EE522200221013264447 või EE351010052031000004 5100,61 € 23,51% Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Viitenumber: 03490895 EE442200221061439253 või Themis Õigusbüroo OÜ 3908,45 € 18,01% EE731010220240584224 (12803543) Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ikxxxxxxxxxxxx) Saaja: Kxxxxx Pxxxxs HxxxxxKxxxxxx 10 466,56 € 48,24% EE307700771003048819 (6xxxxxxxxxx) Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ikxxxxxxxxxxxx) Saaja: Julianus Inkasso OÜ Aktiva Finants OÜ 275,65 € 1,27% EE147700771000526428 (10746479) Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Kokku: 21 697,85 € 100% Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349)
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4.Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus osaliselt ja määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 735 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 147 eurot, kokku seega 882 eurot, ja mõista tasu välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sentire MK.
5.Pankrotihalduri tasu summas 882 eurot, sh käibemaks 147 eurot, tasuda kohtu deposiitarvele Themis Õigusbüroo OÜ poolt 22.12.2021 ja 22.03.2022 tasutud summast OÜ Sentire MK arveldusarvele nr EE452200221011718199.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda Themis Õigusbüroo OÜ poolt 22.12.2021 ja 22.03.2022 kohtu deposiitkontole tasutud summa arvel pankrotihalduri tasu katteks 882 eurot, sh käibemaks 147 eurot, OÜ Sentire MK (registrikood 10539935) arveldusarvele EE452200221011718199 selgitusega „Exxx Kxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri tasu“.
7.Kanda Themis Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE731010220240584224 tema poolt 22.12.2021 ja 22.03.2022 kohtu tagatiste kontole tasutud summade jääk 420 eurot, märkides selgituseks „menetluskulude tagastamine, tsiviilasi nr 2-21-19189“.
8.Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud summas 501,55 eurot tasuda pankrotivara arvel.
9.Algatada Exxx Kxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
10.Jätta Exxx Kxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Exxx Kxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx linn; e-post: ixxxxxxxxxxxxxxgmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
11.Usaldusisikul (Exxx Kxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. aprillil).
12.Exxx Kxxxxxxxx esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 30. oktoobril 2023. a, järgnev 30. aprillil 2024. a jne. Iga aasta 15. märtsiks esitatav aruanne peab sisaldama andmeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
13.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4).
14.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni viienda ja seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]).
15.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
16.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4). Asjaolud
1.Tartu Maakohus kuulutas 30.03.2022. a määrusega välja Exxx Kxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
2.Pankrotihaldur esitas 04.08.2022. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
3.Tartu Maakohtu 06.09.2022. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
4.31.01.2023. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1. Lõpetada Exxx Kxxxxxxx (Kxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; 2. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks 264,50 eurot, kokku 1587,00 eurot (üks tuhat viissada kaheksakümmend seitse) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; 3. Halduri tasust 501,55 eurot koos käibemaksuga palun välja mõista pankrotivara arvelt; 4. Halduri tasust 1085,45 eurot koos käibemaksuga palun välja mõista pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt 22.03.2022.a. kohtu deposiitkontole tasutud summadest OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s); 5. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) ExxxxKxxxxxxxxpankrotihalduri kohustustest; 6. Otsustada ExxxxKxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada xxxxxxxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi; 7. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamaksete tegemiseks OÜ-le Sentire MK ja ärikeelu eemaldamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
5.Kohus avaldas 02.02.2023. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus ExxxxKxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 12.02.2023. a maksta kohtu deposiiti 1800 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
6.Kohus kuulas ExxxxKxxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Exxx Kxxxxxx avaldas, et on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
7.Exxx Kxxxxxx omab alljärgnevates pankades järgmisi arvelduskontosid • •
Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE082200221022346864, mille jääk oli 3,84 eurot.; AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EE271010011836865223, mille saldo oli 0,00 eurot.
9.Exxx Kxxxxxx informeeris haldurit selles, et asus tööle RMC Ehitus OÜ-s. Nähtuvalt maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele on RMC Ehitus OÜ maksnud Exxx Kxxxxxxxxxxtöötasu 2022. a juunis ja oktoobris. Töötasust on pankrotivarasse laekunud 497,71 eurot.
10.Tulenevalt eeltoodust on pankrotivaras kokku 501,55 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta
11.Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 798 eurot koos käibemaksuga, mis on tasutud Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole tasutud rahaliste vahendite arvelt, kuid mis on PankrS § 146 lg 1 ja § 150 lg 1 p 6 alusel pankrotimenetluse kulud (alus: Tartu Maakohtu 30.03.2022. a määrus);
12.Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui Haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses olnud vara maht on väike, haldur ei ole esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja lg 12. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Kuna Exxx Kxxxxxxx pankrot kuulutati välja 2022. aastal, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk oli 654 eurot, siis PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot.
13.Haldur on Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 115 eurot tunnis:
1.Teadete koostamine ja saatmine 14-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, teate ja taotlused täitemenetluste lõpetamiseks koostamine ja saatmine 6-le kohtutäiturile, teadete saatmine pankroti väljakuulutamise kohta Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank, avalduse koostamine ja saatmine AS-i SEB Pank arvelduskonto ja arvelduskonto juurde väljastatud deebetkaardi blokeeringust vabastamiseks; avalduste koostamine ja saatmine tööandjale (RMC Ehitus OÜ-le) ja Eesti Haigekassasse, järelepärimise koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, võlausaldajatele kaaskirja koostamine ja saatmine võlausaldajate esialgse nimekirja edastamiseks; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 9 dokumenti): kokku 2 tundi, s.o. 2 x 115 eurot = 230 eurot;
2.Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, võlausaldajate üldkoosoleku protokolli koostamine: kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 115 eurot = 172,50 eurot;
3.Ettekande koostamine pankrotivara kohta PankrS § 132 lg 1 alusel: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 115 eurot = 57,50 eurot;
4.Nõudeavalduste (7 nõudeavaldust) ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuste kontroll: kokku 1 tund, s.o. 1 x 115 eurot = 115,00 eurot;
5.Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine ja teate avaldamine esialgse nimekirjaga tutvumise võimaluse kohta: kokku 1 tund, s.o. 1 x 115 eurot = 115,00 eurot;
6.Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine ning taotluse nimekirja kinnitamiseks koostamine ja kohtule esitamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 115 eurot = 115,00 eurot;
10.Halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 115 eurot = 57,50 eurot. Kokku on haldur kulutanud Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 115 eurot tunnis, seega tasu kokku 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks 264,50 eurot, kokku 1587,00 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes.
14.Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed on kokku 2385,00 eurot koos käibemaksuga, millest 798 eurot koos käibemaksuga on tasutud Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole tasutud rahaliste vahendite arvelt ja 1587 eurot on haldurile hüvitamata.
15.Pankrotimenetluse kulude hüvitamata osast (halduri tasust) 501,55 eurot koos käibemaksuga saab katta pankrotivara arvel ja 1085,45 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata.
16.Kohus on 30.03.2022. a määrusega määranud Themis õigusbüroo OÜ menetluskulud summas 1830 eurot (s.h tasutud riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 230 eurot ja deposiiti tasutud 1300 eurot) väljamaksmisele pankrotivarast PankrS § 146 alusel.
17.Kuigi mõlemad nimetatud summad on PankrS § 146 lg 1 ja § 150 lg 1 p 6 alusel pankrotimenetluse kulud, kuid Themis Õigusbüroo OÜ on Tartu Maakohtu 30.03.2022. a määrusega väljamõistetud summa 1830 eurot kajastanud oma nõudeavalduses ja kohus on selle nõudega arvestanud jaotise määramisel, mistõttu on haldur seisukohal, et nimetatud summat ei saa kajastada kahel korral.
18.Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa
19.Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta
20.Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta
21.Müümata pankrotivaraks on OÜ Nxxxxxxxxx (rk 14792950). Osaühing on registreeritud Tartu maakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris 30.09.2018. a. Äriühing ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid mitteühegi majandusaasta kohta, registripidaja on äriühingule teinud kustutamishoiatuse ja äriühingul on võlg vähemalt 200 eurot sunnirahana. Seega kõike kogumis hinnates asub pankrotihaldur seisukohale, et tegemist ei ole likviidse varaga.
22.Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel
23.Käesolevas pankrotimenetluses ei olnud likviidset vara, mida haldur oleks saanud müüa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud
24.II järgu nõuded: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar 450,00 eurot; PlusPlus Capital AS 1043,58 eurot; Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 453,00 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5100,61 eurot; Themis Õigusbüroo OÜ 5738,45 eurot; Hxxxx Kxxxxxx 10466,56 eurot; Aktiva Finants OÜ 275,65 eurot.
25.III järgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada
26.Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused
27.Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud
28.PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.
29.Exxx Kxxxxxx ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus
30.Vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta.
31.Seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks kuriteo tunnusega tegu. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes
32.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
33.Pankrotihaldurile ei ole teada, kas Exxx Kxxxxxx on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid PankrS § 171 lg 1 kohaselt saab ta seda teha koos halduri poolt käesoleva taotlused esitamisega.
34.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
35.Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele on Exxx Kxxxxxx saanud 2022. a maksustatavat tulu RMC Ehitus OÜ-st juunis ja oktoobris, teistel kuudel väljamakseid tehtud ei ole.
36.PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
37.Haldur kutsus 05.12.2022. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra 1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2022. a, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud.
38.Sellest saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.
39.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
40.PankrS § 176 lg 1 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
41.Hxxxx Kxxxxxxx nõude aluseks on elatise nõue.
42.Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti nõudest kokku 5100,61 eurot 3570,01 eurot moodustab elatisabi ja 1530,60 eurot menetluskulude hüvitised. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine
43.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Ly Müürsooga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning ExxxxKxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
44.Kohus avaldas 02.02.2023. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 12.02.2023. a kohtu deposiiti 1800,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Exxx Kxxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
45.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
46.Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks kuriteo tunnusega tegu. Kohus palus pankrotihalduril kohtule teatada asjaolud, mille alusel on pankrotihaldur eelmärgitud järeldusele jõudnud ja kas pankrotihaldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Pankrotihaldur teatas kohtule, et pankrotihaldur on ekslikult maksejõuetuse põhjuse lõppu märkinud, et seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks kuriteotunnusega tegu. Õige sõnastus on: Seega on maksejõuetuse muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Haldur selgitas oma seisukohta järgnevaga. Haldur tuvastas teises pankrotimenetluses (ts.asi nr 2-21-13989), et võlgnik on halduri arvates viinud laenuandjaid ja kaupade järelmaksuga müünud äriühinguid eksitusse, kuna võlgniku sissetulek oli laene võttes ja kaupade ostmiseks järelmaksulepingud sõlmides Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga lähedane, mistõttu esitas haldur 22.07.2022. a Lääne Ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate, milles palus alustada ts.asjas 2-21-13989 võlgniku suhtes kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 1, § 209 lg 1, § 384 lg 1 tunnustel. Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis kuriteoteate 01.08.2022. a Lääne prefektuuri kriminaalasja nr 22750000044 alustamiseks. Lääne prefektuur tegi 08.11.2022. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Sellest tegi haldur järelduse, et puudub põhjus esitada kuriteoteateid isikute suhtes, kes on tegelenud vastutustundetu laenamisega.
47.Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu.
48.PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses.
49.PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja
pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
50.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 480 lg 1 teine lause sätestab, et kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud.
51.Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on oma nõude summas 5738,45 eurot hulka märkinud ka menetluskulud summas 1830 eurot. Kuna Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetlus on raugenud ja seetõttu on kohus otsustanud pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt, tuleb vähendada võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ teise rahuldamisjärgu nõuet 1830 euro võrra ja seega tuleb muuta ka jaotisi. Kohus märgib uued jaotised kohtumääruse resolutsiooni. Pankrotihalduri tasu
52.Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
53.Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
54.Pankrotihaldur on esitanud taotluse PankrS § 65 lg 11 ja lg 12 alusel määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 264,50 eurot, kokku seega 1587,00 eurot. Kokku on pankrotihaldur kulutanud Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 115,00 eurot tunnis, tegevuste loetelu on kajastatud käeoleva määrus ep 13.
55.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
56.PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot.
57.Kuna võlgniku pankrotvarasse on laekunud vahendeid halduri tegevusest sõltumata, siis lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast.
58.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Kohus märgib, et PankrS §661 lg 1 sätestatud põhimõte, et haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik, kehtib ka olukorras, kus tasu makstakse toimingupõhiselt. Haldur peab toiminguid tegema ökonoomselt ja eesmärgipäraselt ning see peab kajastuma ka tasu arvestuses.
59.Kohus leiab, et halduri näidatud töötunnid on põhjendatud vaid osaliselt.
60.Pankrotihaldur, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, omab eelduslikult oskusi, aga ka kohustust toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide
vormistamise oskus varasematest menetlustest. Kohus rõhutab, et olukorras, kus halduri tunnitasu on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne.
61.Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses loetakse töömahu väljenduseks koostatud menetlusdokumenti, mille koostamise aja hulka kuulub ka menetlusosalisega või teiste menetlusosalistega suhtlemine. See tähendab, et suhtlemisi menetlusosalistega (võlgnik, võlausaldajad) üldjuhul eraldi ajaliselt hinnatavate toimingute hulka ei loeta. Arvestades pankrotimenetluse eripära, peab kohus siiski võimalikuks teatud ulatuses siiski lugeda pankrotihalduri ajaliselt hinnatava tegevuse hulka ka näiteks vestlusi ja selgitusi võlgniku ja võlausaldajatega.
62.Kohus toob välja, et haldur on iga toimingu minimaalseks ajakuluks märkinud 0,5 tundi, kuigi ilmselgelt kulus osadele toimingutele vähem aega. Kohus märgib, et kuna tegemist ei ole riigi vahenditest määratava halduri tasuga, siis ei saa kohaldada justiitsministri määrust nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord, kus § 1 lg 2 näeb ette, et tasu arvutatakse poole tunni täpsusega. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tasu arvestada toimingu tegemiseks kulunud tegeliku ajaga.
63.Asjas omab tähtsust, et võlgnikul on menetluses ainult seitse võlausaldajat. Käesolev menetlus ei ole olnud võlausaldajate arvu arvestades mahukas. Samuti loeti kõik nõuded peale kahe kohtutäituri nõude PankrS § 1003 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Seega piirdus pankrotihalduri nõuete kontroll sisuliselt ainult kahe kohtutäituri nõudega, millele pankrotihaldur pidas põhjendatuks mitte vastuväidet esitada.
64.Töötasuarvestuses on märgitud, et nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuse kontrollile on kulunud üks tund, võlausaldajate esialgse nimekirja koostamisele ja teate avaldamisele esialgse nimekirjaga tutvumise võimaluste kohta on kulunud üks tund ja võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele on kulunud samuti üks tund ehk kokku on kulunud 3 h. Kohus märgib, et menetluses on ainult seitse võlausaldajat, esitatud seitsmest nõudest viis nõuet loeti kaitsmiseta tunnustatuks, nõuetele vastuväiteid ei esitatud ja mingeid muudatusi võrreldes esialgse nimekirjaga teha ei tulnud ning seetõttu pole selline ajakulu põhjendatud.
65.Samuti on töötasuarvestuses välja toodud, et lõpparuande koostamisele on kulunud 3 töötundi. Kohu hinnangul ei esinenud võlgniku pankrotimenetluses selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid taolist ajakulu. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ta on asunud seisukohale, et pankrotivaraks olev osalus OÜ-s Nxxxxxxxxx on mittelikviidne vara ja seetõttu ei ole pankrotihaldur selle müügiga tegelenud. Menetluses puudus ka pandiese. Võlgnik on peaaegu aasta kestnud menetluse jooksul töötanud ainult kahel kuul ja seetõttu on haldur pidanud tegelema töötasust summade eraldamisega pankrotivara hulka väga vähesel määral.
66.Pankrotihaldurile tuleb töötasu määrata taotletud 11,5 tunni asemel ca 9,2 tunni kohta.
67.Kohus leiab, et põhjendatud on vähendada ka pankrotihalduri tunnitasu. Kohus leiab, et pankrotihalduri tunnitasuks on põhjendatud määrata maksimaalselt 80,00 eurot (+KM), mis vastab ka kohalikule keskmisele pankrotihalduri tunnitasule (Tartu MK piirkonnas tavapäraselt haldurite poolt küsitav tunnitasu). Tegemist ei ole tavapärasest keerukama menetlusega, mis tingiks keskmisest kõrgema tunnitasu määramise.
68.Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Ly Müürsoo taotlus määrata pankrotihalduri tasuks 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks, jätta rahuldamata. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 735,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 147,00 eurot, kokku summas 882,00 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb.
69.Pankrotihalduri tasu 501,55 eurot, sh käibemaks 83,59 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. Ülejäänud pankrotihalduri tasu maksmist taotleb pankrotihaldur
pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole tasutud summade arvel.
70.PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
71.Pankrotimäärusega on kohus kindlaks määranud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud summas 1830 eurot (riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 230 eurot, deposiit 1300 eurot) ja määranud, et menetluskulud tuleb tasuda Themis Õigusbüroo OÜ-le pankrotivarast vastavalt PankrS § 146. Pankrotivaras on raha summas 501,55 eurot. Kohus leiab PankrS § 146 ja § 150 lg 4 alusel, et summas 501,55 eurot tuleb Themis Õigusbüroo OÜ-le pankrotimenetluse kulud hüvitada pankrotivara arvel. Ülejäänud summa pankrotivarast hüvitamiseks vahendid puuduvad.
72.Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 22.12.2021. a tasunud 800 eurot, mille arvel on välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu summas 798 eurot, sh käibemaks. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 22.03.2022. a tasunud 1300 eurot, mille arvel ei ole väljamakseid tehtud. Seega deposiidi jääk on summas 1302 eurot.
73.Kohus leiab PankrS § 150 lg 4 alusel, et pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga summas 882 eurot tuleb tasuda võlausaldaja tasutud deposiidi jäägi arvel OÜ-le Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb. Deposiidi jääk summas 420 eurot tuleb võlausaldajale Themis Õigusbüroo OÜ tagastada. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
74.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
75.Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
76.PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul.
77.Kohtule on esitatud võlgniku 22.04.2022. a allkirjastatud avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.04.2022. a.
78.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
79.Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.
80.PankrS § 174 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses
nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt PankrS § 176 lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS § 2 II lause). Võlausaldajad ei ole Exxx Kxxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Exxx Kxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse.
81.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kutsus pankrotihaldur 05.12.2022. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa.
82.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
83.Võlgnik on andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Exxx Kxxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab ExxxxKxxxxxxxx esitama iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 30. oktoobril 2023. a, järgnev 30. aprillil 2024. a jne.
84.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt xxxxxxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Exxx Kxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Exxx Kxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.
85.TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
86.II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4).
87.Exxx Kxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 20. aprillil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
88.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
89.Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
90.PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
91.PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
92.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
93.PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
94.PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
95.PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.