Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel. Kohtutäituri 03.12.2021 teatest nähtub, et nõudeid ei ole võimalik mõistliku aja jooksul rahuldada. Nõude katteks ei ole toimunud laekumisi. Võlgniku suhtes on käimas veel lisaks 10 täitemenetlust, mis on algatatud enne 13.04.2021. Võlgnikule kuulub 100% osalust ettevõttes Nxxxxxxxxx OÜ, mille osale on seatud käsutamise keelumärge teise kohtutäituri poolt seoses varasema täiteasjaga. Võlgniku töötasust kinnipidamised toimuvad teise kohtutäituri varasema täiteasja nõude katteks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on avaldaja nõue võlgniku vastu kokku 3797,19 eurot. Esialgne võlausaldaja algatas täitemenetluse nüüdseks ligi 8 kuud tagasi ning nõuet ei ole likvideeritud. Avaldaja hinnangul on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu ning palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 22.12.2021.a määrusega menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma deposiiti 800 eurot. Avaldaja tasus deposiidi 22.12.2021. Kohus määras 07.02.2022 ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Arvelduskontod: - Swedbank AS-s, mille jääk 15.02.2022 seisuga oli 3,84 eurot. Kontol on broneeringud 15,36 eurot (kaardi kuutasud). Kontol on 10 erinevat aresti, neist esimene 19.07.2018. - AS-s SEB Pank, mille jääk 15.02.2022 seisuga oli 0 eurot. Kontol on 11 erinevat aresti. Võlgnikul puuduvad perioodil 01.06.2021-31.01.2022 tööandjate deklareeritud väljamaksed. Võlgnik ei ole esitanud 2019.a ja 2021.a kohta tuludeklaratsiooni, mistõttu pole teada, kas talle kuulub tagastamisele enamkinnipeetud tulumaksu. Võlgnik on soetanud sõiduauto Mazda 626 (2001.a, xxxxxx), mille Transpordiamet on ajutiselt arvelt maha võtnud ning võtab tagasi arvele pärast ülevaatuse läbimist ja kindlustuslepingu sõlmimist. Kuna sõiduk on rohkem kui 20 aastat vana, siis pole tegemist likviidse varaga. Võlgnikul on II pensionisamba osakud, mille väärtus 01.03.2022 seisuga on 1601,28 eurot. Iseseisvalt ei saa osakuid pankrotivara hulka arvestada, üksnes siis, kui võlgnik teeb koos pankrotihalduriga vastava avalduse. Võlgnik on varasemalt omanud 1/8 osa korteriomandist, kuid see on võõrandatud rohkem kui 5 aastat tagasi. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul likviidne vara. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused: − Swedbank AS 11,52 eurot − Themis Õigusbüroo 3797,19 eurot; − MTA 5100,61 eurot; − Primate Capitas OÜ 5759,32 eurot; − ERGO Insurance SE 1175 eurot; − Aktiva Finants OÜ 263,65 eurot; − PlusPlus Capital AS 977,98 eurot (4 nõuet);

− Hxxxx Kxxxxxx 12 826,73 eurot (elatis); − Kohtutäiturite nõuded kokku 2689,32 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 32 601,32 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 13 täitemenetlust, mis on peatatud. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalusi tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Ajutise halduri hinnangul esineb PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud olukord ning kuna võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis ainus eeldus pankroti väljakuulutamiseks on täiendava deposiidi tasumine vähemalt 1300 euro ulatuses. Ajutine haldur taotles, et võlgnikku kohustatakse esitama vara ja võlgade nimekiri ning kinnitama vandega nende andmete õigsust. Samuti taotles ajutine haldur, et kohus keelaks võlgnikul kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Ajutine haldur palus anda endale õigus esitada MTAle võlgniku tuludeklaratsioonid. Võlgnik ei esitanud kirjalikku seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul. Võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 04.03.2022.a määras kohus deposiiti makstavaks summaks 1300 eurot. Avaldaja tasus nimetatud summa 22.03.2022. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Exxx Kxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 32 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule OÜ Nxxxxxxxxx osa, millele on seatud käsutamise keelumärge. OÜ-l Nxxxxxxxxx on maksuvõlg summas 200 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa. Avaldaja kui võlausaldaja on tasunud kohtu poolt määratud deposiidi. Seetõttu tuleb välja kuulutada ExxxxKxxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19.04.2022 algusega kell 14.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikul tuleb esitada enda võlgade ja vara nimekiri. 18.aprilliks 2022. Võlgnik on kohustatud ilmuma kohtusse enne üldkoosoleku algust, et nimetatud andmete õigsust vandega kinnitada. Kohus hoiatab, et kui võlgnik ei ilmu kohtusse vannet andma võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 3). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus võlgniku keelamiseks kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist on põhjendatud ning nimetatud keeldu on PankrS § 91 lg 1 alusel võimalik kohaldada. Vastavalt PankrS §39 tuleb selle kohta teha kanne äriregistrisse. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete

-

täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Vastavalt Tulumaksuseaduse 44 lg 3 on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. Vastavalt TMS § 36 lg 6 peetakse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 665 eurot (lisandub km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 7h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 95 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 665 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 133 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 798 eurot. Ajutine haldur taotles tasu väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik. Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 798 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt 22.12.2021 tasutud deposiidist. Avaldaja on palunud jätta enda menetluskulud võlgniku xxxx Kxxxxxxx kanda. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja kuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 230 eurot. 25.02.2022 esitas avaldaja taotluse jätta võlgniku kanda ka tasutud deposiit summas 1300 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv ja õigusabikulud on menetluskulud vastavalt TsMS § 138 lg 2, § 139 ja 144 p 1 ja ka PankrS § 150 lg 1 p 1. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 6 on menetluskuluks ka deposiidina makstud summa.

TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kulutamine on vaid avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus aeguimise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitab ka võlgniku vähene huvi menetluse läbi viimise vastu. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p 12 on selgitanud TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS § 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes PankrS § 146 tuleb need kulud kanda pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.