Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2023, Narva Kohtuasja number
2-17-4140
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
D Ti hagi D Ti vastu tühistatud tehingu alusel saadu tagasi nõudmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja D T (ik xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja D T (ik xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
2-17-4140
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Viru Maakohtu menetluses on D Ti hagi V Mi vastu tühistatud tehingu alusel saadu tagasi nõudmiseks. Kostja suri menetluse kestel 18.11.2022 ning tema õigusjärglane esitas kohtule taotluse kostja asendamiseks. Pärimistunnistuse kohaselt on D T (hageja) surnud V Mi (kostja) pärija. Kohus lubas 19.04.2023. a määrusega D Tit astuda menetlusse üldõigusjärglasena kostja V Mi asemel, uuendas tsiviilasja menetluse ja andis pooltele (D Tile) tähtaja esitada kohtule seisukoht menetluse jätkamise või lõpetamise osas. D T esitas 26.04.2023 kohtule seisukoha, mille kohaselt nõustuvad hageja ja kostja kohtu seisukohaga, et hageja ja kostja ühes isikus kokku langemise juhul tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavuta.da. Tsiviilasja menetluse kestel suri kostja 18.11.2022. Kohus lubas19.04.2023. a määrusega hagejat (D T) astuda menetlusse üldõigusjärglasena kostja V Mi asemel, s.o on käesolevaks ajaks kohtumenetluses hagejaks ja kostjaks üks ja sama isik (D T). Kui surnud poole üldõigusjärglane oli menetluses tema vastaspool, langevad sellisel juhul hagimenetluse pooled pärast ühe poole surma kokku ja hagejal puudub § 3 lg 1 järgi nõutav õiguskaitsevajadus ning kohus peaks jätma hagi § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. 2/5
2-17-4140
Kohus leiab, et hagi tuleb hagi jätta läbivaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TsMS § 427 kohaselt, maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.
Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda ning käesolevas kohtumenetluses hagejaks ja kostjaks on üks ja sama isik, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivu tagastamine Hageja taotleb riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Arvestades asjaolu, et käesolevas menetluses langesid hagimenetluse pooled pärast ühe poole surma kokku, mille tulemusena peaks kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 3 alusel. Kohus, kontrollinud NAPi (Nõuete Arvestamise Programm) andmeid, tuvastas, et hageja tasus kohtule käesolevas tsiviilasjas 1050 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejale tuleb tagastada tsiviilasjas tasutud riigilõiv taotletud summas 1050 eurot hageja poolt määratud arveldusarvele NAPi vahendusel. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse täies ulatuses, seega ei saa selles osas määruse peale esitada määruskaebust.
3/5
2-17-4140
Tagatise tagastamine Viru Maakohus 17.10.2017. a määrusega kohustas D Tit andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 1499,16 eurot. Kohtu määratud tähtaja jooksul tasus hageja nõutud summad (1499 eurot) kohtu poolt määratud arvelduskontole. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Pooled esitasid kohtule taotluse tagatise tagastamiseks. Hagi tagamise tagatise andmise eesmärgiks tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1 on vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Kuna tsiviilasjas langesid hagimenetluse pooled pärast ühe poole surma kokku, siis ei ole võimalik olukord, kus kostja hakkab nõudma hagejalt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 186 lg 3 lõpeb võlasuhe kokkulangemisega). Sel põhjusel leiab kohus, et tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kohus leiab, et poolte taotlus tagatise tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 195 lg 1 alusel tuleb hagejale tagastada tagatisena tasutud 1499 eurot. TsMS § 195 lg 3 kohaselt, tagatise tagastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti.
Hagi tagamine Viru Maakohtu 17.03.2017. a määrusega tagas kohus hagi ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x III jakku V Mile kuuluvale korteriomandile aadressil X x, Narva, Ida-Virumaa käsutamise keelumärge D Xi kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jättis hagi läbi vaatamata ning seega hagi tagamine tuleb tühistada. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks hagi tagamise tühistamise osas on menetlusosalistel õigus esitada käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel.
TsMS § 390 lg 1 alusel maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.
4/5
2-17-4140
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.