Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2023 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-135264
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi O B vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
803,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post xxx) Kostja O B (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Sulev Mander (e-post xxx)
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 444 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja esitas kohtule nõude, mille kohaselt palub kostjalt välja nõuda põhivõlgnevuse 566,49 eurot, intressivõlgnevuse 10,12 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 151,37 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja nõude aluseks on X AS ja kostja vahel sõlmitud lepingud. Lepingust tulenevad nõuded loovutati hagejale 20.01.2021 koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja möönab, et tal võib olla võlgnevusi X ees, kuid tegelikult senine/esialgne võlausaldaja X ei ole hagejale ega tema lepingulisele esindajale mingeid nõudeid kostja vastu loovutanud ning seega ei saa hageja kostjalt kohtus ka mingeid summasid nõuda. Hageja ei ole esitanud kohtule (ka mitte kohtu nõudmisel) nõude loovutamise lepingut ja muid dokumente, mis tõendaksid nõude loovutamist kostja vastu hagejale või tema esindajale. 20.01.2021 e-kirjaga saadetud nõude loovutamise massteatega ei saa käesolevas asjas arvestada, kuivõrd ilmselgelt on tegemist fabritseeritud dokumendiga, sest 31.05.2018 ei loovutanud esialgne võlausaldaja mingit nõuet kostja vastu hagejale, kuna esialgse võlausaldaja enese teatest kostjale selgub, et ta võib nõude loovutada peale 26.10.2020 siis, kui kostja 7 päeva jooksul võlgnevust ei tasu. Lisaks, hagi järgi tekkis kostja väidetav võlgnevus alles 18.07.202018.12.2020. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite. Aegumine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. TsMS § 486 lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. 04.11.2021 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohaselt on hageja nõue kokku 740,19 eurot. 03.02.2022 määrusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle antud hagimenetlusse. Hagiavaldus on esitatud kohtule 15.03.2022. Riigikohtu 12.11.2008 lahendi 3-2-1-95-08 kohaselt tuleb nõude aegumise seisukohalt analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijalepingutest tulenevate nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kostja hinnangul on hageja nõuded aegunud. Aegumistähtaeg algab kehtiva TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja põhinõue tuleneb järgnevatest arvetest: arve nr xxx – maksetähtaeg 18.07.2020; arve nr xxx – maksetähtaeg 18.08.2020; arve nr xxx – maksetähtaeg 18.09.2020; arve nr xxx maksetähtaeg 18.10.2020; arve nr xxx – maksetähtaeg 18.11.2020; arve nr xxx - maksetähtaeg 18.12.2020.
Seega muutusid arved sissenõutavateks järgnevalt: arve nr xxx – 19.07.2020; arve nr xxx – 19.08.2020; arve nr xxx – 19.09.2020; arve nr xxx - 19.10.2020; arve nr xxx – 19.11.2020; arve nr xxx- 19.12.2020. Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et hageja nõuded muutusid sissenõutavateks 19.07.2020; 19.08.2020; 19.09.2020; 19.10.2020; 19.11.2020 ja 19.12.2020, aegunuks hageja nõuded TsÜS § 146 lg 1, 147 lg 3, 136 lg 2 ja 137 lg 1 alusel 01.01.2024 kell 00.00. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.11.2021, mistõttu ei esine aluseid aegumise kohaldamiseks, kuna hageja on esitanud oma nõude tähtaegselt, s.o enne nõuete aegumist. Nõude loovutamine Pooled vaidlevad menetluse kestel peamiselt selle üle, kas OÜ Aktiva Finants on õige nõude esitaja ning kas X loovutas hagejale kostja vastu tuleneva nõude korrektselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletud. VÕS § 168 lg 1 sätestab, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 166 loob nõude loovutamise piirangud. Esmalt tuvastab kohus, et hageja nõue on loovutatav VÕS § 164 lg 1 tähenduses ning ei esine VÕS § 166 piiranguid nõude loovutamise osas. Küsimus on selles, kas nõue on korrektselt hagejale loovutatud ning kas kostja võib keelduda hagejale kohustuste täitmisest VÕS § 172 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-05 p 17). Hageja on nõude loovutamist tõendanud esmalt hagiavalduse lisaga 5, millest nähtub, et e-posti aadressilt xxx edastati e-posti aadressile xxx 20.01.2021 kell 17:29:35 teatis, mille kohaselt: 31.05.2018.a. sõlmis võlausaldaja nõudeõiguste loovutamise lepingu, mille alusel loovutas kõik lepingust nr. xxx tulenevad nõuded O B vastu, koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega, Aktiva Finants OÜ-le (reg.kood: 10746479). Uue võlausaldaja esindajaks nõude sissenõudmisel on Julianus Inkasso OÜ (reg.10686553).
Kostja vaidles nimetatud tõendile vastu ning kinnitas, et nii X AS ega ka hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi dokumenti tõendamaks nõude omandamist esialgselt võlausaldajalt X AS. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud lisa 5 asjaolu, et hageja oleks omandanud X AS-i nõude. Hagiavalduse kohaselt loovutas X AS hagejale nõude 20.01.2021.a. Kohtule esitatud eelviidatud tõendi kohaselt loovutati väidetav nõue aga juba 31.05.2018.a. Samas hageja enda poolt esitatud tõendi (hagiavalduse Lisa 4) kohaselt ei saanud enne 26.10.2020 toimuda mingit nõude loovutamist ükskõik millisele äriühingule, sest esialgse võlausaldaja teatise sisu kohaselt oli võimalik nõude loovutamine peale 26.10.2020 siis, kui 7 päeva jooksul kostja võlgnevust ei tasu. Hageja ei ole kohtule esitanud ka hageja ja X AS vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut, millega hagejal oleks võimalik enda nõude olemasolu tõendada. Kohus andis menetluse kestel hagejale võimaluse tõendamaks X AS nõude üleminekut hagejale. Hageja esitas kohtule täiendavad tõendid 21.06.2022 ja 07.10.2022. Hageja leiab, et nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Kostja vaidles hageja täiendavatele tõenditele vastu. Käesolevas asjas ei ole esialgne võlausaldaja X võlgnikku teavitanud, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale ehk siis hagejale. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hageja esitatud täiendavad tõendid X AS poolt nõude loovutamist hagejale. Ainuke relevantne tõend on 21.06.2022 lisa 2 „teatis nõude loovutamise kohta“, mille kohaselt loovutab keegi nimetu esindaja X AS nõude 20.01.2021.a OÜ-le Aktiva Finants, kuid teatis on allkirjastamata ja märkimata on mis nõue, mis lepingust. Kuna hageja esitatud lisa 2 ei ole allkirjastatud ning dokumendist ei nähtu, millise nõude loovutamisega on tegu, siis ei ole lisa 2 puhul tegemist korrektse nõude loovutamise teatisega, millega saaks kinnitada asjaolu, et X AS loovutas just käesoleva nõude hagejale. Kohus selgitab lisaks, et senise võlausaldaja poolt VÕS § 168 lg 2 alusel välja antud loovutusdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt allkirjastatud või kandma vastavat digiallkirja (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.2016, lk 849). Kuna lisa 2 on allkirjastamata ega ole juba ainuüksi seetõttu nõuetekohane, siis ei ole X AS kostjat teavitanud nõude loovutamisest ning hageja pidi esitama kostjale X AS koostatud nõude loovutamise teate, mida hageja ei teinud. Hageja on hilisemalt esitanud kohtule ka kostja ja hageja vahelise kirjavahetuse, milles nähtub, et kostja on nõus justkui võlgnevust tasuma, kuid esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada eposti aadressi, kellele kiri saadeti ning seda, millistest võlgnevustest on juttu. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kostjal mitmeid võlgnevusi ning nimetatud kirjavahetus ei kinnita, et kirjavahetuses olev võlgnevus on seotud justnimelt käesoleva vaidlusega. Kirjavahetuses nähtub viitenumber xxx, mis kattub hagiavalduse lisas 5 ning 21.06.2022 menetlusdokumendi lisas 3 oleva viitenumbriga, kuid hagiavalduse lisa 5 kohaselt loovutati hagejale nõue 31.05.2018, mitte 20.01.2021 nagu väidab hageja hagiavalduses. Seega ei saa kohus veenduda selles, et kirjavahetuses nimetatud võlgnevus on seotud käesoleva nõudega ning seda isegi olukorras, milles kostja kasutab sama e-posti aadressi, kuhu väidetavalt edastati hageja poolt hagiavalduse lisas 5 olev nõude loovutuse teatis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja nimetatud teatise kätte sai. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega ei ole võimalik tõendada hageja nõude olemasolu. Hageja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid selle kohta, et X AS oleks hagejale nõude loovutanud, mistõttu ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Kohus märgib, et isegi kui hagejal oleks olemas nimetatud nõude korrektne loovutusleping, siis ei ole hageja tõendanud hagiavalduse esemeks olevate lepingute loovutamise teadete saatmist kostja ühelegi aadressile. Kostja on eitanud teadete kättesaamist. TsÜS § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see
muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise teatis jõudis kostja eluvõi asukohta. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, ei saa ka hageja esitatud tõendite pinnalt lugeda nõude loovutamise teadet kostjale kättetoimetatuks, mistõttu on kostjal õigus keelduda hageja ees kohustuste täitmisest VÕS § 172 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud enda nõudeõiguse olemasolu ega asjaolu, et kostjale oleks nõude loovutamise teatised nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi ei kuulu rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud õigusabikuludena summas 1656 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Hageja kuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja esinduskulud põhjendatud 11,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 120€/h, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tasu määraga. Kohus leiab, et kostja põhjendatud õigusabikulude suurus on 1656 eurot ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1656 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.