. Võlgnik kinnitas, et tal ei ole vara, mida realiseerida. Võlgnikule kuulub sõiduauto BMW (2004. a) hinnangulise väärtusega 2300 eurot. Võlgnik märkis oma kohustuste suuruseks 22 151 eurot.
2.Kohus võttis 18. oktoobri 2022. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Ester Saagi. Kohus määras võlgnikule usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasutava summa suuruseks 1000 eurot osamaksetena.
3.Usaldusisik esitas 17. novembril 2022 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku hinnangu kohaselt tuleks võlgniku suhtes algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, et aidata tal makseraskused ületada.
4.Kohus algatas 24. novembri 2022. a määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse.
5.Usaldusisik esitas 23. jaanuaril 2023 kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskava täidetakse 54 kuu jooksul. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ja põhinõuded täidetakse 90% ulatuses. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule IPF Digital AS ja BB Finance OÜ. Seisukoha jätsid esitamata Bondora AS, AS LHV Finance, Multitude Bank p.l.c., ESTO AS ja Monefit Estonia OÜ. Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite Creditstar Estonia AS, PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS. Vastuväite esitanud võlausaldajad ei nõustunud põhinõude vähendamisega, leides, et võlgnik peaks kava kinnitamise korral tasuma võlausaldajatele vähemalt põhinõuded. Creditstar Estonia AS-i arvates peab kava täitmise pikkuseks 54 kuu asemel olema 60 kuud. Ka Swedbank AS-i hinnangul on arusaamatu, miks ei ole
ümberkujundamiskava tehtud tavapäraselt rakendatava perioodi (s.o 60 kuud) peale. Võlausaldaja seisukoha kohaselt on teine võimalus põhinõuete tasumiseks kava perioodi pikendamata võõrandada võlgniku auto ja vähendada kohustusi müügitulemist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus rahuldas 22. veebruari 2023. a määrusega maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas võlgade ümberkujundamise kava järgmiselt: Võlausaldaja
Maakohus jättis võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäid nende endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgade ümberkujundamisega nõus 70% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 72%. Seega võib kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel võlgade ümberkujundamise kava kinnitada. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikul on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi kümne võlausaldaja ees kokku 23 516 eurot 22 senti, sh kõrvalnõudeid kokku 904 eurot 12 senti. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui ka põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, s.o 90% ulatuses. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suuremad kõrvalnõuded. Kohus leidis, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Creditstar Estonia AS-i, PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS-i nõudeid ei rahuldata teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel. Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku vara (sõiduauto) müügist ja sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku 12 000 eurot (2300 + 9700), mis on 51% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 20 355 eurot 30 senti, s.o 87% koguvõlgnevusest. Usaldusisik on eraldi märkinud, et makseperiood on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (neli ja pool aastat) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Kohus leidis võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest netosissetulekust (keskmiselt 886 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 376 eurot 95 senti. Seega jääb võlgnikule tema praegusest sissetulekust kätte 509 eurot 5 senti. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus nõustus usaldusisikuga, et võlgnikul peab kava täitmisel säilima huvi vältida pankrotimenetlust ning kava tähtaeg peab olema selline, mis motiveeriks võlgnikku võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile. Kuna võlgade ümberkujundamine on alternatiiv pankrotimenetlusele, ei ole põhjendatud lisaks võlgade ümberkujundamisele võõrandada samas menetluses võlgniku sõiduautot, et tasuda võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt muuta kava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele kogu kohustuste põhiosa. Võlausaldaja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda või määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Ekslik on kohtu seisukoht, et võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 70% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 72%. FiMS ei näe ette, et vaikimine oleks võrdsustatud nõusolekuga. Antud juhul on kümnest
võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 30% võlausaldajatest, mistõttu tuleb kava kinnitamisel kohaldada FiMS § 26 lg-t 3. Maakohus on õigesti viidanud FiMS-i eelnõu seletuskirjale, milles on leitud, et esmajoones peaks võlgade ümberkujundamisel kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete arvel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on käesoleval juhul õigustatud vähendada ka nõuete põhiosa. Võlausaldaja hinnangul on kogu põhiosa tasumine antud juhul võimalik mõistliku perioodi jooksul või alternatiivselt võlgniku auto müügi teel. Võlgnik ei vaja autot tööl käimiseks ning pigem on tegemist võlgniku jaoks suure kuluga, arvestades auto väljalaskeaastat ning kütuse hinda. On tavapärane, et makseraskuste korral tuleb teatud varast loobuda. Sarnast mõtet kannab FIMS § 19 lg 1. Seadus ei näe ette, et pankrotimenetlusega võrdluse esitamisel tuleks hinnata ka pankrotimenetluse perioodi. FiMS § 26 lg 4 näeb ette pankrotimenetluse võrdluse vaid nõuete rahuldamise määra kontekstis. Võlausaldaja hinnangul on analoogia korras võimalik ning põhjendatud kohaldada võlgade ümberkujundamise menetluses tsiviilõiguslikku täitedokumendi aegumise maksimaaltähtaega, mis on kümme aastat. Võlausaldaja hinnangul saab kohus elustandardi hindamisel kohaldada ka nö „tavapärase tarbija“ kriteeriumit ehk võrrelda võlgniku olukorda tavapärase tarbijaga, kellel on maksekohustusi. Eesti Pank on kehtestanud eluasemelaenude väljastamise nõuded, mille kohaselt laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise ajal olla kõige rohkem 50%. Võlausaldaja hinnangul tuleks samast määrast lähtuda ka võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlausaldaja on seisukohal, et olukorras, kus võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, omab sissetulekut ja on noor ning töövõimeline, on põhjendamatu vähendada põhikohustusi, kui need on mõistliku aja jooksul võimalik täies ulatuses tagasi maksta.
8.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnik on küll noor ja töövõimeline, kuid tal ei ole eriharidust. Kahe kuu jooksul ei suutnud võlgnik tööd leida. Praegusel töökohal teenib võlgnik ca 860 eurot kuus. Võlgniku sissetulekud on vähenenud. Võlgnikule jääb ümberkujundamiskava kohaselt 483 eurot ehk võlgnik peab majandama väga tagasihoidlikult. Võlgnik ei ole nõus auto müügiga, sest kevadest sügiseni on auto vajalik maal käimiseks ja vanemate abistamiseks. Kütusekulu katavad võlgniku vanemad.
9.Creditstar Estonia AS ja PLACET GROUP OÜ paluvad määruskaebuse rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise.
11.Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FiMS § 2 lg 3).
Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Maakohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud võlgniku majanduslikku seisu, sh tema kohustuste mahtu ja seda, et võlgnik töötab ja saab sissetulekut. Võlgniku sissetulekud on võrreldes varasemaga vähenenud, kuid ta on valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga kuu märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma majandus- ja kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega peavad võlausaldajad arvestama. Kava kinnitamisel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
12.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 70% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 72%. Määruskaebuse esitaja toob välja, et kümnest võlausaldajast seitse ei esitanud ümberkujundamiskava kohta seisukohta, mistõttu tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt lugeda nende vaikimine vastuväiteks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga ja põhjendab seda järgnevalt.
12.2.FiMS § 26 lg 1 näeb ette, et kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 24 lg 1 kohaselt toimetab usaldusisik ümberkujundamiskava koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik peab mh viitama ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele.
12.3.Määruskaebuse esitaja arvamus, et võlausaldajate seisukoha esitamata jätmist saab käsitada vastuväitena ümberkujundamiskava kinnitamisele, ei ole kooskõlas FiMS-is sätestatuga. FiMS § 26 lg-st 1 ja §-st 24 tuleneb, et kui võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamiskava kinnitamisega, peab ta sellele tähtaegselt vastu vaidlema ja esitama oma vastuväited usaldusisiku määratud tähtajaks. Kui võlausaldaja ei esita usaldusisiku määratud tähtajaks vastuväiteid, siis saab FiMS § 26 lg 1 alusel lugeda, et ta on ümberkujundamiskava kinnitamisega nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti arvutanud nende võlausaldajate suhtarvu, kes on ümberkujundamiskava kinnitamisega nõustunud ja FiMS § 26 lg 2 alusel õigesti kinnitanud ümberkujundamiskava.
12.4.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et võlgniku vara tuleb võõrandada või pikendada võlgade ümberkujundamiskava perioodi, et täita võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses.
12.4.1.FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnik on võtnud mitmeid kiir- ja väikelaene, mille tagasimaksmine käib talle üle jõu. Samas on võlgnik töövõimeline, tal on igakuine sissetulek ja võimalus teenida lisasissetulekut, mille arvel oma võlgasid vähendada. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandaks võlgade katteks oma ainsa vara – eelduslikult väikese turuväärtusega sõiduauto selleks, et täita võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma autot võõrandamata. Võlgnik on vastuses määruskaebusele lisaks avaldanud, et sõiduauto on vajalik, et käia maal ja abistada vanemaid.
12.4.2.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks pikendada ümberkujundamiskava täitmise perioodi, et võlausaldajate põhinõuded saaksid rahuldatud täies ulatuses. Maakohus on hinnanud võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankroti väljakuulutamise korral ja leidnud, et ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremal määral (51% versus 90%). Samuti on maakohus hinnanud võlgniku majanduslikku seisundit ja tema võimekust ümberkujundamiskava täita ning leidnud, et ümberkujundamiskava makseperioodi pikkus säilitab praegusel juhul võlgniku huvi täita kava, et vältida pankrotimenetlust. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded täidetakse ühtemoodi 90% ulatuses.
12.4.3.Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole põhjendatud võrrelda võlgade ümberkujundamiskava täitmise perioodi pankrotimenetlusega. Ta leiab, et analoogia alusel tuleks kohaldada maksimaalset seaduses sätestatud aegumistähtaega, mis on 10 aastat. Ringkonnakohus märgib, et seadusandja on teadlikult jätnud ümberkujundamiskava tähtaja FiMS-i sätestamata, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, et arvestada iga juhtumi asjaolusid. Kuna seadus ei näe ette kava tähtaega, siis on ümberkujundamiskava pikkus maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui diskretsiooni piire on rikutud. Praegusel juhul see nii ei ole. Ümberkujundamiskava tähtaja võrdlust aegumistähtaja ei pea ringkonnakohus asjakohaseks. Õige on maakohtu ja usaldusisiku seisukoht, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on säilitada võlgniku motiveeritus kava täitmise nimel maksimaalselt pingutada, et vältida pankroti väljakuulutamist. Kinnitatav ümberkujundamiskava peab seega olema võlgnikku motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast kava täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi oma sissetulekut ise peab olema tema jaoks hoomatavas kauguses. Ringkonnakohtu hinnangul võib 54-kuist perioodi praeguse juhtumi asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks. Võrdlus Eesti Panga eluasemelaenude andmise nõuetega ei ole praeguses asjas põhjendatud.
13.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et FiMS § 36 lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või ilmneb, et võlgniku tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab FiMS § 41, mille lg 2 p 1
kohaselt tühistatakse ümberkujundamiskava muu hulgas siis, kui võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud. Järelikult puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.