Y hagi X vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3870 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus kuulata tunnistajana üle C.
2.Jätta rahuldamata Y taotlus menetlusdokumendi lisad 1 ja 2.
võtta
asja
juurde
aprilli
2022.
a
3.Jätta Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus muutmata.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-3865 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja) esitas 10. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi X vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, samuti seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 15. oktoobril 2019 oma Facebooki lehel postituse, milles käsitles hageja ametist lahkumise teemat. Oma postituses avaldas kostja hageja kohta järgmised faktiväited: - hageja on taksofirma Q ainuesindaja Eestis; - hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua taksofirmale Q teiste firmadega võrreldes eeliseid; - hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi). - Sama postituse kommentaaride alal avaldas kostja hageja kohta veel järgmist: - hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne; - hageja esindas taksofirmat Q; - hageja tegutses nõunikuna taksofirma Q huvides; - hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata; - hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha; - hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides; - hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta.
1.2.Esitatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Kostja Facebooki postitus oli suunatud piiranguta auditooriumile (global) ehk kõigile.
1.3.Kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on selge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav.
1.4.Hageja on avalikkusele tuntud isik. Kostja avaldatud au teotavat teavet tuleb analüüsida hageja suhtes avaldatu kontekstis. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on pannud ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada talle kõige südamelähedasemal alal. Kostja avaldatud laim ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele või inimeste informeerimisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku vastu, eesmärgiga lõpetada hageja väljavaated tulevikus sarnastel kõrget ametialast usaldusväärsust nõudvatel positsioonidel töötamiseks. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli hagejale haiget teha.
1.5.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mainekahju on suur. Avaldatud teksti tuleb analüüsida hageja ümber tekitatud laimulaviini ja sõimu ning
2-20-3865 totaalse vääritimõistmise kontekstis. Tekstiga rünnati intensiivselt hageja isikut eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning teda alavääristada.
1.6.Hageja andis kostjale koheselt teada, et postitus kostja Facebook ́i seinal on laimav ja häiriv ning palus selle tunni aja jooksul kustutada. Kostja nägi hageja palvet laimav postitus kustutada, kuid keeldus seda tegemast, öeldes „Ma ei kustuta siit midagi. Oli sinust väga rumal seda paluda.“
1.7.Hageja töötab suhtekorraldajana ja negatiivne kuvand kahjustab hageja karjääri. Hageja palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel, kuid hindab ise selle mõistlikuks suuruseks vähemalt 8000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja faktiväited hageja kohta ei ole ebaõiged ja laimavad. Kostja ei ole hageja kohta laimu levitanud. 2) Hageja ei ole seniajani täpselt aru saanud oma tegevusest ja selle võimalikest tagajärgedest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri meedianõunikuna. Hageja on hagiavalduses omaks võtnud, et temale kuuluv suhtekorraldusfirma OÜ W osutas taksofirmale Q kommunikatsiooniteenust. See teenus hõlmab sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hageja ei eita seda fakti, et ta on seotud OÜ-ga W. Hageja peaks olema kursis, et taksofirmat Q seostatakse julgeolekuohuga (eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Q tegevuse küsitav seaduslikkus on leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu. Kui sellisele ettevõttele nagu Q tehakse avalikku kampaaniat, sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada ettevõtte turuosa, suunates võimalikult suurt osa inimestest pakutavat teenust tarbima, ei saa seda käsitleda ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva ettevõtte tavapärase majandustegevusena. Selline tegevus pälvib avalikkuse laialdast tähelepanu ning selle osas ei esitata faktiväiteid ja/või ei anta hinnanguid. 3) Kostjale teadaolevalt lahkus hageja nõuniku ametist põhjusel, et tema tegevus ei vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja ei astunud vabatahtlikult ja seaduse nõudeid järgides tagasi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri meedianõuniku kohalt isegi olukorras, kus talle otsesõnu selgitati tema tegevuse vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Hagejale kuuluva äriühingu OÜ W tegevus oli otseselt seotud Q (äri)huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi nimetatud äriühingu juhatusest ja/või ei astunud vabatahtlikult tagasi meedianõuniku kohalt. Hageja tegeles oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis aktiivselt oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega. 4) Kui ministri nõunikule kuuluv ettevõte jääb avalikkusele silma sellega, et osutab (ükskõik millist) teenust ettevõttele, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav, ning mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule, ei saa mõistlikult eeldada, et sellisele tegevusele ei järgne negatiivsed avalikud kommentaarid, avalikkuse negatiivne reaktsioon jms. 5) Kostja tegevuses rikkumisi ei esine. Kostja on esitanud faktiväiteid, aga ei ole andnud sobimatuid väärtushinnanguid. Kostja kommnetaarides ei ole midagi meelevaldset,
2-20-3865 samuti ei ole need väljendusviisilt ebasündsad. Kostja ei ole hageja au teotanud. Kostja ei ole hagejat laimanud. Sisuliselt on hageja ise tõendanud seda, et tema hagi on alusetu. Hageja oli avalikus ametis, seega oli tema tegevus avalikkuse suurema tähelepanu all ning kõike tema kohta kirjutatut ei saa võtta tema isikliku ründamisena. Ametniku, sh nõuniku tegevust võib avalikkus kommenteerida, kui seda ei tehta solvavalt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 23. veebruari 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5500 eurot ning seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates 10. märtsist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 15.oktoobril 2019 oma Facebook ́i lehel postituse, mille viimases lõigus avaldas kostja hageja hagiavalduses esitatud teabe.
3.2.Maakohus analüüsis faktiväidet, et hageja on taksofirma Q ainuesindaja Eestis. Eestis on registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Q. Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja osutas suhtekorraldusettevõte Osaühing W kaudu taksofirmale Q kommunikatsioonialast teenust. Tegemist ei ole tegevusega, mida saaks samastada või võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hagejale kuuluv ettevõte ei esindanud Q mitte üheski võlaõiguslikus suhtes kolmandate isikutega.
3.3.Olukorras, kus hageja osutas Q-le endale kuulunud kommunikatsiooniettevõtte kaudu teenust ja esindas äriühingut kommunikatsiooniteenuse pakkujana avalikkuse või kolmandate isikute ees, võib teda pidada piiratud ulatuses Q esindajaks. See ei tähenda, et ta oli seaduslik esindaja või allkirjaõiguslik esindaja tehingute mõttes, vaid esindajana üldises mõttes – esindades äriühingu huve ja seisukohti. Seega väide, et hageja esindas taksofirmat Q, on tõene. Kuid tõendamata on see, et hageja oli Q ainuesindaja Eestis. Järelikult tuleb kostja avaldatud faktiväide selles osas ebaõigeks lugeda. Hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav. Kuna hageja ei ole esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise või kustutamise nõuet, vaid ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei anna ebaõige (kuid mitte au teotava) faktiväite avaldamine hagejale õigust nõuda kahju hüvitamist.
3.4.Teiseks analüüsis maakohus järgmist väidet: hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua taksofirmale Q teiste firmadega võrreldes eeliseid (hagi p 1.2.); hageja tegutses nõunikuna taksofirma Q huvides (hagi p 2.3.). Kostja väiteid saab mõista selliselt, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust ning mõjuvõimuga kaubelnud või püüdnud saavutada taksofirma Q hüvedega seotud eelise. Sellist käitumist käsitatakse ebaeetilise ja taunitavana, osadel juhtudel ka süüteo mõttes karistatavana. Seega on tegu au teotavate faktiväidetega. Asjas ei ole tõendatud, et hagejal oli keeld omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada. Seega ei saa hagejale olla etteheidetav ametnikuna töötamise ajal suhtekorraldusettevõtte omamine ega oma selle kaudu Q-le teenuse osutamine. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks nõunikuna töötamisega seoses tegutsenud Q huvides või oleks kasutanud oma ametikohta Q-le eeliste loomiseks. Seega on need au teotavad väited ebaõiged.
3.5.Maakohus analüüsis väiteid: hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi) (hagi p 1.3.); hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (hagi p 2.1.); hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata (hagi p 2.4.); hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha (hagi p 2.5.).
2-20-3865 Kuna seadusest ei tulene keeldu omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada, siis ei ole hagejale etteheidetav samaaegselt ametnikuna töötamine ja Q-le teenuse osutamine läbi oma ettevõtte. Korruptsioon tähendab ametiseisundi kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Kostja ei ole tõendanud enda avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Kohus ei ole hagejat süüdi mõistnud mistahes kuriteos. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles hageja korruptiivne tegevus seisnes. Tõendamata on väide, nagu oleks hageja tegevus piisav, et Kaitsepolitsei (KAPO) oleks võinud teda uurida. Seega on need väited ebaõiged.
3.6.Kostja järgmise väite: hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides (hagi p 2.6.) osas leidis maakohus järgmist. See väide on kolmandale objektiivsele kõrvalseisjale mõistetav kui „lõi nõunikuametis endale eeliseid“ või „eelistas nõunikuametis teistele huvidele enda omi“. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kuidagi eelistanud nõunikuametis enda huve teiste huvidele või loonud endale või endaga seotud isikutele ebaausaid eeliseid. Kuna kostja ei ole enda esitatud andmete tegelikkusele vastavust põhistanud (faktiväidetega sisustanud) ega tõendanud, on need väited ebaõiged.
3.7.Kostja avaldas Facebook’is: hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta. Maakohus kvalifitseeris selle kostja väite väärtushinnanguks. Facebook ́is postituse, sh kommentaari, avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Vaidlust ei ole, et viidatud väärtushinnangu puudutas hagejat ja tema tegevust.
3.7.1.Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väljend „teadlikult valetama“ on mõistlikule isikule tajutav kui ebaeetiliselt ja ebaausalt käitumine. Seega on see väljend on halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Järelikult on hinnang hageja au teotav. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Kostja avaldas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu. See on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane.
3.8.Praegusel juhul rikuti ebaõigete au teotavate faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega hageja õigusi ning seega tuleb sõnavabadusse sekkuda. Kostja väljendatu solvas ja diskrediteeris hagejat avalikkuse silmis. Hageja õigus au kaitsele kaalub üles kostja õiguse sõnavabadusele väidete avaldamisel.
3.9.Kostja ei kontrollinud enda avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Kostja on ebaõigete andmete avaldamisega hageja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane. Teo õigusvastasus on seda suurem, et kostjale oli hästi teada hageja kui avalikkusele tuntud isiku tegutsemine kommunikatsiooniettevõttes, kus ta ise peab suutma oma klientidest head kuvandit luua. Samuti oli kostjale teada asjaolu, et hageja oli aktiivne avalikkuses sõnavõtja korruptsiooni teemal ning on oma karjääri jooksul tähelepanu juhtinud mitmele korruptsiooniga seotud probleemile.
3.10.Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud. Maakohus leidis, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos kostja teo ja hagejale põhjustatud kahju vahel.
2-20-3865
3.11.Hageja oli ministri nõunikuna avaliku elu tegelane. Sellele vaatamata on kostja avaldatud au teotavad ebaõiged faktiväited ja hinnang sedavõrd au teotavad, et ka avaliku elu tegelane ei pea selliseid väiteid ega hinnanguid taluma. Kostja põhjustas hagejale ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangu avaldamisega märkimisväärse moraalse kahju. Hageja kui suhtekorraldajana töötava inimese avalik negatiivne kuvand tähendab hageja jaoks olulist mainekahju ning võimalik, et ka klientide kaotust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi kostja avaldatu tõttu hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt ja ebaeetiliselt käituvast inimesest. Samuti nimetas kostja põhjendamatult hageja tegevust korruptiivseks, mis tähendab talle sisuliselt kuritegude toimepaneku omistamist, mis toob kahtlemata kaasa isiku ja tema tegude hukkamõistu. Kostja rikkumine oli jätkuv, kuna ta esitas vabanduse asemel uusi hagejat naeruvääristavaid ja tema au teotavaid kommentaare.
3.12.Maakohus leidis, et kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel oluline ka see, et kostja suhtumine oma teosse on olnud ükskõikne, ta ei ole enda rikkumist mõistnud. Kostja ei ole avaldatut kustutanud, vaid jätkas hageja naeruvääristamist. See suurendab kostja teo õigusvastasust ning tema süüd. Neil põhjustel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja tavapärasest suurem hüvitis. Kuna praeguses asjas esinevad raskendavad asjaolud, mis tingivad kahju välja mõistmise keskmisest suuremas ulatuses, mõistis maakohus kostja hilisemat käitumist ja teosse suhtumist arvestades kostjalt hageja kasuks välja keskmisest umbes kaks korda suurema hüvitise, s.o 5500 eurot.
3.13.Hageja palus mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise põhivõlalt (5500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. märtsist 2020 (hagi esitamine) kuni põhivõla kohase tasumiseni.
3.14.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja leiab, et maakohtu põhjendused ja otsuse arutluskäik on väär. Väär on maakohtu seisukoht, et samaaegselt ametnikuna töötamine ja taksoettevõtte Q huvide esindamine ei ole taunitav. Q tegevus on keelustatud mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning Q tegevuse keelustamine kogu Euroopa Liidu territooriumil on endiselt päevakorras. Q oht nii Eesti Vabariigi kui ka maailma julgeolekule laiemalt oli avalikult teada ka varem.
6.Hageja on avaliku elu tegelane, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Hageja pidi arvestama, et avalikkus võib tema tegevust põhjendatult kritiseerida .
7.Kostja avaldatu ei olnud vulgaarne ning jäi põhiseadusliku sõnavabadusõigusepiiridesse. Väljendusvabaduse kaitse ei laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse mitteründavatena, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib (vt PS kommenteeritud väljaanne, § 45, p 11; EIKo 07.12.1976 nr 5493/72, Handyside vs. Ühendkuningriik). Väärtushinnang loetakse põhjendatuks, kui see ei ole pelgalt spekulatiivne, vaid sellise andmiseks on olemas üldine (objektiivne) faktiline baas, mille põhjal erinevad inimesed võivad teha erinevaid järeldusi (vt EIKo 24.02.1997 nr 19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia).
2-20-3865
8.Kostja väide hageja korruptiivsuse kohta ei ole esitatud kategoorilise väitena, vaid sulgudes on kostja lisanud, et hageja tegevus lõhnas tugevalt korruptsiooni järele. Ka väide, et hageja tegevus oli piisav, et KAPO oleks võinud seda uurima hakata, on oletuslik. KAPO võib uurida kõikide äriühingute ja isikute tegevust, kelle suhtes tekib mingigi kahtlus ohust ühiskondlikule julgeolekule.
9.Tõsiseltvõetav ei ole maakohtu seisukoht, et isikul, kes on avalikus ametis olles samaaegselt tunnistanud oma ettevõte seotust Q-le teenuse osutamisega, on ühiskonnas läbinisti aus ja eetiline kuvand, mida kostja kommentaarid on eriti kahjustanud.
10.Maakohus eksis oluliselt, kui leidis, et hüvitise väljamõistmisel esindavad raskendavad asjaolud. Vastustaja seisukoht
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda.
13.Kolleegium lahendab esmalt poolte taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ning uute tõendite vastu võtmiseks.
13.1.Kostja taotlus kuulata tunnistajana üle C tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendatult kostja taotluse rahuldamata ja seega ei ole asjas menetlusnormide rikkumist, mis lubaks TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi taotluse apellatsioonimenetluses rahuldada.
13.1.1.Harju Maakohtu 16.. aprilli 2021. a määrusega jäeti kostja taotlus tunnistaja C ülekuulamiseks käiguta ja anti tähtaeg taotluse täpsustamiseks kuni 21. aprillini 2021. Kostja täpsustas oma taotlust 21. aprillil 2021. Kolleegium leiab, et maakohus jättis kostja täpsustatud taotluse põhjendatult oma 18. novembri 2021. a määrusega rahuldamata. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei esitanud seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega ühtegi asjakohast faktiväidet TsMS § 238 lg 1 järgi.
13.1.2.Seoses tunnistaja üle kuulamata jätmisega ei ole enam asjakohane hageja taotlus võtta vastu 28. aprillil 2022 apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid, mis on esitatud tunnistaja usaldusväärsuse vaidlustamiseks. Kolleegium jätab hageja vastava taotluse rahuldamata.
14.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
15.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Praeguse vaidluse lahendamisel on oluline märkida, et kostja tuletas kõik oma etteheited hagejale sellest, et ajal, mil hageja oli ministri nõunik, kuulus talle suhtekorraldusfirma OÜ W, mis osutas taksofirmale Q kommunikatsiooniteenust. Kostja ei toonud ei postituses ega apellatsioonkaebuses täpsemalt esile, milles seisnes kahe positsiooni huvide konflikt, ega esitanud üheselt mõistetavaid asjaolusid, kuidas suhtekorraldusettevõtte omamine kahjustas ministeeriumi huve.
16.1.Hageja õigusest sõnavabaduselt ei tulene õigust esitada asjaoludega seostamata süüdistusi ebaeetilise ja korruptiivse käitumise kohta. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele (RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 14).
2-20-3865
16.2.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites kujundanud kriteeriumid, mida tuleb sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel arvestada. Need on: avaldatud materjali panus üldist huvi pakkuvasse debatti; puudutatud isiku tuntus, staatus, avaldatud teema kaalukus ja aktuaalsus; puudutatud isiku akuutne ja varasem käitumine; teabe hankimise viis ja teabe tõeväärsus; materjali sisu, vorm ja tagajärjed ning avaliku võimu reaktsiooni (karistuse) raskus. Konfliktolukordade lahendamine eeldab põrkuvate huvide igakülgset ja veenvat kaalumist (vt nt EIKo 48311/10, Axel Springer AG vs. Saksamaa (nr 2), 10.07.2014) ja EIKo 40660/08 ja 60641/08, Von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), 07.02.2012).
16.3.Kostja avaldatud konkretiseerimata süüdistused ei panustanud arvestataval määral üldist huvi pakkuvasse debatti muuhulgas seetõttu, et need olid üldised ning asjaoludega seostamata. Väidete esitamise üldine laad viitab, et nende väidete mõju oli üksnes hageja maine kahjustamine, mitte panustamine debatti selle üle, kas hageja sai ja võis mõjutada ministeeriumi tegema Q ettevõttele kasulikke otsuseid. Maakohus on õigesti leidnud, et üksnes hageja kahe positsiooni üheaegsest esinemisest ei saa mõistlik kõrvalseisja järeldada, et hageja tegevus on „korruptiivne“ või et ta tegutses oma ametikohal „iseenda huvides“.
16.4.Kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel tuleb mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem (RKTKo nr 3-2-1-123-97 ja nr 3-2-1-24-15, p 14). Avalikkuse huvides ja seega ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saa olla õiguspärane avaliku elu tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise teel (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 14).
16.5.Praegusel juhul oli hageja avaldamise ajal küll avaliku elu tegelane, kuid üksnes piiratud ulatuses. Hageja ei olnud aktiivne poliitik ega esinenud ise avaldustega, vaid töötas ministri nõunikuna. Seega tuleb väljendusvabaduse ja isiklike õiguste kaitse tasakaalustamisel arvestada, et hagejalt ei saa eeldada sellise lauskriitika talumist, nagu aktiivselt poliitikult.
17.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus jättis arvestamata, et kostja väited (mh sulgudes olev täiend „lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi“) ei olnud kategoorilised. Maakohus sisustas esitatud väited nii, nagu neid võis mõista keskmine lugeja. Kostja viide, et KAPO võib uurida iga isikut, üksnes moonutab esitatud väite sisu.
18.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole au teotamise eest hüvitise välja mõistmisel diskretsioonipiire ületanud ega teinud diskretsiooni rakendamisel kaalumisvigu.
18.1.Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13). Lisaks sätestab kohtu kaalutlusõiguse ka VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samuti arvestatakse VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt RKTKo 04.10.2017, 215-16007, p 18; RKTKo 01.02.2017, 3-2-1-142-16, p 15; RKTKo 15.12.2016, . 3-2-1-127-16, p 19).
18.2.Maakohus arvestas põhjendatult hüvitise suuruse määramisel, et pärast hagejalt pretensiooni saamist jätkas kostja au teotavate väidete avaldamist ja hageja naeruvääristamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
2-20-3865
Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.