lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-6866/56

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-6866/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
853
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kadi Kark

Kohtujurist

Pille Lutter

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-6866

Tsiviilasi

A N ( N, isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kohustustest vabastamise otsustamine

1.Vabastada A N kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 02.06.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Lõpetada A N kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M N A N usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 04.04.2018 kohtumäärusega algatati A N (edaspidi võlgnik) kohustustest vabastamise menetlus ja nimetati usaldusisikuks M N. Võlgnikul olid järgmised võlausaldajad: 1) P C 1680,67 eurot; 2) S AS 36 724,79 eurot; 3) A „B B I C “ 32 000 eurot; 4) AS K 566,40 eurot. Menetluses esitatud aruannetest nähtub järgnev: 15.05.2019. Võlgnik töötab C T OÜ-s kullerina, palk on 540 eurot bruto. Võlgnik on osalise töövõimega, saab pensioni ja sotsiaaltoetust. Võlgnik ei saa leida paremini tasustatud tööd, kuna ta on osalise töövõimega, ei valda eesti keelt ja on juba 62 aastat vana.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

26.06.2020. Võlgnik töötab C T OÜ-s kullerina, palk on 540 eurot bruto. Lisaks saab võlgnik töövõimetuspensioni (241 eurot) ja sotsiaaltoetust (34 eurot). Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 08.08.2021. Võlgnik töötas kuni 31.08.2020 kullerina. Hiljem sai võlgnik töötukassa toetusi, töövõimetuspensioni, sotsiaaltoetusi ja alates 2021.a märtsist vanaduspensioni. Ühekordsed sissetulekud on töötukassa palgatoetus 215 eurot ja maksu ja tolliametist 267 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 07.09.2022. Võlgnik saab vanaduspensioni, muid sissetulekuid ei ole. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Kohus tegi 10.04.2023 järelpärimise krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile. Järelpärimise vastustest nähtub järgnev: AS SEB Pank – võlgnik omab pangakontot xxx. Kontole on laekunud töövõime toetus, sotsiaaltoetus, palk (jääb alla miinimumpalga) ja hiljem pension. Coop Pank AS, Luminor Bank AS, Holm Bank AS, Inbank AS, Swedbank AS – kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliamet – väljamakseid on teinud C T OÜ, T , Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Kohtu põhjendused Kuna kohustustest vabastamise menetlus on algatatud enne 01.07.2022, kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) sätted. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 04.04.2018 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Samas ei saa seda antud juhul pidada rikkumiseks, mis välistaks kohustustest vabastamise. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja muud toetused, hiljem pension. Töötasu oli väiksem kui töötasu alammäär. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma nende sissetulekute arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet.

Võlgnik selgitas juba pankrotiavalduses, et ta on osaliselt töövõimetu, ning seda on selgitatud ka käesolevas menetluses esitatud aruannetes, siis ei ole tulusama töökoha mitteotsimine etteheidetav tegu. Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal võlgnevusi tasunud, ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Kohus ei pea võlgnevuste mittetasumist ja töökoha mitteotsimist süüliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb M N vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. Võlgnik ja võlausaldajad võivad esitada määrusele määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja