Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli EUROPARK ESTONIA OÜ hagi A K vastu võla nõudes. Kohtu 20.03.2023 määrusega (jõustunud 05.04.2023) asendas kohus varasema kostja A K teise kostjaga, C C K . Kohus määras, et hagiavaldus tuleb toimetada kätte kostjale C C Kle ning kohustada kostjat hagiavaldusele vastama 20 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. Kohus jättis seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata EUROPARK ESTONIA OÜ hagi A K vastu võla nõudes. Kohus jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Kostja C C K märkis oma 30.03.2023 menetlusdokumendis kohtule, et hageja nõue on 20.03.2023 täidetud ja hagejale teatavaks tehtud. Hageja esitas 06.04.2023 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja märkis, et kuna hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22120634 menetluse lõpetamist. Hageja märkis, et taotluse esitamisel (06.04.2023 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 340 eurot: 220 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel ja § 172 lg 9 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (mida TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata) ning 35 eurot riigilõivu hagiavalduse esitamisel, taotleb hageja poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamist, summas 17,50 eurot. Hageja palus tagastatava riigilõivu kanda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr xxx (Swedbank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-120634, riigilõivu osaline tagastamine“. Hageja palus võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-120634 edasine menetlus; rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ning pool hagimenetluses tasutud riigilõivust 17,50 eurot (kokku 82,50 eurot), tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri; jätta tekkinud menetluskulud summas 240 (220+20) eurot täielikult kostja kanda; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kostja märkis 10.04.2023 hagivastuses, et nõudest teada saades tasus kostja hagejale 30 eurot leppetrahvi nõude eest, mille kohta on kohtule 20.03.2023 tõend esitatud. Leppetrahvi nõude osas võttis kostja hagi õigeks, ent hageja sissenõudmiskulu 10 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt leppetrahvi tasumist. Kostja märkis, et Harju Maakohtu 20.03.2023 määrusega on kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud jäetud poolte endi kanda ja seega on kohus juba menetluskulude jaotuse otsustanud ja ei saa uuesti samu menetluskulusid jagada. Lisaks sätestab TsMS § 168 lg 6, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (leppetrahvi nõude osas). Kostja leidis, et kuna hageja sissenõudmiskulude

nõue ei ole põhjendatud, siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja palus oma 24.04.2023 menetlusdokumendis jätta kostja menetluskulud vähemalt 25% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda; mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja kulu vähemalt summas 21,25 eurot; mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja märkis, et hageja tugineb põhjendamatult menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 168 lõikele. Hagejal puudub seadusest tulenev alus nõuda oma menetluskulude jätmist kostja kanda, kuna Harju Maakohtu 20.03.2023 määrusega on juba need samad hageja menetluskulud jäetud tema enda kanda. Kostja märkis, et kohus jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning määrus jõustus 05.04.2023. Kostja leidis, et seega on kohus juba menetluskulude jaotuse otsustanud ja ei saa uuesti samu menetluskulusid jagada, kuna samade menetluskulude osas on olemas jõustunud määrus. Kohus selgitas 20.03.2023 määruses, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati TsMS § 178 lg 1 kohaselt. Hageja viidatud määrust ei vaidlustanud. Pärast kostja asendamist ei ole hagejal aga menetluskulusid enam tekkinud. Kuigi kostja on seisukohal, et hageja menetluskulusid ei saa jätta kostja kanda, siis esitab kostja igaks juhuks ka sisulised vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja vaidles vastu hageja tunnitasule, milleks on 110 eurot. Kostja märkis, et eelduslikult on tunnitasu käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa ta muul moel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käibemaksukohustuslaste registri kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja lepinguline esindaja on õigusbüroo jurist, mitte advokaat. Tegemist ei ole keerulise või mahuka vaidlusega. Kostja pidas mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu saab põhjendatud olla maksimaalselt 1 tunni ulatuses. Hageja kasutab täpselt samasugustes õigusvaidlustest sama lepingulist esindajat (nt ainuüksi 2023. a lõpplahendi saanud tsiviilasjades nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx). Seega on eelduslikult lepingulisel esindajal välja kujunenud üks hagiavalduse mall, mida igas menetluses kasutatakse. Selles mallis kostja andmete ja summade muutmine ning sõidukist tehtud fotode komplekteerimine ei võta eelduslikult aega üle 1 tunni. Kostja märkis, et hageja on loobunud oma nõudest tervikuna 40 euro osas, sh 30 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudekulu. Kostja on nõuet tunnistanud vaid 30 euro osas ja selle tasunud. Kostja leidis, et seega on hageja 25% ulatuses oma nõudest omal algatusel loobunud. Kostja märkis, et sellises olukorras kohaldub TsMS § 168 lg 4 ning hageja peab kandma vähemalt 25% ulatuses kostja menetluskulud, kuna vaidlusaluses ulatuses on hageja oma nõudest omal algatusel loobunud. Kostja märkis, et kui hageja ei oleks viidatud ulatuses oma nõudest loobunud, oleks kohus pidanud jätma sissenõudekulu osas hageja nõude rahuldamata, kuna selle eeldused ei olnud täidetud, st hageja ei olnud nõudekirju saatnud uuele kostjale. Kostjat ei saa hageja poolt omal algatusel oma nõudest tervikuna loobudes panna menetluskulude jaotamisel kehvemasse olukorda, milles kostja oleks olnud siis, kui hagi oleks jäetud osaliselt rahuldamata. Sissenõudmiskulude osas ei ole vaidlust põhjustanud kostja. Käesoleval juhul on hageja saanud aru oma sissenõudmiskulude nõude perspektiivitusest ning loobunud nõudest omal initsiatiivil

Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 85 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja 10.04.2023 vastuse koostamisele kulus 0,5 tundi. Vastuse koostamine oli vajalik, kuna kohus oli selleks kostjale tähtaja määranud. Kuigi hageja loobus enne kostja poolt vastuse esitamist oma hagist, oli vastuse esitamine siiski põhjendatud, kuna tähtaeg oli selleks määratud, tähtaega ei olnud tühistatud ning loobumist ei olnud selleks ega ka käesolevaks hetkeks vastu võetud. Kostja märkis, et hageja 06.04.2023 taotlusega tutvumisele ja käesoleva vastuse koostamisele kulus samuti 0,5 tundi. Seega on kostja menetluskulud kokku 1 tunni eest 85 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr xxx menetlusega. Kostja palus kohtulahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Kohus selgitab, et kuna poolte esitatust nähtuvalt on kostja juba rahuldanud hageja 30-eurose põhinõude, siis ei ole põhjendatud teha asjas vastavas osas õigeksvõtul põhinevat lahendit. Eelneva asemel tuleb kohtul vastu võtta hageja täies ulatuses loobumine hagist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg-s 1 ning TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud põhimõtetest. Kohtu 20.03.2023 määrusega asendati varasem kostja uue kostja C C Kga ja määrati, et hagi tuleb uuele kostjale kätte toimetada ning anti uuele kostjale tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja 30.03.2023 menetlusdokumendiga koos esitatud maksekorralduse kviitungist nähtub, et kostja on koheselt pärast kohtu 20.03.2023 määruse tegemist rahuldanud hageja leppetrahvi nõude. Kuna hageja on 30eurosest leppetrahvi nõudest loobunud seetõttu, et kostja on eelviidatud nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis tuleb eelneva osas lähtuda TsMS § 168 lg-s 5 sätestatust ja jätta menetluskulud nõude rahuldamise ulatusega proportsionaalselt kostja kanda.

Ülejäänud 10-eurose sissenõudmiskulude nõudega seoses ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda, sest hageja ei ole oma 10-eurosest nõudest loobunud seetõttu, et kostja oleks vastava 10-eurose nõude rahuldanud. Asja materjalidest vastava nõude rahuldamist ei nähtu ning seejuures nähtub kostja hagivastusest, et kostja on sissenõudmiskulude nõudele selgelt vastu vaielnud. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud jaotada menetluskulud proportsionaalselt vastavalt nõuete rahuldamise ulatusele. Seega tuleb menetluskulud jätta 10/40=25% ulatuses hageja kanda ning 30/40=75% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Põhjendamatu on kostja vastuväide, mille kohaselt jaotati poolte vahel menetluskulud juba kohtu 20.03.2023 määruses. Eelviidatud määrusega jäeti läbivaatamata hageja hagiavaldus, mis oli esitatud varasema kostja A K vastu. Määruses sätestatud menetluskulude jaotus kehtib hageja ja varasema kostja A K vahelises suhtes. Uus kostja C C K ei olnud menetluse pool, kelle osas menetluskulusid hagi läbivaatmata jätmise määruses jaotati. Sama määrusega asendati küll eelmine kostja uue kostjaga, ent uus kostja oli alles menetlusse astumas ning uue kostja suhtes suhtes menetluskulusid ei jaotatud. TsMS § 457 lg 1 ja TsMS § 463 lg 2 kohaselt ei tulene eelviidatud lahendist midagi siduvat selle kohta, kuidas jaotuvad menetluskulud hageja ja uue kostja vahel. Hagiavaldus asjas oli esitatud ning uus kostja ka vastas hagiavaldusele. Hagiavalduses tuli küll kostja asendamisega seoses mõtteliselt asendada eelmise kostja nimi uue kostja nimega, ent eelnev ei tekitanud uuele kostjale hagile vastamisel mingit ebaselgust. Pooltele pidi olema arusaadav, et varasema kostja vastu esitatud hagi loetakse esitatuks uue kostja vastu ning vastava õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb eraldi hinnata käesolevas määruses menetluskulude kindlaksmääramise raames. Järgnevalt määrab kohus esmalt rahaliselt kindlaks hageja põhjendatud menetluskulud. Hagist nähtub, et hagiavalduse koostamisele on kulutatud 2 h tunnihinnaga 110 eurot. Tunnitasule lisanduva võimaliku käibemaksu hüvitamist hageja nõudnud ei ole. Kohus leiab, et hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on koostamise ajakulu 2 h põhjendatud sõltumata sellest, et hageja esindajal tuleb samalaadseid hagisid koostada mitmes erinevas tsiviilasjas. Ühtlasi märgib kohus, et käesolev asi ei ole küll keerukas, ent õigusteenuse üldist hinnataset

arvestades ei saa 110-eurost tunnitasu pidada siiski ülemäära suureks. Eelneva tõttu leiab kohus, et hagiavalduse koostamisele vastav hageja õigusabikulu summas 220 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et kuna kohus ei tee asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu TsMS § 4881 lg 1 kohaselt, siis ei ole TsMS § 4842 kohaldatav ning hageja viidatud 20-eurone maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ei ole põhjendatud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 tuleneb, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud oma nõudelt kokku 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 35 eurot hagilt) riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Kuna hagejal on õigus saada hagist loobumise tõttu tagasi pool hagilt tasutud riigilõivust summas 17,50 eurot, siis vastab hageja tasutud riigilõivule hageja põhjendatud menetluskulu summas 65+35/2=82,50 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 220+82,50=302,50 eurot. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind 85 eurot (ei lisandu käibemaksu) on kooskõlas asja materjalidega ning seega mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu (kokku 1 h) on kooskõlas kostja esindaja esitatud kahe menetlusdokumendi mahu ja sisuga. Kuna muid menetluskulusid kostjal ei ole, siis on kostja menetluskulud põhjendatud 85 euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad 25% ulatuses hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kanda ning 75% ulatuses kostja C C K kanda, siis tuleb menetluskulude hüvitamiseks hagejalt EUROPARK ESTONIA OÜ-lt kostja C C K kasuks välja mõista 85*25/100=21,25 eurot ning kostjalt C C K hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks välja mõista 302,50*75/100≈226,88 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohus on asjas 3-2-1-91-16 oma 26.10.2016.a otsuse p-s 18 leidnud, et vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada Eelnevast tulenevalt tuleb tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning selle tulemusena välja mõista kostjalt C C Klt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhjendatud menetluskulu summas 226,88-21,25=205,63 eurot ja viivis sellelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt rahuldamisele. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 35 eurot ja seega tuleb tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, ja kanda see EFTA Legal OÜ pangakontole nr xxx, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-120634, riigilõivu osaline tagastamine“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.