Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Tallinna Linnatransport veeremikoristajana alates 06.03.2022 – 24.03.2022 ning tema töötasu oli 460,35 eurot ja XAS-is alates 26.04.2022 kuni käesolevani ning tema töötasu oli vahemikus 84,13 eurot kuni 482,32 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik peretoetust 79,18 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik Eesti Töötukassast toetust 08.03.2022 summas 99,36 eurot ja 11.03.2022 summas 62,10 eurot, haigekassa hüvitist summas 217,84 eurot ning tulumaksu tagastust summas 210,06 eurot. Võlgnik on edastanud pensionikeskusele avalduse raha väljavõtmiseks ning võlgnikule maksti 02.09.2021 pensioniosakute eest 4822,03 eurot. Võlgnik tasus X KÜ-le võla summas 1121 eurot 08.09.2021. Võlgnikule on tehtud täiendavad maksed pensionikeskuse poolt summas 301,87 eurot. Võlgnik on teinud väljamakseid kogumishoiuselt nr EEXXX kogusummas 370,05 eurot. Võlgniku arvelduskontol AS-is SEB Pank on 0,94 eurot ja kogumiskontol AS-is SEB Pank 12,07 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 1050 eurot, so eluasemekulud summas 187 eurot, toidukulu summas 252 eurot, kulu ülalpeetavale summas 420 eurot ja muud kulud (sidekulud, riided, tervishoid jms) summas 191 eurot. Kulud kannab võlgnik. Võlausaldajate esialgsed nõuded olid summas 13 858,92 eurot, millest võlgnik on tasunud 1880 eurot. Aruande kohaselt on võlgnevuste jääk kokku summas 11 978,92 eurot. Aruandest nähtuvalt on nõuded rahuldatud 13,56% ulatuses. 24.01.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX (saldo 0,46 eurot) ja kogumishoiust nr EEXXX (saldo 12,07 eurot). Eesti Töötukassa andmebaaside alusel ei ole võlgnikule perioodil 11.07.2017 kuni tänaseni Eesti Töötukassa poolt väljamakseid tehtud. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et isikule Ž. V.le on perioodil 01.07.2017-31.12.2017 väljamakseid deklareeritud kogusummas 3328,72 eurot. Võlgnikule on 2018. aastal väljamakseid deklareerinud X SA. Ž. V. ei ole 2018. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud. 2020. aastal on võlgnik saanud brutotulu summas 8842,66 eurot ja 2021. aastal summas 13 492,51 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on Ž. V. nimel avatud pensionikonto nr 99803549407, konto saldo 26.01.2023 seisuga on 0 osakut. Ž. V. on esitanud raha väljavõtmise avalduse 11.02.2021. 02.09.2021 on võlgnik saanud 4822,03 eurot, 16.09.2021 on võlgnikule tehtud täiendav väljamakse 8,70 eurot ja 27.09.2021 makstud kompensatsioon 293,17 eurot. Ž. V. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule on alates 11.07.2017 kuni käesoleva ajani tehtud järgmised väljamaksed: 11.07.2017 kuni 31.12.2017 - peretoetused kogusummas 69,18 eurot kuus; 01.01.2018 kuni 31.12.2018 - peretoetused kogusummas 74,18 eurot kuus; 01.01.2019 kuni 31.01.2023 – peretoetused kogusummas 79,18 eurot kuus. 11.07.2017 kuni 31.08.2020 toetused on välja makstud V. V. arveldusarvele nr EEXXX AS-is SEB Pank ning 01.09.2020 kuni 31.01.2023 toetused on välja makstud Ž. V. arveldusarvele nr EEXXX AS-is SEB Pank. Harju Maakohtu 11.07.2017 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad:

Jrk

Võlausaldaja X OÜ X AS X OÜ X AS X Eesti Filiaal AS X X AS X OÜ X AS

Rahuldamata nõue (eurodes) 857,02 1 261,07 841,10 1 207,79 1 947,51 4 117,73 1 582,95 1 540,62 503,13

08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja X AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud ning võlausaldaja palub kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Menetluse ajal on võlgnevuse katteks on laekunud 174,70 eurot. Võlausaldaja X OÜ teavitas kohut, et võlgnik on võlausaldajale tasunud kokku 20 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult jätnud täitmata talle määratud kohustused, kuna 5 aasta jooksul ei ole võlgnik väljendanud tahtlust võlausaldaja nõuet rahuldada. Võlausaldaja palub kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja X OÜ avaldas seisukohas, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud viis makset, so 11.07.2018 summas 66,72 eurot, 05.07.2019 summas 44,48 eurot, 16.07.2020 summas 33,36 eurot, 09.07.2021 summas 44,48 eurot ja 23.02.2023 summas 20 eurot, kokku summas 209,04 eurot. Seega on võlgniku poolt täitmata kohustused võlausaldaja ees summas 1331,58 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole käesolevalt põhjendatud, kuna võlausaldaja nõudeid ei ole piisaval määral rahuldatud. Võlausaldaja hinnangul tuleb võlgnikule määrata täiendav tähtaeg nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja XOÜ teavitas kohut, et perioodil 17.07.2017-17.03.2023 laekus võlgnikult kokku 125,06 eurot. Võlausaldaja avaldas, et võlgniku kohustused X OÜ ees ei ole täidetud. 22.03.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku esindaja, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgniku esindaja avaldas, et pensionifondist on võlgnik tasunud võlgnevuse korteriühistu ees, pidanud üleval oma 16 aastast last ning kulutanud rahalisi vahendeid toidu peale. Lisaks teavitas võlgniku esindaja kohut, et X AS-i nõudest on tasutud 214,14 eurot ning X OÜ nõudest ja XOÜ nõudest 13,56%. Võlgniku tervislik seisund on halvenenud ning võlgnik kasvatab üksi alaealist last, kelle isa on surnud. Viimastel aastatel on võlgniku kulud suurenenud. Võlgnik avaldas, et tal on väga keeruline üksi last kasvatada ning lapse kõrvalt saab ta töötada üksnes koristajana. Võlgnik palub vabastada ennast kohustustest. Võlgniku esindaja avaldas lisaks, et kuivõrd võlgnik ei ole hoidunud kõrvale kohustustest vabastamise menetlusest, siis tuleks võlgnik vabastada kohustustest või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta võrra. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav. Võlgnikul oli 9 võlausaldajat, kellest 4 esitasid seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Seisukoha esitanud võlausaldajad avaldasid kohtule, et võlgniku kohustustest vabastamine käesolevalt ei ole põhjendatud. Ülejäänud võlausaldajad kohtule seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud ei ole. Aruande kohaselt töötab võlgnik X AS-is alates 26.04.2022 ning tema töötasu on jäänud vahemikku 84,13 eurot kuni 482,32 eurot. Võlgniku ja võlausaldajate poolt esitatust lähtuvalt on võlgnik teostanud võlausaldajatele väljamakseid summas 1880 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 1 alaealine laps ning võlgniku töötasu on alla miinimummäära. Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ulatuses, milles see oli võimalik. Võlgnik ja võlgniku esindaja on avaldanud 22.03.2023 ärakuulamisel, et pensionifondist on võlgnik tasunud võlgnevuse korteriühistu ees, pidanud üleval oma 16 aastast last ning kulutanud rahalisi vahendeid toidu peale. Lisaks teavitas võlgnik kohut, et XAS-i nõudest on tasutud 214,14 eurot ning X OÜ nõudest ja X OÜ nõudest 13,56%. Võlgniku tervislik seisund on halvenenud ning võlgnik kasvatab üksi alaealist last, kelle isa on surnud. Viimastel aastatel on võlgniku kulud suurenenud. Võlgnik avaldas, et tal on väga keeruline üksi last kasvatada ning lapse kõrvalt saab ta töötada üksnes koristajana. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik peab üksi üleval oma alaealist last ning võlgniku sissetulekuks on töötasu alla miinimummäära, millele ei saa sissenõuet pöörata, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võimalik teostada võlausaldajatele väljamakseid suuremas ulatuses. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 1050 eurot, so eluasemekulud summas 187 eurot, toidukulu summas 252 eurot, kulu ülalpeetavale summas 420 eurot ja muud kulud (sidekulud, riided, tervishoid jms) summas 191 eurot. Kulud kannab võlgnik. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud maksimaalses määras. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi võimaluste piires. Siinkohal märgib kohus, et võlgnik on teostanud väljamakseid kogusummas 1880 eurot. Eelnevast nähtub, et võlgnik on suhtunud enda kohustuste täitmisse täie hoolsusega. Võlgnikul on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud kindel töökoht, kuid võlgnik on saanud töötasu, mis on jäänud alla miinimummäära ning millest ei ole olnud võimalik teostada võlausaldajatele väljamakseid suuremas ulatuses. Võlgnikule on küll makstud pensioniosakute eest kokku 5123,90 eurot, kuid vastavast summast on võlgnik tasunud võlgnevuse korteriühistule ning pidanud üleval oma alaealist last. Kohus asub seisukohale, et arvestades võlgniku keerulist käesolevat olukorda, ei saa eeldada, et võlgnikul oleks olnud likviidseid vahendeid teha võlausaldajatele suuremas mahus makseid kui võlgnik seda tegi. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Ž. V. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.