Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

vahendeid arveldusarvel käesoleva seisuga summas 0,98 eurot. Kokku on võlgnikul vara summas 13 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 1077 eurot, so elukohakulu summas 177 eurot, toidukulu summas 300 eurot, kulu ülalpeetavale summas 300 eurot, muud kulud (riided ja igapäevased asjad) summas 300 eurot. Igakuised püsikulud kannab võlgnik. Aruande kohaselt on võlgnik teostanud võlausaldajale kohtutäitur Elin Vilippusele makse summas 19,16 eurot, Maksuja Tolliametile summas 2955,29 eurot ja kohtutäitur Marek Laanemetsale summas 19,82 eurot. 23.01.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX (saldo 03.02.2023 seisuga 305,54 eurot) ja hoiukontot nr XXXXXXXXXXXXX (saldo 03.02.2023 seisuga 405,89 eurot). Eesti Töötukassa andmetel on X saanud väljamakseid alates 21.09.2015 kuni käesoleva ajani töövõimetoetuste näol vahemikus 103,49 eurot kuni 288,55 eurot. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et X ei ole aastate 2018-2019 kohta tuludeklaratsioone esitanud. 2018. aastal on võlgnikule väljamakseid deklareerinud Eesti Haigekassa, Saarmas AS ja Regalia Kaubandus OÜ ning 2019. aastal Eesti Haigekassa ja Saarmas AS. 2015. aasta septembrikuus maksti võlgnikule Hooldus Pluss OÜ poolt 216 eurot, 2015. aasta oktoobrikuus Hooldus Pluss OÜ poolt 453,60 eurot ja 2015. aasta detsembrikuus Saarmas AS-i poolt 570,78 eurot. 2020. aastal sai võlgnik brutotulu summas 8035,79 eurot ja 2021. aastal summas 7720,29 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxx, kuid võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. X ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule ei ole alates 21.09.2015 kuni käesoleva ajani tehtud väljamakseid. Harju Maakohtu 21.09.2015 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk

Nimi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts Kohtutäitur Elin Vilippus Riigi Tugiteenuste Keskus Kohtutäitur Marek Laanemets

Tunnustatud nõue (eurodes) 1 577,93 19,16 2 955,29 19,82

08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja nõue summas 2955,29 eurot, millest võlgnik on käesolevalt tasunud 878,52 eurot. Võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus teavitas kohut, et võlgnik on tasunud kohtutäituri nõude kogu ulatuses, so summas 19,16 eurot. 22.03.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik teavitas kohut, et Era Liisingu Inkassoteenused AS-i võlg on ca 730 eurot ning teostatud väljamaksed nähtuvad võlgniku poolt esitatud arveldusarve väljavõttest. Võlgnik avaldas lisaks, et talle tuleb üllatusena võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, kuivõrd Maksu- ja Tolliamet on võlgnikule tagastanud enammakstud tulumaksu juba 2 aastat järjest. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ulatuses, milles see oli võimalik. Võlgnik on avaldanud 22.03.2023 ärakuulamisel, et ta töötab kahel töökohal, et võlgnevusi tasuda. 15.12.2020 ärakuulamisel on võlgnik teavitanud kohut, et perioodil 20.03.2019 – 09.12.2019 viibis võlgnik XXX Haiglas sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 1077 eurot, so elukohakulu summas 177 eurot, toidukulu summas 300 eurot, kulu ülalpeetavale summas 300 eurot, muud kulud (riided ja igapäevased asjad) summas 300 eurot. Igakuised püsikulud kannab võlgnik. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik vähendanud võlgnevusi arvestatavas ulatuses, so summas 1367,50 eurot. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi võimaluste piires arvestades seejuures, et võlgniku sissetuleku moodustavad toetused ja töötasu, mis jääb alla miinimummäära ning millele ei saa sissenõuet pöörata. Siinkohal tuleb arvestada, et võlgnik on 2 võlausaldaja nõude rahuldanud täies ulatuses ning seisukoha esitanud võlausaldaja on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti

väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.