2-22-140490/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kirjeldav ja põhjendav osa

6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma menetluskulude rahalise suurusena märkinud kokku 912 eurot, millest lepingulise esindaja tasu õigusabi eest hagimenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses 527 eurot (3h, 169 eurot/tund + maksekäsu kiirmenetluses kulu 20 eurot) ja riigilõiv 385 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud lepingulise esindaja ajakulu õigusabile kokku 4 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi, mis hõlmab ajakulu nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluses. Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud õigusabi eest taotletav tasumäär 169 eurot/tund, käibemaksu ei lisandu. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine eeldab muuhulgas ka kohtu poolt tunnitasule hinnangu andmist. Esindaja ja esindatav võivad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt omavahel kokku leppida ükskõik millise suurusega tunnitasus, kuid kohtumenetluse vastaspoolelt ei kuulu üldjuhul väljamõistmisele tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnaste tsiviilasjade keskmist. Tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid hageja ja tema esindaja koostavad regulaarselt oma igapäevases kutsetegevuses, ja hagiavalduses puudus vajadus käsitleda keerukamaid õiguslikke probleeme. Arvestades sarnaste tsiviilasjade keskmist kohtupraktikas väljamõistetavat menetluskulu, peab kohus hageja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 240 eurot (summale käibemaksu ei lisandu). Kohus mõistab seega kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 625 eurot (385 + 240 = 625). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine