Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

"Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada. Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas."

Eeltooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Avaldatud faktiväited on ebaõiged ja kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Kostja väidab, et hageja on taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis, et hageja kasutas oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning et hageja tutvus nõuniku ametis olles dokumentidega enda huvides. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav. 2(14)

Kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis, on ebaõige. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-s 1 sätestatust, eeldaks kostja poolt avaldatud väide seda, et hageja on kas Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või oleks juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks samuti Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Yandex. Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja on suhtekorraldusettevõtte Osaühingu Alfa-Omega Communications (AOC) juhatuse liige. See osaühing osutas taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust, mis hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Tegemist ei ole mingil viisil tegevusega, mida saaks samastada või kasvõi võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav, kuid see on siiski ebaõige faktiväide ning kostjal lasub kohustus selline teave eemaldada. Ebaõige on kostja faktiväide, nagu oleks hageja kasutanud oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning tutvuda dokumentidega enda huvides. Kostja väidetust võib järeldada, et hageja kasutab oma ametipositsiooni ära enda huvides ehk hageja on korruptant, st äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik. Sisuliselt väitis kostja, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust selleks, et panna toime karistusseadustikus sätestatud süütegusid, nt mõjuvõimuga kauplemise näol ning saavutada seeläbi mingi isiklikke huve kandev eelis. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada, et tema avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Hageja ei ole kunagi kasutanud oma ametipositsiooni ära ei enda ega kellegi kolmanda huvides. Kostja avaldatu sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud hageja isiku pihta eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Samuti ei ole kostja mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Kostja esitatud ebaõige faktiväide ametipositsiooni kuritarvitamise kohta on põhjustanud hagejale ja tema ettevõtte töötajatele, koostööpartneritele ning lähedastele ebamugavustunnet töökohtumistel, avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures see häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, on äärmiselt muserdav end pidevalt kostja poolt avaldatud laimu vastu kaitsta. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka hageja perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. Lisaks kannatas tugevalt ka hageja tõsiseltvõetavus ettevõtjana. Riigikohtu praktikat arvestades on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 2). Faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad hageja hinnangul väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja avaldatu kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväidete tõttu kahjustunud, kuna väidetest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Selliste väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kostja poolt avaldatud väiteid on võimalik objektiivselt 3(14)

kontrollida (st nende aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebakompetentne, laisk ja ahne inimene. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis hagi esitamise seisuga pole muutunud ega muutumas. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul tuleb järeldada, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata.

Kostja avaldatud faktiväited on tõesed ning antud hinnangud kohased. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on ise oma ebaeetilise ja avalikkuse teravdatud tähelepanu pälvinud käitumisega ministri nõuniku ametis olles ning skandaalse lahkumisega töölt ajendanud kostjat kommenteerima. Hageja peab avalikus ametis oma tegevuse eripärast tulenevalt taluma võrreldes keskmise inimesega rohkem kriitikat ning arvestama sellega, et inimesed tema tegevust ja käitumist arvustavad. Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Hageja pole usutavalt tõendanud, milline kahju täpselt ja just kostja tegevusest tulenevalt tekkis. Kohtul tuleb hinnata nii hageja enda tegevust kui ka kostja postituste sisu koosmõjus ja tervikuna, eriti arvestades põhjust, miks hageja tegevus laialdast kommenteerimist leidis. Hageja kuuluv AOC osutas taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust. See teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hagejale peaks hästi teada olema avalikult kättesaadav info, et taksofirmat Yandex seostatakse julgeolekuohuga (eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii EL-is kui ka Eestis, samuti on Yandex.Taxi tegevuse küsitav seaduslikkus leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu. Kui sellisele ettevõttele nagu Yandex tehakse avalikku kampaaniat, sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada nimetatud ettevõtte turuosa, suunates võimalikult suurt osa inimesi pakutavat teenust tarbima, ei saa seda kuidagi käsitleda kui ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva äriühingu tavapärast majandustegevust, mis ei pälviks avalikkuse laialdast tähelepanu ning mille osas ei esitata faktiväiteid ega anta hinnanguid. Kostjale teadaolevalt lahkus hageja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist põhjusel, et tema tegevus ei vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja äriühingu AOC tegevus oli otseselt seotud Yandexi huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri otsesel nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi oma eelnimetatud äriühingu juhatusest ega astunud vabatahtlikult seaduse nõudeid järgides tagasi ka meedianõuniku kohalt ning oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis tegeles aktiivselt hoopis oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest isikuõigusi rikkuv ega seega õigusvastane. Kostja kasutas temale Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 45 tulenevat sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma arvamust ja veendumusi.

4(14)

MAAKOHTU LAHEND

"Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise." (kommentaar I);

▪

"Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada. Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas." (kommentaar II).

Kohus märkis, et kuigi nii hageja kui ka kostja on leidnud, et kostja poolt kirjapandu puhul on tegemist faktiväidetega, ei ole kohus seotud poolte antud hinnanguga. Kohus leidis, et kostja kommentaar I on peamiselt faktiväide, millest keskmine arukas inimene võib aru saada, et hageja töö on seotud Venemaa (viide Kremlile) äriühingu Yandex takso ainuesindamisega Eestis. Samas lõpeb kommentaar kostja arvamuse ehk väärtushinnanguga, millest võib keskmine mõistlik lugeja aru saada, et kostja avaldab isiklikku nördimust selle üle, et hageja on samaaegselt Eesti Vabariigi ministri heaks töötamisega nõus saama sissetulekuid ka Venemaaga seotud äriühingult. Kommentaar II on tervikuna kostja väärtushinnang hageja kohta. Kuigi esmapilgul võib näida, et kindlas kõneviisis avaldatu puhul võiks olla tegemist kostja poolt avaldatud tõsikindla faktiga, siis teine lause kommentaarist reedab, et tegemist on siiski kostja poolt hageja suunal avaldatud isikliku arvamusega, mis on kantud kommentaaris I väljendatud seisukohast, et hageja töötas samaaegselt nii ministri nõunikuna kui Venemaaga seotud äriühingu huvides. Kohtu hinnangul viitab arvamuslikku laadi seisukohale kommentaari II esimeses lauses kasutatud sõna "nagunii", mis on mh subjektiivsetele järeldustele või hinnangutele osutav sõna (sama tähendusega ka: "niikuinii"). Kohtu arvates on oluline vahe lausetel "isik tuhlas dokumentides" ja "isik nagunii tuhlas dokumentides". Esimesest näitest võib aru saada kui ühemõttelisest ümberlükkamatust konstateeringust, s.o tõsikindlast faktist. Teise näite puhul peegeldub lauses ütleja isiklik arusaam, kuidas tema arvates inimene võis tegutseda. Isiklikke arusaamu ja ettekujutusi mingitest asjaoludest ning nendest ajendatud väljaütlemisi ei saa aga kohtu hinnangul pidada faktiväiteks, vaid väärtushinnanguks. Seega on kommentaar I kostja faktiväide, mis on põimunud väärtushinnanguga, ning kommentaar II on tervikuna väärtushinnang. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti 5(14)

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kuigi iga isik tunnetab oma au, head nime ja minapilti subjektiivselt, siis vaidluse korral au ja hea nime teotamise üle lähtub kohus objektiivse mõistliku isiku arusaamast ning arvamusest. Avaldatud hinnanguid või faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole relevantne. Hageja on hagis märgituga ise möönnud, et kostja kirjapandu, milles ta seostab hagejat taksofirmaga Yandex, ei ole hageja au teotav. Hageja on pidanud kommentaari I ebaõigena esitatud faktiväiteks seetõttu, et hageja ei ole olnud Yandex ainuesindaja TsÜS § 34 lg 1 tähenduses, st Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Kuigi kostja on vaidlusaluses kommentaaris terminiga "ainuesindaja" juriidilisest kontekstist lähtuvalt eksinud, tuleb sellele vaatamata nõustuda hageja seisukohaga, et vastav kommentaar ei ole siiski hageja au teotav. Kohtule pole teada, et kostja oleks põhjalike õigusteadmistega isik, kelle puhul saaks eeldada ka juriidilisest aspektist läbimõeldud sõnavõtte. Hageja ise on jaatanud enda seotust Yandexiga ja seega saab järeldada, et paralleelselt ministri nõunikuna töötamisele on ta osutanud läbi äriühingu AOC teenuseid ka eelnimetatud äriühingule. Seega vaatamata kostja ekslikule väljendile "ainuesindaja" ei saa ümber lükata hageja enda poolt tunnistatud fakte. Hageja seotus AOC-ga on tuvastatav ka kohtule esitatud tõendite põhjal. Seega ei ole faktiväide "Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga" hageja au teotav ega mainet kahjustav. Samuti ei ole kostja avaldatud väärtushinnang "Aga nõuniku jaoks raha ei haise" VÕS § 1046 tähenduses mainet kahjustavalt ebakohane. Kostja subjektiivse arvamusena väljendatu on teravalt sõnastatud ja kriitiline, kuid mitte ebasünnis ega vulgaarne ning jääb põhiseadusliku sõnavabadusõiguse (PS § 45) lubatavatesse raamidesse ega ole õigusvastane. Kommentaar II on kommentaaris I avaldatust meelevaldsem. Kostja arvamusest võib keskmine inimene aru saada nii, et tema hinnangul võis hageja ministri nõuniku ametit enda ärihuvides ära kasutada, kasutades tema käes ministri nõunikuna olevaid dokumente enda firmale sidemete loomiseks ja klientide saamiseks. Kuna tegemist on kostja subjektiivse väärtushinnanguga, siis erinevalt faktiväitest ei ole võimalik tõendada selle arvamuse tõesust või väärust. Siiski peab analüüsima selle kommentaari võimalikku õigusvastasust VÕS § 1046 tähenduses. Kostja avaldus dokumentides väidetava tuhlamise kohta on otseses seoses kostja kommentaariga I, kus kostja avaldas kaudselt pahameelt selle üle, et hageja, töötades ministri nõunikuna, tegi samaaegselt paralleelselt tööd enda äriühingu huvides. Samas ei saa keskmine lugeja kohtu hinnangul kommentaarist aru nii, et hageja on neid kostja poolt spekulatiivselt avaldatud toiminguid ka tegelikkuses teinud. Kostja väärtushinnanguna avaldatud mõttearendus ei saa eeltoodu põhjendustel olla hageja mainet kahjustav. Vastavat kommentaari võiks pidada hageja au teotavaks, kui kostja väljaöeldu oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Juhul kui kostja avaldanuks nimetatud asjaolusid ühemõtteliselt kindlas kõneviisis absoluutse tõe pähe, mõjutanuks see eeldatavalt ka hageja mainekuvandit kolmandate isikute ees.

6(14)

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on nentinud, et väljendusvabaduse kaitse ei laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib (vt EIK

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

avaldab ta tegelikult väite teatud faktide esinemise kohta. Faktidele antud hinnang ei ole enam oluline, sest tegelikkuses eksitatakse avalikkust väitega teatud faktide esinemise kohta. Sarnast olukorda käsitles Riigikohus ka asjas nr 3-2-1-159-14 tehtud lahendi p-s 10. Praegusel juhul oli samuti kostja tegevuse tahtlus kantud eesmärgist eksitada avalikkust (st hagejat isiklikult mittetundvaid inimesi) hageja kohta ebaõige mulje jätmise kaudu. Tegemist on faktiliselt vale kommentaariga – negatiivse sisuga valeväide teotab isiku au ja on seega õigusvastane. Mõlema kommentaari sisu on õigusvastane ning maakohtu vastupidine järeldus ei ole õige. Maakohus on leidnud, et kommentaar II võiks olla õigusvastane vaid siis, kui väljaöeldu oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Kohtu selline käsitlus ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Samuti jättis maakohus nõuetekohaselt arvestamata kommentaaride avaldamise konteksti ja väidete kogumi. Väidete kontekst oli läbivalt hageja halvustamine (mh seose loomine, justkui hageja tuhlaks dokumentides Kremliga seotud ettevõtte huvides). Maakohtu seisukoht, et kostjal võis tekkida "kahtlus", ei põhine kostja enda väidetel. Kostja on väitnud, et kõik väited on tõesed (kinnitas võimalust neid tõendada). Järelikult asus maakohus ise asjaolusid sisustama ja tegi seda pooltest erinevalt. Samuti pole tegemist Eesti kultuurikontekstis "lubatava liialdusega". Hagejale teadaolevalt pole kohtupraktikas selliseid "lubatavaid liialdusi" ka võimaldanud. Alusetute kahtluste külvamine pole käsitletav kriitikana, mida inimene peab mõistlikult taluma. Eelmärgitud kehtib ka kommentaar I kohta. Kommentaare tuleb vaadata loogilises seoses ja tervikus ning nende avaldamise (negatiivses) kontekstis. Hageja esitab apellatsioonkaebuses kaks uut (menetluses varem esitamata) väidet. Esiteks tugineb hageja apellatsioonkaebuses selle, et kostja ei avaldanud enda arvamust, vaid osales teadlikult hageja vastu suunatud laimukampaanias. Kostja ise tunnistas hagejale detsembris 2021. a, et ta avaldas hageja kohta sotsiaalmeedias laimavat teksti, mille kirjutas talle "messengeris" ette tema endine erakonnakaaslane Kert Kingo. Vastutasuks laimu levitamisele kaasaaitamise eest organiseeris K. Kingo mh kostja õigusabikulude hüvitamise ning soovis tulla hageja algatatud kohtuasjades (käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjades nr 2-20-3847 ja 2-20-3865) hageja vastu tunnistama. Eelmärgitut arvestades on võimalik kostja käitumist kvalifitseerida ka tahtliku heade kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Teiseks tugineb hageja sellele, et kostjal pole tekkinud ega teki lepingulise esindaja kulu. Kostjale ei ole kunagi ühtegi arvet väljastatud, kostjal pole kokkulepet menetluskulude maksmiseks ning kostja pole isegi kordagi enda advokaadiga suhelnud. Advokaadi leidis ja temaga suhtles hagi teemal samuti vaid K. Kingo, kes lubas maksta ka kostja õigusabi arved. Seega ei ole kostja esindaja kohtule esitatud taotlus hagejalt kliendi kulude väljamõistmiseks faktiliselt õige, sest kulud kandis kostja eest K. Kingo ja kostjal pole kohustust kulusid K. Kingole hüvitada (vastav kokkulepe puudub). Uute väidete ja tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on hageja hinnangul lubatud, sest hageja sai vastavatest asjaoludest ja tõenditest teada alles detsembris 2021, kuid maakohus lõpetas eelmenetluse 2. aprillil 2021 ning ei lubanud pooltel enam tõendeid esitada. Lisaks on koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid olulised asja õigeks lahendamiseks. Kuna apellatsioonkaebuse väiteid arvestades tuleb hagi täielikult rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Isegi juhul, kui kohus peaks hagi 8(14)

osaliselt või täielikult rahuldamata jätma, pole kostjal menetluskulu tekkinud ning järelikult ei saa seda hagejalt ka välja mõista.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(14)

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kommentaari II puudutavas erineb maakohtu poolt 2. veebruari 2021. a määruses (tl-d 52–53) toodud õiguslik käsitlus otsuses esitatud järeldustest. Nimelt leidis maakohus viidatud määruses, et kostjal tuleb mh tõendada kommentaaris II kindlas kõneviisis esitatud väiteid. Seega pidas kohus suuremat osa kommentaarist II määruses ilmselt faktiväideteks ning selles aspektis võis olla hiljem otsuses esitatud käsitlus hagejale üllatav. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1) ning ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, v.a juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg 4 teine lause). Samas ei nähtu apellatsioonkaebuse väidetest, et see maakohtu minetus võinuks mõjutada kohtu lõppjärelduste põhjendatust.

kaitsealasse kuulub ka isiku maine (hea nimi), mida võidakse teotada isiku reputatsiooni kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, sh meediakanalite kaudu. Samas ei välista PS §-s 17 sõnastatud keeld au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046) (vt ka ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). Kostja kommentaarid on sisult kriitilised ning võivad mõjuda häirivana ja hageja reputatsiooni Eestis ettevõtjana kahjustada, kuid kaaludes poolte PS §-dest 17 ja 45 tulenevaid põhiõigusi, jäävad väljendused lubatu piiridesse. Ringkonnakohtu hinnangul saab valitsuse ministri nõunikku pidada ka avaliku elu tegelaseks küsimuses, mis puudutab tema võimalikke isiklikke ärihuvisid nõunikuna töötamise ajal. Kuna selline nõunik võib mh mõjutada ministri poliitilisi otsustusi, on igal juhul õigustatud ka avalikkuse teravatud tähelepanu nõuniku isiklike majandus- ja ärihuvide vastu. Seetõttu võib olla õigustatud ka tavapärasest teravam kriitika nõuniku tegevuse osas, sh põhjendamatu kriitika. Lisaks tuleb arvestada, et kommentaarid on avaldatud sotsiaalmeedias, kus isiku väljendusvabaduse piirid on võrreldes n-ö vana meediaga (ajalehed, raadio ja televisioon) eelduslikult mõnevõrra laiemad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja avaldatud kommentaarid ei ole vulgaarsed, hageja inimväärikust alandavad või mõnitavad.

12(14)

lahendist. TsMS §-st 2 tulenevalt on tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ka tsiviilasja lahendamine mõistliku aja jooksul. Tsiviilasja menetluse osaline peatamine ei ole võimalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.