X hagi A1 Autokeskus OÜ vastu ostuhinna, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 12.09.2022 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
31 209,84 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja A1 Autokeskus OÜ (registrikood 12543898), lepinguline esindaja Piret Tõnnus-Saks Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.08.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-17413 ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Jätta asja juurde võtmata kostja esitatud 01.03.2020 müügipakkumine ja eemaldada see pabertoimikust. Võtta asja juurde kostja esitatud e-kirjavahetus poolte kompromissiläbirääkimiste kohta.
3.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus vastavalt asja sisulise arutamise tulemusele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 25.11.2020 Harju Maakohtusse hagi A1 Autokeskus OÜ (kostja) vastu ostuhinna, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Peale 12.02.2021 ja 16.03.2021 nõuete suurendamise avaldusi palus hageja kostjalt välja mõista ostuhinna 26 500 eurot, hüvitise 2204,34 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 211,03 eurot, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 27 866,40 eurolt alates 26.11.2020, 249,60 eurolt alates 12.02.2021 ning 588,34 eurolt alates 16.03.2021 kuni nõude täitmiseni. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ostis 06.03.2020 SEB Liising AS-i (liisinguandja), hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepinguga (leping) sõiduki Kia Sorento (sõiduk); - enne müügitehingu sõlmimist pakkus kostja sõidukit müügiks portaalis www.auto24.ee; - hageja avaldas kostjale enne lepingu sõlmimist, et sõiduk ei tohiks olla avariiline, sest ta soovib saada Kia Eesti esindusest (esindus) kehtivat garantiid; - kostja kinnitas, et tegemist on avariivaba autoga, millele esindus annab kehtiva garantii; - hageja tasus 05.03.2020 garantiitaotluse tasu 150 eurot, ettemaksuarve 3000 eurot ning sõiduki registreerimistasu 192 eurot; - kostja andis sõiduki 06.03.2020 hagejale üle aktiga, mille kohaselt ei olnud sõidukiga toimunud avariisid; - hilisemal pöördumisel otse esinduse poole ilmnes, et sõiduk on avariiline; - sõiduk läbis kontrolli 05.03.2020 ja müüja oli avariilisusest enne sõiduki hagejale üleandmist teadlik; - 09.10.2020 taganes hageja sõiduki müügilepingust. Sõiduk ei vasta müügilepingu tingimustele. Puudust ei ole kostjal võimalik kõrvaldada. Kostja on kohustatud tagastama müügihinna 26 500 eurot, hüvitama sõiduki soetamisel kantud kulud 493,40 eurot ning hageja õigusabikulud 873 eurot. Sõiduki soetamise kuludest on kostjale tasutud 380,40 eurot (garantii vormistamise tasu 150 eurot ja registris arvele võtmise kulu 192 eurot + käibemaks) ning liisinguandjale tasutud 113 eurot lepingutasu. Tulenevalt kostja lepingurikkumisest oli hageja sunnitud kasutama õigusabi ning ta on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulusid 873 eurot vastavalt esindaja poolt esitatud arvetele. Ekspert RP arvamuse kohaselt on sõiduk osalenud liiklusõnnetuses, milles on saanud löögi parempoolsesse esinurka. Kostjal tuleb hüvitada arvamuse saamise kulu 249,60 eurot. Sõiduki osas ilmnes täiendav puudus, millest hageja teavitas kostjat 31.12.2020. Sõites lumisel ja jäisel teel, hakkas armatuurlaual põlema märgutuli, mis andis teada nelikveo mitterakendumisest. Kostja oli hagejale müünud neljarattaveoga sõiduki. Kostja keeldus vea osas vastutust võtmast.
2(11)
Hageja lasi nelikveo rakendumisega seotud puuduse ise esinduses kõrvaldada ja see maksis 588,34 eurot. Hageja taotles taganemisavalduses, et kostja tagastaks talle sõiduki ostuhinna 26 500 eurot, hüvitaks sõiduki soetamise kulud 455 eurot ja kahju 576 eurot hiljemalt 21.10.2020. Hageja nõuab kostjalt viivist 27 531 eurolt alates 22.10.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.11.2020 211,03 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja 27 866,40 eurolt alates 26.11.2020, 249,60 eurolt alates 12.02.2021 ning 588,34 eurolt alates 16.03.2021 kuni nõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - sõiduki üleandmisel ei viidanud hageja mingile tema jaoks olulisele asjaolule ega pidanud puuduseks üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud garantii puudumist; - kostja ei andnud kinnitusi sõidukile tootja garantii jätkumise kohta; - hageja soovis kontrollida garantii jätkamise võimalust, milleks kostja esindusele taotluse vormistas; - enne sõiduki müümist käis see esinduses tehnohoolduses, mille käigus vahetati mh mootoriõli, vedelikud, filtrid, vaadati üle kere ja värv, kuid mingitele puudustele tähelepanu ei juhitud. Tootja garantii puudumine ei saa olla käsitletav müügilepingu rikkumisena või sõiduki puudusena. Pooled leppisid kokku tootja garantiita sõiduki müügihinnas, mis rahuldas hagejat.
2.2.Pooltel puudus alus arvata, et sõidukiga on toimunud avarii. 03.11.2020 vaatlesid pooled sõidukit väliselt ja uurisid esinduse viidatud avariijälgi, kuid neid ei tuvastanud. Äärmisel juhul saab tegemist olla varasemate kahjujuhtumitega. Kohtumisel selgus, et hageja sõidukile tekitati hiljuti Ülemiste keskuse juures kahju, mille tõttu käis hageja esinduses sõiduki vasakpoolset külge värvimas. Hageja kasutas sõidukit probleemideta enam kui pool aastat. Enne 24.09.2020 hageja garantiikontrolli tulemuse vastu huvi ei tundnud. Pole eluliselt usutav, et sellise erilise huvi korral (nagu hageja hagis väitnud on) ei tundnud hageja asja vastu huvi ligi pool aastat. Hagejal puudub lepingust taganemiseks alus.
2.3.Hageja ei saa nõuda garantiieelse kontrolli tasu, sest ta on selle eest teenust saanud. Sõiduki registreerimistasu ja SEB Liising AS lepingutasu kostja kandma ei pea. Õigusabikulusid oleks hageja saanud minimeerida või ära hoida, kui hageja oleks kostja poole pöördunud või hagejale oleks õigusabi korras selgitatud, et tavapärane ja mõistlik on lepingulises suhtes kõigepealt lepingupartneri poole pöörduda. Seega tuleb ka see kulu hageja kanda jätta.
2.4.Kostja ei nõustu ka hageja ülejäänud nõuetega. Kuna sõiduki viga ilmnes pärast kuue kuu möödumist sõiduki üleandmisest, peab hageja tõendama, et kostja veast teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 2 teises lauses märgitud eeldus ei kehti). Hageja ostis kasutatud sõiduki, mis on enam kui kaks aastat tootmise järel kasutuses olnud ja hageja teadis seda. Kostja ei keeldunud viga parandamast, vaid selgitas, et hagejal tuleb pöörduda sobivasse töökotta. Hageja valis Viljandis asuva töökoja ning otsustas ohtliku sõidukiga talviste
3(11)
teeoludega nii kaugele sõita. Hageja väitel oli sõiduk Viljandis remondis 15.01.2021-02.02.2021, samas on hageja poolt esitatud ekspertarvamuse kohaselt toimunud sõiduki ülevaatus Tallinnas asuvas remonditöökojas 26.01.2022.
2.5.Kostja ei ole nõus oluliselt halvenenud sõidukit tagasi võtma. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja taganemisavaldus on põhjendatud ja hagiavalduse nõue tuleb rahuldada, esitab kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestab nii hageja kasutamise ajal sõidukile tekkinud vigastustega kaasneva kahju kui sõiduki kasutuseelise. Iga läbisõidetud 1000 km vähendab sõiduki hinda 1%, millele lisandub sõidukiga toimunud kahjujuhtumite/avariidega vähenenud sõiduki väärtus (sõltub kahjustuste ulatusest). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 12.08.2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - sõiduk 25.02.2020 vaadati üle esinduses; - 05.03.2020 andis kostja sõidukile müügigarantii kolmeks kuuks või 10 000 kilomeetri läbimiseks, kuid sõidukil puudus tootjagarantii; - 06.03.2020 lepinguga ostis hageja kostjalt sõiduki hinnaga 26 500 eurot ja samal kuupäeval koostati sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt; - 09.10.2020 esitas hageja lepingust taganemisavalduse ja nõudeavalduse, milles märkis et kostja rikkus lepingut oluliselt, sest sõiduk ei olnud avariivaba ja sellele ei olnud võimalik saada esindusest garantiid; - 31.12.2020 teavitas hageja kostjat, et nelikvedu ei rakendu ja tekkinud on kulu seoses siduri vahetusega.
3.2.Kostja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud, mistõttu ei saa hageja lepingust taganeda. Viking Motors AS on kohtu esitatud teabenõudele vastates selgitanud, et kere ja värvi ülevaatus on kord aastas kohustuslik kõigile autodele; 06.03.2020 arvelt nr 332003645 nähtub, et auto parem esinurk on avariiline, mootoriruumis plastikud katki, see on näha visuaalselt. Ka hageja poolt esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et avariilised vigastused on väliselt kõrvaldatud, täiendavat kontrollimist ja vajadusel remonti vajav esiosa kandev konstruktsioon, millel ilmselt esineb jääkdeformatsioon, mille ulatus selgub peale esiosa lahti võtmist ja mõõdistamist. Kohtu poolt tehtud täiendavatele järelpärimistele vastas Viking Motors AS 09.09.2021, et auto tagastati pärast garantiikontrolli teostamist kostjale 06.03.2020 ja arve nr 332003645 saadeti 06.03 kell 13.43 eposti aadressile XXX. Samuti, et vaidlusalune sõiduk viidi teenindusse 07.10.2020 ja vigastused kajastuvad kalkulatsioonis (plekitöö, keretöö, värvitöö). Ebaõige on hageja seisukoht, mille kohaselt oli kostja teadlik, et sõiduk, mille ta hagejale üle annab, on avariiline. Esiteks on kostja põhjendatult esile toonud, et hageja sõlmis liisingulepingu 06.03.2020 kell 8.45 ja müügilepingu kell 10.27, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 10.31 ja 12.11 ning arve esitati kell 13.45. Ükski tõend ei kinnita, et sõiduki avariilisusest oleks kostjat teavitatud enne lepingu sõlmimist. Ainuüksi märge, et auto parem esinurk on avariiline, ei kinnita sõiduki avariilisust ja kõiki auto tehnilise seisukorra tagajärgi, mis sellest võib tekkida, määrates sh auto hinda.
4(11)
See, et sõidukil puudus tootja garantii, nähtub vara üleandmise-vastuvõtmise akti lisast 1. Samuti viitab sellele asjaolu, et 05.03.2020 garantiilepingu punktis 4.1 andis müüja omapoolse garantii kolmeks kuuks või 10 000 km, mis hakkas kehtima sõiduki üleandmise päevast. Pooled leppisid kokku garantiijuhtumid sellel tähtajal. 31.12.2020 on hageja kostjat teavitanud, et nelikvedu ei rakendu ja tekkinud on kulu seoses siduri vahetusega. Pärast garantii tähtaega tekkinud rikke eest müüja garantiikorras ei vastuta. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et sõiduki avariilisus ning garantii puudumine tõid hagejale kaasa kulud, mida ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks müügitehingut tehes valetanud. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega ei ole põhjendatud ekspertiisitasu väljanõudmine kostjalt. RP 29.01.2021 arvamuse kohaselt on sõiduk osalenud liiklusõnnetuses. Esitatud arvamusest ei nähtu, kas ja millal liiklusõnnetus toimus - enne ostu-müügi lepingu sõlmimist või hilisemalt. Ekspert leidis, et mootori ega turvavarustuse seisukorras vigu ei esine, ka tehnohooldused ei kinnita auto tehnilise seisukorra puudusi võimaliku avariilisusega. Ekspert selgitas täiendavalt varjatud avariilisuse tähendust ning leidis, et auto puhul sai kannatada liiklusõnnetuses sõiduki parempoolne esinurk; vaatamata mõningatele lohakusvigadele on sõiduk väliselt taastatud, kuid teadmata on avariiliste vigastuste ulatus ja taastamisremondi maht; seetõttu on tõenäoline, et sõiduki potentsiaalne ostja väldib sellise sõiduki soetamist juhul, kui turul esineb müügis vaadeldava sõidukiga analoogseid sarnase pakkumishinnaga liiklusõnnetus osalemata sõidukeid. Esitatud arvamus kajastab üldist teavet ega seondu konkreetse vaidlusaluse auto väidetava avariilisuse ja sellest tulenevate puuduste esiletoomisega. Teave, et auto parem esinurk on avariiline, ei tõenda auto avariilisust, mis tooks kaasa lepingu olulise rikkumise ja õiguse lepingust taganeda.
3.3.Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole kohtueelselt tekkinud kulude 1366,40 eurot väljamõistmine põhjendatud (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ja § 127 lg 2 ja 3 alusel). Ka kahju hüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka viivisenõue. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.1.Maakohus leidis põhjendamatult, et taganemisavalduse eeldused ei olnud täidetud. Kohtu järeldused on raskesti jälgitavad, sest need on üldsõnalised ja vastuolulised. Samuti on kohtu poolt teostatud tõendite analüüs puudulik.
4.2.Viking Motors AS poolt tuvastatud avariilisust kinnitab täiendavalt RP arvamus. Ilmnenud varjatud puudus on selline, mida ei ole võimalik VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega andes parandada, st sõiduki avariilisuse fakti ei ole võimalik olematuks muuta. Eelnevast nähtub, et Saksamaalt 2020. aastal imporditud sõiduauto on osalenud avariis, kusjuures avarii on olnud sellise löögitugevusega, et selle kahjustav mõju jõudis kapotialustesse mootori osadesse ning tekitas deformatsioone sõiduki esiosa kandevkonstruktsioonis. Kostja on vara üleandmise-vastuvõtmise aktis 06.03.2020 märkinud, et sõidukiga ei ole toimunud kahjujuhtumeid ega avariisid, teades selleks hetkeks, et see ei vasta tõele. Ometi leidis maakohus, et sellise varjatud puuduse näol ei ole tegemist müügilepingu rikkumisega.
5(11)
4.3.Kostja oli hiljemalt enne sõiduki üleandmist teadlik ka tehase garantii jätkamise võimatusest, kuid ka seda fakti sõiduki üleandmise eel hagejale ei avaldanud.
4.4.Sõidukite avarliisus ja tehase garantii jätkamise võimatus on iga mõistliku ja vähegi teadlikuma auto ostja jaoks olulised tingimused, millest lähtuvalt müügiotsus langetada. Ükski mõistlik inimene ei taha endale või oma pereliikmele soetada autot, mis kannab endas riski, et auto kere ning turvavarustus õnnetusjuhtumi korral reisijaid ettenähtud viisil ei kaitse. Tehase garantii kinnitab veelkordselt sõiduki turvalisust, nõuetekohast hooldusajalugu ning teisalt soodustab rahaliselt ostjat olukorras, kus sõidukil on vaja välja vahetada garantiiga hõlmatud osi.
4.5.Asjaolu, kas kostja oli sõiduki avariilisusest teadlik, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. VÕS § 116 ega § 223 sätted ei sea olulise lepingurikkumise korral ostja õigust taganeda sõltuvusse sellest, kas müüja puudusest teadis. Kohus on vastavat järeldust tehes ka eksinud, kuivõrd dokumentaalsed tõendid kinnitavad vastupidist. Kohus ei ole eristanud 588,34 euro suurust nõuet, mis kujutab endast eraldiseisvat lepingutingimustele mittevastavusest tingitud kulu, mille eest kostja seadusest tulenevalt vastutab. Lisaks müügihinna tagastamisele on kostja kohustatud hüvitama hagejale sõiduki soetamisega seoses kantud kulud 493,20 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 873 eurot. 12.02.2021 menetlusdokumendis on hageja seda nõuet suurendanud 249,60 euro võrra (eksperditasu) ning 16.03.2021 menetlusdokumendis 588,34 eurot võrra (siduri väljavahetamise kulu). Lõplikuks hüvitisnõude suuruseks jäi seega 2204,34 eurot. Seoses 588,34 euro suuruse nõudega vastutab kostja VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kostja ei ole tõendanud, et nelikveo rakendumisega seotud puudus tekkis tarbija enda tegevuse tagajärjel. Vastupidi, Rael Autokeskus OÜ on 15.02.2021 e-kirjas selgitanud, et viga võis esineda juba aasta tagasi. Kui sõidukil olnuks kehtiv tehase garantii, oleks puudus kõrvaldatud garantii korras ning pooled ei oleks pidanud selle eest tasuma. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 3) ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha küsimuses, kas kostja rikkus oluliselt sõiduki ostumüügilepingu tingimusi ja vastutab rikkumise eest (I), seejärel analüüsib kostja tasaarvestusavaldusega seonduvat (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III).
6(11)
I
9.Puudub vaidlus, et sõiduki müügileping sõlmiti 06.03.2020 ja hageja esitas kostjale taganemisavalduse 09.10.2020. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on tekkinud õigus lepingust taganeda, st kaas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, kas ta vastutab selle eest ja kas hageja esitas taganemisavalduse tähtaegselt. Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et müüja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt RKTKo-d 20.06.2011, nr 3-2-157-11, p 28; 30.05.2013, nr 3-2-1-34-13, p 28).
10.Esmalt tuleb vastata küsimusele, kas sõiduk vastas lepingutingimustele.
10.1.Hageja on tuginenud sellele, et soovis osta sõidukit, mis ei oleks avariiline. Kostja on rõhutanud, et hageja seda lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei väljendanud ja vastupidised tõendid puuduvad.
10.2.Pooled on sõlminud müügilepingu koos selle lisaks oleva üleandmise-vastuvõtmise akti lisaga 1 (I kd, tl 25 ja 34). Sellele on kostja kui müüja esindajana alla kirjutanud Taimar Kiveste. Aktis on lahter „muud asjaolud“ ja selles rida „Sõidukiga on toimunud kahjujuhtumeid või avariisid“ ning kasti „ei“ on tehtud linnuke. Nimetatust järeldab ringkonnakohus, et kahjujuhtumite ja avariide puudumine oli müügilepingu tingimus. Kuna antud tingimus on saanud müügilepingu osaks, ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kas hageja sõiduki avariilisuse puudumist poolte lepingueelsetel läbirääkimistel rõhutas. Õige on kostja seisukoht, et sellekohased tõendid asjas puuduvad.
10.3.Kuna pooltel oli kokkulepe, et ostetav sõiduk ei ole avariiline, oli avariilise sõiduki näol tegemist lepingutingimustele mittevastava asjaga VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi, kuna sellel ei olnud kokkulepitud omadusi.
11.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas sõidukil avariilisuse puudumine on müügilepingu oluline tingimus, mille järgimata jätmine andis hagejale õiguse lepingust taganeda (VÕS 116 lg 1 mõttes).
11.1.On üldteada asjaolu, et sõiduki avariilisus on sõidukite müügilepingute sõlmimisel oluline asjaolu. Transpordiameti kodulehel (kättesaadav https://www.transpordiamet.ee/kasutatudsoiduki-ostjale) õpetatakse ostjatele, et enne ostu sooritamist tuleb kontrollida sõiduki tehnilist olukorda, antakse sellekohaseid juhiseid ja räägitakse „peidetud avariilisuse“ olulisusest. Täiendavalt on avariilisuse olulisust selgitanud praeguses asjas ekspert RP oma 02.07.2021 arvamuses (I kd, tl 183-184). Arvamuse kohaselt langetab avariilisus ostjate ostuhuvi; raskema avarii varjamine tähendab liiklusohtu, kuna teadmata on taastamisremondi kvaliteet ja see, kuidas käituvad sõiduki turvavarustus ja kere konstruktsioonielemendid järgmis(t)e avarii(de) korral. Seega mõjutab avariilisus nii sõiduki hinda kui ohutust.
11.2.Lisaks kinnitab avariilisuse küsimuse olulisust sõiduki müügilepingu sõlmimisel asjaolu, et kostja müüdud sõiduki üleandmisaktis kajastus selline tingimus. Kui autoasjatundjast kostja peab seda oma kutsealal nii oluliseks, et kasutab sellekohast lahtrit oma müügilepingu lisas (üleandmise aktis), on järelikult tegemist olulise tingimusega, mille suhtes on müügilepingu pooltel huvi.
7(11)
11.3.Sõiduki avariilisuse tõttu ei saa hageja oma sõidukile tootjagarantiid. Tegemist on müügilepingu avariilisuse puudumise tingimuse rikkumisest tuleneva tagajärjega, mis kinnitab samuti, et avariilisuse puudumise näol on tegemist müügilepingu olulise tingimusega.
11.4.Kuna kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis (turvaline auto, millele on võimalik saada garantii tootjalt), kostja pidi aga kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema, on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. Kuna avariilise sõiduki müümisega rikkus kostja oluliselt müügilepingut, võis hageja lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1 mõttes). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et garantii puudumisest oli hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik. Samas ei välista see hageja tuginemist müügilepingu rikkumisele avariilisuse tõttu.
12.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest.
12.1.Ehkki kostja on menetluses väitnud, et ta ei teadnud sõiduki müümise hetkel avariilisusest, ei välista see kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja puudustest ei teadnud (vt RKTKo 25.05.2015, nr 3-2-150-15, p 17). VÕS § 218 lg-st 1 ja § 214 lg-st 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 223 lg-test 4 ja 5 tulenevalt võib ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline, muu kui tarbijalemüügi lepingu puhul ka VÕS §-s 116 nimetatud juhtudel.
12.2.Maakohus tuvastas, et sõiduki esindus pidas sõidukit avariiliseks ja kajastas seda kostjale esitatud 06.03.2020 arvel nr 332003645. Auto tagastati pärast garantiikontrolli teostamist kostjale 06.03.2020 ja arve nr 332003645 saadeti 06.03 kell 13.43 e-posti aadressile XXX. Hageja sõlmis liisingulepingu 06.03.2020 kell 8.45 ja müügilepingu kell 10.27, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 10.31 ja 12.11 ning arve esitati kell 13.45. Nimetatust saab järeldada, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuigi see ilmnes hagejale hiljem (VÕS § 218 lg 1 I lause; § 218).
12.3.Kuna hageja ei heida kostjale ette müügigarantii puudumist ega esita sellest tulenevaid nõudeid, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kostja sõidukile antud müügigarantii.
13.Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, millal hageja olulisest lepingurikkumisest teada sai või pidi teada saama. Sellest ajast arvates hakkab kulgema lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg VÕS § 118 tähenduses. Maakohtul tuleb hinnata, kas hageja teatas müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (VÕS § 220 lg 1).
13.1.Mittevastavusest teatamisel tuleb maakohtul eristada asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab Riigikohtu praktika kohaselt asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo 30.04.2017, nr 3-2-146-17, p 25; RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 31).
8(11)
14.Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et kostja rikkus müügilepingut sellega, et sõidukil ei rakendunud libedaga nelikvedu. Puudub vaidlus, et hageja lasi remondiettevõttel nimetatud vea edukalt kõrvaldada. Kuna puudus oli kõrvaldatav, ei saa olla tegemist müüdud asja olulise puudusega. Lisaks oli hageja puuduse ilmnemise hetkeks juba müügilepingust taganemise avalduse esitanud. II
15.Tulenevalt maakohtu ebaõigest seisukohast, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud, jättis maakohus hindamata poolte vastastikkused rahalised nõuded.
15.1.Kui maakohus leiab asja järgneval lahendamisel, et hageja müügilepingust taganemisel on toime, tuleb poolte nõudeid hinnata tagasitäitmise võlasuhte kontekstis. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Riigikohus on selgitanud, et tagastusnõue müüja suhtes kuulub liisinguandjale ja liisinguvõtjale solidaarselt, st tegemist on solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 tähenduses (RKTKo 19.04.2006, nr 3-2-1-29-06, p 27). Seega oleks lepingust kehtiva taganemise korral hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel sõiduki eest tasutud ostuhinna tagastamist, kostjal on omakorda õigus nõuda hagejalt sõiduki tagastamist.
15.2.VÕS § 191 lg 2 järgi, kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud. Seega, kui hageja tagastab lepingust taganemise korral sõiduki, peab kostja hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb hagejale hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud (VÕS § 1042 lg 1 mõttes). Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata, kas sõiduki nelikveo rakendumiseks tehtud kulutused olid kasulikud või vajalikud. Selleks tuleb pooltele anda võimalus oma seisukohtade ja vajadusel tõendite esitamiseks.
15.3.Asjaolu, et nelikveo mitterakendumise puudus ilmnes 10 kuud peale auto kasutamist (detsembris 2021), ei anna alust jätta hageja nõuet rahuldamata. Kohaldamisele ei tule kehtiva VÕS § 218 lg 22 müüja vastutuse eeldus, sest see säte jõustus 01.01.2022. Kohaldamisele kuulub kuni 31.12.2021 kehtinud VÕS § 218 lg 2 redaktsioon. Seega pidi hageja tõendama, et puudus esines juba müügi hetkel. Ka selleks tuleb pooltele anda võimalus oma seisukohtade ja vajadusel tõendite esitamiseks.
16.Kostjal on õigus nõuda hagejalt sõidukile tekitatud kahju hüvitamist (selle väärtuse vähenemist muuga kui korrapärase kasutamisega) (VÕS § 189 lg 4) ja sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliste väljaandmist (VÕS § 189 lg 1). Kattuvas osas saab kohus poolte vastastikused rahalised kohustused tasaarvestada. Praegusel juhul on kostja teinud menetluses ka sellekohase tasaarvestusavalduse.
9(11)
16.1.Eelmenetluses tuleb kohtul välja selgitada menetlusosaliste taotlused. Kostja menetluslik tasaarvestuse taotlus ei ole selge ja maakohtul tulnuks lasta seda selgitada (TsMS § 392 lg 1 p 2). Kostja tasaarvestusavalduses puudub tasaarvestatav summa ja nõuete arvutuskäik. Sellest võiks heal juhul tuletada, et tasaarvestuse tegemise kuupäeval pidas kostja hageja kõiki nõudeid kokku tasaarvestatuks kostja kasutuseelise ja hageja poolt sõidukile tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kohus ega hageja ei pea hakkama kostja tasaarvestusavaldusest tema nõuet tuletama, vaid maakohus oleks pidanud andma kostjale võimaluse oma taotlust selgitada ja selle arvestuskäik ning metoodika esile tuua. Asja uuel arutamisel tuleb kostjale anda võimalus esitada vastav kasutuseelise ja sõidukile tekitatud kahju arvestuskäik, samuti hagejale võimalus esitada sellele vastuväited. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus oma väiteid tõendada.
16.2.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt saab lepingust kehtiva taganemise korral kumbki lepingupool nõuda teiselt poolelt ka saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt hõlmab esemest saadav kasu eseme kasutamisest saadavaid eeliseid (kasutuseeliseid). Iseenesest on õiged kostja viited kilometraaži arvestamisele kohtupraktikas. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel hinnata ka seda, milline on kostja kasutuseeliste õiglane väärtuse protsent iga läbitud 1000 km kohta. Ka siin tuleb anda pooltele võimalus oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. III
17.Asja uuel arutamisel on maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu suunised materiaalõiguse kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2 esimene lause).
18.Pooled esitasid ringkonnakohtule lõplike seisukohtadega uusi asjaolusid. Kostja esitas tõenditena pooltevahelise kirjavahetuse kompromissiläbirääkimiste kohta apellatsioonimenetluses ja hagejale 01.03.2020 tehtud müügipakkumise. Ringkonnakohus jätab uued asjaolud ja müügipakkumise tähelepanuta, kuna need on esitatud peale apellatsioonkaebuse tähtaega (TsMS § 634 lg 2). Müügipakkumine tuleb eemaldada pabertoimikust. Asi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks ja ringkonnakohus ei hakka asjas tuvastama asjaolusid. Pooltel on õigus esitada uusi asjaolusid ja taotleda tõendite asja juurde võtmist maakohtus. Ringkonnakohus märgib siiski, et hageja etteheide kostjale kompromissiläbirääkimiste käiku kajastava kirjavahetuse esitamise kohta ei ole põhjendatud. Asjas võib omada tähendust, milline kostja kompromissipakkumine oli ja miks hageja keeldus selle vastuvõtmisest. Juhul, kui maakohus peaks jõudma asja lõplikul lahendamisel sarnase tulemuseni, mis ringkonnakohus või kostja kompromissina pakkus, võib see omada tähendust menetluskulude jaotamisel (TsMS § 163 lg 2). Seetõttu võtab ringkonnakohus läbirääkimiste kulgu kajastava kirjavahetuse asja juurde.
19.Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust, ei ole selgitanud pooltele kohalduvat õigust ega tõendamiskoormust, ei ole nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ega seetõttu asja ammendavalt arutanud. Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik asjaolude suure mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada
10(11)
apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.