(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 26. november 2025.a, Tallinn 2-25-16140 Blackhill OÜ hagi Pijakopli OÜ, K. J. ja J. P. vastu solidaarselt võlgnevuse 20 000 euro, intressi 1790,70 euro ja viivise 18 175,30 euro saamiseks Hageja: Blackhill OÜ (registrikood 14829914, asukoht Soo tn 1b/ 2, 10414 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, Lootsi tn 8, 10151 Tallinn; e-post XXX) Kostjad: Pijakopli OÜ (registrikood 14727533, asukoht VäikeKopli, Tammiku küla, Järva vald, 73023 Järva maakond) K. J. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) J. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) 39 966 eurot Kirjalik menetlus
Resolutsioon
tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja I ja II on laenusaajana sõlminud hagejaga kui laenuandjaga laenulepingu VÕS § 396 lg 1 tähenduses, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja I on viivitanud laenusummade tagastamisega ja seega rikkunud raha tasumise kohustust (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral – kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-i 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenusaajast põhivõlgnik on kohustatud tagastama laenu põhiosa jäägi, kui hageja ütles laenulepingu üles VÕS § 196 mõistes. VÕS § 196 lg 4 II lause kohaselt üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 5.3. on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0.5% päevas. Kostja II ja III kui käendajad ning hageja kui võlausaldaja vahel on sõlmitud käenduslepingud VÕS § 142 lg 1 mõistes, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega lasub kostjatel solidaarne kohustus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ning hagejal on õigus nõuda kõigilt kostjatelt kostja I rahaliste kohustuste täitmist. Käenduslepingute punkti 1.1. kohaselt käendaja vastutab laenuandja ees põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingutes oli kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsumma 40 000 eurot, mida käendajatelt väljamõistetav summa ei ületa. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.