lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-3856/34

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-3856/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-3856

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Viive Aasma hagi Mareh Kalda vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viive Aasma apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant) Viive Aasma (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Mareh Kalda (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. detsembri 2021. a otsus osas, milles kohus määras kindlaks Mareh Kalda menetluskulude rahalise suuruse, mõistes 1(14)

Viive Aasmalt Mareh Kalda kasuks välja menetluskulu 1215 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2.Rahuldada Viive Aasma apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta rahuldamata Mareh Kalda 2. novembri 2022. a taotlused menetluse peatamiseks käesolevas tsiviilasjas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Viive Aasma kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Viive Aasma (hageja) esitas 10. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi Mareh Kalda (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise nimetatud hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 14. oktoobril 2019 EKRE Sõprade Klubi Facebooki (FB) grupis J. Böhmi poolse artikliviite jagamise alla järgnevad kommentaarid: ▪ "Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise." ▪

"Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada. Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas."

Eeltooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Avaldatud faktiväited on ebaõiged ja kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Kostja väidab, et hageja on taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis, et hageja kasutas oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning et hageja tutvus nõuniku ametis olles dokumentidega enda huvides. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav. 2(14)

Kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis, on ebaõige. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-s 1 sätestatust, eeldaks kostja poolt avaldatud väide seda, et hageja on kas Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või oleks juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks samuti Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Yandex. Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja on suhtekorraldusettevõtte Osaühingu Alfa-Omega Communications (AOC) juhatuse liige. See osaühing osutas taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust, mis hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Tegemist ei ole mingil viisil tegevusega, mida saaks samastada või kasvõi võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav, kuid see on siiski ebaõige faktiväide ning kostjal lasub kohustus selline teave eemaldada. Ebaõige on kostja faktiväide, nagu oleks hageja kasutanud oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning tutvuda dokumentidega enda huvides. Kostja väidetust võib järeldada, et hageja kasutab oma ametipositsiooni ära enda huvides ehk hageja on korruptant, st äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik. Sisuliselt väitis kostja, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust selleks, et panna toime karistusseadustikus sätestatud süütegusid, nt mõjuvõimuga kauplemise näol ning saavutada seeläbi mingi isiklikke huve kandev eelis. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada, et tema avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Hageja ei ole kunagi kasutanud oma ametipositsiooni ära ei enda ega kellegi kolmanda huvides. Kostja avaldatu sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud hageja isiku pihta eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Samuti ei ole kostja mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Kostja esitatud ebaõige faktiväide ametipositsiooni kuritarvitamise kohta on põhjustanud hagejale ja tema ettevõtte töötajatele, koostööpartneritele ning lähedastele ebamugavustunnet töökohtumistel, avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures see häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, on äärmiselt muserdav end pidevalt kostja poolt avaldatud laimu vastu kaitsta. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka hageja perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. Lisaks kannatas tugevalt ka hageja tõsiseltvõetavus ettevõtjana. Riigikohtu praktikat arvestades on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 2). Faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad hageja hinnangul väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja avaldatu kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväidete tõttu kahjustunud, kuna väidetest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Selliste väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kostja poolt avaldatud väiteid on võimalik objektiivselt 3(14)

kontrollida (st nende aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebakompetentne, laisk ja ahne inimene. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis hagi esitamise seisuga pole muutunud ega muutumas. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul tuleb järeldada, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata.

Kostja avaldatud faktiväited on tõesed ning antud hinnangud kohased. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on ise oma ebaeetilise ja avalikkuse teravdatud tähelepanu pälvinud käitumisega ministri nõuniku ametis olles ning skandaalse lahkumisega töölt ajendanud kostjat kommenteerima. Hageja peab avalikus ametis oma tegevuse eripärast tulenevalt taluma võrreldes keskmise inimesega rohkem kriitikat ning arvestama sellega, et inimesed tema tegevust ja käitumist arvustavad. Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Hageja pole usutavalt tõendanud, milline kahju täpselt ja just kostja tegevusest tulenevalt tekkis. Kohtul tuleb hinnata nii hageja enda tegevust kui ka kostja postituste sisu koosmõjus ja tervikuna, eriti arvestades põhjust, miks hageja tegevus laialdast kommenteerimist leidis. Hageja kuuluv AOC osutas taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust. See teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hagejale peaks hästi teada olema avalikult kättesaadav info, et taksofirmat Yandex seostatakse julgeolekuohuga (eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii EL-is kui ka Eestis, samuti on Yandex.Taxi tegevuse küsitav seaduslikkus leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu. Kui sellisele ettevõttele nagu Yandex tehakse avalikku kampaaniat, sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada nimetatud ettevõtte turuosa, suunates võimalikult suurt osa inimesi pakutavat teenust tarbima, ei saa seda kuidagi käsitleda kui ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva äriühingu tavapärast majandustegevust, mis ei pälviks avalikkuse laialdast tähelepanu ning mille osas ei esitata faktiväiteid ega anta hinnanguid. Kostjale teadaolevalt lahkus hageja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist põhjusel, et tema tegevus ei vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja äriühingu AOC tegevus oli otseselt seotud Yandexi huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri otsesel nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi oma eelnimetatud äriühingu juhatusest ega astunud vabatahtlikult seaduse nõudeid järgides tagasi ka meedianõuniku kohalt ning oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis tegeles aktiivselt hoopis oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest isikuõigusi rikkuv ega seega õigusvastane. Kostja kasutas temale Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 45 tulenevat sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma arvamust ja veendumusi.

4(14)

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis hagi 30. detsembri 2021. a otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1215 eurot. Otsuse kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1). PS §-dest 17 ja 45 tulenevalt on sõnavabadus üks demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi, millega põrkub põhiõigus aule ja heale nimele. Pooletel puudub vaidlus ning hageja esitatud väljavõtte alusel FB kommentaariumist on ka tuvastatav, et kostja kirjutas FB-s J. Böhmi jagatud Postimehe artikli ("Täispikkuses ja muutmata: minister Kingo nõuniku avameelne avaldus") alla hageja kohta järgnevalt: ▪

"Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise." (kommentaar I);

▪

"Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada. Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas." (kommentaar II).

Kohus märkis, et kuigi nii hageja kui ka kostja on leidnud, et kostja poolt kirjapandu puhul on tegemist faktiväidetega, ei ole kohus seotud poolte antud hinnanguga. Kohus leidis, et kostja kommentaar I on peamiselt faktiväide, millest keskmine arukas inimene võib aru saada, et hageja töö on seotud Venemaa (viide Kremlile) äriühingu Yandex takso ainuesindamisega Eestis. Samas lõpeb kommentaar kostja arvamuse ehk väärtushinnanguga, millest võib keskmine mõistlik lugeja aru saada, et kostja avaldab isiklikku nördimust selle üle, et hageja on samaaegselt Eesti Vabariigi ministri heaks töötamisega nõus saama sissetulekuid ka Venemaaga seotud äriühingult. Kommentaar II on tervikuna kostja väärtushinnang hageja kohta. Kuigi esmapilgul võib näida, et kindlas kõneviisis avaldatu puhul võiks olla tegemist kostja poolt avaldatud tõsikindla faktiga, siis teine lause kommentaarist reedab, et tegemist on siiski kostja poolt hageja suunal avaldatud isikliku arvamusega, mis on kantud kommentaaris I väljendatud seisukohast, et hageja töötas samaaegselt nii ministri nõunikuna kui Venemaaga seotud äriühingu huvides. Kohtu hinnangul viitab arvamuslikku laadi seisukohale kommentaari II esimeses lauses kasutatud sõna "nagunii", mis on mh subjektiivsetele järeldustele või hinnangutele osutav sõna (sama tähendusega ka: "niikuinii"). Kohtu arvates on oluline vahe lausetel "isik tuhlas dokumentides" ja "isik nagunii tuhlas dokumentides". Esimesest näitest võib aru saada kui ühemõttelisest ümberlükkamatust konstateeringust, s.o tõsikindlast faktist. Teise näite puhul peegeldub lauses ütleja isiklik arusaam, kuidas tema arvates inimene võis tegutseda. Isiklikke arusaamu ja ettekujutusi mingitest asjaoludest ning nendest ajendatud väljaütlemisi ei saa aga kohtu hinnangul pidada faktiväiteks, vaid väärtushinnanguks. Seega on kommentaar I kostja faktiväide, mis on põimunud väärtushinnanguga, ning kommentaar II on tervikuna väärtushinnang. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti 5(14)

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kuigi iga isik tunnetab oma au, head nime ja minapilti subjektiivselt, siis vaidluse korral au ja hea nime teotamise üle lähtub kohus objektiivse mõistliku isiku arusaamast ning arvamusest. Avaldatud hinnanguid või faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole relevantne. Hageja on hagis märgituga ise möönnud, et kostja kirjapandu, milles ta seostab hagejat taksofirmaga Yandex, ei ole hageja au teotav. Hageja on pidanud kommentaari I ebaõigena esitatud faktiväiteks seetõttu, et hageja ei ole olnud Yandex ainuesindaja TsÜS § 34 lg 1 tähenduses, st Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Kuigi kostja on vaidlusaluses kommentaaris terminiga "ainuesindaja" juriidilisest kontekstist lähtuvalt eksinud, tuleb sellele vaatamata nõustuda hageja seisukohaga, et vastav kommentaar ei ole siiski hageja au teotav. Kohtule pole teada, et kostja oleks põhjalike õigusteadmistega isik, kelle puhul saaks eeldada ka juriidilisest aspektist läbimõeldud sõnavõtte. Hageja ise on jaatanud enda seotust Yandexiga ja seega saab järeldada, et paralleelselt ministri nõunikuna töötamisele on ta osutanud läbi äriühingu AOC teenuseid ka eelnimetatud äriühingule. Seega vaatamata kostja ekslikule väljendile "ainuesindaja" ei saa ümber lükata hageja enda poolt tunnistatud fakte. Hageja seotus AOC-ga on tuvastatav ka kohtule esitatud tõendite põhjal. Seega ei ole faktiväide "Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga" hageja au teotav ega mainet kahjustav. Samuti ei ole kostja avaldatud väärtushinnang "Aga nõuniku jaoks raha ei haise" VÕS § 1046 tähenduses mainet kahjustavalt ebakohane. Kostja subjektiivse arvamusena väljendatu on teravalt sõnastatud ja kriitiline, kuid mitte ebasünnis ega vulgaarne ning jääb põhiseadusliku sõnavabadusõiguse (PS § 45) lubatavatesse raamidesse ega ole õigusvastane. Kommentaar II on kommentaaris I avaldatust meelevaldsem. Kostja arvamusest võib keskmine inimene aru saada nii, et tema hinnangul võis hageja ministri nõuniku ametit enda ärihuvides ära kasutada, kasutades tema käes ministri nõunikuna olevaid dokumente enda firmale sidemete loomiseks ja klientide saamiseks. Kuna tegemist on kostja subjektiivse väärtushinnanguga, siis erinevalt faktiväitest ei ole võimalik tõendada selle arvamuse tõesust või väärust. Siiski peab analüüsima selle kommentaari võimalikku õigusvastasust VÕS § 1046 tähenduses. Kostja avaldus dokumentides väidetava tuhlamise kohta on otseses seoses kostja kommentaariga I, kus kostja avaldas kaudselt pahameelt selle üle, et hageja, töötades ministri nõunikuna, tegi samaaegselt paralleelselt tööd enda äriühingu huvides. Samas ei saa keskmine lugeja kohtu hinnangul kommentaarist aru nii, et hageja on neid kostja poolt spekulatiivselt avaldatud toiminguid ka tegelikkuses teinud. Kostja väärtushinnanguna avaldatud mõttearendus ei saa eeltoodu põhjendustel olla hageja mainet kahjustav. Vastavat kommentaari võiks pidada hageja au teotavaks, kui kostja väljaöeldu oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Juhul kui kostja avaldanuks nimetatud asjaolusid ühemõtteliselt kindlas kõneviisis absoluutse tõe pähe, mõjutanuks see eeldatavalt ka hageja mainekuvandit kolmandate isikute ees.

6(14)

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on nentinud, et väljendusvabaduse kaitse ei laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib (vt EIK

7.detsembri 1976. a otsus kohtuasjas nr 5493/72, Handyside vs. Ühendkuningriik). Väärtushinnang loetakse põhjendatuks, kui see ei ole pelgalt spekulatiivne, vaid sellise hinnangu andmiseks on olemas üldine (objektiivne) faktiline baas, mille põhjal eri inimesed võivad teha ka erinevaid järeldusi (vt EIK 24. veebruari 1997. a otsus kohtuasjas nr 19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia). Objektiivselt võis kostjal tekkida subjektiivne, siseveendumusest ajendatud, faktilistel asjaoludel põhinev kahtlus, et samal ajal mitme erineva isiku heaks töötades võis hagejal olla isiklik huvi kasutada talle ministeeriumist kättesaadavat infot, mistõttu kostja seda ka oma kommentaaris lubatava liialduse piires ka väljendas. Käesoleval juhul ei saa kostja poolt väärtushinnanguna kirjutatud teist kommentaari pidada aga vulgaarseks, räigeks või inimväärikust alandavaks. Kohus leidis kokkuvõttes, et ka kostja kommentaar II ei ole õigusvastane. Kuna kumbki kostja kommentaaridest pole õigusvastane, on täitmata üks kahju hüvitamise nõude eeldustest, mistõttu tuleb hageja mittevaralise kahju nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Nõude ühe eelduse puudumise tõttu ei analüüsinud kohus täiendavalt poolte muid seisukohti ning nende kohta esitatud tõendeid. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub 31. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et kommentaar I puhul on kostja väide õige või põhjendatud, kostja üksnes eksis sõnakasutuses ning väide ei riku hageja õiguseid (st pole õigusvastane). Väide, et hageja äriühing on Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis, on faktiliselt vale. Kuna väide on faktiliselt vale ning kostja kasutas seda väidet, et luua hagejast ebaõige mulje enda kommentaaride jadas, siis on ka see väide õigusvastane. Maakohtu otsuses esitatud põhjendus kostja sõnakasutuse juriidilise korrektsuse kohta väljub poolte esitatud argumentidest (kostja pole öelnud, et ta oleks justkui eksinud ja et kõrvalseisjad saaksid sellest eksimusest aru) ning ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Maakohus ei saa, andmata pooltele võimalust selle kohta arvamust avaldada, käsitleda faktilisi asjaolusid pooltest erinevalt. Kuna pooled vaidlesid vaid väite faktiõigsuse üle, siis pidi maakohus vastavatesse piiridesse jääma. Kostja ei tõendanud, et hageja äriühing (AOC) oleks Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis või et hageja või AOC oleks tegelenud üldse esindamisega (rääkimata ainuesindamisest). Kommentaar II (tervikuna) ei ole väärtushinnang. Tegemist on (ebaõige) faktiväitega, sest kontekst on faktipõhine ning kõiki väiteid on võimalik jah-ei skaalal kontrollida ja tõendada. Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 1047 lg 1, sest ametikoha ära kasutamine oma firma jaoks sidemete ja klientide saamisel ja isiklikes huvides dokumentides tuhlamine on objektiivselt tõendatavad asjaolud. Sõna "nagunii" kasutamine kommentaaris ei saa muuta faktipõhist kommentaari subjektiivseks hinnanguks. Maakohtu enda analüüs otsuse p-s 36, mille kohaselt on kommetaar II otseses seoses esimese kommentaariga, oleks pidanud viima järelduseni, et tegemist on kaudse faktiväitega. Ka ebaõige mulje jätmine on võrdsustatud ebaõigete andmete avaldamisega. Juhul kui keegi jätab mulje, et talle on teada mingid kindlad faktid, mille kohta saab hinnanguid anda, siis 7(14)

avaldab ta tegelikult väite teatud faktide esinemise kohta. Faktidele antud hinnang ei ole enam oluline, sest tegelikkuses eksitatakse avalikkust väitega teatud faktide esinemise kohta. Sarnast olukorda käsitles Riigikohus ka asjas nr 3-2-1-159-14 tehtud lahendi p-s 10. Praegusel juhul oli samuti kostja tegevuse tahtlus kantud eesmärgist eksitada avalikkust (st hagejat isiklikult mittetundvaid inimesi) hageja kohta ebaõige mulje jätmise kaudu. Tegemist on faktiliselt vale kommentaariga – negatiivse sisuga valeväide teotab isiku au ja on seega õigusvastane. Mõlema kommentaari sisu on õigusvastane ning maakohtu vastupidine järeldus ei ole õige. Maakohus on leidnud, et kommentaar II võiks olla õigusvastane vaid siis, kui väljaöeldu oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Kohtu selline käsitlus ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Samuti jättis maakohus nõuetekohaselt arvestamata kommentaaride avaldamise konteksti ja väidete kogumi. Väidete kontekst oli läbivalt hageja halvustamine (mh seose loomine, justkui hageja tuhlaks dokumentides Kremliga seotud ettevõtte huvides). Maakohtu seisukoht, et kostjal võis tekkida "kahtlus", ei põhine kostja enda väidetel. Kostja on väitnud, et kõik väited on tõesed (kinnitas võimalust neid tõendada). Järelikult asus maakohus ise asjaolusid sisustama ja tegi seda pooltest erinevalt. Samuti pole tegemist Eesti kultuurikontekstis "lubatava liialdusega". Hagejale teadaolevalt pole kohtupraktikas selliseid "lubatavaid liialdusi" ka võimaldanud. Alusetute kahtluste külvamine pole käsitletav kriitikana, mida inimene peab mõistlikult taluma. Eelmärgitud kehtib ka kommentaar I kohta. Kommentaare tuleb vaadata loogilises seoses ja tervikus ning nende avaldamise (negatiivses) kontekstis. Hageja esitab apellatsioonkaebuses kaks uut (menetluses varem esitamata) väidet. Esiteks tugineb hageja apellatsioonkaebuses selle, et kostja ei avaldanud enda arvamust, vaid osales teadlikult hageja vastu suunatud laimukampaanias. Kostja ise tunnistas hagejale detsembris 2021. a, et ta avaldas hageja kohta sotsiaalmeedias laimavat teksti, mille kirjutas talle "messengeris" ette tema endine erakonnakaaslane Kert Kingo. Vastutasuks laimu levitamisele kaasaaitamise eest organiseeris K. Kingo mh kostja õigusabikulude hüvitamise ning soovis tulla hageja algatatud kohtuasjades (käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjades nr 2-20-3847 ja 2-20-3865) hageja vastu tunnistama. Eelmärgitut arvestades on võimalik kostja käitumist kvalifitseerida ka tahtliku heade kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Teiseks tugineb hageja sellele, et kostjal pole tekkinud ega teki lepingulise esindaja kulu. Kostjale ei ole kunagi ühtegi arvet väljastatud, kostjal pole kokkulepet menetluskulude maksmiseks ning kostja pole isegi kordagi enda advokaadiga suhelnud. Advokaadi leidis ja temaga suhtles hagi teemal samuti vaid K. Kingo, kes lubas maksta ka kostja õigusabi arved. Seega ei ole kostja esindaja kohtule esitatud taotlus hagejalt kliendi kulude väljamõistmiseks faktiliselt õige, sest kulud kandis kostja eest K. Kingo ja kostjal pole kohustust kulusid K. Kingole hüvitada (vastav kokkulepe puudub). Uute väidete ja tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on hageja hinnangul lubatud, sest hageja sai vastavatest asjaoludest ja tõenditest teada alles detsembris 2021, kuid maakohus lõpetas eelmenetluse 2. aprillil 2021 ning ei lubanud pooltel enam tõendeid esitada. Lisaks on koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid olulised asja õigeks lahendamiseks. Kuna apellatsioonkaebuse väiteid arvestades tuleb hagi täielikult rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Isegi juhul, kui kohus peaks hagi 8(14)

osaliselt või täielikult rahuldamata jätma, pole kostjal menetluskulu tekkinud ning järelikult ei saa seda hagejalt ka välja mõista.

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja kommentaaris I ei ole midagi ebaõiget või solvavat. Kommentaaris on öeldud, et hageja firma esindab Yandexit. Yandex on teadaolevalt seotud Kremliga ja hageja saab Yandexi esindamise eest raha. Hageja ise on (jätkuvalt) kinnitanud, et tema äriühing AOC Yandexile teenust osutab. Eelduslikult on see teenus tasuline. Jääb arusaamatuks, millega hageja kostjat selle kommentaari puhul solvas. Praeguseks on täielikult muutunud hageja tegevuse tähendus ning sellest tulenev kostja kommentaari kontekst. Kui kommentaari kirjutamise ajal oli Eestis teada, et Yandexi teenuste kasutamine ei ole otseselt soovitatav ja sellega kaasnevad riskid isikuandmete lekkimiseks Vene Föderatsiooni luureametkondadele, siis käesoleval ajal on igasugune seos äriühinguga, mille teenuseid kasutades võivad andmed lekkida, otsene oht ühiskondlikule julgeolekule. Kuna Vene Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 Ukraina Vabariigi vastu hävitussõda, on Vene Föderatsiooni kui kuritegeliku riigiga seotud ettevõtete tegevus, sh nii teenuste osutamine, toetamine, nõustamine jms on muutunud üheseltmõistetavalt ohtlikuks ning ebaeetiliseks üle terve maailma. Tsiviliseeritud elureegleid järgivates riikides on juba keelatud peaaegu kõikide Vene Föderatsiooniga seotud ettevõtete tegevus. Eelduslikult puudutab või hakkab selline keeld kohe puudutama ka Yandexit. Kostja siiski rõhutab, et ta ei pidanud kommentaari kirjutades silmas seda, et hageja tuhlab dokumentides Kremliga seotud ettevõtte huvides. Viimane on hageja juurdemõeldis. Vaidlusalused kaks kostja kommentaari on sisult täiesti erinevad. Kostja kommentaar II ei ole selline, mis annaks hagejale aluse hüvitist nõuda. Lähtudes VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest pidi hageja kui avaliku elu tegelane mõistlikult taluma seda, et tema tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult. Kostja arvates tuleb hinnata nii hageja enda tegevust kui ka kostja postituste sisu koosmõjus ja tervikuna, eriti arvestades põhjust, miks hageja tegevus laialdast kommenteerimist leidis. Apellatsioonkaebuses ei keskendu hageja vaidluse objektile, vaid on esitanud rea asjasse mittepuutuvaid uusi väiteid ja tõendeid. Asjakohatud on hageja väited, et tema vastane nn laimukampaania on eelnevalt koordineertitud ning kostjal ei ole või ei saa olla tekkinud menetluskulu. TsMS §-le 174 lg-st 9 tuleneb, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja väited menetluskulude osas tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on ilmselt esitatud eesmärgil vabaneda menetluskulude tasumise kohustusest. Kostja on ka pärast apellatsioonkaebuse esitamist esindajale kinnitanud, et soovib enda esindamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt tühistada osas, milles kohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1215 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3), ning jätta menetluskulude rahaline suurus maakohtu määrata TsMS § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatud korras. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide selliseid rikkumisi, mis võinuks apellatsioonkaebuse väiteid arvestades mõjutada lõpplahendit. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9(14)
7.1.Hageja väitel on kostja põhjustanud talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Apellatsioonkaebuses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi või ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt (alates 1. detsembri 1997. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97) võib isiku au teotada (VÕS § 1045 lg 1 p 4) nii ebaõige faktiväite kui ka ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus seevastu väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.
7.2.Maakohtu järelduste kohaselt on kommentaar I faktiväide, mis on põimunud väärtushinnanguga, ning kommentaar II tervikuna väärtushinnang. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu järeldustega.
7.3.Apellatsioonkaebuse põhjendustest võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kommentaari I osas nõustub hageja maakohtuga selles, kas tegemist on faktiväite või väärtushinnanguga, kuid hageja leiab, et väide, mille kohaselt on hageja äriühing (AOC) Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis, on faktiliselt vale (ning kostja kasutas seda väidet, et luua hagejast ebaõige mulje enda kommentaaride jadas). Kommentaari II osas ei nõustu hageja maakohtuga, et tegu on (tervikuna) kostja väärtushinnanguga. Hageja arvates on kommentaaris II esitatud ebaõiged faktiväited, sest kontekst on faktipõhine ning kõigi väitete tõesust on võimalik kontrollida ja tõendada. Lisaks toob hageja välja, et ka kostja ise on menetluses väitnud, et kõik kommentaarides esitatud väited on tõesed (ja neid on võimalik tõendada), ning maakohus asus ise lubamatult asjaolusid pooltest erinevalt sisustama.
7.4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu. Nendele põhimõtetele on viidanud ka maakohus vaidlustatud otsuses. Hagaja on asjas esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Iseensest võib nõustuda hagejaga selles, et kostja faktiväide, nagu oleks AOC (mille juhatusse hageja kuulub) Kremliga seotud Yandexi ainuesindaja Eestis, ei ole kitsas juriidilises tähenduses õige, vähemasti on see väide ebatäpne. Ka maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et väide Yandexi esindamise kohta TsÜS § 34 või muu sätte tähenduses oleks tõene. Samas on maakohus õigesti leidnud, et see ekslik faktiväide ei ole hageja au teotav ega mainet kahjustav. Hageja ei eita AOC lepingulist seotust Yandexi kaubamärgiga ning möönab, et kostja väide, milles ta seostab hagejat taksofirmaga Yandex, ei ole hageja au teotav. Hageja ei ole asjas taotlenud kostja poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist (VÕS § 1047 lg 4).
7.5.Maakohus leidis õigesti, et ei ole asja lahendamisel seotud poolte hinnanguga sellele, kas kostja poolt kirjapandu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid. Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mille puhul ei ole kohus seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Seega ei ole põhjendatud ka hageja etteheide, nagu ei oleks maakohus lähtunud asja lahendamisel poolte esitatust.

10(14)

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kommentaari II puudutavas erineb maakohtu poolt 2. veebruari 2021. a määruses (tl-d 52–53) toodud õiguslik käsitlus otsuses esitatud järeldustest. Nimelt leidis maakohus viidatud määruses, et kostjal tuleb mh tõendada kommentaaris II kindlas kõneviisis esitatud väiteid. Seega pidas kohus suuremat osa kommentaarist II määruses ilmselt faktiväideteks ning selles aspektis võis olla hiljem otsuses esitatud käsitlus hagejale üllatav. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1) ning ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, v.a juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg 4 teine lause). Samas ei nähtu apellatsioonkaebuse väidetest, et see maakohtu minetus võinuks mõjutada kohtu lõppjärelduste põhjendatust.

7.6.Samuti on põhimõtteliselt õige hageja käsitlus, mille kohaselt on võimalik ebaõigeid andmeid (õigusvastaselt) avaldada ka selliselt, et avaldaja jätab mulje, et talle on teada teatud kindlad faktid, mille kohta saab hinnanguid anda. Sellisel juhul avaldab isik sisuliselt väite teatud faktide esinemise kohta. Praegusel juhul see siiski nii ei ole. Avaldatu käsitlemine faktiväite või väärtushinnanguna sõltub mh esitamise/avaldamise kontekstist (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et keskmine lugeja ei saa kommentaarist II aru selliselt, et kostjale on tõsikindlalt teada, et hageja on kommentaaris viidatud toiminguid teinud (kasutanud ametikohta enda ärihuvides ära, tuhlanud dokumentides jne). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kommentaar II on kostja väärtushinnanguna käsitletav mõttearendus.
7.7.Maakohus ei eksinud VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama lõike teise lause alusel tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Ringkonnakohus rõhutab, et VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatut arvestades ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Viidatud lõike teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Praegusel juhul tuleb kaalumisel lähtuda ühelt poolt hageja PS §-s 17 sisalduvatest põhiõigustest (au ja hea nime kaitse) ning teiselt poolt kostja väljendusvabadusest (PS § 45). Maakohus on poolte erinevaid olulisi õigusi ja hüvesid kaalunud ning leidnud, et väärtushinnangute avaldamine kostja poolt oli piisavalt põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale seisukohale.
7.8.Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). PS § 17 11(14)

kaitsealasse kuulub ka isiku maine (hea nimi), mida võidakse teotada isiku reputatsiooni kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, sh meediakanalite kaudu. Samas ei välista PS §-s 17 sõnastatud keeld au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046) (vt ka ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). Kostja kommentaarid on sisult kriitilised ning võivad mõjuda häirivana ja hageja reputatsiooni Eestis ettevõtjana kahjustada, kuid kaaludes poolte PS §-dest 17 ja 45 tulenevaid põhiõigusi, jäävad väljendused lubatu piiridesse. Ringkonnakohtu hinnangul saab valitsuse ministri nõunikku pidada ka avaliku elu tegelaseks küsimuses, mis puudutab tema võimalikke isiklikke ärihuvisid nõunikuna töötamise ajal. Kuna selline nõunik võib mh mõjutada ministri poliitilisi otsustusi, on igal juhul õigustatud ka avalikkuse teravatud tähelepanu nõuniku isiklike majandus- ja ärihuvide vastu. Seetõttu võib olla õigustatud ka tavapärasest teravam kriitika nõuniku tegevuse osas, sh põhjendamatu kriitika. Lisaks tuleb arvestada, et kommentaarid on avaldatud sotsiaalmeedias, kus isiku väljendusvabaduse piirid on võrreldes n-ö vana meediaga (ajalehed, raadio ja televisioon) eelduslikult mõnevõrra laiemad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja avaldatud kommentaarid ei ole vulgaarsed, hageja inimväärikust alandavad või mõnitavad.

7.9.Hageja rõhutab apellatsioonkaebuses kommentaaride I ja II sisulist seotust ning väidete avaldamise konteksti. Ringkonnakohtu hinnangul võib iseenesest nõustuda maakohtuga ning hagejaga, et kommentaarides I ja II avaldatu on omavahel mõtteliselt seotud. Hageja märgib õigesti, et ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Ringkonnakohtu arvates see praegusel juhul siiski nii ei ole. Maakohus on hageja väidetest järeldanud, et paralleelselt ministri nõunikuna töötamisele osutas hageja äriühingu AOC kaudu teenuseid ka Yandexile. Hageja seda maakohtu järeldust apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Hageja väitel oli AOC sõlminud 2019. a septembri teises pooles lepingu Yandex.Taxi. B.V-ga. Kommentaaris I kostja poolt ekslikult kasutatud väljend "ainuesindaja" ei muuda kostja poolt antud väärtushinnanguid põhjendamatuteks.
7.10.Kommentaaride kontekst on kohtule esitatud materjalide põhjal küll negatiivne, kuid see ei muuda veel kostja tegevust õigusvastseks. Samuti ei saa nõustuda hageja käsitlusega, nagu võiks kostjat pidada vastutavaks sama postituse juurde kirjutatud hilisemate kommentaaride eest. Nende kommentaaridega tekitatud võimalik kahju ei ole hõlmatud kostja poolt väidetavalt rikutud kohtuste kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostja ei ole nimetanud hagejat enda kommentaarides "nais Herman Simmiks", samuti ei saa mõistlik lugeja kostja avaldatust järeldada, et hageja kasutas ministeeriumi töökohta ära Kremliga seotud ettevõtte huvides.
7.11.Kostja käitumist ei saa ringkonnakohtu arvates kvalifitseerida tahtliku heade kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Isegi kui kostja kirjutas kommentaarid kolmanda isiku soovitusel või mahitusel, ei muuda see kommentaaride sisu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kommentaarides sisalduvate väärtushinnangute sisu ei ole ebakohane (õigusvastane) ning ebatäpne väide hageja äriühingu Yandexi "ainuesindajaks" olemisest kommentaaris I ei ole hagejat laimav.
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb rahuldamata ning apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt üksnes menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamise osas (vt otsuse p 9 ja selle alapunktid), jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS §178 lg 4 järgi ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud hüvitamisele.

12(14)

9.Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1215 eurot.
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu kostja esindajakulu. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).
9.2.Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja asjaolusid arvestades tekkis ringkonnakohtul kahtlus, et maakohus ületas kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire, kuna jättis kontrollimata, kas kostjal on tekkinud esindaja õigusabi eest tasumise kohustus. Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 13–14 koos nendes viidatud praktikaga). Hageja väidab apellatsioonkaebuses, tuginedes kaebusele lisatud FB sõnumivahetuse väljavõttele (kaebuse lisa 2; tl-d 106–107), et kostjal pole tekkinud ega teki lepingulise esindaja kulu. Kostja on sõnumivahetuses hagejale tunnistanud, et advokaat ei ole talle kunagi ühtegi arvet väljastatud, kostjal pole esindajaga kokkulepet menetluskulude tasumiseks ning kostja polevat isegi kordagi enda advokaadiga suhelnud.
9.3.Kuna ringkonnakohtul tekkis eeltoodu põhjal kahtlus, kas kostjal on tekkinud esindaja õigusabi eest tasumise kohustus, palus kohus kostjal TsMS § 176 lg 6 esimese lause alusel esitada menetluskulusid tõendavad dokumendid, sh kulude kohta maakohtu menetluses. Kostja esitas 21. oktoobril 2022 küll apellatsioonimenetluse kulusid tõendavad dokumendid, kuid ei ole esitanud maakohtu menetluse kulusid tõendavaid dokumente. Kostja esindaja selgitab 2. novembri 2022. a menetlusdokumendis (tl-d 129–130), et ei saa kohtu nõutud kuludokumenti esitada alustatud kriminaalmenetluse nr 22913000011 (kriminaalasi) tõttu, kus seoses advokaadibüroo poolt esitatud arvetega on esitatud kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 järgi ning maakohtu kulusid puudutavaid arveid peetakse võltsituteks. Ringkonnakohtu nõutud dokumentide esitamine praegusel hetkel ja käesolevas menetluses riivaks esindaja enese mittesüüstamise privileegi, sest kohtunõude täitmine pooleliolevas kriminaalasjas võib formaalselt kaasa tuua kostja esindaja vastu täiendava kahtlustuse esitamise KarS § 345 lg 1 järgi. Kostja palub eelnevaga seoses käesolevas asjas TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse peatada kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas või alternatiivselt peatada tsiviilasja menetlus osaliselt, s.o kostja menetluskulude osas maakohtus, kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas.
9.4.Hageja vaidleb 4. novembril 2022 esitatud seisukohas kostja menetluse peatamise taotlusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta kostja 2. novembri 2022. a menetluse peatamise taotlusega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.
9.5.Ringkonnakohus leiab eelnevat arvestades, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada, kuna maakohtu menetlust puudutavas osas ei ole esindajakulude tasumise kohustust võimalik ringkonnakohtule esitatud selgituste ja dokumentide põhjal tuvastada. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks menetlust tsiviilasjas kostja esitatud põhjendustel peatada (TsMS § 356 lg 1), kuna asja sisuline lahendamine (hageja nõuete lahendamine) ei sõltu kriminaalasjas tehtavast 13(14)

lahendist. TsMS §-st 2 tulenevalt on tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ka tsiviilasja lahendamine mõistliku aja jooksul. Tsiviilasja menetluse osaline peatamine ei ole võimalik.

9.6.Arvestades kostja 2. novembri 2022. a menetlusdokumendis esitatud põhjendusi ning võimalust, et maakohtu menetluskulude tõendatus võib mh sõltuda kriminaalasjas tuvastatavatest asjaoludest, peab ringkonnakohus hetke menetluslikus olukorras mõistlikuks, et kulud määrab TsMS § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatud korras tervikuna kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust käesolevas otsuses kindlaks ei määra. Maakohtul on võimalik kaaluda menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1 alusel.
9.7.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele küll see, kui tema eest kandis kulud muu isik, kuid õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimist tuvastamata ei ole siiski võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja