V A hagi H K vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 780 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V A (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: Robert Sarv Kostja: H K (isikukood xxx) Kostja lepinguline Martin Traat
Asja läbivaatamine
esindaja:
vandeadvokaat
Istung 20.01.2022
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
Välja mõista H Klt V A kasuks mittevaralise kahju hüvitis 5 500 eurot.
Välja mõista H Klt V A kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (5 500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud H K kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
•
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 15.10.2019 oma Facebooki lehel postituse, milles käsitles hageja ametist lahkumise teemat. Oma postituse viimases lõigus avaldas kostja hageja kohta järgmised faktiväited:
•
hageja on Y ainuesindaja Eestis;
•
hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua Y teiste firmadega võrreldes eeliseid; hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi).
•
Sama postituse kommentaaride alal avaldas kostja hageja kohta veel järgmist
•
hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne;
•
hageja esindas Y;
•
hageja tegutses nõunikuna Y huvides;
•
hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata;
•
hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha;
•
hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides;
•
hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta.
Ülal märgitud kursiivis esitatud väidetega kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja Facebook postitus oli suunatud piiranguta auditoorimile (global) ehk kõigile. Seega, lisaks kostja enda vaatajaskonnale jõudis kostja avaldatud tekst ka paljude teiste inimesteni. Postitust on jagatud ainuüksi esmaallikast 15 korda, sealt edasi jagamine on hagejale teadmata. Näiteks on kostja kirjutatud tekstile korduvalt viidatud Facebooki grupis „Q“, samuti on kostja ise oma postitust samas grupis aktiivselt jaganud.
Avaldatud faktiväited on ebaõiged Kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav.
Hageja on avalikkuse ees tuntud isik. Kostja avaldatud au teotavat teavet tuleb analüüsida hageja suhtes toimunud kajastuse kontekstis. Kostja avaldatud ebaõige faktiväide on pannud ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada talle kõige südamelähedasema elukutsega. Kostja avaldatud laim ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele või inimeste informeerimisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku vastu, eesmärgiga lõpetada hageja igasugused väljavaated tulevikus sarnastel kõrget ametialast usaldusväärsust nõudvatel positsioonidel töötamiseks. Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk
faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hagejale haiget teha.
Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur ning põhjendab seda alljärgnevalt. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus televisioonis üles astunud inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.
Antud hagis toodud hageja au teotavat teksti tuleb analüüsida hageja ümber tekitatud laimulaviini ja sõimu ning totaalse vääriti mõistmise kontekstis. Antud teksti pole võimalik lahus vaadata hageja pihta suunatud teistest kommentaaridest ning sõimust. Antud teksti sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: ikka eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Samuti on selge, et kostja ei ole mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Just see muudabki kostja teksti õigusvastaseks.
Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegevuse pärast, mida ta ei ole teinud. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole muutunud, sest kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda.
10.Hageja andis kostjale koheselt teada, et postitus kostja Facebook seinal sisaldab laimu, on häiriv ja palus selle tunni aja jooksul kustutada. Hagejale andsid Facebookis levivast laimust teada tema sotsiaalmeedia sõbrad, kes murelikult kostja Facebooki seinal toimuvale tähelepanu juhtisid ja räigematest kohtadest kuvatõmmiseid saatma hakkasid, küsides, mis toimub. Seegi näitab, et inimesed märkasid hageja suhtes levivat laimu. Kostja nägi hageja palvet laimav postitus kustutada, kuid keeldus seda tegemast, öeldes „Ma ei kustuta siit midagi. Oli sinust väga rumal seda paluda“.
11.Seejärel asus kostja end õigustama, viidates KAPO ja ministeeriumi tunnistajate kaasamisele, kes tema sõnu kinnitavat, mispeale hageja /.../ süüta märtri oreool põrmuks variseb. Kaalu oma võiduvõimalusi selles lahingus. Ja oma kohtulikus vaidluses kaotuse kõiki tagajärgi. Kostjale oli hoiatus laimu kustutamata jätmise korral kohtu poole pöörduda ilmselgelt meelelahutuslik, mida ta ka sõpradele välja näitas, kogudes neilt „pöial püsti“ ja „naerunägusid“, kirjutades nt /.../ Nojah, eks me kõik, kes me oleme siin kommenteerinud või laikinud, oleme varsti vangla lobi peal. Kuid V on südamega ja hea inimene, eks ta toob meile sinna pakke. Küpsised, limonaad, purk moosi, salvrätikud see kõik muudab meie aastad seal pimedas kongis kauniks ja päikseliseks. Võib uskuda, et kui kohus jätab sellise suhtumisega inimese karistamata, siis tema üleolevus kasvab veelgi. Kostja osales nn karjaefekti tekitamises. Veelgi enam - just tema oli selle laimukampaania teadlik algataja, kus peagi sajad teised inimesed rikkusid tema eeskujul hageja isiklikke õigusi. Seega on kostja süü väga suur juba selle tõttu, et ta andis enda õigusvastase postituse ja kommentaaridega hageja vastu suunatud laimutegevusele käigu sisse ja pidevalt hoogu juurde.
12.On väljaspool igasugust vaidlust, et suhtekorraldajana töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik saadud kogemused ja omandatud oskused ning kostja tegevuse tõttu on ohus hagejal temale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimalusega tegelemine. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik mittevaraline kahju, mis väljendub tema elukorralduse ja meeleolude täielikult pea peale keeramises. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel, kuid hindab ise selle mõistlikuks suuruseks vähemalt 8000 eurot.
13.Hageja edastas kostjale 04.01.2020 nõudekirja kahju hüvitamise nõudes, andes kostjale vastamiseks kümne päeva pikkuse tähtaja. Kostja otsustas saadud nõudekirjale mitte reageerida. Hageja edastas kostjale nõudekirja ka teistkordselt, kuid kostja talle ei vastanud.
KOSTJA VASTUS
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Kostja märkis, et faktiväited ei ole ebaõiged. Kostja väidete puhul ei ole tegemist laimuga. Laim on kas täiesti või osaliselt väära väite levitamine eesmärgil teist isikut kahjustada. Kostja ei ole hageja suhtes laimu levitanud.
16.Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja seniajani täpselt aru saanud oma tegevusest ja selle võimalikest tagajärgedest W ametis olles. Hageja on ise hagiavalduse p-s 19, 23 omaks võtnud, et temale kuuluv suhtekorraldusfirma OÜ A osutas Y kommunikatsioonialast teenust. See teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt.
17.Hagiavalduse lisast nr 14 nähtub hageja seotus Y teenust osutava OÜ-ga A. Seda fakti hageja ka ise ei eita. Hagejale peaks hästi teada olema avalikult kättesaadav info, et Y seostatakse julgeolekuohuga (eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii Euroopa Liidus kui ka Eestis, samuti on Y tegevuse küsitav seaduslikkus leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu.
18.Kui sellisele ettevõttele nagu Y tehakse avalikku kampaaniat, sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada nimetatud ettevõtte turuosa, suunates võimalikult suurt osa inimesi pakutavat teenust tarbima, ei saa seda kuidagi käsitleda kui ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva ettevõtte tavapärast majandustegevust, mis ei pälviks avalikkuse laialdast tähelepanu ning mille osas ei esitata faktiväiteid ja/või ei anta hinnanguid.
19.Kostjale teadaolevalt lahkus hageja nõuniku ametist põhjusel, et tema tegevus ei vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja ei astunud vabatahtlikult ja seaduse nõudeid järgides tagasi W kohalt isegi olukorras, kus talle otsesõnu selgitati tema tegevuse vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Hageja äriühingu OÜ A tegvus oli otseselt seotud Yi (äri)huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri otsesel nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi oma eelnimetatud äriühingu juhatusest ja/või ei astunud vabatahtlikult seaduse nõudeid järgides tagasi meedianõuniku kohalt ning oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis tegeles aktiivselt hoopis oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega.
20.Korruptsioonivastase seaduse § 1 lg 2 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kui ministri nõunikule kuuluv ettevõte jääb
avalikkusele silma sellega, et osutab (ükskõik millist) teenust ettevõttele, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav ning mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule, ei saa mõistlikult eeldada, et sellisele tegevusele ei järgne negatiivsed avalikud kommentaarid, avalikkuse negatiivne reaktsioon jms. Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Korruptsioonivastase seaduse § 7 lg 1 p 7 näeb ette, et seotud isik käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule.
21.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 36 leidnud, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest isikuõigusi rikkuv ega seega õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18; 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12).
22.Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt ka Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). VÕS § 1046 lg 1 teine lause sätestab, et õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
23.Kostja tegevuses rikkumisi ei esine. Kostja on esitanud faktiväiteid, aga ei ole andnud mingeid sobimatuid väärtushinnanguid. Kostja kommnetaarides ei ole midagi meelevaldset, samuti ei ole need väljendusviisilt ebasündsad. Kostja ei ole hageja au teotanud. Kostja ei ole hagejat laimanud. Sisuliselt on hageja ise tõendanud seda, et tema hagi on alusetu.
24.Asjaolu, et hageja lahkumise põhjuseks nõuniku ametikohalt oli just hageja seotus temale kuuluva suhtekorraldusfirma OÜ A tegevusega seoses Y kommunikatsioonialase teenuse osutamisega, mis rikkus otseselt korruptsioonivastase seaduse nõudeid, tõendan tunnistajate K K ja H K ütlustega kohtuistungil. Samuti kinnitavad tunnistajad, et oma põhitöö tegemise asemel tegeles hageja aktiivselt hoopis oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega.
25.Hagi aluseks on kostja poolt väidetavalt ebaõigete faktiväidete esitamine, hageja au teotamine ja hageja laimamine. Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid, ei ole hagejat laimanud ega tema au teotanud. Kostja on kasutanud temale Põhiseadusega antud sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma arvamust ja veendumusi.
26.Hageja oli avalikus ametis, mis tähendab ka seda, et tema tegevus oli ja ka on avalikkuse suurema tähelepanu all ning kõike tema kohta kirjutatut ei saa võtta tema isikliku ründamisena. Ametniku, sh nõuniku tegevust võib avalikkus kommenteerida, kui seda ei tehta solvavalt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
28.Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja avaldas 15.10.2019 oma Facebooki lehel postituse, mille viimases lõigus avaldas kostja hageja kohta järgmist (kursiivis väljatoodu on osa avaldatust, mis on hagi aluseks): a.
hageja on Y ainuesindaja Eestis;
b.
hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua Y teiste firmadega võrreldes eeliseid; hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi).
c.
29.Samuti ei ole vaidluse all, et sama postituse kommentaaride alal avaldas kostja hageja kohta veel järgmist (kursiivis väljatoodu on osa avaldatust, mis on hagi aluseks): a.
hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne;
b.
hageja esindas Y;
c.
hageja tegutses nõunikuna Y huvides;
d.
hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata;
e.
hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha;
f.
hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides;
g.
hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta.
30.Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-67-10, p 17). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27).
31.Kohus kvalifitseeris avaldatu asjas toimunud istungil ja jõudis seisukohale, et avaldatust kõik väited on faktiväited (kuivõrd need on faktiliste asjaoludega sisustatavad ja seega kontrollitavad) v.a avaldatu, mille kohaselt hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta – see on väärtushinnang, kuna kohus ei saa kontrollida, kas hageja teadlikult valetas või mitte. Kohtu hinnang faktiväidete osas (hagi p 1.1.-2.6)
32.Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete, diskrediteerivate faktiväidete avaldamine. Hageja nõue on suunatud kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel. Alljärgnevalt analüüsib kohus nõude rahuldamise eeldusi faktiväidete osas.
33.Andmete avaldamine, kostja avaldajana. Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 3-21-11-04, p 10). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
34.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas hagi aluseks olevad andmed Facebookis. Seega on kohus tuvastanud omaksvõtu alusel, et kostja on avaldanud hageja kohta andmeid ning teinud need teatavaks kolmandatele isikutele. Avaldamine on ka tõendatud (tlk 9-10).
35.Andmete ebaõigsus ja/või au teotav iseloom. Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu. Kohus grupeerib väited teemade kaupa, sest osad väited on kattuvad ja ei ole otstarbekas neid eraldiseisvalt hinnata, kohtu järeldusi korrates. Väited: hageja on Y ainuesindaja Eestis (hagi p 1.1); hageja esindas Y; (hagi p 2.2.)
36.Hageja on seisukohal, et kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged - hageja ei ole Y (ainu)esindaja Eestis. Ta leiab, et mistahes õiguslikus vormis juriidilise isiku esindajaks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi juhatuse liiget või seda asendavat organit. Järelikult eeldaks kostja poolt avaldatud väide seda, et hageja on kas Yi kaubamärki omava firma juhatuse liige, või oleks juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks samuti Yi kaubamärgi kasutamise õigus. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Y. Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja möönab, et ta osutas suhtekorraldusettevõte Osaühing A kaudu Y kommunikatsioonialast teenust. See teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Tegemist ei ole mingil viisil tegevusega, mida saaks samastada või kasvõi võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hageja märgib, et talle kuuluv ettevõte ei esindanud Yit mitte üheski võlaõiguslikus suhtes kolmandate isikutega.
37.Kohus märgib, et esindus võib olla nii seadusest tulenev (äriühingu puhul on seaduslikuks esindajaks eeskätt juhatuse liige) kui lepinguline. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole äriühingu(te) juhatuse liige, ei tõenda, et ta ei võiks olla äriühingu esindaja. Samas, kuivõrd tegu on negatiivse asjaoluga ja lähtudes ebaõigete diskrediteerivate andmete avaldamise vaidluse üldisest tõendamiskoormisest, lasub tõendamiskoormis kostjal. Kostja leiab, et kuivõrd hageja on ise hagiavalduse p-s 19, 23 omaks võtnud, et temale kuuluv suhtekorraldusfirma OÜ A osutas Y kommunikatsioonialast teenust, tuleb ta lugeda läbi selle Yi esindajaks.
38.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja osutas Yile läbi endale kuulunud kommunikatsiooniettevõtte teenust ja esindas seda äriühingut kommunikatsiooniteenuse pakkujana avalikkuse või kolmandate isikute ees, võib teda pidada piiratud ulatuses Y esindajaks. Seda küll mitte seadusliku esindaja ega allkirjaõigusliku esindajana tehingute mõttes, kuid esindajana üldises mõttes – esindab tema huve, seisukohti. Seega väide, et hageja esindas Y, on tõene.
39.Samas ei ole kohtule tõendatud, et hageja oleks olnud Yi ainuesindaja Eestis. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et see väide vastaks tõele, loeb kohus selle tõele mittevastavaks. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide selles osas ebaõigeks. Samas märgib kohus (ja sama seisukohta on hagis väljendanud ka hageja ise), et hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav. Kuivõrd hageja ei ole esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise või kustutamise nõuet, vaid ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei anna ebaõige (kuid mitte au teotava) faktiväite avaldamine hagejale õigust nõuda kahju hüvitamist.
Väited: hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua Y teiste firmadega võrreldes eeliseid (hagi p 1.2.); hageja tegutses nõunikuna Y huvides (hagi p 2.3.)
40.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega nagu saaks neid väljendusi mõista kui Yile teenuse osutamist samaaegselt nõunikuna töötamisega (ehk nagu see väljendaks ainult kahe tegevuse vahelist ajalist seost, ilma sisulise seoseta). Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt saab kostja väiteid ametnikuna Y huvides tegutsemisele mõista mõistliku keskmise isikuna selliselt nagu kostja väidaks, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust ning mõjuvõimuga kaubelnud või püüdnud saavutada mingi isiklik või Y huve kandev eelis. Sellist käitumist (kui see tõendatuks lugeda) käsitletakse ebaeetilise ja taunitavana, osadel juhtudel ka süüteo mõttes karistatavana. Seega on tegu au teotavate faktiväidetega.
41.Kostja märkis, et ta ei saa küll oma väiteid ametnikuna Yi huvides käitumise osas faktiväidetega sisustada, kuid leiab, et samaaegselt „kahel toolil istumine“ (st Yi esindamine ja ametnikuna töötamine ei ole lubatud). Asjas ei ole põhistatud ega tõendatud, et kostjal oleks olnud keelatud omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada. Sellist piirangut ei tulene ka õigusaktidest. Seega ei saa olla hagejale etteheidetav ametnikuna töötamise ajal suhtekorraldusettevõtte omamine. Äriühingul on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus ise valida, keda ta enda kliendiks võtab ja kellele teenust osutab. Seega ei ole hagejale kuidagi etteheidetav ka enda suhtekorraldusettevõtte kaudu Yile teenuse osutamine. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks nõunikuna töötamise raames tegutsenud Y huvides või oleks kasutanud oma ametikohta Yile eeliste loomiseks. Seega on need au teotavad väited ebaõiged. Väited: hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi) (hagi p 1.3.); hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (hagi p 2.1.); hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata (hagi p 2.4.); hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha (hagi p 2.5.)
42.Kostja selgitas, et korruptsioonivastase seaduse § 1 lg 2 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Ta leidis, et kui ministri nõunikule kuuluv ettevõte jääb avalikkusele silma sellega, et osutab (ükskõik millist) teenust ettevõttele, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav ning mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule, ei saa mõistlikult eeldada, et sellisele tegevusele ei järgne negatiivsed avalikud kommentaarid, avalikkuse negatiivne reaktsioon jms. Kostja selgitas asjas toimunud istungil, et samaaegselt „kahel ,toolil istumine“ (st Yi esindamine ja ametnikuna töötamine ei ole lubatud).
43.Kohus selgitas eelnevalt, et asjas ei ole põhistatud ega tõendatud, et kostjal oleks olnud keelatud omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada. Sellist piirangut ei tulene ka õigusaktidest. Seega ei saa olla hagejale etteheidetav ametnikuna töötamise ajal suhtekorraldusettevõtte omamine. Äriühingul on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus ise valida, keda ta enda kliendiks võtab ja kellele teenust osutab. Seega ei ole hagejale kuidagi etteheidetav ka samaaegselt ametnikuna töötamine ja Yile teenuse osutamine läbi hageja ettevõtte.
44.Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „korruptsioon“ ametiseisundi kuritarvitamist omakasu eesmärgil (tlk 31). Kohus leiab, et kostja ei ole isegi mitte põhistanud (faktiväidetega sisustanud), ammugi mitte tõendanud enda avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Eesti Vabariigis kehtib süütuse presumptsioon, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat süüdi mõistnud mistahes kuriteos, seega on kostja väide, et hageja tegevus ametnikuna oli korruptiivne, ebaõige. Kui ka aktsepteerida võimalust, et isik on süüteo toime pannud, kuid teda ei ole karistatud, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, milles hageja korruptiivne tegevus seisnes. Samadel kaalutlustel on kohus seisukohal, et tõendamata on väide nagu oleks hageja tegevus piisav, et KAPO oleks võinud teda uurida. See loob mulje, et hageja pani tegelikkuses toime rikkumisi, mis võiks kaasa tuua kriminaalõigusliku vastutuse või vähemasti on selle osas tõsised kahtlused. Selliseid väiteid ei ole kostja põhistanud ega tõendanud. Seega on need väited ebaõiged.
45.Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni (tlk 9). Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb mulje, et hageja on äraostetav ametnik, korrumpeerunud isik, kes on sooritanud õigusvastase teo. Väited on selgelt au teotavad, kuna viitavad sellele nagu hageja oleks toime pannud kuriteo või vähemasti oleks alust teda selles kahtlustada. Väide, et kellegi tegevus on korruptiivne või et keegi on toime pannud korruptiivse teo (sisuliselt süüteo toimepaneku omistamine) on selgelt negatiivse tähendusega, st au teotav. Väide: hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides (hagi p 2.6.)
46.Väide „tegutses nõunikuna iseenda huvides“ on kohtu hinnangul kolmandale objektiivsele kõrvalseisjale mõistetav kui „lõi nõunikuametis endale eeliseid“ või „eelistas nõunikuametis teistele huvidele enda omi“. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kuidagi eelistanud nõunikuametis enda huve teiste huvidele või loonud endale või endaga seotud isikutele ebaausaid eeliseid. Kohus leiab, et kostja ei ole isegi mitte põhistanud (faktiväidetega sisustanud), ammugi mitte tõendanud enda avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Seega on need väited ebaõiged.
47.Tegu on negatiivse sisuga väidetega, kuna loob mulje nagu hageja oleks eelistanud mingil viisil isiklikke huve ametialastele. Kohtu hinnang väärtushinnangu osas (hagi p 2.7.)
48.Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ja p-ga 8. Alljärgnevalt analüüsib kohus kahju hüvitamise eeldusi.
49.Tegu. Kostja vastusest ja asjas toimunud istungil antud selgitustest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja avaldas Facebookis: hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta. Avaldamine on ka tõendatud (tlk 9-10). Kohus kvalifitseeris selle asjas toimunud istungil ja käesoleva otsuse eelnevates põhjendustes väärtushinnanguna. Kohus jääb selle kvalifikatsiooni juurde.
50.Facebookis postituse, sh kommentaari, avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab seega pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.
51.Kohus peab tuvastama, kas kõnealune väärtushinnang on suunatud hagejale. Pooled ei vaidle, et hinnang oli suunatud hagejale ja tema tegevusele. Kohus tuvastab selle omaksvõtu alusel.
52.Väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227).
Väljend „teadlikult valetama“ on mõistlikule isikule selgelt tajutav kui ebaeetiliselt ja ebaausalt käitumine. Kohus on sellest tulenevalt seisukohal, et väljend on mõistliku inimese arusaama kohaselt halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Järelikult on hinnang hageja au teotav.
53.Väärtushinnangu ebakohasus. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus sõltub muu hulgas sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-163-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17).
54.Kohus leiab kostja avaldatud väljendit arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja avaldatud hinnang oli ebakohane. See on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Ebaõigete andmete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus, kostja süü, põhjuslik seos, kahju
55.Ülejäänud deliktistruktuuri elemente analüüsib kohus kokkuvõtlikult koos nii ebaõigete au teotavate faktiväidete kui väärtushinnangu osas (st kohtu alljärgnevad järeldused koivad nii faktiväidete kui väärtushinnangu kohta).
56.Õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluste ebaõigete au teotavate faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kostja väljendatu solvas ja diskrediteeris hagejat avalikkuse silmis. Seetõttu leiab kohus, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele väidete avaldamisel.
57.VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse, et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS §
1047 lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi.
58.Kostja väljendatud faktiväited ja kujundatud väärtushinnang ei tugine ühelgi faktilisel asjaolul ega tõendil. Sellest ilmneb ühtlasi, et kostja ei ole kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Seega saab lugeda, et kostja on ebaõigete andmete avaldamisega hageja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane ning seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 järgi täidetud.
59.Teo õigusvastasus on seda suurem, et kostjale oli hästi teada hageja kui avalikkusele tuntud isiku tegutsemine kommunikatsiooniettevõttes, kus ta ise peab suutma luua oma klientidest head kuvandit. Samuti asjaolu, et hageja oli aktiivne korruptsiooni vastu avalikkuses sõnavõtja (tlk 28, 29) ning on oma karjääri jooksul tähelepanu juhtinud mitmele korruptsiooniga seonduvale probleemile.
60.Süü. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Kostja kui teovõimelise isiku deliktivõime osas ei saa vaidlust olla.
61.Ebaõige, sh au teotava, faktiväite avaldamise korral on tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Kui kahju tekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3. See tähendab hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.
62.Ebakohase väärtushinnangu avaldamise puhul on eelduslikult samuti tegemist tahtliku teoga. Kui kahjutekitaja seda ümber ei lükka, on käitumine süüline VÕS § 1050 lg 1, VÕS § 104 lg 5 järgi ning õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist st et tuleb VÕS § 104 lg 3 alusel hinnata, kuidas oleks käitunud mõistlik isik samas olukorras.
63.Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline välist hoolsust järgima. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13).
64.Käesoleval juhul kostja ei kontrollinud enne artikli avaldamist andmeid piisava põhjalikkuse ja hoolsusega, mille tulemusel avaldati hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohane väärtushinnang. Kohus leiab, et süü selles asjas on tuvastatud – süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud.
65.Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat au teotavaid faktiväidetid ja hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud.
66.Kahju. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6)
67.VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-15914, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi
6.lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel
arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati.
68.Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda, kas tegemist on avaliku elu tegelaseaga, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97). Kohus leiab, et hageja, ministri nõunikuna, on avaliku elu tegelane. Sellele vaatamata on kostja avaldatud au teotavad ebaõiged faktiväited ja hinnang sedavõrd au teotavad, et ka avaliku elu tegelane ei pea selliseid väiteid ega hinnanguid taluma.
69.Kohus leiab, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangu avaldamise märkimisväärse moraalse kahju. Kohtu hinnangul on ilmne, et hageja kui suhtekorraldajana töötava inimese avalik negatiivne kuvand (kus ta ei suuda ka enda au ja väärikust hoida) tähendab hageja jaoks olulist mainekahju ning võimalik, et ka klientide kaotust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi kostja avaldatu tõttu hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt ja ebaeetiliselt käituvast inimesest. Samuti nimetas kostja põhjendamatult hageja tegevust korruptiivseks, mis tähendab talle sisuliselt kuritegude toimepaneku omistamist, mis toob kahtlemata kaasa isiku ja tema tegude hukkamõistu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast põhjendamatult ekslik ja halvustav mulje kui ebaeetilisest ja kuritegelikust isikust.
70.Sealjuures oli kostja rikkumine jätkuv, kuna ta esitas vabanduse asemel uusi hagejat naeruvääristavaid ja tema au teotavaid kommentaare. Peale vaidlusaluste väidete avaldamist asus kostja end õigustama, viidates KAPO ja ministeeriumi tunnistajate kaasamisele, kes tema sõnu kinnitavat, mispeale hageja /.../ süüta märtri oreool põrmuks variseb (tlk 11). Hageja andis kostjale koheselt teada, et postitus kostja Facebook seinal sisaldab laimu, on häiriv ja palus selle tunni aja jooksul kustutada. Kostja aga vastas sellel üleoleval ja kommenteeris enda postitust hiljem sõnadega „Nojah, eks me kõik, kes me oleme siin kommenteerinud või laikinud, oleme varsti vangla lobi peal. Kuid V on südamega ja hea inimene, eks ta toob meile sinna pakke. Küpsised, limonaad, purk moosi, salvrätikud - see kõik muudab meie aastad seal pimedas kongis kauniks ja päikseliseks.“ (tlk 11 pöördel). Kohtul tekkisid kostja avaldatut ja sellel järgnenud hilisemaid kostja kommentaare hinnates kahtlused, et avaldatu sisu ja eesmärk ei olnud suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud hageja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisele ja tema alavääristamisele, naeruvääristamisele. Samuti on ilmne, et kostja ei ole mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Kuigi ta väitis juba enne asja kohtusse jõudmist, et ta saab oma väiteid tõendada, ei ole ta ka menetluses neid tegelikkuses tõendada suutnud.
71.Kohtu hinnangul on kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel oluline ka see, et kostja suhtumine enda teosse on olnud ükskõikne, ta ei ole enda rikkumist mõistnud. Ta ei ole enda avaldatut kustutanud, vaid vastupidi, on jätkanud hageja alavääristamist ja naeruvääristamist. See aga suurendab nii tema teo õigusvastasust kui süüd. Kohus leiab, et viidatud põhjustel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja tavapärasest suurem hüvitis.
72.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohus lähtub hüvitise lähtepunktina sarnastes asjades väljamõistetud hüvitiste suurusest (vt Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded
tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ 1). Hüvitiste suurused sarnaste rikkumiste korral on jäänud 1 500 - 7 000 euro vahele. Kuivõrd kohus aga leidis, et käesolevas asjas esinevad raskendavad asjaolud, mis tingivad kahju välja mõistmise keskmisest suuremas ulatuses, leiab kohus teo raskust, õigusvastasuse ulatust ja süü suurust (sh kostja hilisemat käitumist ja teosse suhtumist) arvestades, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista keskmisest umbes kaks korda suurem hüvitis - 5 500 eurot. Viivisenõue
73.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
74.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
75.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
76.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (5 500 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 10.03.2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
77.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
78.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus Veebis avalikult kättesaavad https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsivii l.pdf
määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
79.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.